Siseminister — Piirivalve Lennusalga põhimääruse kinnitamine Piirivalve Lennusalga põhimäärus
Statutory Text (1 Articles)
PIIRIVALVE LENNUSALGA PÕHI MÄÄRUSE KINNITAMINE Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.01.2002/13 (RTL 2002, 18, 230) 02.02.2002 Piirivalveseaduse (RT I 1994, 54, 903; 1995, 62, 1056) paragrahvi 15 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 20. juuni 1995. a. määruse nr. 247 "Piirivalveasutuste põhimääruste ja koosseisude kinnitamine ning piirivalvekordonite ja piiripunktide asutamise korra" (RT I 1995, 56, 970) alapunkti 2 alusel: Kinnitan Piirivalve Lennusalga põhimääruse (lisatud). Kinnitatud siseministri 20. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 17 Piirivalve Lennusalga põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Piirivalve Lennusalk (edaspidi Lennusalk) on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus. Lennusalga kõrgemalseisev valitsusasutus on Piirivalveamet. 2. Lennusalk on moodustatud Vabariigi Valitsuse 26. juuli 1994. aasta määrusega nr. 269 "Riikliku Lennusalga asutamine" (RT I 1994, 56, 951; 1997, 32, 517) ning Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 1997. a. määrusega nr. 87 "Riikliku Lennusalga ümbernimetamine Piirivalve Lennusalgaks ja arvamine piirivalve koosseisus olevate asutuste loetellu" (RT I 1997, 32, 517) arvatud piirivalve koosseisu. 3. Lennusalk korraldab oma lennundusalast tegevust tsiviillennundust käsitlevate õigusaktide alusel. 4. Lennusalga ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest. Lennusalga varustamist korraldab Piirivalveamet. 5. Lennusalgal on väikese riigivapi kujutisega ja oma nimetusega pitsat ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud sümboolika. 6. Lennusalk asub Tallinna linnas. Lennusalga postiaadress on Süsta 15, EE0017 Tallinn. II. TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 7. Lennusalga tegevusvaldkonnaks on riiklik operatiiv-teenistuslik ja reageerimiskohustuslik lennutegevus. 8. Operatiiv-teenistusliku lennutegevusega Lennusalk tagab: 1) lennutegevuse piirivalve ülesannetes; 2) lennutegevuse päästeteenistuste ülesannetes; 3) lennu- ja merepääste ressursside tegutsemisvalmiduse; 4) lennutegevuse sisekaitse ülesannetes; 5) harjutus- ja kontroll-lendude teostamise; 6) teiste riiklike ülesannete täitmise; 7) lennukiirabi. 9. Reageerimiskohustusliku lennutegevusega Lennusalk tagab: 1) otsingud ja päästetööd; 2) merereostuse avastamise ja keskkonnaseire. 10. Lennusalk teostab lendusid vastavalt selleks otstarbeks riigieelarvest eraldatud vahenditele. Lennuressursside jaotuskava kinnitab Piirivalveameti peadirektor. 11. Lennusalgal on õigus teostada tellimuslende asutuste ja omavalitsuste huvides, kahjustamata jaotuskavas ettenähtud lendude ressurssi ning operatiiv-teenistuslikuks ja regeerimiskohustuslikuks lennutegevuseks valmisolekut. Nimetatud lendude maksumuse katab lennu tellija oma vahenditest. III. LENNUSALGA JUHTIMISE KORRALDUS JA JUHTIDE ÜLESANDED 12. Lennusalka juhib Lennusalga ülem, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. Lennusalga ülem allub vahetult Piirivalveameti peadirektorile. Ülemal peab olema kõrgharidus ja lennundusalane töökogemus. 13. Lennusalga ülem: 1) juhib Lennusalka ning vastutab Lennusalgale pandud ülesannete täitmise eest; 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist teenistujaid, välja arvatud piirivalveametnikud; 3) teeb Piirivalveameti peadirektorile ettepanekuid piirivalveametnike ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 4) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid töölepingu alusel töötavate isikutega; 5) annab oma pädevuse piires käskkirju, samuti kirjalikke ja suulisi korraldusi, mis on Lennusalga töötajatele täitmiseks kohustuslikud; 6) valdab, kasutab ja käsutab Lennusalga valduses olevat riigivara õigusaktidega ettenähtud korras; 7) esitab ettekandeid Lennusalga tegevusest Piirivalveameti peadirektorile ning annab talle nõudmisel aru; 8) vastutab Lennusalgale eraldatud eelarvevahendite sihtotstarbelise kasutamise ja majandustegevuse ning lennuressursside jaotuskavas ettenähtud lendude täpse täitmise eest; 9) annab volitusi ja sõlmib Lennusalga tegevusest tulenevaid lepinguid oma pädevuse piires; 10) esindab Lennusalka oma pädevuse piires; 11) korraldab Lennusalgas ööpäevase valveteenistuse ja valmisoleku vältimatute ülesannete täitmiseks; 12) kinnitab Lennusalga sisekorraeeskirjad, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirjad ning töötajate ametijuhendid; 13) määrab alluvatele ergutusi ja karistusi oma distsiplinaarvõimu piires; 14) täidab muid temale õigusaktidega, samuti Piirivalveameti peadirektori poolt pandud ülesandeid. 14. Lennusalga ülemat asendab tema äraolekul Lennusalga ülema asetäitja. Viimase puudumisel asendab Lennusalga ülemat üks eskadrilli ülematest. 15. Lennusalga ülema asetäitja (edaspidi ülema asetäitja) nimetab ametisse ja vabastab ametist Piirivalveameti peadirektor Lennusalga ülema ettepanekul. Lennusalga ülema asetäitja allub otseselt Lennusalga ülemale ja täidab Lennusalga ülema kohuseid viimase äraolekul. Ülema asetäitjal peab olema lennundusalane kõrgharidus ning lennundusalase töö kogemus. 16. Ülema asetäitja: 1) kontrollib eskadrillide töökorraldust ja lennuohutusnõuete täitmist ning informeerib sellest Lennusalga ülemat; 2) tagab lennutegevuse käsiraamatusse muudatuste ja täienduste sisseviimist, organiseerib ja kontrollib statistiliste materjalide koostamist ja analüüsimist; 3) juhendab Lennusalga lennuohutuse komisjoni tööd; 4) kontrollib ja juhendab lendude korraldamise osakonna tööd; 5) tagab vajaliku ning õigeaegse informatsiooni Lennusalga poolt sõlmitavate lepingute ning arvete koostamiseks; 6) tagab Lennusalga tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomist; 7) organiseerib Lennusalga lendavkoosseisu üldfüüsilist ettevalmistust; 8) koostab Lennusalga personali õppeprogrammid; 9) esindab Lennusalka suhtlemisel pressiga. 17. Lennusalga töökorralduse alused kinnitab Piirivalveameti peadirektor. 18. Lennusalk teostab lendusid vastavalt Piirivalveameti peadirektori poolt kinnitatud lennuressursside jaotuskavale. Jaotuskavas nähakse ette teistele ametkondadele eraldatud lennutundide arv vastavalt nende eraldatud rahalistele vahenditele. 19. Päästeoperatsioonides täidab selles osaleva õhusõiduki meeskond päästetööde juhi korraldusi. IV. LENNUSALGA STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED 20. Lennusalga struktuuriüksused on: 1) lennukite eskadrill; 2) helikopterite eskadrill; 3) lennutehniline eskadrill; 4) üldosakond; 5) rahandusosakond. [RTL 2002, 18, 230 - jõust. 02.02.2002] 21. Lennukite eskadrilli põhiülesanne on lendude teostamine piirivalve, sise- ja keskkonnakaitse huvides; vaatlus-, otsimis- ja transportlendude teostamine. 22. Helikopterite eskadrilli põhiülesanne on otsingute ja päästetööde teostamine. 23. Lennutehnilise eskadrilli põhiülesanne on Lennusalga käituses olevate õhusõidukite lennukõlbulikkuse tagamine ning õhusõidukite ja nende komponentide käitamisaegade arvestuse pidamine. 24. Üldosakonna põhiülesanne on lendude kavandamine, kooskõlastamine, lennutegevuse informatsiooni kogumine, arvestamine ja analüüsimine ning Lennusalga majandustegevuse korraldamine. [RTL 2002, 18, 230 - jõust. 02.02.2002] 25. [Kehtetu - RTL 2002, 18, 230 - jõust. 02.02.2002] 26. Rahandusosakonna põhiülesanne on Lennusalga eelarve-ettepanekute koostamine ja eelarveliste vahendite kasutamise kontrollimine. V. LENNUSALGA ISIKKOOSSEIS 27. Lennusalga ametikohad täidetakse piirivalveametnike ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate teenistujatega. 28. Lennusalga teenistujate koosseisu kinnitab siseminister. 29. Lennusalga personal kannab teenistuskohustuste täitmisel ettenähtud vormiriietust. VI. LENNUSALGA TEGEVUSE LÕPETAMINE 30. Lennusalga korraldab ümber ja selle tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus.