Rahandusminister — Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määruse nr 46 «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirja kinnitamine» muutmine

Muudetud järgmiste aktidega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 7.01.2002 nr 1 (RTL 2002, 11, 116) 24.01.2002 11.04.2002 nr 57 (RTL 2002, 51, 727) 25.04.2002 7.11.2002 nr 126 (RTL 2002, 128, 1869) 1.01.2003 Määrus kehtestatakse «Raamatupidamise seaduse» (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 2 lõike 2 ja «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 92, 824) paragrahvi 44 lõike 1 ning paragrahvi 48 lõike 2 alusel riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste kontoplaani muutmiseks. § 1. [käesolevast tekstist välja jäetud] § 2. Rakendussätted (1) Alates 2000. aasta 1. jaanuarist ei kuulu eelarvemäärangud asutuse raamatupidamisest läbikandmisele. Asutuse eelarvemäärangute arvestust eelarveklassifikaatori alajaotuste läbilõikes peetakse bilansiväliselt. Riigieelarvest asutustele Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnast väljamakstud summad kirjendatakse kontogrupi 30 «Tulud eelarvest» vastavate allkontode kreeditis ning majandustehingu iseloomule vastavate allkontode deebetis. Kontogrupi 30 «Tulud eelarvest» vastavad allkontod näitavad seega eelarvest tegelikult väljamakstud summasid (s.t eelarve kassakulusid) ja nende allkontode analüütilist arvestust peetakse eelarve klassifikaatori alajaotuse läbilõikes. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvest finantseeritavad asutused kirjendavad eelarvest saadud summad vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud korras. (2) Kontogruppi 22 «Sihtfinantseerimine» kasutatakse põhivara sihtfinantseerimiseks ning muuks sihtfinantseerimiseks välisriikidelt või sihtasutustelt, ettevõtjatelt ja teistelt organisatsioonidelt ning asutustelt saadud eelarveväliste vahendite arvestamiseks. Summade laekumisel debiteeritakse allkontot 1920 «Pank» ja krediteeritakse kas allkontot 2210 «Põhivara sihtfinantseerimine» või allkontot 2230 «Sihtfinantseerimine (välja arvatud põhivara)». Põhivara soetamiseks raha ülekandmisel debiteeritakse allkontot 1190 «Materiaalse põhivara ettemaksed» ning krediteeritakse allkontot 1920 «Pank». Põhivara kättesaamisel ja arvelevõtmisel debiteeritakse vastavat materiaalse põhivara allkontot kontorühmas 11 «Materiaalne põhivara» ning krediteeritakse allkontot 1190. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulumi arvestamisel tehakse paralleelkirjend deebet allkonto 2210 «Põhivara sihtfinantseerimine» ja kreedit kontogrupi 37 «Toetused juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt» või 35 «Toetused asutustelt» vastavaid allkontosid. Sihtfinantseerimise (välja arvatud põhivara) summade kulutamisel debiteeritakse kas nõuete kontosid või vastavaid kulukontosid põhiklassides 4, 5, 6 ja 8, krediteerides allkontot 1920 «Pank» või vastavaid nõuete allkontosid kontogruppides 14 «Nõuded ostjate vastu» või 15 «Mitmesugused nõuded». Samaaegselt tehakse teine kirjend – deebet konto 2230 ning kreedit kontogrupi 35 «Toetused asutustelt» või 37 «Toetused juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt» vastavaid allkontosid. (3) Valitsusasutuse valitsemisalasisese tsentraliseeritud varustamise korral arvestab valitsusasutus valitsemisala riigiasutusele üleantud väärtused allkonto 3051 «Haldusalasisese tsentraliseeritud varustamise korras üleantud väärtused» deebetis. Valitsemisala riigiasutus võtab need väärtused arvele allkonto 3052 «Haldusalasisese tsentraliseeritud varustamise korras saadud väärtused» kreeditis. Tsentraliseeritud varustamise korras üleandmisele kuuluvate väärtuste eest tarnijale vahendite ülekandmisel Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna poolt debiteeritakse valitsusasutuste raamatupidamises allkontot 1380 «Ettemakstud kaubad ja teenused (tarnijatele)» ning krediteeritakse allkontot 3011 «Tulu eelarvest». Valitsemisala riigiasutustelt kirjaliku teate (üleandmis-vastuvõtmisakt) saamisel väärtuste kättesaamisest debiteeritakse kontot 3051 ning krediteeritakse kontot 1380. Valitsemisala riigiasutus kirjendab tarnijalt tsentraliseeritult varustamise korras kättesaadud väärtused kas kontogrupi 11 «Materiaalne põhivara» vastavate allkontode (kui tegemist on põhivaraga) või allkonto 1311 «Tooraine ja materjalivaru» deebetisse ning allkonto 3052 kreeditisse. Materjalivarude kulutamisel kirjendab riigiasutus nende väärtuse kontoplaani põhiklasse 4 «Tooraine-, materjali- allhanke- ja alltöövõtukulud» või 5 «Majanduskulud» vastavate allkontode deebetisse ning allkonto 1311 kreeditisse. (4) Vastavalt «Seadusele «2000. aasta riigieelarve»» peavad riigieelarvest finantseeritavad asutused kandma riigieelarve tuludesse oma majandustegevusest saadud tulud. Nende asutuste raamatupidamises kirjendatakse need operatsioonid alljärgnevalt: 1) majandustegevuse tulu arvestamisel (arvelevõtmisel) debiteeritakse kontogruppide 14 «Nõuded ostjate vastu» või 15 «Mitmesugused nõuded» vastavaid allkontosid ning krediteeritakse kontogrupi 31 «Tulud majandustegevusest» või 32 «Tulud asutustelt» vastavaid allkontosid; 2) esitatud nõuete alusel raha laekumisel asutuse pangakontole debiteeritakse allkontot 1920 «Pank» ning krediteeritakse kontogruppide 14 ja 15 vastavaid allkontosid. Ühtlasi võetakse paralleelkirjendiga summa arvele kui eelarvetuludesse kandmisele kuuluv – debiteeritakse kontogruppide 31 ja 32 vastavaid allkontosid ning krediteeritakse allkontot 2410 «Lühiajalised kohustused riigile»; 3) majandustegevuse tulu ülekandmisel eelarve tuludesse debiteeritakse allkontot 2410 ja krediteeritakse allkontot 1920; 4) kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvest finantseeritavate asutuste majandustegevuse tulude kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kandmise seni kehtivat korda ei muudeta. (5) Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve kassalise täitmise arvestamiseks juhindutakse alljärgnevast: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse 1999. a eelarve kassalise täitmise tulemus kirjendatakse 2000. a raamatupidamisse konto 206 «Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve kassalise täitmise tulemus» allkontodele; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse tulude laekumisel debiteeritakse allkontot 1920 «Pank» ja krediteeritakse allkontot 3410 «Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve tulud». Allkonto 3410 analüütilist arvestust peetakse eelarve tulude klassifikaatori läbilõikes. Tulude tagastamisel debiteeritakse allkontot 3410; 3) valla või linna volikogu otsuste alusel aasta alguse vaba jäägi suunamisel kulude katteks debiteeritakse allkontot 2062 «Eelarvevahendite vaba jääk» ja krediteeritakse allkontot 3410 «Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve tulud»; 4) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavale asutusele, kes on raamatupidamiskohustuslane, eelarves ettenähtud kulutuste katteks summade ülekandmisel debiteeritakse allkontot 7611 «Assigneeringute ülekanded asutustele» ning krediteeritakse allkontot 1920 «Pank». Allkonto 7611 arvestust peetakse finantseeritavate asutuste läbilõikes üldsummas; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarves ettenähtud summade ülekandmisel teistele institutsioonidele ja füüsilistele isikutele debiteeritakse kontogrupi 77 vastavaid allkontosid ja krediteeritakse allkontot 1920; 6) raamatupidamiskohustuslane, keda finantseeritakse valla- või linnaeelarvest, kirjendab eelarvest laekunud assigneeringud allkonto 1920 «Pank» deebetisse ning kontogrupi 30 «Tulu eelarvest» vastavate allkontode kreeditisse; 7) kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele, kes pole raamatupidamiskohustuslane, eelarvekulude väljamaksmisel krediteeritakse allkontot 1920 «Pank» ning debiteeritakse majandusoperatsiooni sisule vastavaid allkontosid. Samaaegselt tehakse teine kirjend – debiteeritakse allkontot 7611 «Assigneeringute ülekanded asutustele» ning krediteeritakse allkontot 3011 «Tulu eelarvest» või põhivara soetamisel allkontot 3020 «Tulu põhivara sihtfinantseerimisest». Eelarvepidaja võib kuu jooksul nendele asutustele eelarvest tehtud väljamaksed eeltoodud paralleelkirjendiga arvele võtta ka kord kuus – kuu lõpul. Väljamakstud summade analüütilist arvestust peetakse asutuste läbilõikes eelarveklassifikaatori alajaotuste järgi; 8) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekumisele kuuluvad (arvestatud, kuid mitte veel laekunud) tulud (nagu teistelt kohaliku omavalitsuse üksustelt saadaolevad vahendid nende territooriumil elavate laste koolitamise või hoolealuste hooldamise eest) võetakse saaja kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamises vastavate lepingute või teiste dokumentide alusel arvele – deebet 1480 «Kuludesse kantud nõuded ostjatele» ning kreedit 3419 «Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekumisele kuuluvad (arvestatud) tulud». Nende summade laekumisel debiteeritakse allkontot 1920 «Pank» ning krediteeritakse allkontot 1480. Samaaegselt tehakse teine kirjend – deebet allkonto 3419 ja kreedit allkonto 3410 «Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve tulud». Kohaliku omavalitsuse üksus, kes peab eelnimetatud vahendid teisele omavalitsusele üle andma, kirjendab lepingu või teiste dokumentide alusel – deebet 7615 «Teistele kohaliku omavalitsuse üksustele üleandmisele kuuluvad vahendid» ja kreedit 2490 «Muud lühiajalised kohustused». Summade ülekandmisel debiteeritakse allkontot 2490 ja krediteeritakse allkontot 1920 «Pank». Samaaegselt tehakse teine kirjend – deebet 7511 «Assigneeringute ülekanded omavalitsustele» ning kreedit allkonto 7615. (6) Varem tehtud kulude taastamiseks (või kulude taastamiseks arvestatavate) summade arvelevõtmisel raamatupidamises debiteeritakse kontogrupi 14 või 15 vastavaid allkontosid ning krediteeritakse vastavat kulukontot kontoplaani põhiklassides 4, 5 ja 6, mille taastamiseks nõue esitatud. Summa laekumisel debiteeritakse riigieelarvel olevates asutustes allkontot 3011 «Tulu eelarvest» ning krediteeritakse kontogrupi 14 või 15 vastavaid allkontosid. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavad asutused debiteerivad kontot 1920 «Pank». (7) Sõlmitud kapitalirendi lepingu alusel saadav põhivara võetakse asutuse raamatupidamises arvele põhivarana ja kohustusena tulevikus kapitalirendi maksed tasuda kui võlg. Kapitalirendi leping võetakse arvele esimese lepingujärgse summa ülekandmisega üheaegselt – debiteerides vastavaid pikaajaliselt renditud põhivara allkontosid (1127 «Pikaajaliselt renditud masinad – kapitalirent», 1137 «Pikaajaliselt renditud inventar – kapitalirent» või 1157 «Pikaajaliselt renditud sõidukid ja transpordivahendid – kapitalirent») ning krediteeritakse pikaajalise kohustusena allkonto 2340 «Võlg liisingfirmadele». Leping võetakse arvele liisitud põhivara summas ilma intressisummadeta. Võla tasumise eel liisingfirmale kantakse pikaajaliste kohustuste kontolt 2340 tasutav summa allkonto 2490 «Muud lühiajalised kohustused» kreeditisse. Maksmisele kuuluv intress võetakse arvele allkontole 2490 ning debiteeritakse allkontot 8131 «Intressikulud kapitalirendilt». Liisingfirmale summa ülekandmisel Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna kaudu debiteeritakse allkontot 2490 «Muud lühiajalised kohustused» ja krediteeritakse allkontot 3020 «Tulu eelarvest põhivara sihtfinantseerimiseks». Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavad asutused krediteerivad oma pangakontot. Liisitud põhivaralt arvestatakse kulumit asutuses kehtestatud normidest lähtudes debiteerides kontogrupi 59 «Muud kulud majandustegevusest – põhivara kahjum ja kulum» vastavaid allkontosid ning krediteerides kontogrupi 11 materiaalse põhivara kulumi vastavaid allkontosid. Liisitud põhivara üleandmisel asutuse omandisse debiteeritakse põhivara iseloomule vastavaid materiaalse põhivara allkontosid ning krediteeritakse pikaajaliselt renditud põhivara vastavaid allkontosid (1127, 1137 või 1157). (8) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded võetakse arvele alljärgnevalt: 1) kui raamatupidamiskohustuslane on ostjale või asutusele saatnud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, või kui võlausaldaja on esitanud ostja või asutuse vastu hagiavalduse, või kui ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine, on need asjaoludeks, mille alusel hinnatakse nõuete laekumise ebatõenäolisust. Ebatõenäoliselt laekuv nõudesumma kantakse kuludesse järgmise kirjendiga: deebet allkonto 5882 «Ebatõenäoliselt laekuvate muude lühiajaliste nõuete kulu» kreedit allkonto 1490 «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt» või allkonto 1591 «Ebatõenäoliselt laekuvad lühiajalised nõuded». Vaatamata ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmisele, kajastatakse neid nõudeid laekumiseni või bilansist mahakandmiseni nõuete kontogruppides 14 «Nõuded ostjate vastu» või 15 «Mitmesugused nõuded». Ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto kreeditsaldo aga näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansireal «–» märgiga; 2) kui ebatõenäoliselt arvele võetud nõue laekub hiljem, koostatakse vastupidine lausend ning laekunud nõue kirjendatakse pangakonto 1920 deebetisse või riigieelarvel olevates asutustes allkonto 3011 «Tulu eelarvest» deebetisse ning krediteeritakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontot ja nõuete kontot; 3) kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral või kui võlgnikku ei leita, on nõue lootusetu. Kriteeriumid ebatõenäoliste arvete muutumise kohta lootusetuks tuleb kehtestada asutuse sise-eeskirjades. Nõuded, mis on vanemad kui 360 päeva, arvatakse bilansis maha realt «Nõuded ostjate vastu» või «Mitmesugused nõuded» ja «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt» või «Ebatõenäoliselt laekuvad lühiajalised nõuded»; 4) kui lootusetu võlasumma on alla 10 000 krooni, kantakse see riigiasutuses bilansist maha asutuse tippjuhi loal. Üle 10 000-kroonise lootusetu võla mahakandmiseks bilansist tuleb riigiasutusel taotleda valitsemisala ministeeriumi luba. Ministeeriumid määravad kindlaks lootusetute võlgade mahakirjendamise korra oma valitsemisala riigiasutustes. Põhiseadusliku institutsiooni või ministeeriumi enda raamatupidamises arveloleva lootusetu võla mahakandmine toimub põhiseadusliku institutsiooni juhi või ministri loal; Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavas asutuses lootusetute võlgade mahakandmise piirmäärad määrab kindlaks volikogu; 5) lootusetu võla mahakandmisel bilansist arvestatakse seda bilansiväliselt 10 aasta jooksul arvestades võla mahakandmisest, et jälgida võlgniku varalise seisukorra muutumist. Mahakantud võla katteks hiljem laekunud summad võetakse arvele tuluna ning vähendatakse bilansivälist võlakohustust. (9) [kehtetu - RTL 2002, 11, 116] (10) ) Asutuse poolt kogutavad maksud, lõivud ja tasud, mis kuuluvad ülekandmisele eelarve tuludesse (renditulud, trahvid jt) kirjendatakse maksude, lõivude ja tasude arvestamisel «Nõuded ostjate vastu» deebetis ja «Maksud, lõivud ja tasud» kreeditis. Eelarvesse ülekandmisel debiteeritakse maksude, lõivude ja tasude ülekandmise kontot ning krediteeritakse panga kontot. Aruandeperioodi lõpuks «Maksud, lõivud ja tasud» kreedit saldo näidatakse bilansis kui lühiajaline kohustus eelarve ees. (11) Erisoodustuselt arvutatavate maksude kirjendamisel debiteeritakse vastavat erisoodustuse maksu kulukontot ja krediteeritakse vastava erisoodustuse maksu kohustuse kontot. (12) Materiaalse põhivara arvelevõtmisel juhindutakse alljärgnevast: 1) materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldatavatest väljaminekutest. Otseste kasutuselevõtmist võimaldatavate väljaminekute hulka kuuluvad kohaleveo, paigaldamise ettevalmistuse, paigaldamise, käikulaskmise ja projekteerimise väljaminekud. Raamatupidamiskohustuslase üldhalduskulusid ei lülitata põhivara maksumusse; 2) rekonstrueerimisväljaminekud lülitatakse põhivara maksumusse. Rekonstrueerimisväljaminekud on ainult sellised väljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti või vähendavad tootmiskulusid; 3) masinad, seadmed, inventar ja ehitusinventar arvestatakse materiaalse põhivarana, kui nende kasutamiskestvus on üle ühe aasta ja soetamismaksumus on 10 000 krooni ja rohkem. Vaatamata maksumusele arvestatakse materiaalse põhivarana kunsti- ja antiikväärtused, raamatud, loomsed eksponaadid ja relvastus; 4) kui põhivara soetatakse ühtse tervikuna (komplekt) siis tuleb see raamatupidamises ka arvele võtta komplektina, st raamatupidamises ei tohi eraldada komplekti kuuluvaid varasid. Kui komplekti soetamismaksumus on üle 50 000 krooni, tuleb vara kanda riigivara registrisse komplektina; 5) põhivara arvestamiseks avatakse igale põhivarale (või komplektile) arvestuskaart kas paberkandjal või elektrooniliselt. Põhivara arvestuskaart peab sisaldama järgmisi andmeid: – põhivara nimetus koos seda vara iseloomustavate põhitunnustega (komplekti korral ka sinna kuuluvate varade loetelu); – soetamisaeg (kuupäev, kuu, aasta); – soetamismaksumus; – kulunorm aastas; – kulusumma aastas; 6) kui toimub varade üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele, siis vastavalt «Riigivara seaduse» (RVS) paragrahvile 10 antakse kaasa ka põhivara kaart koos muude üleandmise dokumentidega uuele valitsejale ning sellel kaardil jätkatakse antud põhivara arvestust. Varad antakse uuele valitsejale üle soetamismaksumuse, arvestatud kulumi ja jääkväärtusega; 7) tasuta saadud põhivara, mis ei ole üleandmise dokumentides hinnatud, hinnatakse kas moodustatud komisjoni või eksperdi poolt ning võetakse seejärel raamatupidamises arvele kui annetatud kapital; 8) põhivara likvideerimisel tuleb vara kas lammutada või demonteerida ning need kulud arvestatakse põhivara likvideerimise kuludesse (miinus lammutamisel tagastatavad tulud kasutamiskõlblike varade näol); 9) maa on piiramatu kasutusega põhivara. Ostetud maa võetakse raamatupidamises arvele tegelikus soetamismaksumuses. Maa soetamismaksumus koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maamõõtja, notari ja juriidilise ekspertiisi tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud maksesummad ja ülevõetud, eelmise omaniku tasumata maamaksu võlg. Maa soetamismaksumusse lülitatakse maa kasutuselevõtmist võimaldavad väljaminekud, sealhulgas maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). «Asjaõigusseaduse» kohaselt on maa koos seal asuvate hoonetega ühtne kinnisvaraobjekt. Raamatupidamises peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi kontodel, kuna maa soetamismaksumust ei amortiseerita. Maast ja seal asuvatest hoonetest koosneva kinnisvara ostmisel ühtse ostusumma eest tuleb ostja raamatupidamises määrata eraldi soetamismaksumus maale ja hoonetele. Selleks tuleb kasutada eksperthinnanguid. Asutused, kelle raamatupidamises on maa momendil arvel 0 (null) krooniga või maamaksustamishinnas arvestatakse seda hetkeni, kuni on kehtestatud kord selle hinna korrigeerimises. Maa riigi omandisse jätmisel on maa bilansis arvel 0 krooniga arvates katastrisse kandmise päevast; 10) materiaalse põhivara kuluminormid määratakse kindlaks asutuse raamatupidamise sise-eeskirjades lähtuvalt põhivara kasulikust tööeast, tehnilisest seisukorrast ja kasutamise intensiivsusest. Kulumit ei arvestata piiramata kasutuseaga varadelt – maa, kunsti- ja antiikväärtused ning raamatud. Kulumit ei arvestata ka relvadelt, produktiivloomadelt ja kasvavalt metsalt. Põhivara kulumi arvestamine ja kirjendamine raamatupidamises tehakse vastavalt aruandeperioodile – kui on kehtestatud aastasisene aruandlus, siis iga aruandeperioodi lõpus; kui aastasisest aruandlust ei ole kehtestatud, siis aasta lõpul; 11) alla 10 000-kroonise ning alla üheaastase kasutamisajaga vara arvestust peetakse bilansiväliselt asutuse raamatupidamise sise-eeskirjades kindlaks määratud korras. Bilansivälise vara arvestust tuleb pidada nii koguseliselt kui summaliselt (soetamismaksumuses). (13) Põhivara müügiga seoses olevad kirjendid, kui saadud müügisumma tuleb kanda eelarvesse, tehakse järgmiselt: 1) põhivara arvelt mahakandmine riigiasutuses ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavas asutuses: deebet – põhivara arvestatud kulumisumma põhiklass 1 «Vara» vastavad allkontod deebet – põhivara jääkväärtus (soetusmaksumus miinus kulum) konto 592 «Materiaalse põhivara müügi (likvideerimise) kahjum» või 593 «Immateriaalse põhivara müügi (likvideerimise) kahjum» vastavad allkontod kreedit – põhivara soetamismaksumus põhiklass 1 «Vara» vastavad allkontod; 2) põhivara müügisumma arvelevõtmine: riigiasutusel: deebet – kontogrupp 14 «Nõuded ostjate vastu» või 15 «Mitmesugused nõuded» vastavad allkontod kreedit – 2410 «Lühiajaline kohustus riigile»; kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritaval asutusel: deebet – kontogrupp 14 «Nõuded ostjate vastu» või 15 «Mitmesugused nõuded» vastavad allkontod kreedit – 2401 «Lühiajalised kohustused kohalikele omavalitsustele»; 3) müügihinna laekumine: riigiasutusel: Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna poolt avatud erikontole: deebet – 2410 «Lühiajaline kohustus riigile» kreedit – kontogrupp 14 «Nõuded ostjate vastu» või 15 «Mitmesugused nõuded» vastavad allkontod; kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritaval asutusel: deebet – 1920 «Pank» kreedit – kontogrupp 14 «Nõuded ostjate vastu» või 15 «Mitmesugused nõuded» vastavad allkontod; 4) põhivara müügisumma kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: deebet – 2401 «Lühiajalised kohustused kohalikule omavalitsusele» kreedit – 1920 «Pank». (14) Põhivara likvideerimine (mahakandmine kõlbmatuse tõttu) asutuses moodustatud komisjoni otsuse põhjal kirjendatakse: deebet – põhivara arvestatud kulumisumma põhiklass 1 «Vara» vastavad allkontod; deebet – põhivara jääkmaksumus (soetamismaksumus miinus kulum) konto 592 «Materiaalse põhivara müügi (likvideerimise) kahjum» või 593 «Immateriaalse põhivara müügi (likvideerimise) kahjum» vastavad allkontod; kreedit – põhivara soetamismaksumus põhiklass 1 «Vara» vastavad allkontod. (15) Tasuta saadud ja tasuta üleantud varad võetakse raamatupidamises arvele konto 2041 «Annetatud kapital» kaudu: 1) põhivara tasuta saamisel võetakse see arvele vastavate dokumentide alusel järgmiselt: deebet – põhivara soetamismaksumus põhiklass 1 «Vara» vastavad allkontod; kreedit – põhivara kulumisumma põhiklass 1 «Vara» vastavad allkontod; kreedit – põhivara jääkmaksumus allkonto 2041 «Annetatud kapital»; 2) käibevara tasuta saamisel võetakse see arvele järgmiselt: deebet – allkonto 1311 «Tooraine- ja materjalivaru» kreedit – allkonto 2041 «Annetatud kapital» Samaaegselt tehakse teine kirjend: deebet – allkonto 2041 «Annetatud kapital» kreedit – allkonto 3840 «Tulu annetatud kapitalist»; 3) käibevara kulutamisel arvestatakse kulud põhiklasside 4 ja 5 vastavatel allkontodel; 4) Teistelt omanikelt tasuta saadud ja tasuta üle antud varad võetakse raamatupidamises arvele konto 2041 «Annetatud kapital» kaudu. Omanikusiseselt (riigiasutus riigiasutusele) tasuta saadud ja tasuta üle antud varad võetakse raamatupidamises arvele konto 2010 «Kapital» kaudu. Annetatud kapitalina kajastatud põhivara bilansist mahakandmisel debiteeritakse annetatud kapitali kontot põhivara jääkväärtuses. 5) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavad asutused (munitsipaalasutused), kes annavad oma vara tasuta üle või saavad tasuta sama kohaliku omavalitsuse üksuse teiselt asutuselt, kirjendavad need operatsioonid allkonto 2010 «Kapital» kaudu. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta vara üle riigiasutusele või teiste kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele või saab neilt vara tasuta, kirjendatakse need operatsioonid annetatud kapitali konto kaudu. (16) Pärast 1999. a aastaaruande kohta kinnituse saamist kantakse eelmise aasta tulem (allkonto 2080) kapitali kontole (2010). (17) [käesolevast tekstist välja jäetud] (18) Käesoleva määrusega kehtestatud kontoplaane järgitakse alates 2000. aasta 1. jaanuarist. (19) Riigivara valitseja poolt riigivara üleandmine Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile toimub Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. 1) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle antav vara kantakse bilansist maha allkonto 2010 "Kapital" kaudu. 2) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate valdaja võtab aktsiad arvele allkonto 2010 "Kapital" kaudu. [RTL 2002, 128, 1869; 1.01.2003]