Sotsiaalminister — Arstiabi esimese etapi korraldamine

AVALDATUD : RTL 1997, 187/188, 1001 REDAKTSIOON : Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.01.04.2001 RTL 2001, 4, 41 Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001 RTL 2001, 4, 41 Sotsiaalmin m 13.12.1999 Nr.84 jõust.14.01.2000 RTL 2000, 6, 64 Sotsiaalmin m 05.08.1999 Nr.55 jõust.30.08.1999 RTL 1999, 122, 1671 Sotsiaalmin m 28.01.99 Nr.3 jõust.10.02.99 RTL 1999, 21, 230 Sotsiaalmin m 14.07.98 Nr.42 jõust.12.08.98 RTL 1998, 249, 1031 Sotsiaalmin m 22.05.98 Nr.32 jõust.06.06.98 RTL 1998, 183/184, 722 Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978) paragrahvi 7 lõike 2 ja paragrahvi 14 punkti 5 ning Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse (RT 1991, 23, 272; 1992, 19, 276; RT I 1994, 23, 387; 1997, 28, 425) paragrahvi 12 lõigete 1 ja 2 alusel: 1. Kinnitada esimese etapi arstiabi perearstipraksises töötava arsti tegevusnõuded "Perearsti tööjuhend" (lisa 1). (Sotsiaalmin m 28.01.99 Nr.3 jõust.10.02.99) 2. Kinnitada "Kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi eest perearstipraksisele tasumise kord" (lisa 2). (Sotsiaalmin m 28.01.99 Nr.3 jõust.10.02.99) 3. Kinnitada esimese etapi perearstipraksiste arvuline ülempiir maakonniti järgmiselt: Harjumaa (v.a. Tallinn) 60 Hiiumaa 8 Ida-Virumaa 110 Jõgevamaa 23 Järvamaa 27 Läänemaa 18 Lääne-Virumaa 44 Põlvamaa 20 Pärnumaa 59 Raplamaa 22 Saaremaa 21 Tallinn 230 Tartumaa 83 Valgamaa 23 Viljandimaa 35 Võrumaa 24 Kokku: 807 arstipraksist. Lisa 1 sotsiaalministri 30. oktoobri 1997. a. määruse nr. 38 juurde Perearsti tööjuhend 1. Perearsti määratlus 1.1. Perearst on erikoolituse saanud arst, kes on läbinud residentuuri või vastavad spetsialiseerumiskursused ning sooritanud perearsti eksami. Perearstide koolituse sisu on määratletud vastavalt kinnitatud perearsti õppeprogrammidele. 1.2. Perearst annab järjepidevat üldarstiabi, korraldab hooldust ja haigusi ennetavaid menetlusi kõigile oma nimistus olevaile isikutele. 1.3. Perearst teeb esmase arstliku otsuse iga meditsiinialase probleemi kohta, millega patsient pöördub tema poole. 1.4. Perearst on kohustatud andma abi vahetult ise või sõltuvalt haige vajadusest korraldama arstiabi teiste arstide või meditsiiniteenistuste kaudu, suunates haigeid erialaarstide konsultatsioonile või haiglasse. 1.5. Perearst lähtub abi osutamisel ja korraldamisel patsiendi tervise seisundist, tagab patsiendile parima vajaliku ning võimaliku abi arvestades olemasolevaid, lepingutega määratletud ressursse. 1.6. Perearst kindlustab oma nimistu patsientidele arstiabi kättesaadavuse ning järjepidevuse. 2. Perearsti töövaldkonnad 2.1. Perearst on tema nimistusse registreerunutele esmase kontakti arstiks; psühhiaatrile, günekoloogile, dermatoveneroloogile, silmaarstile, ftisiaatrile, stomatoloogile ja traumade puhul traumatoloogile või kirurgile pöördumine on võimalik ka ilma perearsti suunamiseta. 2.2. Perearsti töövaldkonnad on: 2.2.1. haigusi ennetav töö, oma patsientide individuaalse tervisekasvatuse planeerimine ja läbiviimine; 2.2.2. haigete ravimine ja rehabilitatsiooni korraldamine; 2.2.3. krooniliste haigustega haigete jälgimine ja ravimine; 2.2.4. koostöö õdede, erialaarstide, sotsiaaltöötajate ja omavalitsusorganitega; 2.2.5. oma töö ja ressursside korraldamine; 2.2.6. ravi- ja statistilise dokumentatsiooni täitmine; 2.2.7. pidev enesetäiendamine; 2.2.8. töö lastega vanuses kuni 18 aastat: 2.2.8.1. lapse füüsilise ja vaimse arengu jälgimine vanuses kuni 7 aastat vastavalt sotsiaalministri 16. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 4 (RTL 1995, 12, lk. 401) kinnitatud "Kuni 7-aastaste laste arstliku profülaktilise abi juhendile"; 2.2.8.2. profülaktika ja preventsioon (vaktsineerimine, toitmine, füüsiline arendamine, tervise edendamine) koostöös perearsti ja pere-/lasteõega vastavalt sotsiaalministri 30. oktoobri 1996. a. määrusega nr. 28 (RTL 1996, 144, 701) kinnitatud "Laste kaitsepookimiste ajakavale"; 2.2.8.3. riskigrupi laste ja krooniliste haigustega ning puuetega laste dispanseerimine koostöös pediaatria- ja erialaspetsialistidega, nende ravi ja rehabilitatsiooni korraldamine; 2.2.8.4. lastehaiguste esmane ravi ja diagnostika, näidustusel lapse õigeaegne konsulteerimise/hospitaliseerimise korraldamine. 2.3. Perearsti ravitöö põhiliseks arvestusühikuks on arsti vastuvõtt, mille maht on määratletud sotsiaalministri 28. detsembri 1998. a määruse nr 72 (RTL 1999, 15, 173; 51, 642; 58, 741; 2000, 13, 146; 98, 1544; 138, 2201) lisas «Ambulatoorne arstiabi». (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 2.4. Tervist edendav ja haigusi ennetav töö hõlmab tervisekasvatust, meditsiinilist nõustamist, vaktsineerimist ja arstlikku profülaktilist läbivaatust. 2.5. Perearst tegeleb kontratseptsioonialase nõustamisega, raseduse kulu jälgimisega, vajadusel konsulteerides günekoloogidega. 2.6. Perearst teeb oma nimistus olevaile patsientidele vajadusel koduvisiite. 2.7. Perearst teeb oma patsientide huvides koostööd erialaarstide, teiste perearstide ja sotsiaaltöötajatega vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele. Perearsti rühma kuulub vähemalt üks meditsiiniõde. 2.8. Koolitus. Lisaks pidevale enesetäiendamisele peavad nii perearst kui ka pereõde viibima erialastel kursustel, seminaridel, konverentsidel jmt. üritustel minimaalselt 60 tundi aastas, kusjuures koolituskulud on tagatud praksise baasrahas. 2.9. Perearst on kohustatud pidama haigete kohta tervisekaarti. Patsiendi lahkumisel perearsti nimistust on tal õigus saada väljavõte oma tervisekaardist. Eelkooliealistel lastel on üks tervisekaart ja kaitsepoogete pass, mis lapse nimistust lahkumisel antakse lapsevanemale kaasa allkirja vastu. (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 2.10. Perearst täidab meditsiinilist dokumentatsiooni ning esitab aruandluse üldkehtivas korras. 2.11. Perearst väljastab riigikeelseid arstlikke tõendeid vastavalt kehtestatud korrale. 3. Perearsti tööaeg, arstiabi kättesaadavus 3.1. Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 25 tundi nädalas, sellele lisandub aeg koduvisiitideks ja muuks tegevuseks. (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 3.2. Vastuvõtuajad peavad olema igal tööpäeval ajavahemikus kella 8-19, praksis peab olema avatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas. 3.3. Väljaspool vastuvõtuaega peab olema teada antud info selle kohta, kuhu ja kelle poole saab patsient pöörduda erakorralise abi vajadusel. 3.4. Arsti äraoleku ajaks peab olema korraldatud asendav arst. 3.5. Perearst võib osutada erakorralist arstiabi väljaspool tööaega õhtu- ja öötundidel kella 19-8 ning puhkepäevadel, saades selle eest lisatasu vastavalt lepingule. 4. Perearsti poolt teostatavad põhiuuringud ja -protseduurid Otoskoopia Rinoskoopia Kuulmise kontroll Nina-neelu tamponaad Kuulmekäigu loputus Nägemisteravuse määramine Värvitaju kontroll Silmapõhja vaatlus PEF-meetria EKG hindamine Veenipunktsioon Blokaad Klistiir Maoloputus Rinnanäärme palpatsioon Eesnäärme palpatsioon Hemoglobiini määramine Veresuhkru määramine Uriini analüüs testribadega Raseduse suuruse hindamine Günekoloogiline läbivaatus Tsütoloogiliste ja bakterioloogiliste preparaatide võtmine Tupe puhtusastme määramine Emakasisese vahendi paigaldamine ja eemaldamine Õõnte punktsioon Abstsessi avamine Võõrkeha, käsna, küünte eemaldamine Pindmiste haavade õmblus Sidumised Lahastamine transpordiks Püsikateetri asetamine Kusepõie loputus Elustamise ABC Verejooksu sulgemine þgutiga, rõhksidemega 5. Tööruumid 5.1. Perearsti tööruumid peavad vastama Sotsiaalministeeriumi ja tervisekaitse talituse poolt kehtestatud nõuetele. 5.2. Perearsti praksises peavad olema minimaalselt vastuvõturuum, protseduuride ja uuringute ruum, ooteruum ja tualettruum. 6. Perearstipraksise minimaalne varustus Stetofonendoskoop Sfügmomanomeeter Otoskoop Oftalmoskoop Rinoskoopia peeglid Spaatlid PEF-meeter Kaal täiskasvanutele ja lastele Pikkusemõõtur Sentimeeterrihm Stetoskoop lootetoonide kuulamiseks Kusepõie kateetrid Klistiiriballoon Þgutt Süstlad, nõelad Sidemed Lahased Neerukausid Kraadiklaas Refleksihaamer Helihark Uriini testribad Arvuti Auto kasutamise võimalus (k) Hemoglobiini ja glükoosi määramise võimalus (k) Nägemisteravuse määramise tabelid, värvitabelid (k) EKG aparaat (k) Pisikirurgia vahendid (k) Günekoloogiline tool (k) Günekoloogilised peeglid (k) Vaagnasirkel (k) Maoloputussond (k) Kõrvaloputussüstal (k) Infusioonravi süsteemid, statiiv (k) Laste ja täiskasvanute näomask ja S-toru (k) Ambukott (k) Aspiraator (k) (k) tähistusega töövahendeid võivad koostegutsevad praksised ühiselt kasutada. Lisa 2 Kinnitatud sotsiaalministri 28. jaanuari 1999. a määrusega nr 3 (Sotsiaalmin m 28.01.99 Nr.3 jõust.10.02.99) Perearstipraksisele kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi eest tasumise kord I. ÜLDOSA 1. Lepingu perearstipraksise omanikuga perearsti nimistusse (edaspidi nimistu) kantud kohustusliku ravikindlustusega kindlustatutele (edaspidi kindlustatu) terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi eest tasumiseks sõlmib Eesti Haigekassa piirkondlik osakond (edaspidi haigekassa piirkondlik osakond). (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 2. Tasumine toimub järgmistes osades: 2.1. baasraha; 2.2. pearaha; 2.3. lisatasud. 3. Käesoleva korra punktis 2 toodud osade rahaline suurus määratakse ravikindlustuse terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirjas. 4. Terviseuuringute ja raviteenuste eest tasutakse täiendavalt käesoleva korra punkti 18 kohaselt. II. BAASRAHA 5. Baasraha on nimistule arvestatud kindel summa kuus. 5.1. Perearstipraksisele, mille sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele vastavad tööruumid asuvad haldusterritoriaalse korralduse tõttu mitmes alevis, alevikus või külas, arvestatakse kooskõlastatult Eesti Haigekassaga baasraha koefitsiendiga kuni 1,5. (Sotsiaalmin m 13.12.1999 Nr.84 jõust.14.01.2000 Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 6. Baasraha on ette nähtud järgmisteks kuludeks: 6.1. perearsti ja temaga koos töötava ühe õendusala töötaja iga-aastaseks koolituseks vähemalt perearsti tööjuhendis fikseeritud mahus. Aktsepteeritakse kõiki koolitusprogramme, mis on registreeritud Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna Täienduskeskuses või meditsiinikoolides ning majutuse ja sõidukulusid. (Sotsiaalmin m 13.12.1999 Nr.84 jõust.14.01.2000) 6.2. perearsti tööjuhendis loetletud üle 300 kroonise maksumusega meditsiiniseadmete ostmiseks ning üle 1000 kroonise maksumusega meditsiiniseadmete rentimiseks ja hoolduseks; 6.3. perearstipraksise kommunaalkulude katmiseks; 6.4. perearstipraksise tööks vajaliku tark- või riistvara ostmiseks ja hoolduseks; 6.5. liiklusvahendi ostmiseks, rentimiseks või hoolduseks; 6.6. varakindlustuslepingu alusel perearstipraksise varade kindlustusmaksete tasumiseks. 7. Baasraha kasutamise kohta esitatakse haigekassa piirkondlikule osakonnale iga aasta 10. jaanuariks sotsiaalministri poolt kinnitatud vormi kohane kulude aruanne. (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 7.1. Kasutamata baasraha ulatuses vähendatakse järgmisel aastal perearstipraksisele makstavat baasraha. (Sotsiaalmin m 13.12.1999 Nr.84 jõust.14.01.2000) III. PEARAHA 9. Pearaha on sotsiaalministri poolt ravikindlustuse terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirjaga kinnitatud summa kindlustatu kohta kuus, mida makstakse vastavalt nimistusse kantud kindlustatute arvule. 10. Käesoleva korra lisas 1 toodud tegevused on tasutud pearahaga ning nende eest eraldi ei tasuta. 11. Pearaha arvel tasutavate uuringute eest tasutakse eriarsti teenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde ilma pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata. 12. (Kehtetu - Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 13. Pearaha sisse on arvestatud arstiga koos töötava õendusala töötaja palgakulu. 14. Eriarsti jälgimisel olevate (korduvsaatekirjaga) patsientide uuringud tasutakse eriarsti raviteenuse osutaja lepingu mahust. IV. LISATASUD 15. Lisatasu makstakse perearsti eriala tunnistust omavale arstile. Lisatasu maksmine peatatakse juhul, kui perearst ei ole perearsti nimistus olevaid isikuid kauem kui üks kuu teenindanud. (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 16. Perearstipraksise kauguse eest makstav lisatasu on sotsiaalministri kehtestatud kindel summa kuus, mida makstakse sõltuvalt praksise kaugusest lähimast II või III etapi terviseuuringuid tegevast ja erialast konsultatsiooni andvast tervishoiuasutusest. 17. Lisatasu kauguse eest makstakse kahes erinevas summas järgnevalt: 17.1. praksise paiknemisel tervishoiuasutusest 20-40 km kaugusel; 17.2. praksise paiknemisel tervishoiuasutusest kaugemal kui 40 km. V. RAVITEENUSTE TASU 18. Raviteenuste tasu on Eesti Haigekassa piirkondliku osakonnaga sõlmitud lepingus kindlaks määratud summa aastas nimistu kohta, kuid mitte rohkem kui 20% nimistusse kantud kindlustatutele arvestatud pearaha üldsummast. (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 19. Raviteenuste tasu makstakse kindlustatutele osutatud terviseuuringute ja raviteenuste eest, mis ei ole arvestatud pearaha sisse ning on loetletud käesoleva korra lisas 2. 20. Tasu raviteenuste eest makstakse terviseuuringute ja raviteenuste arvete alusel vastavalt kehtivale ravikindlustuse terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirjale, kuid mitte suuremas summas kui käesoleva korra punktis 18 kehtestatud. VI. MAKSMISE KORD 21. Baasraha, pearaha ja lisatasud tasutakse ettemaksuna jooksva kuu viiendaks kuupäevaks. 22. Eesti Haigekassa piirkondlik osakond (edaspidi haigekassa piirkondlik osakond) rahastab perearstipraksiseid lähtudes nimistusse kantud kindlustatute arvust: (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 22.1. I poolaastal maakonnaarsti (Tallinnas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja) poolt 1. detsembril kinnitatud nimistutest; 22.2. II poolaastal perearsti poolt 1. juuni seisuga esitatud muudatuste alusel nimistutes. 23. Erikord, kui nimistus olev kindlustatu: 23.1. kutsutakse kaitseväe ajateenistusse - rahastamine peatub selleks ajaks; 23.2. on karistatud vabadusekaotusega üle kuue kuu või on eeluurimisel üle kuue kuu ning süüdistatava suhtes rakendatud tõkendiks on vahi all pidamine - rahastamine peatub selleks ajaks; (Sotsiaalmin m 05.08.1999 Nr.55 jõust.30.08.1999) 23.3. (Kehtetu - Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) Lisa 1 perearstipraksisele kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi eest tasumise korra juurde c Pearaha arvel tasutavad tegevused 1. Tervist edendav ja haigusi ennetav töö vastavalt sotsiaalministri poolt kinnitatud perearsti ametijuhendile. 2. Patsiendi ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid. 3. Haige läbivaatus, terviseuuringute plaani koostamine, diagnoosi püstitamine. 4. Vajadusel ravi määramine ja soovituste andmine. 5. Ravimite soovitamine ja väljakirjutamine. 6. Ravidokumentide vormistamine. 7. Esmase arstliku ekspertiisi teostamine patsiendi töövõime ja tervise seisundi kohta. 8. Vajadusel haige transpordi korraldamine teise tervishoiuasutusse. 9. Järgmised uuringud ja raviprotseduurid: 1) verejooksu sulgemine þgutiga, rõhksidemega; 2) elustamise ABC; 3) lahastamine transpordiks; 4) rinnanäärme palpatsioon; 5) eesnäärme palpatsioon; 6) (Kehtetu - Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.01.04.2001) 7) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest; 8) audiomeetria; 9) otoskoopia; 10) välise kuulmekäigu loputus; 11) rinoskoopia; 12) nina-neelu tamponaad; 13) nägemisteravuse kontroll; 14) vaateväljade esmane määratlemine; 15) värvitaju kontroll; 16) silmapõhja uuring; 17) PEF-meetria; 18) spiromeetria; 19) bronhodilataatortest; 20) EKG tegemine; 21) veeni punktsioon; 22) süstimine; 23) sidumine (v.a põletushaige sidumine); 24) transfusioonravi; 25) lokaalanesteesia; 26) blokaadid; 27) kusepõie loputus; 28) klistiirid; 29) maoloputus; 30) sonograafiline uuring. 10. Järgnevad laboratoorsed uuringud: 1) albumiin; 2) glükoos bioloogilises vedelikus; 3) valk bioloogilises vedelikus; 4) kreatiniin; 5) uurea; 6) bilirubiin; 7) bilirubiini fraktsioonid; 8) kusihape; 9) kolesterool; 10) kolesterooli fraktsioonid; 11) triglütseriidid; 12) laktaatdehüdrogenaas; 13) leelisfosfotaas; 14) AST; 15) ALT; 16) primitiivmeetodil veritsusaeg; 17) vere hüübimisaeg; 18) vere uuring; 19) trombotsüütide mikroskoopiline uuring; 20) retikulotsüütide mikroskoopiline uuring; 21) lihtne hemogramm; 22) patoloogiline hemogramm; 23) uriini uuringud; 24) uuring helmintide munadele; 25) uuring lambliatele; 26) uuring peiteverele; 27) anaalkaape uuring. Lisa 2 perearstipraksisele kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi eest tasumise korra juurde (Sotsiaalmin m 28.01.99 Nr.3 jõust.10.02.99) Perearstile arvete alusel makstavad raviteenused 1. Uuringud ja raviprotseduurid: 1) biopsia võtmine; 2) õõne punktsioon; 3) massaaþ pareesidega patsiendile; 4) ujumisseanss liikumishäirega patsiendile; 5) ravivõimlemine (liikumisravi); 6) mudaraviseanss väljendunud liigesjäikusega patsiendile; 7) diatermokoagulatsioon, krüoteraapia; 8) pindmiste (väikeste) naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamine; 9) troofilise haavandi korrastamine; 10) pindmise mädakolde avamine; 11) panariitsiumi avamine; 12) sissekasvanud küüne resektsioon; 13) haava suturatsioon; 14) põletushaige ambulatoorne sidumine; 15) kateteriseerimine; 16) püsikateetri panemine; 17) epitsüstostoomi vahetus; 18) günekoloogiline läbivaatus; 19) tsütoloogilise preparaadi võtmine; 20) tupe puhtusastme määramine; 21) emakasisese vahendi paigaldamine ja eemaldamine; 22) ösofagogastroduodenoskoopia; 23) sigmoidoskoopia; 24) fiiberbronhoskoopia; 25) rektoskoopia; 26) kolposkoopia; 27) lülisamba röntgenograafia; 28) luude ja liigeste röntgenograafia; 29) rindkere röntgenograafia; 30) kolju röntgenograafia; 31) nina-kõrvalkoobaste röntgenograafia; 32) nina-neelu röntgenograafia; 33) luu densitomeetria; 34) mammograafia; 35) südame röntgenograafia; 36) südame, kopsude, keskseinandi ja diafragma röntgenoskoopia; 37) mao röntgenuuring; 38) irrigoskoopia; 39) kõhuõõne ülevaatlik röntgenograafia; 40) urograafiad; 41) radiorenograafia; 42) elektroentsefalograafia; 43) EKG koormustest; 44) EHHO kardiograafia. 45) kolonoskoopia ; (Sotsiaalmin m 13.12.1999 Nr.84 jõust.14.01.2000) 46) normaalse raseduse jälgimine. (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.01.04.2001) 2. Laboratoorsed uuringud: 1) koliinesteraas; 2) alfa-HBDH; 3) kaalium, naatrium, raud, kloor, vask, kaltsium, fosfor, magneesium, ammoniaak, liitium, laktaat; 4) happeline fosfataas; 5) HF prostata fraktsioon; 6) gamma-glutamüültransfer; 7) kreatiinkinaas; 8) CRV latekstest; 9) RF latekstest; 10) ASO latekstest; 11) valkude forees kilel; 12) CRV kvantitatiivselt; 13) alfa amülaas; 14) glük. Hemoglobiin; 15) RF kvantitatiivselt; 16) ASO kvantitatiivselt; 17) valkude forees geelil; 18) APTT; 19) protrombiini indeks; 20) fibrinogeen; 21) veregrupp ja reesusfaktor; 22) LE rakud; 23) algmaterjali mikroskoopiline uuring; 24) bioloogilise materjali külv; 25) bioloogilise materjali külv seentele; 26) uuring Trichomonas'ele 27) uuring Neisseria gonorrhoeae'le, Ureaplasma urealyticum'ile, Mycoplasma hominis'ele; 28) bioloogilise materjali külv mükobakteritele; 29) anaeroobne külv; 30) uuring klamüüdiale koekultuuril; 31) uuring viirustele koekultuuril; 32) haigusetekitajate samastamine; 33) haigusetekitaja ravimtundlikkuse määramine; 34) süüfilise ekspressdiagnostika; 35) respiratoorsete viirusinfektsioonide diagnostika; 36) Chlamydia trachomatise, Neisseria gonorrhoeae, papilloomviiruse määramine Gen-probe meetodil; 37) hormoonide määramine; 38) tuumormarkerite uuring; 39) IgG, IgM määramine; 40) haigusetekitaja eriantigeeni määramine; 41) erinevate antigeenide määramine; 42) anti-HIV-1/HIV-2 määramine; 43) allergeenide määramine; 44) rauasidumisvõime uuring; 45) spiroheetide immobilisatsiooni test; 46) tsütoloogilised uuringud; 47) histoloogilised uuringud.