Haridusminister — "Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise korralduslike aluste" kinnitamine Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise korralduslikud alused

"Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise korralduslike aluste" kinnitamine Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 03.01.2002/2 (RTL 2002, 8, 68 ) jõust. vastavalt § 5 Lähtudes «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 punktist 1, haridusminister määrab: [RTL 2002, 8, 68 – jõust 19. 01. 2002] Kinnitada "Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise korralduslikud alused" (lisatud). Kinnitatud haridusministri 12. septembri 1997. a. määrusega nr. 17 Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise korralduslikud alused 1. Individuaalne õppekava on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. [Punkti 1 teise lõigu sõnastus kuni 31. 08. 2002] Individuaalse õppekava koostamise alus on Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a. määrusega nr. 228 (RT I 1996, 65-69, 1201) kinnitatud "Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava". [Punkti 1 teise lõigu sõnastus alates 01. 09. 2002] Individuaalse õppekava koostamise alus on põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. [RTL 2002, 8, 68 - jõust. vastavalt § 5] 2. Individuaalse õppekava koostamist ja selle alusel õppimist teatud aines (ainetes) või kogu kursuse ulatuses on õpilastel õigus taotleda üldhariduse igas koolivormis ja -astmes. 3. Individuaalse õppekava alusel õppimise sisulise ulatuse, ajalise kestuse, õppevormid ja tulemuste hindamise, samuti klassiõppega seostamise põhimõtted ja suhte kooli õppekava õppesisu ja -tulemustega otsustab kooli õppenõukogu õpilase ja/või lapsevanema avalduse ja/või klassijuhataja ja/või arstliku komisjoni otsuse ja/või konsultatiivse komisjoni soovituse alusel. Hälvikõpilase võimetekohase individuaalse õppekava ja õppevormi soovitamisel on aluseks pedagoogilised, psühholoogilised ja meditsiinilised uuringud. [Punkti 4 sõnastus kuni 31. 08. 2002] 4. Individuaalne õppekava põhineb kooli õppekaval, kuid võib esitada sellega võrreldes vähendatud või kõrgendatud nõudeid üldkohustuslikule õppesisule ja -tulemustele, minemata vastuollu riikliku õppekavaga. [Punkti 4 sõnastus alates 01. 09. 2002] 4. Individuaalne õppekava põhineb kooli õppekaval, kuid võib esitada sellega võrreldes vähendatud või kõrgendatud nõudeid üldkohustuslikule õppesisule ja -tulemustele, minemata vastuollu põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga. [RTL 2002, 8, 68 - jõust. vastavalt § 5] 5. Õpilase võimeid ja individuaalseid iseärasusi (erivajadusi) arvestava individuaalse õppekava koostab kool aineõpetaja(te), õpilase, lapsevanema, vajadusel eripedagoogi ja kooliarsti koostöös kindlaks õppeperioodiks, mille pikkuse otsustab õppenõukogu. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor. 6. Individuaalse õppekava alusel toimuv õpetamine ei kuulu eraldi tasustamisele riiklikest vahenditest.