Rahandusminister — Tolliameti põhimääruse kinnitamine

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200) paragrahvi 42 lõikele 1 ja kooskõlas paragrahvi 65 lõikega 2 määran: 1. Kinnitada Tolliameti põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 14. märtsi 1994. a. määrus nr. 64 "Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti põhimääruse kinnitamine" (RTL 1994, 14, lk. 468). Minister Mart OPMANN Kantsler Agu LELLEP Kinnitatud rahandusministri 7. novembri 1997. a. määrusega r. 69 Tolliameti põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Tolliamet (edaspidi amet) on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ja kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. 3. Amet on riigieelarvest finantseeritav asutus. Ametil on oma eelarve, pangaarved ning väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat. 4. Amet on aruandekohustuslik rahandusministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 5. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Lõkke 5, 15175 Tallinn. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] II. AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 6. Ameti tegevusvaldkond on riigi tollipoliitikast juhinduva tollikorralduse elluviimine, tagades tollitulude laekumise ning kaitstes seaduslikku majandustegevust. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 7. Ameti ülesanded on: 1) tollieeskirjade rakendamine ning nendest kinnipidamise tagamine; [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 11) seadusliku kaubanduse hõlbustamine tolliformaalsuste lihtsustamise ja kaasajastamise ning klienditeeninduse kvaliteedi parandamise teel; [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 2) tollieeskirjade rikkumise asjades kohtueelse uurimise teostamine; [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 3) tollieeskirjade rikkujate suhtes sanktsioonide kohaldamine; 4) kõigile huvitatud isikutele tollieeskirjade täitmiseks vajaliku teabe kättesaadavuse tagamine; 5) väliskaubandusstatistikaks vajalike andmete kogumine ja töötlemine; 6) Eesti Vabariigi välislepingutega võetud tollialaste kohustuste täitmise tagamine; 7) välisriikide tolli- ja muude pädevate ametkondadega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö tegemine; 8) teiste täidesaatva riigivõimu asutustega koostöö tegemine; 9) tolli poolt sissenõutavate maksude õigsuse ja nende tasumise tähtajalisuse kontrollimine; 10) seadusega ettenähtud juhtudel tasumisele kuuluvate maksusummade ja intresside määramine; 11) maksuvõlgade sissenõudmine; 12) maksumaksmisest kõrvalehoidmise tõkestamine; 13) talle seadustega antud ulatuses ja korras maksuseaduste rikkujate suhtes sanktsioonide kohaldamine. III. STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED 8. Ameti struktuuri määrab ning teenistujate koosseisu kinnitab rahandusminister ameti peadirektori ettepanekul. 9. Ameti struktuuriüksused on osakonnad ja piirkondlikud tolliinspektuurid, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 10. Ameti struktuuriüksuste ülesanded ja pädevus määratakse peadirektori poolt kinnitatavas põhimääruses. 11. Osakonnad on: 1) arendusosakond, kelle põhiülesandeks on tagada tolli arengustrateegiate väljatöötamise koordineerimine ning vastavate arendusprogrammide ja -plaanide väljatöötamine, rakenduslike õigusaktide eelnõude kooskõlastamine, rahvusvahelise koostöö koordineerimine, personali-, koolitus-, ja töökaitsealase poliitika väljatöötamine ja elluviimine ameti tegevusvaldkonnas ning avalikkuse teavitamine tollialastes küsimustes; [RTL 2002, 17, 219 - jõust. 01.02.2002] 2) infotehnoloogia osakond, kelle põhiülesandeks on ameti struktuuriüksuste infotehnoloogilise teenindamise korraldamine ja arendamine ning väliskaubandusstatistikaks vajalike andmete koondamine ja töötlemine; 3) tolliosakond, kelle põhiülesandeks on korraldada majanduspoliitilistest otsustest tuleneva tollipoliitika elluviimine, nõustamine ning osakonna pädevuses olevate tollieeskirjade ja teiste õigusaktide täitmiseks vajaliku teabe ning avalikkusele määratud teadaannete ettevalmistamine; [RTL 2002, 17, 219 - jõust. 01.02.2002] 4) finants- ja haldusosakond, kelle põhiülesandeks on riigieelarvest kulude finantseerimiseks rahaliste vahendite planeerimine, taotluste ettevalmistamine, eraldatud rahaliste vahendite kasutamise korraldamine, raamatupidamisarvestuse pidamine varade ja rahaliste vahendite liikumise üle, hangete teostamine ja tehniline teenindamine, asjaajamise korraldamine ning muude ameti häireteta töö tagamiseks vajalike üldiseloomuga asjade toimetamine; 5) tollijärelevalve osakond, kelle põhiülesandeks on seaduste ja teiste õigusaktide, mille rakendamise eest vastutab toll, täitmise tagamise meetmete väljatöötamine ja elluviimine; 6) siseauditi osakond, kelle põhiülesandeks on ameti struktuuriüksuste audit, andmaks juhtidele tõest informatsiooni ressursside kasutamise, rakendatud sisekontrolli süsteemide ja õigusaktidest kinnipidamise kohta ning avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettepanekute esitamine; [RTL 2002, 17, 219 - jõust. 01.02.2002] 7) juriidiline osakond, kelle põhiülesandeks on ameti struktuuriüksuste juriidiline nõustamine, osalemine õigusaktide ja lepingute koostamisel, distsiplinaarjuurdluste läbiviimine, ameti esindamine kohtus; [RTL 2002, 11, 156 - jõust. 02.02.2001] 8) uurimisosakond, kelle põhiülesandeks on tollieeskirjade rikkumisega seotud kuritegude kohtueelne uurimine ning nende kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks jälitustegevuse teostamine. [RTL 2002, 17, 219 - jõust. 01.02.2002] 12. Osakonna struktuuri võivad kuuluda talitused, kelle ülesanded ja pädevus määratakse peadirektori poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 13. Piirkondlik tolliinspektuur on kindlaksmääratud piirkonnas ameti ülesandeid täitev struktuuriüksus. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 14. Piirkondlikud tolliinspektuurid (edaspidi inspektuurid) on: 1) Tallinna tolliinspektuur - inspektuur asub Tallinnas ning selle tööpiirkond on Harju maakond ja Rapla maakond; 2) Edela tolliinspektuur - inspektuur asub Pärnus ning selle tööpiirkond on Pärnu maakond, Lääne maakond, Hiiu maakond ja Saare maakond; 3) Kagu tolliinspektuur - inspektuur asub Võrus ning selle tööpiirkond on Võru maakond, Valga maakond ja Põlva maakond; 4) Kirde tolliinspektuur - inspektuur asub Narvas ning selle tööpiirkond on Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond; 5) Tartu tolliinspektuur - inspektuur asub Tartus ning selle tööpiirkond on Tartu maakond, Jõgeva maakond, Järva maakond ja Viljandi maakond. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 15. Inspektuuri struktuuri kuuluvad osakonnad ja tollipunktid, kelle ülesanded ja pädevus määratakse peadirektori poolt kinnitatavas inspektuuri põhimääruses. 151. Inspektuuri osakonna struktuuri võivad kuuluda talitused, kelle ülesanded ja pädevus määratakse peadirektori poolt kinnitatavas inspektuuri põhimääruses. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] IV. JUHTIMINE 16. Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist rahandusminister kantsleri ettepanekul. 17. Ameti peadirektor: 1) juhib ameti tegevust peadirektori asetäitja, osakonnajuhatajate ja inspektuurijuhatajate kaudu ning korraldab ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks; 3) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja efektiivse täitmise eest; 4) annab rahandusministrile aru ameti tegevusest; 5) kinnitab ameti sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja ja muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ning korrad, struktuuriüksuste põhimäärused, teenistujate ametijuhendid ja ametipalgad vastavuses kehtivate õigusaktidega; [RTL 2002, 11, 156 - jõust. 02.02.2001] 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised teenistujad; 7) sõlmib, muudab ja lõpetab ameti abiteenistujatega töölepinguid; 8) kehtestab vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga kooskõlastatult ameti ametnike atesteerimisnõuded; 9) edutab tema poolt ametisse nimetatud ametnikke, kohaldab ameti teenistujaile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud korras; 10) võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi; 11) kaasab ameti pädevuses olevate ülesannete lahendamiseks eksperte, määrab nende ülesanded ja töökorra; 12) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist ja selle säilimist kooskõlas riigivaraseadusega ning vastutab selle eest; 13) esitab rahandusministrile ettepanekuid ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 14) esitab ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna muutmiseks; 15) annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju; 16) kehtestab ameti vapipitsati kasutamise korra; 17) omab esimese allkirja õigust ameti pangadokumentidel ja määrab ametiisikud, kellel on see õigus; 18) teostab teenistuslikku järelevalvet rahandusministri poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 19) sõlmib ameti nimel lepinguid või volitab selleks teisi isikuid; 20) arutab tollieeskirjade rikkumise asju ja määrab karistusi seaduses sätestatud korras ja ulatuses; 21) teeb maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale isikule maksuseaduste täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi seaduses sätestatud korras; 22) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega ning ministri määruse või käskkirjaga. 18. Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja. 19. Peadirektori ja tema asetäitja üheaegsel äraolekul võib rahandusminister panna peadirektori ülesanded ühele ameti osakonnajuhatajatest. 20. Peadirektori asetäitja: 1) koordineerib, suunab ja kontrollib struktuuriüksuste arendus- ja arvutiseerimisalast tegevust; [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 11) koordineerib, suunab ja kontrollib rakenduslike õigusaktide eelnõude väljatöötamist; [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 2) annab oma pädevuse piires ameti struktuuriüksustele suulisi ja kirjalikke korraldusi; [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 3) pärib aru osakonnajuhatajatelt nende tegevuse kohta oma valdkonnas; 4) esindab ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires; 5) kirjutab oma pädevuse piires alla ameti dokumentidele; 6) asendab peadirektorit tema äraolekul; 7) teeb ettepanekuid teenistujate edutamiseks, ergutuste kohaldamiseks ja istsiplinaarkaristuste määramiseks; 8) arutab tollieeskirjade rikkumise asju ja määrab karistusi seaduses sätestatud korras ja ulatuses; 9) teeb maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale isikule maksuseaduste täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi seaduses sätestatud korras; 10) täidab muid seadusega sätestatud ja peadirektori poolt antud teenistusülesandeid. 21. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult peadirektorile. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 22. [Kehtetu - RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 23. Osakonnajuhataja juhib osakonna struktuuri kuuluvate talituste tööd nende juhatajate kaudu, tagades osakonna põhimäärusega kinnitatud funktsioonide täitmise. Selleks osakonnajuhataja: 1) osaleb tolli arengustrateegiate ja aastaplaanide väljatöötamisel ning juhib osakonna arenguplaanide koostamist; 2) annab alluvatele teenistujatele korraldusi osakonna ülesannete täitmiseks; 3) kontrollib temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmist; 4) täidab temale peadirektori või peadirektori asetäitja poolt antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 5) esindab osakonda tema ülesannete täitmisel; 6) annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ning teistele struktuuriüksustele; viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga; 7) saab peadirektorilt ja peadirektori asetäitjalt, osakondadelt ja inspektuuridelt osakonna ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 8) teeb peadirektorile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks, osakonna teenistujate edutamiseks, neile palga, toetuste või distsiplinaarkaristuste määramiseks ning ergutuste kohaldamiseks; 9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 91) korraldab osakonna kasutusse antud riigivara haldamist, tagades materiaalsete väärtuste nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 10) taotleb osakonna töötajatele täienduskoolitust osakonna funktsioonide efektiivsemaks täitmiseks; 11) annab oma pädevuse piires teavet ametivälistele isikutele; 12) kirjutab alla osakonnas koostatud kirjadele ja dokumentidele, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigusakt ei sätesta teisiti; 13) vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest. 24. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda peadirektori poolt määratud ametnik. 25. Osakonna struktuuri kuuluvat talitust juhib selle juhataja, kelle õigused ja kohustused on määratud osakonna põhimääruses. 26. Inspektuuri juhib inspektuurijuhataja, kes allub vahetult peadirektorile. 27. Inspektuurijuhataja juhib inspektuuri struktuuri kuuluvate osakondade tööd nende juhatajate kaudu, tagades inspektuuri põhimäärusega kinnitatud ülesannete täitmise. Selleks inspektuurijuhataja: [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 1) osaleb tolli arengustrateegiate ja aastaplaanide väljatöötamisel ning juhib inspektuuri arenguplaanide koostamist; 2) vastutab tolli poolt rakendamisele kuuluvate õigusaktide täpse täitmise eest oma piirkonnas; 3) annab peadirektorile aru inspektuuri tegevusest; 4) annab inspektuuri juhtimiseks suulisi ja kirjalikke korraldusi; [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 5) teeb peadirektorile ettepanekuid inspektuuri struktuuri ja koosseisu muutmiseks, inspektuuri teenistujate palga, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramiseks ning ergutuste kohaldamiseks; 6) korraldab inspektuuri kasutusse antud riigi vara kasutamist, tagades materiaalsete väärtuste nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; 7) taotleb inspektuuri ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 8) taotleb inspektuuri teenistujatele täienduskoolitust inspektuuri ülesannete efektiivsemaks täitmiseks; 9) annab oma pädevuse piires teavet ametivälistele isikutele; 10) kirjutab alla inspektuuris koostatud kirjadele ja dokumentidele, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigusakt ei sätesta teisiti; 11) arutab tollieeskirjade rikkumise asju ja määrab karistusi seaduses sätestatud korras ja ulatuses; 12) teeb maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale isikule maksuseaduste täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi seaduses sätestatud korras; 13) volitab tolliametnikku arutama tollieeskirjade rikkumise asju ja määrama karistusi. 28. Inspektuurijuhataja äraolekul asendab teda peadirektori poolt määratud ametnik. 29. Inspektuuri struktuuri kuuluva osakonna tööd juhib selle juhataja, kelle õigused ja kohustused on määratud inspektuuri põhimääruses. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 291. Inspektuuri osakonna struktuuri kuuluva talituse tööd juhib selle juhataja, kelle õigused ja kohustused on määratud inspektuuri põhimääruses. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 292. Tollipunkti tööd juhib selle juhataja, kelle õigused ja kohustused on määratud inspektuuri põhimääruses. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] V. AMETI SÜMBOLID 30. Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna TOLLIAMET. 31. Ametil on oma nimega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse ameti asjaajamise korras. 32. Ametil on kehtestatud korras registreeritud tollilipp, tollivapp ja tolliembleem. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 33. Ameti struktuuriüksusel võib olla oma pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. VI. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 34. Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ametiisikute antud aktide ja toimingute üle seaduses ettenähtud korras. 35. Peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha peadirektori asetäitjale või teisele volitatud ametnikule ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. [RTL 1999, 164, 2366 - jõust. 01.01.2000] 36. Peadirektor võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ameti ametnike toimingute üle panna peadirektori asetäitjale. Peadirektori asetäitjal on õigus teha osakonnajuhatajale ülesandeks ameti ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. VII. AMETI MOODUSTAMINE, ÜMBERKORRALDAMINE JA LÕPETAMINE 37. Amet moodustatakse, korraldatakse ümber ja tema tegevus lõpetatakse seaduse alusel. 38. Amet registreeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.