Justiitsminister — Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise ekspertnõukogu kodukorra kinnitamine

Muudetud järgmiste määrustega ( kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 25.11.1998 nr 53 (RTL 1998, 353, 1481) 09.12.1998 03.01.2000 nr 1 (RTL 2000, 10, 94) 17.01.2000 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200) paragrahvi 46 lõike 6 alusel määran: Kinnitada "Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise ekspertnõukogu kodukord" (lisatud). Kinnitatud justiitsministri 7. novembri 1997.a. määrusega nr 45 Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise ekspertnõukogu kodukord 1. Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise ekspertnõukogu (edaspidi ekspertnõukogu) on nõuandev organ Justiitsministeeriumi valitsemisalas, mis on asutatud ja mille kodukord on kinnitatud justiitsministri määrusega Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6 alusel. 2. Ekspertnõukogu ülesanne on vaadata läbi justiitsministri 1997. a. 1. septembri määruse nr. 39 (RTL 1997, 140, 805) punktis 13 nimetatud sundlõpetatud ettevõtete nimekirja kandmise või kandmata jätmise kohta esitatud järelepärimisi ja avaldada nende kohta ettevõtteregistri pidajale motiveeritud arvamusi. 3. Justiitsminister kinnitab oma käskkirjaga ekspertnõukogu liikmed, asendusliikmed, sekretäri ja asendussekretäri. 4. Ekspertnõukogu koosseisu kuuluvad: 1) kolm liiget Justiitsministeeriumi esindajatena justiitsministri valikul; 2) üks liige riikliku keskäriregistri volitatud töötleja valikul; 3) üks liige Eesti Kaubandus-Tööstuskoja valikul; 4) hääleõiguseta sekretär justiitsministri määramisel. 5. Ekspertnõukogu liiget võib tema koosolekult puudumise korral asendada asendusliige ning ekspertnõukogu sekretäri asendussekretär. Asendusliikmel on liiget asendades kõik liikme ning asendussekretäril sekretäri asendades kõik sekretäri õigused ja kohustused. 6. Ekspertnõukogu valib esimehe ja aseesimehe oma liikmete seast. 7. Sekretär korraldab ekspertnõukogu asjaajamist ning protokollib koosolekuid või kirjaliku menetluse korral ekspertnõukogu liikmete arvamusi. 8. Esimees kutsub kokku ekspertnõukogu koosoleku enda algatusel või vähemalt kahe liikme nõudmisel. 8.1. Ekspertnõukogu esimehe otsusel võib ekspertnõukogule esitatud järelepärimist menetleda kirjalikult. Ekspertnõukogu liikmetele saadetakse järelepärimise koopia posti teel. Liikmed peavad arvamuse järelepärimise kohta avaldama hiljemalt nelja päeva jooksul alates koopia saamisest. Ekspertnõukogu liige võib põhistatud arvamuse edastada elektronpostiga, posti või telefaksi teel. Ekspertnõukogu liikmete arvamused lisatakse kirjaliku menetluse protokollile. 9. Ekspertnõukogu koosoleku kokkukutsumisest teatab esimees liikmetele vähemalt viis päeva ette. Teade saadetakse postiga või telefaksiga ning teates märgitakse koosoleku toimumise aeg ja koht. 10. Ekspertnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm liiget, sealhulgas esimees või aseesimees. Koosolekut juhatab esimees või esimehe puudumise korral aseesimees. 11. Ekspertnõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt kolm liiget või kui otsuse poolt ja vastu oli võrdselt kaks häält, siis on otsustavaks koosoleku juhataja hääl või kirjaliku menetluse korral ekspertnõukogu esimehe arvamus. 12. Ekspertnõukogu vaatab oma koosolekul või kirjalikul menetlusel läbi järelepärimisi sundlõpetatud ettevõtete nimekirja kandmise või kandmata jätmise kohta, mille on esitanud: 1) ettevõte iseenda kohta; 2) ettevõtte võlausaldaja; 3) ettevõtte aktsionär, osanik, liige või omanik; 4) Riigikontroll; 5) ettevõtteregistri pidaja. 13. Ekspertnõukogule esitatud järelepärimine peab olema kirjalik ning sisaldama järelepärimise objekti ja esitaja nime ning muid identifitseerimiseks vajalikke andmeid. 14. Ekspertnõukogu ei võta oma menetlusse järelepärimisi, mis on esitatud hiljem kui kaks kuud pärast järelepärimise objekti sundlõpetamise teate avaldamist [RTL 2000, 10, 94 - jõust. 17.01.2000] 15. Ekspertnõukogu liige ei tohi järelepärimise arutelust osa võtta, kui tegemist on huvide konfliktiga korruptsioonivastase seaduse (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142) paragrahvi 21 lõike 1 tähenduses. 16. Ekspertnõukogu esitab järelepärimise kohta ettevõtteregistri pidajale kirjaliku arvamuse. Arvamus peab sisaldama seisukohtade põhistust ning ettepanekut selle kohta, kas järelepärimise objekt tuleks arvata sundlõpetatud ettevõtete nimekirjast välja koos ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava õienduse avaldamisega või kanda sundlõpetatud ettevõtete nimekirja. [RTL 2000, 10, 94 - jõust. 17.01.2000] 17. Ekspertnõukogu koostab järelepärimise kohta arvamuse avaldustele vastamise seaduses (RT I 1994, 51, 857; 1996, 49, 953) ettenähtud tähtajaks. Arvamusest saadetakse ekspertnõukogu sekretäri allkirjaga koopia järelepärimise esitajale. 18. Kui ekspertnõukogul ei ole võimalik järelepärimises sisalduvate andmete puudulikkuse tõttu arvamust koostada, teatab ta sellest järelepärimise esitajale ning teeb ettepaneku esitada lisaandmed ekspertnõukogu poolt määratud tähtajaks. Kui lisaandmeid tähtaegselt ei esitata, siis arvatakse järelepärimine ekspertnõukogu menetlusest välja. 19. Ekspertnõukogu kulud kaetakse Justiitsministeeriumi eelarve reservist. 20. Järelepärimiste läbivaatamise ja arvamuse andmise eest tasu ei võeta.