Haridusminister — Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava kinnitamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 19. 03. 1999/13 (RTL 1999, 52, 677 ), jõust. 04. 04. 1999. Lähtudes huvialakooli seaduse (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953) paragrahvi 7 lõikest 4, haridusminister määrab: Kinnitada ja kehtestada 1997/98. õppeaastast "Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigiline õppekava" koos kunstikoolide joonistamise ainekava, vormiõpetuse (skulptuuri) ainekava, kompositsiooni ainekava, maali ainekava ja kunstiajaloo ainekavaga; muusikakoolide klaveri ainekava, akordioni ainekava, viiuli ainekava, tšello ainekava, klassikalise kitarri ainekava, kandle ainekava, plokkflöödi ainekava, flöödi ainekava, klarneti ainekava, saksofoni ainekava, oboe ainekava, fagoti ainekava, trompeti ainekava, trombooni ainekava, metsasarve ainekava, tenori, baritoni, tuuba ainekava, löökpillide ainekava, solfedžo ainekava ja muusikaloo ainekavaga, keelpilliansamblite ainekava, puhkpilliorkestrite ainekava, lisapill-klaveri ainekava, klassikalise tantsu ainekava. [RTL 1999, 52, 677 - jõust 04.04.1999] Kinnitatud haridusministri 14. aprilli 1997. a. määrusega nr. 10 Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigiline õppekava ÜLDSÄTTED 1. Kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigiline õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö kõigis kunstialast haridust andvates huvialakooli / muusika- ja kunstikoolides. 2. Üleriigilise õppekava alusel töötab iga kool välja õppekava, mis arvestab kooli omapära. 3. Huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava ainekavades esitatud nõuded tagavad eelhariduse üleminekuks kutseharidusele. 4. Üleriigiline õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja, üleriigilise õppekava vahekorra kooli õppekavaga, õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppeetappide ja kooli lõpetamise kohta. 5. Üleriigiline õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest. I. ÜLDOSA Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid Muusika- ja kunstikoolide ülesandeks ja eesmärgiks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalse kunstihariduse õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ja kohaliku kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel. Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes: - mõtleb loovalt; - oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata; - suudab valida, otsustada ja vastutust kanda; - oskab teha tööd, on valmis koostööks; - mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida; - aktiivse kunstilise tegevuse kaudu arendab kunstitaju, fantaasiat. II. ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED 1. Üleriigilised ainekavad ei dikteeri kunstiainetes vahendite, materjalide ega tehnika, muusikaainetes heliteoste valikut, vaid annavad oskuste arendamiseks suunad ja tasemenõuded. 2. Võrdne võimalus muusika- ja kunstialase eelhariduse omandamiseks ja professionaalseks õppeks ettevalmistamiseks tagab andekatele õpilastele võrdsed võimalused ühest õppeaastast teise, ühest koolist teise üleminekuks. 3. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse vanuselisi, individuaalseid ja rahvuslikke iseärasusi. Õppekava aitab kaasa rahvusvähemuste integreerumisele Eesti kultuuriellu, nende omakultuuri säilimisele ja arengule. 4. Lähtudes demokraatia põhimõtetest kujundavad koolielu reegleid õpilased, õpetajad ja lapsevanemad üheskoos. Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust, kus kooli ülesanne on suunata õpilast oma tegevust jälgima ja õppimist kavandama, analüüsima ning kujundama isikupärast väljendusstiili. III. SEOSED ERI ÕPPEAINETE VAHEL 1. Kunstiainete õppes on õppeained omavahel tihedalt seotud ja õpilase areng sõltuvuses tehniliste ja vaimsete omaduste arendamise ajastamisest. Õpetajate ülesandeks on leida ja välja kujundada professionaalseks õppeks võimelised õpilased ja õppekava tervikliku täitmise korral suunata nad sobivale erialale. IV. ÕPPEPROTSESS 1. Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppija õpitavat pidevalt ning edukus sõltub õppija oskusest õppida. Õpetaja on õpitegevuste kavandaja ja looja ning õppimistahtmise innustaja. 2. Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õpilane peab teadma mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. 3. Hindamise põhieesmärgid on: - motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima; - anda teavet õppimise käigust õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanematele; - määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused. 4. Hindamine võib olla sõnaline (analüüs / hinnang) ja numbriline (hinne): - protsessi hindamine (jooksva õppimise või vahetulemuste arvestamine); - arvestuslik hindamine võib olla nii koolisisene kui -väline (eksam, arvestus); - õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise kohta; - koolis rakendatav hindamissüsteem peab sisaldama positiivseid ja negatiivseid hindeid; - õpilase üleviimine õppeaastalt järgnevale toimub positiivsete hinnete alusel; - koolivälise arvestusliku hindamise üks vorme on üleriigilised, rahvusvahelised ja maakondade piires korraldatud konkursid, näitused, ülevaatused, üleriigilised tasemetööd. V. KOOLIASTMETE ÕPPEKORRALDUS 1. Õppeprotsessi kirjeldatakse astmeti: - muusikaainete õppes: eelkool - 1-2 õppeaastat; põhikool - noorem aste, 1.-4. õppeaastani, - vanem aste, 5.-7. õppeaastani; lisa-aastad. Õppeaasta kestab 35 õppenädalat; - kunstiainete õppes: eelkool - 1-2 õppeaastat; põhikool - noorem aste, 1.-2. õppeaastani, - vanem aste, 3.-5. õppeaastani; lisa-aastad. Õppeaasta kestab 35 õppenädalat, millest 2 nädalat moodustab õppepraktika. 2. Eelkoolis: 1) suunatakse õpilasi mängult õppimisele; 2) selgitatakse välja eeldused ja suunatakse õige eriala valikule. 3. Põhikooli võetakse õpilased vastu konkursi alusel. Konkursi korraldamiseks moodustatakse koolis vastuvõtukomisjon, millesse võib kaasata eksperte ka väljastpoolt. Vastuvõtutingimused ja kord kehtestatakse vastuvõtueeskirjaga. Põhikoolis toimub: - loomevõimete kavakindel arendamine; - loominguprotsessi seaduspärasuste ja etappide tundmaõppimine; - kunstiteoste retseptsiooni- ja interpretatsioonivõimalustega tutvumine; - aktiivse ja püsiva suhte loomine visuaalse kunstikultuuriga; - tehniliste oskuste arendamine; - professionaalse kunstihariduse omandamiseks ettevalmistamine. Muusikakoolides on noorema astme lõpetamisel soovitatav anda õpilasele I astme lõputunnistus. Muusika- ja kunstikoolide vanema astme lõpetamisel antakse õpilasele põhikooli lõputunnistus. 4. Lisa-aastad on õpilastele, kes: - on edukalt läbinud põhikooli; - omavad eeldusi kunstiliseks tegevuseks ning on orienteeritud professionaalse kunstihariduse omandamisele; - vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet kuni üleminekuni kutseharidusele. 5. Muusikakooli tunniplaanid 5.1. Pilliõpetusosakondade muusikaline põhiharidus Õppeained Eelkool Põhikool Lisa- aastad I II I II III IV V VI VII I-II õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. noorem aste vanem aste Põhipill 2 2 2 2 2 2 2 2 Solfedžo 1 1 2 2 2 2 2 2 Muusikalugu 1 1 1 1 1 Koosmusit-seerimine 1 1 1 1 2 2 2 2 2 Rühmalisaaine 1 1 1 1 1 Ind. lisaaine 1* 1 1 1 1 1 1 * Finantseeritakse isemajandavatel alustel. 1. Numbrid tabelis tähistavad nädalatundide arvu. 2. Katkendliku joonega on ümbritsetud ained, mida on soovitatav omavahel sisuliselt seostada. 3. Lisaained määratakse, lähtudes õpilaste isikupärast ning kooli võimalustest. Lisaainete õppimisest võib loobuda, kui kool ei ole õppeplaani täitmise suhtes kehtestanud teistsuguseid nõudmisi. 4. Kõikidel pillidel viia läbi tehniline arvestus kaks korda õppeaastas (üks kord poolaastas), hindelised esinemised üks kord esimesel poolaastal ja kaks korda teisel poolaastal. Lõpueksamid on noorema astme ja vanema astme lõpetamisel. 5.2. Koori-, tantsu- ja teatriosakondades Üldkultuuriline põhiharidus Õppeained Põhikool I II III IV V VI VII õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. noorem aste vanem aste Peaaine 4 4 4 4 4 4 4 Teoreetiline kursus 1 1 1 1 1 1 1 Praktiline kursus (ind.) 1 1 1 1 1 1 1 Kultuurilugu 1 1 1 1 1 Rühmalisaaine 1 1 1 Ind. lisaaine 1 1 1 1 1 1. Numbrid tabelis näitavad nädalatundide arvu. 2. Peaaine õpetamise vormiks on ühistegevus rühmas. 3. Lisatunnid määratakse õpilaste võimetest lähtudes ning arvestades õppeasutuse võimalusi. Lisaainete õppimisest võib loobuda, kui õppeasutus ei ole õppeplaani täitmise suhtes kehtestanud teistsuguseid nõudmisi. 6. Kunstikooli tunniplaan Õppeained Põhikool Lisa-aastad I II III IV V õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. õ/a. noorem aste vanem aste Joonistamine 3 3 4 4 4 4 Maalimine 3 3 3 3 4 4 Kompositsioon 3 3 3 3 3 3 Skulptuur - vormiõpetus 3 3 2 2 2 2 Kunstiajalugu 1 1 1 1 Õppepraktika 28 8 28 28 28 28 1. Numbrid tabelis näitavad nädalatundide arvu. 2. IV õppeaastal tehakse lõputöö ja antakse lõputunnistused lõpetajatele ning tehakse valik V-le õppeaastale. 3. V õppeaastale võetakse õppima eriti edukaid õpilasi. 4. Modellide kasutamine. Tunniplaanis ette nähtud tundide üldarvust peab 30% olema kaetud võimalusega kasutada modelle. 5. Sõltuvalt vajadustest, võimalustest ja tingimustest võib kool muuta ainete mahtu kuni kolme nädalatunni ulatuses, ületamata seejuures nädalas ettenähtud tundide üldarvu (13 tundi). 6. Õppepraktikal süvendatakse õpitut eri miljöös: looduspildid, linn jne. VI. KOOLI ÕPPEKAVA 1. Kool kujundab üleriigilise õppekava alusel välja oma õppekava. 2. Õppekava rakendamisel arvestatakse õpilase ealisi ja individuaalseid iseärasusi. 3. Arendustöö koolis on pidev. See eeldab kindlakäelist juhtimist. Tuleb moodustada töörühmad, määrata vastutajad ja tähtajad, dokumenteerida tegevus, teha vahekokkuvõtteid ja analüüsida tulemusi. Kooli õppekava kujundades aidatakse kaasa üleriigilise õppekava arendusele. 4. Õpetaja võtab osa nii ainekavade väljatöötamisest kui ka kooli arengukava kujundamisest. 5. Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad. Kooli üldosas kajastuvad otsustused, mida kool on teinud oma eripära määratledes. Üldosas täpsustatakse ka õppe-kasvatustöö eesmärgid. Lisa 1 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde JOONISTAMINE 1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Ainekava algab joonistamise tähtsuse selgitamise ja selles peituvate võimaluste avamisega. Esitatakse ülevaade inimese kujutava tegevuse ajaloolise arengu põhietappidest ja joonistamisest kui tasapinnalise kujutamisviisi alusest. Jätkatakse põhiliste joonistusvahendite, -materjalide ja –võtete tutvustamisega. Igal uuel etapil lisanduvad uued probleemid põhimõttel: kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale. Juba omandatud teadmisi ja oskusi kasutatakse keerukamate ülesannete lahendamisel. Korduste vältimiseks on igal kursusel nimetatud vaid need teemad, mis lülitatakse õppekavva esmakordselt. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA I õppeaasta 1.2.1. Õppesisu Graafiline märk ja selle omadused. Graafilise märgi tekitamise viisid. Märgi dünaamika, rütm ja väljendusrikkus. Tasapinnalise kujutamise spetsiifika. Ruumiillusiooni loomine. Põhiliste joonistusvahendite, -materjalide ja –võtetega tutvumine. Paberiliigid, paberi valiku sõltuvus joonistusvahenditest ja töö kestusest. Paberi formaat, selle vastavus motiivile. Standardformaadid. Erinevate formaatide kasutamine. Püst- ja põikformaat. Pliiatsid ja nende märgistamispõhimõtted. Süsi, souss, sangviin, pastellid, kriidid jm. joonistusvahendid. Kustutuskummid ja nende kasutamine joonistamisel. Suled ja tu. Õigete joonistamisharjumuste ja -võtete omandamine. Joonistamiskoha valik ruumis ja väljas. Distants objektist. Joonistuslaua (stafelei, kolmjala jm.) kasutamine. Joonistamine seistes ja istudes. Õige keha- ja käeasend. Käeharjutused. Küünarvarre, randme ja kämbla kasutamine joonistamisel. Käe surve teadlik reguleerimine. Nägemisväli ja pildipind. Käe ja silma koordinatsioon. Lineaarsete suuna- ja suurussuhete määramine. Mõõtmisviisid ja -vahendid. Joonte omadustega tutvumine. Joonte orientatsioon (vertikaal- ja horisontaaljooned, sirg- ja kõverjooned). Joonte kvaliteet. Joonetugevus väljendusvahendina. Pidev- ja katkendjoon. Joonlaua kasutamine. Joonistuse ülesehituse aluste omandamine. Vaatepunkt - asukoht kujutatava suhtes ja selle valik. Kadreerimine. Silmapiiri määramine. Pildipinna jaotamine osadeks. Esemete ruumilise paiknemise analüüs ja ruumisuhete kujutamine tasapinnal. Joonistuse kompositsiooniline skeem. Parima paigutuse leidmine. Esemete paigutamine lehele (2-3 esemest koosnevad seadeldised). Esi- ja tagaplaan. Kattumise kujutamine. Lehe üla- ja alaosa. Elementaarsed perspektiiviseadused. Esemete kujutamine rakursis. Pealt- ja altvaade. Silmapiiri määramine. Ringi perspektiiv - ellips. Lihtsamad üldistamisvõtted ja nende rakendamine. Esemete taandamine geomeetrilisteks algvormideks. Lihtsamate geomeetriliste vormide konstrueerimine ja kujutamine õigetes proportsioonides. Vormiharja märkimine. Üldistamine elementaarsel tasemel. Joonistus kui tervik. Valguse ja varju kasutamine. Loomulik ja kunstlik valgus. Valguse suund ja tugevus. Üldine valguse ja varju vahekord. Omavari. Visandamise alused. Skitseerimine. Kiire ja valikuline kujutamine. Joonvisandite spetsiifika. Olulise ja ebaolulise eristamine. Karakteersete tunnuste analüüs ja rõhutamine. Väljendusrikkuse saavutamise lihtsamad vahendid. Joonte tüübid. Tegelikud ja illusoorsed jooned. Pindade lõikejooned. Joonstruktuurid. Viirutuste liigid. Joonekompositsioon. Heledad jooned tumedal pinnal. Materjaliõpetus. Loodusnähtuste interpreteerimine. Loodus- ja tehisvormide võrdlev analüüs. Orgaaniliste materjalide faktuuri edasiandmine. Loodusvormide detailiseeritud kujutamine (taimed ja nende osad, kivid jms.). Faktuurkontrastid. Inimese kujutamise alused. Inimene kui graafilise kujutamise keskne objekt. Lihtsamate anatoomiliste vormide kujutamine. Inimfiguuri põhiproportsioonid ja mahtude jaotumine. Näotüüp ja näoosade põhiproportsioonid. Karakteersete tunnuste rõhutamine. Karikeerimine. II õppeaasta 1.2.2. Õppesisu Joonistuse ülesehituse keerukamad vormid. Esemete keeruline ruumiline organisatsioon. Üldvormi ja detaili suhe. Kompositsiooni sisemine dünaamika, rütm ja harmoonia. Esemeid ümbritseva ruumi kujutamine. Mitmekordne kattumine. Läbipaistvus. Siluettjoonistus. Looduslike ja tehisvormide spetsiifika. Joonte funktsioonide rakendamine. Joon kui kontuur. Kontuurjoonistuse liigid. Joon vormi rõhutajana. Joon figuuri ja fooni eraldajana. Joon kui liikumine ja aktsent. Abijooned ja nende kasutamise võimalused. Suurte pindade katmine. Pinnakäsitlus ja tonaalsus. Toonivahekordade analüüsimine. Üldine tonaalsus. Hele-tumeduse gradatsioon. Pooltoonid. Kontrast. Figuuri ja fooni vahekord. Tausta funktsioonid. Tume objekt heledal taustal ja hele objekt tumedal taustal. Graafiline ja maaliline pinnakäsitlus. Faktuuride mitmekesisus ja nende teadlik kasutamine. Perspektiiviõpetuse alused. Tuum- ja koondpunkt. Vaatenurga suurus. Eri keerukusega esemete ja seadeldiste perspektiivne kujutamine (tool, laud jms.). Valgus ja vari. Ruumi ja vormi edasiandmine valguse ja varju abil. Vormi rõhutamine valguse abil. Suunatud ja hajutatud valgus. Varjuõpetus. Oma- ja langeva varju omadused. Varjud eri kujuga esemetel. Läige ja refleks. Materjali kujutamine. Drapeering kui kujutamisobjekt. Voldistiku konstrueerimine. Jäigad ja plastilised materjalid. Inimfiguuri kujutamine. Inimene kui spetsiifiline kujutamisobjekt. Inimkeha üldvormid ja mahud. Keha sümmeetria. Figuuri ruumiline paiknemine. Figuuri kadreerimine. Telg- ja abijoonte kasutamine figuuri ülesehituses. Staatiliste pooside spetsiifika. Raskuspunkt ja toetuspind. Kontrapost. Seisev ja istuv figuur. Figuuri karakteersed tunnused. Pea ehitus ja portree. Pea skemaatiline kujutamine (tahuline pea, sõrestikmudel jt.). Portreejoonistuse arengu põhietapid. Eest- ja külgvaade. Portree kadreerimine. Pea konstrueerimine. Pea ühendamine õlavöötmega. Plastiliste punktide kasutamine. Pea detailid (kõrv, nina, suu). Spontaanne ja vabajoonistus. Mälu järgi joonistamine. Reaalsed ja ebareaalsed kujutamisobjektid. Fantaasiajoonistused. Ebareaalsed ruumisuhted. Kujutlusvõime arendamine. Grotesksed kujutised. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA III õppeaasta 1.3.1. Õppesisu Kujutava geomeetria alused. Siseruumi (interjööri) perspektiivne kujutamine. Perspektiivireeglite kokkuleppeline olemus. Välisruumi perspektiivne kujutamine. Sügavustunnused väliskeskkonnas. Õhuperspektiiv. Maastiku kujutamine. Avatud ja suletud maastik. Arhitektuursete vormide edasiandmine. Inimese anatoomilis-morfoloogilise ehituse tundmaõppimine. Kehaehituse tüpoloogia. Figuuri ealised ja soolised iseärasused. Mehe ja naise kehaehituse erinevused. Eri vanuses laste kehaproportsioonid. Figuuri aktiivsete e. plastiliste punktide kasutamine. Portree ja figuur. Kolju ehituse tundmaõppimine. Pea orientatsioon ja -liigutused. Pea kalde ja pöörde määramine. Dünaamiline portree. Ekspressiivsus. Näoväljenduste edasiandmine. Kaksikportree. Dünaamiline poolfiguur. Figuuri kujutamine lihtsas rakursis. Eenduvate ja taanduvate kehaosade kujutamine. Seoste loomine kehaosade vahel ja figuuri kui tervikuga. Jäsemete kujutamine. Käe ja randmeliigese konstrueerimine. Küünarvarre ehitus. Jala ja hüppeliigese kujutamine. Materjalide omadused. Materjaliomaduste võrdlev analüüs (tekstiil, paber, klaas, metall, puit, keraamika, plastmass jms.). Keeruka pinnafaktuuriga objektid. Võtted faktuuri ja tekstuuri edasiandmiseks. Materjali seos eseme funktsiooniga. Loomade kujutamine. Loomade liikumisaparaadi mitmekesisus. Vormide plastika liikumisel. Liikumistsükli analüüs. Liikumisillusiooni loomine. Visandamine. Vormi tähenduse kiire haaramine. Toonvisandite spetsiifika. Kujutamine ja tõlgendamine. Isiklik suhe kujutatavasse. Motiivi valikuline kujutamine. Kunstilise korrastamise võtete mitmekesisus. Hüperrealistlik kujutamine. Tutvumine lihtsamate nägemisillusioonidega. IV õppeaasta 1.3.2. Õppesisu Figuraalse kompositsiooni alused. Seisev, istuv ja lamav figuur. Figuur rakursis. Poosi staatika ja dünaamika. Raskuspunkt ja raskuspunkti vertikaal. Staatilise tasakaalu säilimise tingimused. Figuur ja riietus (argirõivastus, originaalkostüüm jne.). Akt (poolakt). Mitmefiguuriline kompositsioon ja selle mahulis-ruumiline struktuur. Figuuride ruumiline paiknemine. Plastilise anatoomia alused. Plastilised punktid figuuril. Skeleti peamiste mahuliste vormide ja reljeefselt avalduvate skeletiosade analüüs. Tugi-liikumisaparaat. Skelett ja selle tähtsus organismis. Keha sisemise ehituse ja välise vormi vastavus. Antagonistlike lihasegruppide kujutamise üldised seaduspärasused. Õlavöötme ja rindkere kujutamine (poolakt). Komplitseeritud portreelised lahendused. Kaksikportree. Pilgu suund. Komplitseeritud perspektiivne kujutamine. Juhusliku nurga all asuvate esemete kujutamine. Trepikoja perspektiiv. Varjude ja peegelduste perspektiivne konstrueerimine (bassein jms.). Stiliseerimine. Peamised stiliseerimisvõtted. Keerukate kujutamisobjektide vormi lihtsustamine ja tüüpilise rõhutamine. Ühtse võttestiku säilitamine. Harmoonia. Piiratud toneerimine. Kujutava tegevuse kui protsessi teadvustamine. Joonistamise teadlik juhtimine. Joonistamisprotsessi etapid. Eesmärkide püstitamine. Vahendite valik. Materjali kogumine ja kavandamine. Süee ja teema eristamine. Läbitöötamine ja viimistlemine. Ebaõnnestunud lahenduste hülgamine. V õppeaasta 1.3.3. Õppesisu Figuur ja ruum. Figuraalse kompositsiooni kavandamine. Modell kui abivahend teose loomisel. Inimfiguuri seos siseruumiga. Inimene ja esemed. Inimene ja keskkond. Portree kui väljendusvahendite süntees. Portreeliste lahenduste mitmekesisus. Portree rakursis. Keerukamad karakterportreed. Miimika ja väljendusliigutused. Psüühiliste seisundite avaldumine. Individualiseerimine ja tüpiseerimine. Deformatsioonid väljendusrikkuse tõstmiseks. Figuuri staatika ja dünaamika. Dünaamiliste pooside liikumisfaasid. Inimkeha seaduspärasused puhkeasendis ja liikumises. Rotatsiooniprobleemid figuuril. Kehapööre, peapööre ja jäsemete pöörded. Proportsiooniõpetus. Proportsiooniõpetus Vana-Egiptuses ja antiigis. Muistsete ruut ja sellest lähtuvad proportsionaalsed suhted. Proportsiooniõpetuse areng renessansi ajal (Leonardo da Vinci, Dürer). Põhimõisted (kaanon, moodul). Geomeetrilised proportsioonikäsitlused. Komplitseeritud viimistlemisprotsess. Viimistlusvõtete mitmekesisus. Lisa 2 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde VORMIÕPETUS (SKULPTUUR) 1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Vormiõpetuse eesmärgiks on tutvumine kolmemõõtmeliste kunstiliste objektide ja nende loomise seaduspärasustega. Antakse ülevaade vormimaailma mitmekesisusest ja selle ruumilise organiseerimise printsiipidest. Vaadeldakse skulptuuri ajaloolise arengu põhietappe ja jälgitakse kaasaegse vormiõpetuse suundumusi. Õpitakse tundma ja valdama plastilis-mahulise modelleerimise ja konstrueerimise võtteid ja vahendeid. Arendatakse vaatlus-, kujutamis- ja eneseväljendamisoskust. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA I õppeaasta 1.2.1. Õppesisu Sissejuhatus vormimaailma. Maailma vormiline mitmekesisus. Skulptuuri olemus ja spetsiifika. Kolmemõõtmelise kujutamisviisi võrdlemine kahemõõtmelisega. Ruumiliste objektide vaatlemine ja kompimine. Meelte andmete võrdlemine. Mitme vaatepunkti kasutamine ja koordineerimine. Ruumilis-mahulise organisatsiooni põhiprintsiibid. Ruumilisus ja plastilisus. Põhiliste modelleerimisvahendite, -materjalide ja –võtetega tutvumine. Klassikalise modelleerimistehnika alused. Voolimine savis. Voolimispulkade (stekade) ja improviseeritud abivahendite kasutamine. Liikumise olulisus modelleerimisel. Distantsi teadlik muutmine. Pöörleva aluse kasutamine. Mõõtmine ja võrdlemine. Silma ja käe töö koordineerimine. Elementaarteadmised skulptuuri materjalidest. Skulptuuri funktsionaalne mitmekesisus. Skulptuuri liigid (vaba- ja pisiplastika, dekoratiiv- ja monumentaalskulptuur, installatsioonid jt.). Skulptuuri dekoratiivsed funktsioonid. Vormiõpetuse põhimõisted. Mass ja maht. Suur ja väike vorm. Kerge ja raske vorm. Vormikontrastid. Telgede markeerimine. Horisontaalsus, vertikaalsus ja diagonaalsus. Vaated ja siluett. Toetuspunktid. Plastilised punktid ja nende seos tervikuga. Esi- ja tagaplaan. Ülaosa ja alaosa. Skulptuurne tervik ja selle liigendamine. Vormielementide ühendamise võtted. Figuraalne kompositsioon. Figuraalse kompositsiooni temaatiline mitmekesisus. Ühe- ja mitmefiguuriline kompositsioon. Figuraalsete gruppide paigutamine. Inimfiguuri kasutamisvõimalused. Tegevuste kujutamine. Figuuri ja esemete seostamine ja vormiline ühtsus. Loomafiguuride plastiline variatiivsus. Ümarplastika ja reljeef. Kõrg-, pool- ja madalreljeef. Reljeefi spetsiifika. Ruumiillusiooni loomine reljeefis. Vormi eesmärgipärane ja süsteemne deformeerimine. Sügavustunnuste kasutamine. Valguse osa reljeefse kujutise tekkimisel. Valgus ja vari skulptuuris. Vormi väljendusrikkus. Vorm idee väljendajana. Sisu ja vormi vastavus. Vormi väljendusrikkuse tõstmise lihtsamad vahendid. Pinnakäsitlus meeleolu edasiandjana. Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus. Keskkonnanähtuste (ilmastik jne.), atmosfääri ja psüühiliste seisundite (meeleolu jms.) kujutamine. II õppeaasta 1.2.2. Õppesisu Vormiõpetuse põhimõisted. Vormide tüpoloogia. Avatud ja suletud vorm. Kumer ja nõgus vorm. Vormihari ja vormipõhi. Skulptuuri omaruum. Osa ja tervik. Tsenter ja perifeeria. Monoliitsus ja fragmentaarsus. Vormielementide ühendamine (lõikumine, neeldumine jms.). Ruumi ekstensiivne ja intensiivne kasutamine. Orgaanilised ja geomeetrilised vormid. Kehad. Staatiline ja dünaamiline kompositsioon. Mass ja maht. Masside konstruktiivsed omadused. Masside reaalne ja visuaalne raskus. Mahtude suhe ja tasakaal. Proportsioneerimine ja mastaap. Kombinatoorika alused. Arhitektooniline (tektooniline) komponeerimine. Tasakaalu tingimused. Sümmeetriline ja ebasümmeetriline tasakaal. Vorm ja ruum. Figuuri ja fooni seaduspärasused. Kontuuri kasutamine. Ruumiline jada. Vormide omadused. Vormiloogika. Vormi visuaalsete tunnuste muutmine. Vormide seostamine ja vastandamine. Skulptuursete objektide paiknemisest tingitud visuaalsed pinged ja nende korrastamine. Vormikontrast. Looduslike ja tehisvormide mitmekesisus. Looduslike ja tehisvormide analüüs. Looduslikud ja sünteetilised materjalid. Materjalide funktsionaalne mitmekesisus, sobivus ja otstarbekus. Materjali omaduste kasutamine vormiloomes. Materjali ja vormi vastavus. Materjalide säilivus. Looduslikud materjalid (savi, kivi, vesi, liiv, kips, puit, vill jm.) ja nende kasutamise võimalused. Töödeldud materjalid (klaas, paber, lina, puuvill jms.). Sünteetilised ja tehnilised materjalid (plastmassid, penoplast, kile, ruberoid, makrofleks jt.). Keerukamad modelleerimisvahendid ja -võtted. Tugialuse (karkassi) kasutamine. Aluste tüübid. Loodimine. Pinnatöötlus, faktuuri ja tekstuuri kasutamine. Töövahendi jälje väärtustamine. Karakteriseerimine ja fantaseerimine. Keskkonnaobjektide karakteersed tunnused. Floora ja fauna iseloomulike tunnuste eristamine ja analüüs. Karakter ja liikumine. Realistlikud ja fantastilised vormid ning nende ühendamine. Fantaasiakompositsiooni liigid. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA III õppeaasta 1.3.1. Õppesisu Skulptuur ja keskkond. Skulptuuri seosed ümbritseva keskkonnaga. Miljöötegurite mõju. Skulptuur interjööris ja eksterjööris. Skulptuuri ruumiline paiknemine. Taustruum. Skulptuuri eksponeerimise põhimõtted. Plastika seosed arhitektuuri ja disainiga. Vorm ja valgus. Valguse kulg vormil. Valgus kui vormilõige. Valguse nägemine ja fikseerimine. Valguse muutumine (suunamine, hajutamine). Valguse liigid (pehme, mahe, terav, ere). Valgus keemiliste ja füüsiliste muutuste põhjustajana. Materjalide valgustundlikkus. Valgus ja ese. Valgus kui märk. Valgust peegeldavad ja neelavad pinnad. Läbipaistvus. Vormi rõhutamine valguse abil. Aktsenteerimine. Teoste eksponeerimine ja valgustingimused. Vorm ja materjal. Materjali võimaluste avanemine. Materjal ja struktuur. Materjali struktuursed omadused ja nende kasutamisvõimalused. Domineerivate omaduste kasutamine teoste loomisel. Kunstiline idee ja struktuuri omapära. Materjalide füüsilised omadused (kõva ja pehme, veniv ja jäik, sile ja karvane, tihe ja poorne). Materjali muutmise võimalused (mõjutamine temperatuuriga, mehhaaniline töötlemine jms.). Füüsiline (peenestamine, poleerimine jms.) ja keemiline (söövitamine, patineerimine) töötlemine. Materjal ja kontseptsioon. Materjalide omadused tähenduse kandjana. Semantilised tunnused. Materjal kui märk. Keerukamad vormiloomevõtted. Plastika ja raidkunst. Konstrueerimine ja modelleerimine. Moodulile rajatud kompositsiooni printsiibid. Looduslike ja tehismaterjalide seostamine. Valmisesemete kasutamine. Täis- ja poolproduktid. Valiku ja kasutamise põhimõtted. Valmisdetail aktsendina. ssamblaa ja ready-made. Valmisesemete semantiline potentsiaal. Kontekst ja selle muutmine. Tähendusnihked eseme väljarebimisel harjumuslikust miljööst. Rütm ja dünaamika. Elementide ühendamise võtted. Korduste kasutamine. Elementide ja intervallide varieerimise võtted ja printsiibid. Rütm ja seriaalsus. Rütmide tüübid. Inimese portreeline kujutamine. Pea konstruktsioon. Aktiivsed skeletipunktid. Pea sidumine õlavöötmega. Õlavöötme ehitus. Kaela üldvorm. Näoosade analüüs (silm, kõrv, nina jms.). Näolihaste jaotumine. Juuste üldistatud kujutamine. Jäsemete ehitus ja plastika. Liigeste ehitus, funktsioon ja seos välise vormiga. Liigutuste amplituud. Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus. Individuaalne lähenemisviis ja käekiri. Kompositsiooni ilmekuse suurendamise võtted ja maksimaalse väljendusrikkuse saavutamine. IV õppeaasta 1.3.2. Õppesisu Ajamõõde skulptuuris. Eelprogrammeeritud objektid (kineetiline, heli- ja valgusskulptuur). Stabiilne ja mobiilne skulptuur. Protsessuaalne kunst (performance, happening jt.). Keskkonnakunst (land-art). Inimene kui kunstilise kujutamise allikas. Inimese kujutamise viisid ja vahendid. Inimkeha peamised mahulised vormid. Skelett ja selle tähtsus organismis. Inimfiguuri plastilised (konstruktiivsed) punktid. Proportsiooniõpetuse põhijooned. Ealised ja soolised iseärasused. Kehaehituse tüübid. Figuraalne kompositsioon. Kineetika. Liikumise biodünaamiline analüüs. Vorm ja värv. Värvus kui kultusobjektide osa. Värvus eseme funktsionaalse tähenduse kandjana. Värv ja materjal. Illusionism ja optilised efektid skulptuuris. Op-kunsti kogemuse analüüs. Lihtsamate nägemisillusioonide kasutamine kunstiteostes. Ruumi ja vormi näiline ja tegelik deformeerimine. Virtuaalne reaalsus kunstilise keskkonnana. Skulptuursete objektide semantilised tasandid. Skulptuuritehnika ja tähendus. Materjal ja aeg. Materjali sõnum konkreetses ajas. Materjali ajalooline sõnum. Stiil ja tähendus. Teoste stiililine ühtsus ja sobivus. Eklektilisus. Kiti erinevad vormid. Kunstivoolude ja stiilide avaldumine skulptuuris. V õppeaasta 1.3.3. Õppesisu Loomeprotsessi teadlik juhtimine. Loomingulise probleemi iseseisev püstitamine. Huvide ja kalduvuste arvestamine tegevuse planeerimisel. Materjali kogumine ja kavandamine. Avatus ümbritsevale maailmale. Ikonograafilise materjali (fotod, reproduktsioonid jms.) kasutamine. Valikuvõimaluste paljususe loomine. Individuaalse ja sotsiaalse ühendamine. Olulise ja ebaolulise eristamine. Lahendusvariantide analüüsimine. Ettepanekute ja soovituste kriitiline analüüs. Dialoog juhendajaga. Keskendumisvõime ja koormustaluvuse arendamine. Kunstilise kujundi loomine. Kunstilise kujundi kontsentreeritus ja intensiivsus. Tegelikkuse interpreteerimine. Teema ja süee sidumine. Abstraheerimine, detailiseerimine ja nüansseerimine. Viimistlemise võttestik. Alternatiivsed eneseväljendamise võimalused. Teose verbaalne analüüs. Argumentatsioon ja kriitiline mõtlemine kunstilise probleemi käsitlemisel. Lisa 3 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde KOMPOSITSIOON 1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Kompositsioon on üks põhilistest distsipliinidest kunstikoolis, mis formeerib õpilase loomingulist maailmanägemust, arendab kujutavat mõtlemist ja individuaalset võimekust. See õppeaine omab tihedat sidet joonistamise, maalikunsti ja skulptuuriga, samuti töödega (tikand, puugravüür, linoollõige jt.). Et arendada lastes loomingulist fantaasiat, ei tule peamist rõhku asetada mitte niivõrd tegelikkuse täpsele jäljendamisele kui süee kujutamise karakteersusele, ekspressiivsusele ja dekoratiivsusele. Kujutamisõpetuses õpitakse pliiatsi-, hariliku sule, pintsli-, akvarelli-, guai-, pastelli- ja teisi tehnikaid. Kujutamisõpetusega seostub ka värvusõpetus, et selgitada vastastikuseid mõjusid, kontrastide ja koloriidi tekkimise probleeme, värvuste psüühilisi mõjusid. Üldkompositsiooni alla kuulub ka dekoratiivne kompositsioon, mis hõlmab dekoratiivse kujunduse nähtusi, õpetab tundma rahvuslikku ornamentikat ja looma uusi ornamente kasutades pinna jaotamisel tasakaalu. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA I õppeaasta 1.2.1. Õppesisu Õpilasülesanded temaatilise kompositsiooni alal Jooned ja pinnad. Joonte ja pindade liigid. Kompositsioon geomeetriliste ja orgaaniliste (korrapäraste ja ebakorrapäraste) pindadega. Pindadevahelised proportsioonid. Pindade suhe tervikusse. Figuur ja foon. Siluett. Dominantsed ja mittedominantsed (aktiivsed ja passiivsed) pinnad. Pinnafaktuur ja -tekstuur. Dekoratiivsed pinnad. Teema ja süee. Teema ja süee sidumine. Kompositsiooni elementide vastavus süeele. Temaatiline mitmekesisus. Motiivi valik. Valgus ja värv. Valguse omadused ja tähtsus. Valgus looduses ja tehiskeskkonnas. Tegelik ja illusoorne valgus. Valgus ja vari. Õpetada (ja harjutada): - leidma süeele vastavaid kompositsioonielemente ja kompositsiooni mõtet avavat situatsiooni; - suurendama ekstensiivsemalt pildipinna kasutamiselt üha laiemale intensiivsemale pildipinna kasutamisele; - selgeks mõisted: "kõrgel" ja "madalal" ning neid kujutamisel kasutama; - kasutama pildi süeelise mõtte esiletoomiseks karakteerseid interjööridetaile; - looma fantastilisi olukordi taime-, loomariigis, putukate elust; - looma kompositsioone muinasjutulistest olukordadest inimeste ja loomade figuuridega ühises tegevuses, eristama ja kujutama ilmastikunähtustest tingitud olukordi (tuisk, vihm); - rühmitama kompositsioonielemente mõtte ilmekama avamise huvides, perspektiivis kujutama ruumi ja inimrühmi; - fantaseerima uusi tehisvorme ja kujutama neid mitmes plaanis koos loodusega (fantastilised loomad ja maastikud teistel planeetidel); - kujutama veekogude läbipaistvust ja peegeldust; - illustreerima muinasjutte; - värvuste abil andma edasi meeleolusid. Tehnikatest õpitakse sügavamalt guamaali ja akvarelli. Tutvustatakse vahakriipe- ja sulejoonistusi. Teostatakse töid linoollõikes, võimaluse korral ka sügavtrükis. II õppeaasta 1.2.2. Õppesisu Õppeained kompositsiooni alal Üldkompositsiooni alused. Kompositsiooni mõiste. Tasapinnaline ja ruumiline (2- ja 3-mõõtmeline) organisatsioon. Kompositsioonilise ülesehituse alused. Tektoonika. Tegelikkuse interpreteerimine. Kunstilise kujundi loomine. Elementide ühendamine. Elementide ja intervallide varieerimise võtted ja printsiibid. Tervik ja osa. Sümmeetrilised tehted. Kongruentsus ja peegelduskongruentsus. Võrkkompositsiooni alused. Seriaalsus. Ornament. Ornamentaalsus looduslikus ja tehiskeskkonnas. Rahvuslik ornamentika. Bordüürid. Detailiseerimine, nüansseerimine ja abstraheerimine. Stiliseerimine. Rütm ja dünaamika. Geomeetriliste ridade kombineerimine. Vertikalism ja horisontalism. Kontrasti avaldumisvormid (vormi-, värvuse- ja faktuurikontrast). Kontrastsed paarid. Ülesanded: - valida antud teemale iseloomulikumat süeed, leida ja rühmitada pildil kompositsioonielemente ekspressiivsuse huvides; - kujutada tegevuses inimrühmi kaugel ja ligidal; - kujutada figuraalset kompositsiooni koos keerulisemate tehisvormidega; - kujutada ilmastikunähtusi (öine linn, õhtune küla); - kujutada fantastilisi olendeid ja ebaloomulikke suurusvahekordi - hiiglase erinevus väikesest inimesest; - inimeste karakteriseerimine, loomade liikumine ja anatoomia; - kujutada psüühilisi seisundeid inimestel ja loomadel, väljendatud liikumise abil; - karakteriseerida päeva- ja aastaaegadest tingitud atmosfäärilisi olukordi (päikesepaiste, vihm, udu, tuisk, äike); - illustreerida rahvaste muinasjutte; - kaunistada pinda faktuurirütmidega; - kujundada eksliibris. Tehnikatest: gua, akvarell, linoollõige, vahakriibe, tuijoonis jm.; - plokk-kiri. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA III õppeaasta 1.3.1. Õppesisu Temaatiline kompositsioon. Siin töötatakse portree, figuuri, interjööri ja maastiku alal, seostatakse neid temaatilises kompositsioonis. Ideekavandite loomisel õpitakse läbi töötama kompositsiooni üldsuundi. Õpitakse tunnetama tonaalseid värvuste vahekordi ja neid oma loomingus kasutama. Õpitakse sügavamalt tunnetama värvuste emotsionaalseid mõjusid ja sellest lähtuvalt uusi värvuste kombinatsioone ja koloriiti. Temaatilise kompositsiooni alused. Figuraalne kompositsioon. Inimfiguuri kasutamisvõimalused. Figuraalsete gruppide paigutamine. Figuuri seostamine teiste kompositsiooniliste elementidega. Illusoorne ruum. Esi- ja tagaplaan. Graafiline kommunikatsioon. Kirjakompositsiooni alused. Tarbegraafika võimalused. Illustratsioonide liigid. Seosed tekstiga. Näitusekujunduse põhimõtted. Temaatilise kompositsiooni alal õpetada ja harjutada: - figuraalset kompositsiooni majade, puude ja interjööriga; - leidma vahendeid idee ekspressiivseks väljendamiseks; - loomade figuraalset kompositsiooni seostama interjööriga või maastikuga; - figuraalse kompositsiooniga seostatult kujutama merd, sadamat ja laevu; - illustreerima muinasjutte loomadest; - komponeerima pinda ühe figuuriga ruumis; - looma kompositsiooni seostades figuure siseruumi perspektiiviga; - kujutama liikuvate figuuride gruppe koos välisarhitektuuriga; - kujutama õhtust või öist meeleolu figuraalses kompositsioonis; - illustreerima rahvapäraseid muinasjutte; - rakendama graafika tehnilisi võimalusi pildi emotsionaalsuse esiletõstmiseks. IV õppeaasta 1.3.2. Õppesisu Õpilasülesanded temaatilise kompositsiooni alal Jätkub figuuride, loomade, maastiku ja majade skitseerimine kompositsiooni materjali kogumiseks. Silma ja käe arendamise eesmärgil tehakse visandeid enne pikemaajalise töö juurde asumist. Kujutamisõpetuses selgitatakse õpilastele, et kujutamine on tegelikkuse interpreteerimine, milles isikupära võib avalduda üldistuse määras, karakteriseerimise viisis, vahendite valikus, isikupärases käekirjas ja tehnilises teostuses. Temaatilises kompositsioonis pööratakse nüüd tähelepanu plastilis-ruumilisele kujutamisele, õhuperspektiivi värvuste nüansseerimisele ja valguse-varju ärakasutamisele kompositsiooni süee esiletoomisel. Ideekavandite loomisel õpitakse läbi töötama kompositsiooni üldskeemi, kasutama ekspressiivsuse saavutamiseks mitmesuguseid vahendeid, nagu vaatepunkti kauguse ja kõrguse mõju, vertikaal-, horisontaal- ja diagonaalsuuna mõju, täisnurga ja teravnurga all ristuvate joonte mõju, rahuliku tasakaalu ja dünaamika, sümboolika ja värvuste mõju. Tuleb osata luua kompositsioone vabalt valitud teemal. Tasakaal. Tasakaalu tingimused. Sümmeetriline ja ebasümmeetriline tasakaal. Staatilisus ja dünaamilisus. Horisontaalne, vertikaalne, diagonaalne ja radikaalne tasakaal. Ülaosa - alaosa, vasak - parem. Proportsioon ja mõõt. Proportsioneerimine ja mastaap. Proportsioonisüsteemide mitmekesisus. Moodul ja kaanon. Geomeetrilised progressioonid. Kuldlõige. Värvus. Värvuste omadused ja värvusring. Akromaatilised ja kromaatilised värvused. Mono- ja polükroomia. Värv ja vorm. Värvitoon. Tonaalsus. Värviharmooniad. Värvuste segamine. Külmad ja soojad toonid. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaarvärvused. Lokaalvärv. Täiendvärvused ja nende vastastikune mõju. Hele-tumedus ja küllastatus. Värvuste optilised efektid. Värvuste funktsioonid ja rakendusvõimalused. Värvus ja kultuuritraditsioon. Värvuste psühholoogiline mõju. Kompositsiooni seos teiste kunstiliikidega (muusika, teater, video). Kineetilise kunsti aluste tundmaõppimine. V õppeaasta 1.3.3. Õppesisu Õpilasülesanded temaatika kompositsiooni alal. Üldised õpilasülesanded: Ekspressiivsete kompositsioonide loomine vaatluse järgi. Kujutamine loodus- ja tehisvormide põhjal. Loodus- ja tehisvormide vaheliste suhete ning seoste kujutamine, üldvormide liigendamine valguse ja varjude abil. Ruumisügavuste kujutamine õhuperspektiivi abil. Inimeste liikumise kujutamine ruumisügavusest vaataja poole. Lakooniliste väljenduste andmine siluetiga. Kompositsioon fantastilistest, kuid oma konstruktsioonilt teostatavatest hoonetest. Reaalsusele tuginevate vormide ümberkujundamine, muutmine ja nende põhjal uute fantastiliste vormide loomine. Inimese kujutamine. Reaalsusele tõelähedaste proportsioonide kujutamine. Inimese karakteriseerimine. Rütm kujutavas loomingus (temaatilises kompositsioonis). Soovitatav kujutamistehnika: linoollõige, papitrükk, sulejoonis, koloreeritud tuijoonis, akvatrükitu. Karakteriseerimine ja fantaseerimine. Keskkonnaobjektide karakteersed tunnused. Floora ja fauna iseloomulike tunnuste analüüs. Karakter ja liikumine. Karakteriseerimisvõtted. Reaalsed ja fantastilised vormid ning nende ühendamine. Fantaasia kompositsioon. Isikupärane kujutamine ja ekspressiivsus. Individuaalne lähenemisviis ja käekiri. Ekstensiivne ja intensiivne pildipinna kasutamine. Kompositsiooni ilmekuse suurendamise võtted ja maksimaalse väljendusrikkuse saavutamine. Keskkonna, atmosfääri ja psüühiliste seisundite kujutamine. Ilmastikunähtused. Lisa 4 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde MAAL 1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Maaliõpetuse eesmärgiks on õpetada lastele oskust kujutada tegelikkust ja väljendada oma meeleolu värvide abil. Ainekavasse on püütud haarata võimalikult palju maaliõpetuse probleeme ja käsitada neid 12-17-aastaste laste tasemel. 1.1. NOOREMA ASTME AINEKAVA I õppeaasta 1.2.1. Õppesisu I õ/a. maalitunnid võiksid alata värvisegamis- ja pinnakatmisharjutustega, kust minnakse edasi lihtsavormilistest esemetest natüürmortide maalimisele. Esimestes natüürmortides ei pruugiks pöörata tähelepanu mitte niivõrd esemete vormile kui värvierinevustele. Siis soovitaks maalida ühe seadeldise monokroomselt, kus pöörataks tähelepanu põhiliselt esemete vormile ja seadeldise hele-tumedusrütmile, hiljem eelnevad oskused ühendada. Edaspidi võiks natüürmordid vahelduda jõukohaste temaatiliste kompositsioonidega, mis on küll rasked, kuid pakuvad vaheldust ja fantaseerimisvõimalusi. Seadeldistes peaks esemestik järk-järgult muutuma keerukamaks, kasutatakse erinevast materjalist draperiisid jne. I õ/a. lõpuks on õpilane õppinud tundma maalimisel kasutatavaid värve (akvarell, gua, pastell jne.), tunneb nende erinevusi ja kasutamisvõimalusi. Ta on õppinud tundma paberiliike, oskab neid valida erinevateks ülesanneteks. Oskab valida erinevate värvide tarbeks vastavaid pintsleid ja eeltööks pliiatseid (numbrite järgi). Oskab oma vanuse kohaselt maalida natüürmorte, temaatilisi kompositsioone, looduspilte (pärast praktikat looduses). Ta on püüdnud lahendada nii mõningaid abstraktseid kui ka sümbolistlikke teemasid. II õppeaasta 1.2.2. Õppesisu Jätkatakse natuurist maalimist natüürmortide järgi. Tuleb sisse portreemaal (modelli järgi). Tehakse mõningaid figuurmaali katsetusi (modelli järgi). Tehakse dekoratiivpinnalisi ja ka ruumilisi ülesandeid. Natüürmortide puhul peaks taotlema ruumilist lahendust (kuna I õ/a. seda veel ei ole saavutatud). Vahelduseks jälle pinnalis-dekoratiivsed käsitused. Võiks näiteks maalidel muuta esemete toone (suvaliselt), säilitades õige hele-tumeduse jne. Võiks katsetada erinevaid maalikäsitusi - täppiv puäntillistlik, laia pintsliga üldistav laseeriv jne. Ka kollaa. Ülesandeid varieerides sobiks vahepeal teha temaatilisi kompositsioone ja geomeetrilis-abstraktseid pilte. Pole välistatud ka mõne abstraktse ekspressionistliku töö tegemine, võttes aluseks mõne trendi või meeleolu. Teisel poolaastal võiks jõuda esimese portree maalimiseni. Selleks puhuks oleks soovitatav vanem modell, keda maalitakse algul monokroomselt (guaidega), hiljem värvis. Vastavalt õpilase vanuseastmele ja võimetele võiks proovida ka poolfiguuri või figuuri maalimist, mis on küll II-III õ/a. ülesanne. Võiks teha veel autoportreed, portreevisandeid jm. Teise õppeaasta lõpuks peaks õpilane oskama maalida natüürmorte ja portreed omal vanuseastmel, tundma värvitoone nende nimetuste järgi, oskama iseseisvalt teha akvarelli ettevalmistustöid (paberite pingutamine kleepimise teel), teadma primaar-, sekundaar- ja tertsiaarvärve, sooje ja külmi toone, kontrastvärve jne. Õpilane on tutvunud akvarellitehnikatega - kihtide viisi katmine, märjalt märga jne. II õ/a. maalimine toimub põhiliselt gua- ja akvarellvärvidega, tutvutakse ka segatehnikatega ja võimaluse korral pastellmaaliga. 1.3 VANEMA ASTME AINEKAVA III õppeaasta 1.3.1. Õppesisu III õ/a. õpilased kordavad ja kasutavad oma töödes kõike varemõpitut. Natüürmordid on koostatud võimalikult keerulistest esemetest, mõnel juhul kasutatakse värvilist valgust. Õpetaja võiks usaldada seadeldiste koostamise õpilaste hooleks, andes eelnevalt ülesande või probleemi suunitluse, näiteks soojades värvides natüürmort, metall- ja klaasesemetega jne. Põhiülesanne on portree ja figuurmaal (modelli järgi). Natuuri järgi maalimisel pöörata senisest enam tähelepanu stilisatsiooni võimalustele, koloriidi ja hele-tumeduse käsitlusele. Õpilased on III õ/a. lõpuks õppinud edasi andma erinevaid materjale: klaas, keraamika, eri materjalidest draperiisid jne. Portree osas peaks suutma modelleerida värvi ja hele-tumeduse abil näo vormi. Poolfiguuri- ja figuuriülesanded jätkuvad IV õppeaastal. Süvendatult on lahendatud sümbolistlikke, abstraktseid, dekoratiivseid jne. ülesandeid. Maalitakse mõningaid ilmastikunähtusi, näiteks vihm, udu, torm jm. Tutvutakse tempera ja akrüülvärvidega. Lisaks võib kasutada ka segatehnikaid ja -materjale. Üks ülesanne võiks olla koopia tegemine originaalmaalist. IV õppeaasta 1.3.2. Õppesisu Aasta algul võiks maalida mõne portree ja keerulisema natüürmordi. Edasi peaks keskenduma kursuse põhiülesandele - figuuri maalimisele (modelli järgi), algul osutades tähelepanu portree, käte ja figuuri maalimisele, seejärel keerulisema ülesande puhul eririietuse ja draperiidest fooni ja figuuri koosmõjule. Nende tööde vahepeal võiks teha abstraktseid või figuraalseid sümbolistlikke jm. fantaasiat virgutavaid maale. Oleks hea teha ka mõni figuur ruumis, kus figuuri ümbrusel ja ruumil oleks suurem osakaal. Ka kuuluvad IV õ/a. kavva maalivisandid, interjöörid, autoportreed, portreed kaasõpilastest jm., mida võib ka siduda figuraalseks ülesandeks, näiteks "Tund kunstikoolis" jne. IV õ/a. lõpuks on õpilased täiendanud oma oskusi figuraalmaalis, oskavad ise endale ülesandeid püstitada, tõstatada maalialaseid probleeme ja huvituda nende lahendamisest, pöörata tähelepanu pildi väljendusrikkusele, koloriidile, pildi terviklikkusele jne. Maalimine toimub põhiliselt guavärvidega, võib tutvuda ka õlivärvidega. IV õ/a. lõpetajad peaksid olema leidnud endale sobiva tehnika ja maalimisviisi ning olema suutelised neid rakendama diplomitöös. Ehkki oleks vara nõuda, et kunstikooli põhikursuse lõpetanud 15-17-aastane noor oleks väljakujunenud kunstnik, peaks ta olema mõtlev ja teatavaid praktilisi kogemusi omav kunstis orienteeruv inimene. V õppeaasta 1.3.3. Õppesisu V õ/a. on mõeldud täienduseks ja ettevalmistuseks kõrgkooli astumisel. Maalitakse valdavalt modelli - õpitakse aktimaali, figuuri, portreed, natüürmorti. Kuna V õppeaastal on nii oma kooli lõpetanuid kui ka väljastpoolt tulnuid, tehakse algul üks natüürmort kõigi oskuste ja võimetega tutvumiseks. Järgmine töö võiks olla vastavalt enamuse oskustele kas portree, poolfiguur või täisfiguur, mida maalitakse süvenenult ca 3 korda. Edasi võiks järgneda aktivisandid või pikemaajaline töö aktist. Vahelduseks võiks maalida interjööri, figuraalset sümbolistlikku kompositsiooni või muud. Siis jälle akt, algul lihtsamas, siis keerulisemas poosis ja rakursis. Vaheldumisi teemasid ja ülesandeid vahetades ja erinevatele käsitustele tähelepanu pöörates saavutatakse aasta lõpuks teatud oskused ja maaliline vabadus aktimaalides. Lisa 5 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde KUNSTIAJALUGU 1. Kohaliku omavalitsuse kunstikooli ainekava 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Kunstiajaloo aine on kõikide kunstikoolis õpitavate ainete vaheliseks siduvaks aineks, kus: - süvendatakse teadmisi kunstiliikide ja ajaloo kohta; - õpitakse määratlema visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, vaatama ja hindama kunstiteoseid; - õpitakse analüüsima erinevaid tehnikaid rahvaste kunstiväärtuste kaudu; - suunatakse huvi tundma kunstikultuuri väärtuste säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA I õppeaasta 1.2.1. Õppesisu ---------------------------------------------------------------- TEEMAD ---------------------------------------------------------------- 1. Kunsti mõisteid. ---------------------------------------------------------------- 2. Kunsti tekkimine. Ürgaja kunst. Eesti Koopamaalid. esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Megaliitilised Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. monumendid. Willendorfi Veenus. ---------------------------------------------------------------- 3. Vana-Egiptuse kunst. Ühiskond, ajaloo Püramiid. Sfinks. põhietapid, mütoloogia ja vaimne Vaarao portree. kultuur. Tööjaotuse areng. Kunsti teke. Tempel. Hieroglüüfid. Arhitektuur. Skulptuur. Pinnakunst. Reljeefid. Tarbekunst. Ehnatoni-aegne kunst. Tarbekunst. ---------------------------------------------------------------- 4. Mesopotaamia kunst. Ajaloo põhietapid. Valitseja loss. Sumeri kultuuri tähtsus. Babüloni ehitused. Kiilkiri. Reljeefid. ---------------------------------------------------------------- 5. Antiik-Kreeka kunst. Ühiskond. Kreeta lossid. Mütoloogia. Vaimne kultuur. Egeuse Keraamika. Seinamaal. kultuur. Arhailine kreeka kunst. Skulptuur. Akropolis. Klassikaline kreeka kunst. Arhitektuur. Polykleitos, Pheidias, Skulptuur. V saj. e.m.a.; IV saj. Skopas jt. Keraamika e.m.a. Vaasimaal. Teater. Hellenistlik areng. kunst. Skulptuur. Arhitektuur. Teatriehitused. Ehitused. ---------------------------------------------------------------- 6. Antiikne Rooma. Arhitektuur. Monumendid. Skulptuur. Sisekujundus. Reljeefid. Portreed. Pompeji. ---------------------------------------------------------------- 7. Varakristlik kunst. Kristliku Katakombid. ideoloogia põhijooned, selle mõju Basiilikad. kunstile (keha ja naudingu Mosaiigid. põlustamine). ---------------------------------------------------------------- 8. Bütsantsi kunst. Ida-Rooma põhijooned. Kirikud Vaimne kultuur. Arhitektuur. Konstantinoopolis ja Maalikunst. Ravennas. Mosaiik. Seinamaal. Ikoonid. ---------------------------------------------------------------- 9. Vana-Vene kunst (9.-12., 13.-16., 17. Kirikud. Kiiev, saj.) Novgorod jt. Kreml. Ivangorod. Ikoonid. ---------------------------------------------------------------- 10. Keskaeg Lääne- ja Kesk-Euroopas. Raamatukunst. Periodiseering, etapid. Kunstielu Arhitektuur. Kirikud. iseloom. Usu mõju, tsunftid. Kunsti ja Kindlused. Reljeefid. käsitöö ühtsus. Merovingide ja karolingide kunst. ---------------------------------------------------------------- 11. Romaani stiil. Gootika. Gootika Kirikud, elamud, Eestis. linnused, linnamüürid. Tarbekunst. Skulptuur. Maalikunst. ---------------------------------------------------------------- 12. India kunst. Mütoloogia. Vinu ja Arhitektuur. iva. Janci stuupa. Templid, Maalikunst. reljeefid. Delhi kindlus. Tad-Mahal Skulptuur. Agras. ---------------------------------------------------------------- II õppeaasta 1.2.2. Õppesisu ---------------------------------------------------------------- 1. Renessanss Itaalias. Varakodanlik "Taavet", Donatello. linnakultuur. Kaubandus, rahandus, Verrocchio. manufaktuurid. Feodaalsuhete Michelangelo. asendumine kodanlikega. Maailmapilt ühemõõtmeliseks, üksikisik väärtuseks. Uus moraal. Macchiavelli. Humanismi uus tasand. Rahvakeele väärtustamine. Dante. Meelelisuse rehabiliteerimine. Boccaccio. Kolmemõõtmelise maailma kujutamine maalikunstis, selle samm-sammuline edendamine ja side varakodanliku maailmapildiga. L. B. Alberti perspektiiviõpetus. Side antiikkultuuriga. Arhitektuuris - ehitus-monument. Firenze toomkirik Kuppel. (Brunelleschi). Peetri toomkirik (Bramante, Michelangelo). Antiikmütoloogia levik, selle Botticelli. tähtsus humanismi jaotamises. Ilu kultus, estetismi tärkamine. ---------------------------------------------------------------- 2. Kõrgrenessanss - humanismi triumf ja Leonardo, Raffael, kriis. Michelangelo. ---------------------------------------------------------------- 3. Renessanss Prantsusmaal Louvre'i uusehitus. Lossid (Blois, Chambord). Goyon. ---------------------------------------------------------------- 4. Renessanss Saksamaal. Maalikunst. Dürer, Holbein, Graafika. Cranach. ---------------------------------------------------------------- 15.-16. saj. kunst Madalmaades van Eyck, Brueghel, Bosch. ---------------------------------------------------------------- 5. Renessanss Põhja-Euroopas Arhitektuur. 6. Renessanss Eestis Skulptuur. Kirikuinventar. ---------------------------------------------------------------- 7. 17. saj. kunst Itaalias. Barokk. Bernini, Borromini. Kirikud. Meelelisuse ja ülemeelelisuse segunemine. Maalikunst. Bologna koolkond. Carraccid, Reni, Akademismi tärkamine. Caravaggio. Looduslähedane suund. ---------------------------------------------------------------- 8. 17. saj. kunst Flandrias. Elurõõm, Rubens, Jordaens, meelelisus. Brouwer van Dyck. ---------------------------------------------------------------- 9. 17. saj. kunst Hollandis Väikesed hollandlased. Hals, Vermeer, Rembrandt. ---------------------------------------------------------------- 10. 17. saj. kunst Prantsusmaal Versailles (arhitektuur, park). Poussin, Lorrain. ---------------------------------------------------------------- 11. 17. saj. kunst Hispaanias ---------------------------------------------------------------- 12. 17. saj. kunst Eestis Narva arhitektuurimälestised. Tallinna bastionid. ---------------------------------------------------------------- 1.3. VANEMA ASTME ÕPPEKAVA III õppeaasta 1.3.1. Õppesisu ---------------------------------------------------------------- 1. 18. saj. kunst Prantsusmaal. Rokokoo Sisekujundus. Mööbel. kui õukonna kunst. Rafineeritud Kostüümid. Ornament. naudingulisus, elegants. Aadli ja Watteau, Boucher, jõuka kodanluse elulaad. Clodion, Bouchardon. ---------------------------------------------------------------- 2. Hispaania kunst 18.-19. saj. ---------------------------------------------------------------- 3. 18. saj. kunst Saksamaal. Saksa Potsdam. Dresden väikemonarhiate õukonnakunst. (Zwinger). Luksusarhitektuur. ---------------------------------------------------------------- 4. 18. saj. kunst Venemaal. Peterburi Sankt-Peterburgi rajamine. Peetri-aegne barokk, hooneid. kõrgbarokk ja rokokoo. Tsaaride suveresidentsid. ---------------------------------------------------------------- 5. 18. saj. kunst Eestis Kadrioru loss, park. Põltsamaa. Mood. Mööbel ---------------------------------------------------------------- 6. Klassitsism Prantsusmaal. Tähe võidukaar. Antiikeeskujud. Klassitsismi etapid Vendomi sammas. (Louis XVI, direktoorium, empire). David. Gros. Ingres. Paraadehitused. Revolutsioonieetika ja keisrikultus maalikunstis. ---------------------------------------------------------------- 7. Klassitsism Venemaal. Peterburi Sankt-Peterburgi 18.-19. saj. Pavlovsk. Inglise park. arhitektuurimälestised. Pavlovsk, loss-park. ---------------------------------------------------------------- 8. Klassitsism Eestis TÜ peahoone, Tartu ja Tallinna ehitised. Mõisad. ---------------------------------------------------------------- 9. Romantism. Romantism Prantsusmaal. Gericault, Delacroix. Romantism Saksamaal. Sotsiaalsed ja Runge. rahvuslikud põhjused. Natsareenlased. C. D. Friedrich, Richter. ---------------------------------------------------------------- 10. Realism. Maastikumaal. Saksa Spitzweg, Millet, maalikunst. Rootsi ja Soome Courbet, Menzel, Zorn realistid. jt. Vene maalikunst. Peredvinikud. Peredvinikud Surikov, Repin, Levitan. Balti-saksa realistlik maalikunst. Historitsism. ---------------------------------------------------------------- 11. Eesti rahvusliku kunsti sünd. Köler, Weizenberg, Akademism ja realism. Adamson. ---------------------------------------------------------------- 12. Impressionism Manet, Monet, Renoir, Sisley, Pissarro, Degas. ---------------------------------------------------------------- 13. Postimpressionism van Gogh, Gauguin, Cezanne. ---------------------------------------------------------------- 14. Juugend W. Morris. Tarbekunst. Mööbel. Arhitektuur. ---------------------------------------------------------------- 15. Sümbolism Munch, Munthe. ---------------------------------------------------------------- 16. Rahvusromantism Põhjamaades ---------------------------------------------------------------- IV õppeaasta 1.3.2. Õppesisu ---------------------------------------------------------------- 1. Fovism Matisse, Derain, Vlaminck. ---------------------------------------------------------------- 2. Ekspressionism. Brücke. Blaue Kircher, Nolde, Marc, Reiter Macke. ---------------------------------------------------------------- 3. Kubism Picasso, Braque, Gris, Leger. ---------------------------------------------------------------- 4. Futurism, selle ideoloogia. Marinetti Severini, Boccioni. ---------------------------------------------------------------- 5. Abstraktsionism Kandinsky, Delaunay, Kupka. ---------------------------------------------------------------- 6. Dadaism ARP. Duchamp, Schwitters. ---------------------------------------------------------------- 7. Sürrealism. A. Breton Dali, Magritte, Mir. ---------------------------------------------------------------- 8. Abstraktne ekspressionism USA-s Pollock (det. Kooning, Motherwell jt.), "Cobra". ---------------------------------------------------------------- 9. Informalism Euroopas Mathieu, Dubeiffet. ---------------------------------------------------------------- 10. Pop-kunst Rauschenberg, Warhol, Johns, Oldenburg. ---------------------------------------------------------------- 11. Op-kunst. Kineetiline kunst Vasarely, Riley. ---------------------------------------------------------------- 12. Minimalism ---------------------------------------------------------------- 13. Land-art ---------------------------------------------------------------- 14. Konseptualism ---------------------------------------------------------------- 15. Body-art ---------------------------------------------------------------- 16. Hüperrealism ---------------------------------------------------------------- 17. Videokunst ---------------------------------------------------------------- 18. 20. saj. skulptuur ---------------------------------------------------------------- 19. 20. saj. arhitektuur ---------------------------------------------------------------- 20. Eesti kunst 20. sajandil Laikmaa, Kr. Raud. Noor-Eesti. Rahvusromantism. Kunstiühing ja kunstikool "Pallas" (K. Mägi, A. Vabbe, N. Triik, E. Wiiralt, A. Vardi). Eesti Kunstnikkude Rühm (M. Laarman, H. Olvi, A. Akberg, E. Ole). Eesti kunst (1940-1950, 1960-1970). Kaasaegne eesti kunst (80-ndate lõpp ja 90-ndad). ---------------------------------------------------------------- 21. Soome ja Skandinaavia kunst 20. saj. ---------------------------------------------------------------- KASUTATAV KIRJANDUS 1. Alpatov, M. Kunstiajalugu. Vana- ja keskaja kunst. Tln., 1973. 364 lk. 2. Alpatov, M. Kunstiajalugu. Renessansi ja uusaja kunst. Tln., 1982. 428 lk. 3. Eesti kunst 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastani. 1. kd. II osa. Tln., 1977. 530 lk. 4. Kangilaski, O., Kangilaski, J. Kunsti kukeaabits. Tln., 1977. 352 lk. 5. Kangilaski, J. Visuaalne kunstikultuur X-XII klassile. Tln., 1989. 6. Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. Tartu, 1937. 832 lk. 7. Viirand, T. Kunstiraamat noortele. Tln., 1982. 221 lk. 8. XX sajandi kunstiajalugu. 9. Juske, A., Kangilaski, J., Varblane, R. 20. sajandi kunst. Tln., 1994. 199 lk. Lisa 6 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde KLAVER 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.1. ÕPPEKORRALDUS ÕPPEAASTATE LÕIKES Soovitatav oleks korraldada esinemisi kolm korda õppeaasta jooksul, neist üks on üleminekuarvestus või eksam. Esinemiskavad ja hindamine jäävad kooli direktsiooni või klaveriosakonna otsustada. Soovitatav oleks anda vähemalt I ja II õ/a. õpilastele suuline hinnang. Motiveeritud selgitus õpilase poolt saavutatule ja tema puudustele sisaldab palju olulisemat informatsiooni kui hinne. Noorem aste I õ/a. lõpetamisel peaks õpilane esinema kontserdil 2-3 erineva karakteriga palaga. II ja III õ/a. lõpetamisel peaks esitama 3 teost: polüfoonia, suurvorm, etüüd või pala. IV õ/a. lõpeb eksamiga. Esitada tuleb 4 teost: polüfoonia (soov. J. S. Bach), suurvorm, etüüd ja lüüriline pala. Vanem aste V õ/a. lõpetamisel esitada 3 teost: polüfoonia (soov. J. S. Bachi 2-häälne inventsioon), suurvorm, etüüd või pala. VI õ/a. lõpetamisel esitada 3 teost: polüfoonia (soov. J. S. Bachi 3-häälne inventsioon), suurvorm, etüüd või pala. V ja VI õ/a. kavades võib teha muudatusi, kuid õpilane peab õppeaasta jooksul kindlasti esitama hindele polüfoonia, suurvormi, etüüdi ja pala. VII õ/a. lõpetamisel esitada 5 teost: polüfoonia, suurvorm, etüüd ning kaks erineva karakteriga pala (nendest üks Eesti helilooja teos). Kooli juhtkonna või klaveriosakonna nõusolekul võib lõpueksami kavast välja jätta karakterpala. Klaveriõpingute vältel tuleb õpilasel läbida polüfooniline ja tehniline materjal, suurvormid ja palad, lisaks noodilugemine, ansamblid ja saated. I õppeaasta jooksul on soovitatav läbi võtta võimalikult mitmekülgset repertuaari vastavalt õpilase arengutasemele (vt. klaverikoolide ja kogumike loetelu). II-VI õppeaastal tuleb läbi võtta vähemalt 2 polüfoonilist teost ning 2 suurvormi ja vastavalt õpilase võimetele soovitatavalt 4-6 erineva karakteriga pala ning 4-6 etüüdi. VII õ/a. oleks soovitatav läbi võtta 7-8 erinevat teost (sh. eksamikava). 1.2. HELIREDELID Heliredelid on klaverimängu tehnika lahutamatu osa. Edukuse tagab nende regulaarne harjutamine ja õpitava repertuaari helistikega sidumine, s.t. leida vastavas helistikus pala igale õpitavale heliredelile ja teatud tehnilisele võttele. Kokkupuude heliredelitega tuleks kõne alla juba I õ/a. (II poolaastal), eesmärgiks õppida tundma õpilasele võimetekohaste nõuetega kõiki helistikke kuulmise järgi. See võimaldab õpilasel orienteeruda helistike maailmas ja on abivahendiks klaviatuuri valdamisel. II õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud: duurid - C, G, D, A, E, F; mollid - a, e, d. - maoorid, harm. ja melood. minoorid 2 okt.; - 3-heliline lühike kolmkõla eraldi või koos kätega; - akordid pedaaliga ja staccatos; - kromaatiline heliredel 2 okt. otse; - võib alustada pika arpedo õppimist eraldi kätega 2 okt.; - leida põhiastmete kolmkõlad; - soovitatav oleks tutvustada dominantseptakordi. III õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud: duurid C C, G, D, A, E; F, B, Es; mollid C a, s; d, g, c. Töö planeerimisel võtta arvesse IV klassi nõudeid. Soovitatav läbi võtta 4-heliline lühike arpedo eraldi või koos kätega ning autentne ja plagaalne kadents (soov. erinevates meloodilistes seisundites). IV õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud: duurid - C, G, D, A, E, H; F, B, Es, As; mollid - a, e, h; d, g, c, f. - kõik maoorheliredelid 4 okt. otse ja lahku; - ma. tertsis 4 okt. otse; - harmoonilised minoorid 4 okt. otse või lahku; - meloodilised minoorid 4 okt. otse; - 3-helilised akordid pedaaliga ja staccato; - 4-heliline lühikene arpedo koos kätega; - pikk arpedo põhikujus 4 okt. otse; - kromaatiline heliredel 4 okt. otse, re ja sol # (la b) noodist soov. ka lahku. Soovitatav oleks läbi võtta: - D7 pikk arpedo 2 okt. koos kätega otse; - >VII7 lühike arpedo 2 okt. eraldi; - I liitkadents. V õ/a. on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud: duurid - C, G, D, A, E, H; F, B, Es, As, Des; mollid - a, e, h, fis, cis, gis; d, g, c, f. Töö planeerimisel võtta arvesse VI klassi nõudeid. Läbi võtta heliredel deetsimis, D7 lühike arpedo eraldi või koos kätega, >VII7 pikk arpedo põhikujus otse, murtud arpedo ja tutvuda 4-helil. akordidega. VI õ/a. - kõik dieeside ja bemollidega helistikud - heliredelid oktavis otse ja lahku; - tertsis ja deetsimis otse (soov. ka lahku); - 4-helil. akordid pedaaliga ja staccato; - lühike arpedo; - murtud arpedo; - pikk arpedo (soov. ka pöörded) otse ja lahku; - kromaatiline heliredel otse ja lahku; - D7 ja >VII7 lühike arpedo; - D7 ja >VII7 pikk arpedo põhikujus otse ja lahku; - II liitkadents (erinevates meloodilistes seisudes, kitsas või laias seades). Soovitatav on läbi võtta heliredel sekstis (otse) ja D/ ning >VII7 4-helil. akordid. VII õ/a. - kõik dieeside ja bemollidega helistikud - heliredelid oktavis, tertsis ja deetsimis otse ja lahku; - heliredelid sekstis otse (soov. lahku); - kromaatiline heliredel otse ja lahku, soovit. tertsis ja deetsimis otse; - lühike arpedo; - murtud arpedo; - pikk arpedo põhikujus otse ja lahku (soovit. pööretega); - 4-helil. akordid pedaaliga ja staccatos; - D7 ja >VII7 lühike arpedo; - D7 ja >VII7 pikk arpedo põhikujus otse ja lahku (soov. pöörded otse). Tehnilised arvestused võiksid toimuda IV, VI ja VII õppeaastal. Soovitatav oleks anda õpilasele sõnaline hinnang. 1.3. ÜLEMINEKUEKSAMITE JA HINDELISTE ESINEMISTE TASEME NÄITED II õ/a. - III õ/a. A M. Clementi. Sonatiin op. 36 nr. 1 C-duur I osa A. Corelli. Sarabande d-moll C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 15 (I osast) B L. van Beethoven. Sonatiin G-duur I osa H. Berens. Etüüd op. 70 nr. 33 P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke III õ/a. - IV õ/a. A L. van Beethoven. Sonatiin F-duur I osa J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur (nr. 2 I osa) C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 23 (I osast) B F. Kuhlau. Variatsioonid G-duur C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 43 (I osa) E. Tamberg. Tluhkatriinu tants IV õ/a. - V õ/a. A M. Clementi. Sonatiin op. 36 nr. 3 C-duur I osa J. S. Bach. Väike prelüüd F-duur (nr. 8 I osa) C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 50 (I osast) A. Põldmäe. Vihmas ja päikeses B A. Diabelli. Sonatiin op. 151 nr. 4 G-duur I osa J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur (nr. 1 II osa) H. Lemoine. Etüüd op. 37 nr. 20 A. Marguste. Suutäis pähkliokolaadi V õ/a. - VI õ/a. A F. Kuhlau. Sonatiin op. 55 nr. 3 C-duur I osa J. S. Bach. 2-häälne inventsioon nr. 1 C-duur R. Tobias. Igatsus kevade järgi B C. M. Weber. Sonatiin C-duur J. S. Bach. 2-häälne inventsioon nr. 4 d-moll C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr. 18 (II osa) VI õ/a. - VII õ/a. A D. Cimarosa. Sonaat B-duur J. S. Bach. 2-häälne inventsioon nr. 9 f-moll F. Mendelssohn. Sõnadeta laul nr. 4 A-duur (või H. Eller. Jutustus) B L. van Beethoven. Sonaat op. 49 nr. 2 G-duur I osa J. S. Bach. 3-häälne inventsioon nr. 6 E-duur J. B. Cramer. Etüüd op. 60 nr. 1 VII õ/a. lõpueksam A J. S. Bach. 3-häälne inventsioon nr. 3 D-duur W. A. Mozart. Sonaat B-duur KV 570 I osa A. Löschhorn. Etüüd op. 136 nr. 20 E. Grieg. Nokturn op. 54 H. Eller. Skertsiino B J. S. Bach. 3-häälne fuuga C-duur (väikesed prel. ja fuugad nr. 4) W. A. Mozart. Sonaat C-duur KV 545 I osa A. Bertini. Etüüd op. 32 nr. 34 H. Eller. Bagatell (valida) 1.4. ALGÕPETUSE KOGUMIKUD 1. Aaron, M. Pianokoulu. 2. Agay, D. Learning to play piano. 3. Agnestig, C.-B. Vi spelar piano. 4. Artobolevskaja, A. Esimene kohtumine muusikaga. 5. Barenboim, L., Perunova, N. Tee musitseerimise juurde. 6. Bartok, B., Reschofsky, S. Zongoraiskola. 7. Alfred's basic piano library prep course sampler. 8. Bastien piano basics by James and Jane Smisor Bastien a) 5-7-aastastele algajatele, b) 7-11-aastastele algajatele. 9. Burnam, E. M. Step by step piano course. 10. Czövek, E. Zongoraiskola I-II. 1966. 11. Emonts, F. Europäische Klavierschule. 12. Garscia, J. Abecadlo. 13. Holzweissig, Erika und Christa. Klavierschule für den Elementarunterricht. Leipzig : Edition Peters. 14. Ignatjev, V., Ignatjeva, L. Ma tahan saada muusikuks. Leningrad, 1989. 15. Koptevski, N., Natanson, V., Sokolov, M. Kaasaegne pianist. Moskva, 1979. 16. Kõlar, L. Algus. 17. Lehtelä, R., Saari, A., Sarmanto, E. Suomalainen pianokoulu. 18. Longchamps-Drusiewiczowa, K. Metoda beznutowa. 19. Louhos, M., Juris, C., Hui-Ying, Liu-Tawaststjerna. Pianon aivan. 20. Markiewiczowna, W. Do-re-mi-fa-sol. 21. Nikolajev, A. Klaverikool. Moskva, 1977. 22. Sokolov, M., Kuvinnikov, N. Klaverikool. 23. Thompson, J. a) Easiest piano course, b) Modern course for the piano. 1.5. ETÜÜDID 1.5.1. Noorem aste I õppeaasta 1. H. Berens. Op. 70 - 50 väikest klaveripala 2. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I osa (valikuliselt) 3. J. Gnessina. Väikesed etüüdid algajatele; Klaveriaabits 4. A. Goedicke. Op. 32 - 40 meloodilist etüüdi (I osa); op. 36 - 60 kerget etüüdi (I-II vihik); op. 46 - 50 kerget klaveripala 5. R. Päts C L. Kõlar. Etüüdid-harjutused (valikuliselt) 6. A. Rzycki. Valitud etüüdid p. 7, op. 12, op. 50 (Poola) 7. L. Schytte. Op. 108 - 25 väikest etüüdi; op. 160 - 25 kerget etüüdi vt. ka lisa: etüüdide kogumikud II õppeaasta 1. H. Berens. Op. 70 - 50 väikest klaveripala 2. I. Berkovit. Väikesed etüüdid 3. H. Bertini. Op. 100 - 25 etüüdi 4. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I osa (valikuliselt) 5. J.-B. Duvernoy. Op. 176 etüüdid 6. A. Goedicke. Op. 32 - 40 meloodilist etüüdi; op. 47 - 30 kerget etüüdi 7. F. le Couppey. Op. 17 Aabits - 25 kerget etüüdi 8. H. Lemoine. Op. 37 Laste etüüdid 9. A. Löschhorn. Op. 65 - Valitud etüüdid algajatele 10. L. Schytte. Op. 108 - 25 väikest etüüdi; op. 160 - 25 kerget etüüdi vt. ka lisa III õppeaasta 1. I. Berkovit. Väikesed etüüdid 2. H. Bertini. Op. 100 - 25 etüüdi 3. J. F. Burgmüller. Op. 100 etüüdid 4. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I osa (valikuliselt) 5. C. Czerny. Op. 821 etüüdid 6. J.-B. Duvernoy. Op. 176 etüüdid 7. A. Goedicke. Op. 32 - 40 meloodilist etüüdi; op. 47 - 30 kerget etüüdi; op. 58 - 25 kerget pala 8. T. Lack. Op. 172 etüüdid 9. H. Lemoine. Op. 37 Laste etüüdid 10. A. Löschhorn. Op. 65 - Valitud etüüdid algajatele 11. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi vt. ka lisa IV õppeaasta 1. H. Berens. 32 valitud etüüdi op. 61 ja 88 2. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32 3. J. F. Burgmüller. Op. 100 etüüdid 4. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid I-II osa 5. J.-B. Duvernoy. Op. 276 etüüdid 6. S. Heller. Valitud etüüdid op. 45, 46, 47 7. T. Lack. Op. 75 - etüüdid vasakule käele; op. 172 - etüüdid 8. H. Lemoine. Op. 37 Laste etüüdid 9. A. Löschhorn. Op. 66 Etüüdid 10. S. Maikapar. Op. 31 Staccato-prelüüd 11. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi vt. ka lisa 1.5.2. Vanem aste V õppeaasta 1. H. Berens. 32 valitud etüüdi op. 61 ja 88 2. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32 3. C. Czerny C H. Germer. Etüüdid II osa 4. C. Czerny. Op. 299 - etüüdid; op. 337 - 40 igapäevast harjutust; op. 718 - 24 etüüdi vasakule käele 5. S. Heller. 25 meloodilist etüüdi op. 45, 46, 47 6. D. Kabalevski. Op. 27 etüüdid (A-duur, F-duur, a-moll) 7. T. Lack. 20 valitud etüüdi op. 75 ja 95 8. A. Löschhorn. Op. 66 etüüdid; op. 136 etüüdid 9. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi vt. ka lisa VI õppeaasta 1. H. Berens. 32 valitud etüüdi op. 61 ja 88 2. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32 3. J. F. Burgmüller. Op. 109 etüüdid 4. J. B. Cramer. Op. 60 etüüdid 5. C. Czerny. Op. 299 etüüdid; op. 718 - 24 etüüdi vasakule käele 6. T. Lack. 20 valitud etüüdi op. 75 ja 95 7. A. Löschhorn. Op. 66 etüüdid; op. 136 etüüdid 8. A. Moszkowski. Op. 18 etüüd nr. 3 9. G. Pahhulski. Op. 12 Fantastiline muinasjutt 10. L. Schytte. Op. 68 - 25 etüüdi 11. J. Titkov. Etüüd c-moll vt. ka lisa VII õppeaasta 1. A. Arenski. Op. 19, op. 41, op. 74 etüüdid 2. H. Berens. Op. 61 etüüdid; 32 valitud etüüdi op. 61 ja 88 3. A. Bertini. 28 valitud etüüdi op. 29 ja 32 4. J. F. Burgmüller. Op. 109 etüüdid 5. M. Clementi C K. Tausig. Etüüdid 6. J. B. Cramer. Op. 60 etüüdid 7. C. Czerny. Op. 299 etüüdid; op. 718 - 24 etüüdi vasakule käele; op. 740 etüüdid 8. J. N. Hummel. Op. 125 - etüüdid 9. T. Kullak. Op. 48 - 15 etüüdi 10. F. Liszt. Op. 1 etüüdid 11. A. Löschhorn. Op. 66 etüüdid; op. 136 etüüdid 12. I. Löw. Oktavietüüdid 13. I. Moscheles. Op. 70 valitud etüüdid 14. M. Moszkowski. Op. 72 - 15 virtuoosset etüüdi vt. ka lisa 1.5.3. Lisa: etüüdide kogumikud 1. Czerny, C. Artikulatsiooni kunst / Koost. N. Terentjeva. Leningrad, 1989. Esimene õpetaja ja esimene tund / Red. A. Bakulov. Moskva, 1992. Etüüdid-harjutused algajatele pianistidele / Red. A. Bakulov. Moskva, 1992. Etüüdid algajatele / Koost. N. Terentjeva. Leningrad, 1980. 100 Übungsstücke op. 139. Erster Lehrmeister - 100 lühikest harjutust op. 599 / Red. A. Ruthardt. Edition Peters. 25 Übungen für kleine Hände op. 748 / Red. A. Ruthardt. Edition Peters. 2. Etüüdid erinevatele tehnikaliikidele / Koost. R. Gindin, M. Karafinka. Ukraina, Kiiev. I õ/a.; II õ/a.; III õ/a.; IV õ/a.; V õ/a.; VI õ/a.; VII õ/a. 3. Etüüdid käte koordinatsiooni arendamiseks / Red. A. Kantor, A. Traub, J. Efrussi, E. Fedortenko. Moskva, 1983. 4. Etüüdid vasaku käe tehnika arendamiseks / Red. A. Kantor, A. Traub, J. Efrussi. 5. Etiudy na fortepian. I-VI osa / Red. W. Sawicka, G. Stempniowa. Poola, 1967. 6. Klaverimängu tehnika IV-VII klassile / Red. V. Natanson, V. Delnova, V. Malinnikov. Moskva, 1982. 7. Krestomaatia klaverile (pedagoogiline repertuaar). V õ/a. Etüüdid. 1.-2. väljaanne. VI õ/a. Etüüdid. 1.-2. väljaanne. VII õ/a. Etüüdid. 1.-2. väljaanne. 8. Ljahhovitskaja, S., Barenboim, L. Klaveripalade, etüüdide ja ansamblite kogumik. I, II, III osa. Leningrad. 9. Valitud etüüdid klaverile. I-VI osa / Koost. M. Teöke. Budapest, I-IV o. 1981, V-VI o. 1982. 10. Valitud etüüdid (topeltnoodid, akordid, oktaavid) / Red. E. Fedortenko, J. Efrussi. 11. Valitud oktavietüüdid / Red. V. Malinnikov. 12. Trillerietüüdid / Red. A. Astafjeva. 13. Välismaa heliloojate valitud etüüdid. I-II, III-IV, V, V-VI, VI-VII õ/a. / Red. A. Rubbach, V. Natanson. 14. Zbior etiud dla dzieci I mlodziezy / Red. Z. Romaszkowa. Poola. 1.6. PALAD 1.6.1. Noorem aste I õppeaasta 1. M. Aaron. Vesiroosid 2. B. Bartk. Mikrokosmos I, II; Ränduri laul 3. L. van Beethoven. Ekossees Es-duur, G-duur 4. H. Capp. onglöör 5. M. Drobner. Äratuskell; Tornikell 6. B. Dvarionas. Väike süit - Prelüüd 7. J. Garscia. Mänguhobu; Kell; Tuvi; Väike ilus eesel; Tittle-tattle 8. C. Gurlitt. Aeglane valss C-duur 9. A. Gretaninov. Laste album (valikuliselt) 10. J. Haydn. Menuett G-duur 11. G. Fr. Händel. Aaria d-moll; Menuett e-moll 12. D. Kabalevski. Valitud palad op. 27 - Vana tants; Kurb lugu 13. L. Long. Kummitus 14. S. Maikapar. Väike komandör; M��öduv nähtus; Liblikas 15. W. Markiewiczowna. Turunaised II õppeaasta 1. W. A. Mozart. Allegretto 2. Th. Oesten. Alpi valss 3. H. Purcell. Aaria 4. A. Rowley. Pöialpoiste maal 5. F. Rubicki. Tiigil; Jalutuskäik 6. E. Siegmeister. Tumeda metsa laul 7. P. Taikovski. Laste album op. 36 - Vana prantsuse laul; Nuku haigus 8. D. ostakovit. Klaveripalade album - Valss; Kurb muinasjutt 9. R. Schumann. Noorte album op. 68 - Meloodia; Marss; Esimene kaotus III õppeaasta 1. B. Bartk. Mikrokosmos II, III; Valitud palad lastele (valikuliselt) 2. L. van Beethoven. 5 oti rahvalaulu (valikuliselt) 3. Fr. Chopin. Poola laul; Kevad 4. C. Franck. Nuku kaebus; Sügislaul 5. J. Haydn. Pala F-duur, Es-duur; 12 kerget pala - Es-duur 6. G. Fr. Händel. Menuett F-duur, d-moll 7. M. Glinka. Polka; Tunne; Lihtsameelsus 8. A. Gretaninov. Katkine mänguasi; Kurb lauluke 9. J. Hummel. 6 kerget pala (valikuliselt) 10. D. Kabalevski. Klounid; Tokatiin 11. V. Kossenko. 24 lastepala op. 15 - Valss; Polka; Skertsiino 12. E. MacDowell. Pala A-duur op. 51 13. E. Melartini. Hommik 14. W. A. Mozart. Andantino Es-duur 15. R. Päts - L. Kõlar. Palad III 16. M. Reger. Noorte album op. 17 17. A. Rowley. Võlujärv 18. F. Rubicki. Itaalia serenaad; Pöialpoiste paraad; Ballaad; Meenutus 19. G. Sviridov. Enne und 20. P. Taikovski. Lastealbum op. 39 - Uus nukk; Mazurka; Itaalia lauluke; Saksa lauluke; Tinasõduri marss 21. D. ostakovit. Nukkude tantsud - Leierkast; Gavott; Tants 22. Fr. Schubert. Ekossees G-duur; Menuett 23. R. Schumann. Noorte album op. 68 - Sitsiilia lauluke; Lõbus talupoeg IV õppeaasta 1. F. E. Bach. Andante (D-duur) 2. W. F. Bach. Kevad 3. B. Bartk. Õhtu külas; Lastele II vihik nr. 32-37 4. L. van Beethoven. Allemande; Eleegia 5. B. Dvarionas. Väike süit 6. C. Franck. Väike pala (cis-moll); Uusaasta laul 7. A. Goedicke. Andante; 10 miniatuuri etüüdi laadis op. 8: nr. 2, 4, 7, 10 8. J. Glier. Klaveripalade album op. 31 nr. 3 Hällilaul, nr. 11 Albumileht; op. 34 nr. 15 Vene laul; op. 35 nr. 8 Arlekiin; op. 43 nr. 3 Mazurka, nr. 4 Hommik, nr. 7 Ariett; op. 47 nr. 1 Eskiis 9. J. Gnessina. Lastepalade album - Marss 10. A. Gretaninov. Op. 109 - Ema ja isa; op. 117 - Pilved ujuvad; op. 158 - Tööl 11. E. Grieg. Op. 12 Lüürilised palad - Valss; Valvuri jutustus; Elfide tants; Rahvaviis 12. J. Haydn. Valitud palu - Allegro (F); Menuett (F); Vivace (D); Väike pala (B) 13. J. Hummel. Skertzo (A); Andante; Gigue 14. D. Kabalevski. Op. 27 Valitud palu - Naljake; Sketzo 15. A. Ljadov. Sääse tants 16. J. B. Lully. Gavott (g) 17. A. Maikapar. Op. 8 Väikesed novellid - Meloodia; op. 23 - Eleegia 18. E. Melartin. Op. 23 - Pastoraal 19. W. A. Mozart. Gigue; Presto (B) 20. S. Prokofjev. Op. 65 Laste muusika - Muinasjutuke; Jalutuskäik; Rohutirtsude rongkäik 21. N. Rakov. 24 pala erinevates helistikes - Lumehelbekesed; Kurb laul; Novelletid; Valss (fis) 22. J. Ph. Rameau. Menuett rondo vormis (C) 23. M. Reger. Op. 17 Noorte album - Burlesk; Vallatult; Keeruliselt 24. A. Sarauer. 8 pala lastele - Ringmäng 25. D. Scarlatti. 5 kerget pala; Gigue (d) 26. A. Schnitke. Lastepalad (valikuliselt) 27. S. Schulek. Imepärane rongkäik 28. R. Schumann. Op. 68 Noorte album - Külalaul; Rahvalaul; Julge ratsanik; Külvajate laul; Väike romanss 29. E. Siegmeister. Klaveripalu lastele - Siil. Lõbus kloun. Uus London. oti rahvatants 30. D. ostakovit. Nukkude tantsud - Lüüriline valss; Laste vihik - Üleskeeratav nukk 31. G. Ph. Telemann. Bourree 32. P. Taikovski. Op. 39 Laste album - Leierkastimehe laul; Kamarinskaja; Polka; Lõokese laul; Valss 1.6.2. Vanem aste V õppeaasta 1. Ph. E. Bach. Solfeggio 2. B. Bartk. Lastele (valikuliselt) - Lauluke; Eskiis 3. L. van Beethoven. 7 rahvatantsu 4. G. Bizet. Hällilaul 5. C. Debussy. Väike neeger 6. A. Goedicke. Op. 8 10 miniatuuri - nr. 6, nr. 7 7. A. Glazunov. Miniatuur (C); Väike gavott 8. J. Glier. Op. 26 6 pala (valikuliselt); op. 31 Klaverialbum - nr. 1 Romanss; op. 43 Prelüüd; op. 47 Eskiis 9. M. Glinka. Lahkumise valss; Mazurka 10. A. Gretaninov. Sügislaul; op. 173 nr. 2 Ülestunnistus 11. E. Grieg. Op. 12 Lüürilised palad - Ariett, Rahvaviis, Albumileht; op. 17 Laul kangelasest; Hallingud (A, D); op. 38 Lüürilised palad - Rahvalaul; Halling (g); Valss; Rändur 12. S. Heller. Op. 81 Prelüüdid nr. 2 (a), nr. 3 (G) 13. J. Hummel. Rondo F-duur 14. J. W. Hässler. Tokkaata (C); Skertso (B); Rondo (C) 15. D. Kabalevski. Op. 27 Valitud palu - Novell; Dramaatiline fragment; op. 61 - Tokkaata 16. J. F. Kirnberger. Prelüüd 17. E. MacDowell. Op. 51 Vesiliilia; op. 37 nr. 1 Kuuvalgus 18. A. Maikapar. Op. 8 Väikesed novelletid - Romanss; Itaalia serenaad; Tokkatiin 19. W. Markiewiczowna. Värvilised pildid (valikuliselt) 20. W. A. Mozart. 6 valssi (valikuliselt) 21. G. Pahhulski. Prelüüd (C) op. 8 22. S. Prokofjev. Op. 65 Lastemuusika - Hommik; Õhtu; Valss 23. N. Rakov. Akvarellid - Valge liilia; Pääsuke; Jaaniussikesed; Scherzino 24. J. F. Rameau. 2 menuetti (G) 25. F. Schubert. Op. 50 - Valss (G); Valss (h); Hommikune serenaad 26. R. Schumann. Op. 68 Noorte album - Põhjamaine laul; Meremeeste laul 27. K. Serocki. Gnoomid (valikuliselt) 28. E. Siegmeister. Klaveripalad lastele - Jaht; oti rahvatants 29. V. Stojanov. Lastealbum - Tokkaata; Kurbus; Kevadine vihm; Humoresk 30. G. Sviridov. Klaveripalade album lastele - Talv; Vihm; Väike tokkaata 31. D. ostakovit. Süit Nukkude tantsud - Polka; Valss-nali; Romanss 32. P. Taikovski. Op. 31 Lastealbum - Hommikumõtisklus; Hoidja jutustus; Magus unelm; Baba-Jaga; Hobusemäng VI õppeaasta 1. L. van Beethoven. Op. 33 Bagatellid nr. 3 F-duur, nr. 6 D-duur; op. 119 Bagatellid nr. 3 D-duur, nr. 5 c-moll 2. B. Dvarionas. Mets lumes; Saanidega mäest 3. R. Glier. Op. 1 nr. 1 Mazurka; op. 16 nr. 1 Prelüüd; op. 31 nr. 4 Unelm, nr. 5 Rahvalaul, nr. 6 Valss; op. 34 nr. 1 Väike poeem, nr. 21 Unistus 4. M. Glinka. Mazurkad: c-moll, a-moll 5. A. Goedicke. Klaveripalade album (valikuliselt) 6. E. Grieg. Op. 17 nr. 5 Holsteri tants, nr. 6 Mõrsja laul, nr. 16 Ma tunnen väikest tüdrukut 7. J. Haydn. Allegro A-duur 8. P. Hindemith. Op. 19 5 pala 9. A. Ljadov. Op. 26 Väike valss 10. F. Mendelssohn. Op. 72 Kuus laste pala nr. 1-5; Sõnadeta laulud: nr. 4 A-duur, nr. 6 g-moll, nr. 9 E-duur, nr. 48 C-duur 11. M. Mussorgski. Pisar 12. S. Prokofjev. Op. 65 Laste muusika - Tarantella; Kullimäng; Klaveripalu noortele - Skertso; Menuett; Valss 13. R. Schumann. Op. 68 Noorte album - Võõras; Talv; Mälestus; Teatri kajad 14. G. Sviridov. Laste album - Marss Glinka teemale; Muusikaline moment; Kurb lauluke 15. P. Taikovski. Op. 37 Aastaajad - Lõokese laul; Lumikelluke; op. 40 nr. 2 Kurb laul, nr. 6 Sõnadeta laul VII õppeaasta 1. L. van Beethoven. Op. 33 Bagatellid - Es-duur, A-duur 2. A. Borodin. Väike süit - Nokturn. Kloostris. Unelmad. Intermezzo 3. F. Chopin. Albumilehed - Autogramm. Largo. Kontratants. Ekosessid. Nokturn cis-moll 4. A. Dvarionas. Op. 101 Humoresk nr. 7 5. D. Field. Nokturnid nr. 2 B-duur, nr. 3 d-moll 6. A. Glazunov. Op. 3 Valss; op. 25 Prelüüd nr. 1; op. 42 Pastoraal nr. 1; op. 49 Gavott nr. 3 7. R. Glier. Op. 16 Prelüüd nr. 1 c-moll; op. 19 Meloodia nr. 1; op. 43 Prelüüd Des-duur 8. M. Glinka. Meloodiline valss; Tarantella; Andaluusia tants; Nokturn 9. A. Goedicke. Op. 1 Väike valss nr. 1; op. 9 Prelüüd nr. 1; op. 51 Kaks prelüüdi 10. A. Gretaninov. Op. 37 nr. 1 Ekspromt, nr. 2 Prelüüd h-moll 11. E. Grieg. Op. 3 Poeetilised pildid (valikuliselt); op. 6 Humoreskid - g-moll, c-moll; op. 28 Skertsiino; op. 38 Lüürilised palad - Meloodia, Eleegia, Hällilaul; op. 41 Hällilaul; op. 43 Liblikas; Linnuke; Kevadel; op. 52 Ema mure; Esimene kohtumine; Poeedi süda; op. 54 Skertso. Nokturn; op. 57 Gade; Igatsus kodumaa järele; op. 62 Ojake; op. 65 Pulmapäev Troldhausenis; Ballaad c-moll; op. 71 Kobold 12. J. Haydn. Adagio 13. D. Kabalevski. Op. 38 Prelüüdid - nr. 1 C-duur, nr. 2 c-moll, nr. 6 D-duur, nr. 8 fis-moll 14. F. Liszt. Consolation Des-duur; Valss-kapriis; Ekspromt Fis-duur 15. A. Ljadov. Op. 10 Prelüüd Des-duur; op. 11 Prelüüd h-moll; op. 15 nr. 1 Mazurka A-duur; op. 17 nr. 2 Pastoraal 16. E. MacDowell. Op. 32 - Kotkas; Oja; Kuuvalgus; Talv; op. 51 - Sügisel 17. F. Mendelssohn. Sõnadeta laulud - nr. 1 E-duur, nr. 2 a-moll, nr. 7 Es-duur, nr. 12 fis-moll, nr. 16 A-duur, nr. 20 Es-duur, nr. 22 F-duur, nr. 29 A-duur, nr. 35 h-moll, nr. 37 F-duur 18. W. A. Mozart. Rondo D-duur; Allegro g-moll 19. S. Prokofjev. Op. 12 nr. 7 Prelüüd C-duur; op. 22 Põgusad hetked nr. 1, 2, 4, 10, 11, 12, 17; op. 31 Vanaema muinasjutud - nr. 2 fis-moll, nr. 3 e-moll; op. 32 nr. 3 Gavott fis-moll; op. 75 Romeo ja Julia (10 pala) - Stseen; Pater Lorenzo; Tütarlaste tants liiliatega 20. S. Rahmaninov. Op. 3 nr. 1 Eleegia, nr. 3 Meloodia 21. A. Rubintein. Op. 30 nr. 1 Barkarool; op. 44 nr. 1 Romanss; op. 69 nr. 2 Nokturn 22. F. Schubert. Op. 90 Ekspromt Es-duur; op. 142 Ekspromt As-duur 23. R. Schumann. Op. 99 Kirjud leheküljed; Kolm pala - nr. 1 A-duur, nr. 3 E-duur; Albumilehed - nr. 4 fis-moll, nr. 6 As-duur; op. 124 Albumilehed - Väike skertso F-duur; Fantastiline tants e-moll; Elf f-moll; Romanss B-duur; Fantastiline katkend cis-moll 24. J. Sibelius. Op. 76 Arabesk 25. A. Skrjabin. Op. 2 nr. 2 Prelüüd H-duur; op. 3 nr. 6 Mazurka cis-moll; op. 11 Prelüüdid - D-duur, E-duur, e-moll, h-moll, cis-moll 26. D. ostakovit. Op. 34 Prelüüdid nr. 10, 14, 16, 17, 24; Kolm fantastilist tantsu 27. P. Taikovski. Op. 5 Romanss f-moll; op. 19 nr. 4 Nokturn F-duur; op. 10 Humoresk; op. 37 Aastaajad - Valged ööd; Barkarool; Niitja laul; Valss; Lõikus; Sügislaul; op. 40 Valss; Vene tants 1.6.3. Kasutatud kogumikud 1. Chmielowska, W. Swiatek dzieciecy (lastepalad). 2. Drobner, M. The lane of master; Watchmarers. 3. Garscia, J. Very easy piano pieces for children. 4. Garscia, J. Miniatures for piano. 5. Garscia, J. Bagatelles. 6. Garscia, J. Teasers. 7. Garscia, J. Melodie favorite. 8. Garscia, J. Divertissements d'hiver. 9. Kassern, T. Candy music book. 10. Klechniowska, A. Frolies. 11. Little frogs and other piano pieces for children. 12. Markiewiczowna, W. Coloured pictures. 13. Perkowski, P. Easy pieces for piano. 14. Päts, R., Kõlar, L. Palad I, II, III. 15. Rybicki, F. I begin to play. 16. Rybicki, F. I can play. 17. Rybicki, F. I am already playing. 18. Rybicki, F. This is our garden fair. 19. Pianosta Lentoon / L. Kõlar, T. Raikamo, H. Syrjälä. 1.6.4. Eesti autoritelt 1.6.4.1. Nooremale astmele 1. R. Eespere. Lastepalad edasijõudnutele (1995) - Härra Banano; Väike corrida 2. H. Eller. Eesti heliloojate klaveripalu (1958) - Mõtisklus; Lauluke; Jutustus; Skertzino 3. H. Eller. 12 bagatelli (valikuliselt) 4. R. Kangro. Klaveripalad lastele op. 20 - Vana tants; Kassikontsert 5. R. Kangro. Aga Tuhkatriinu on väga ilus 6. M. Kuulberg. 11 klaveripala lastele 7. L. Kõlar. Väikesed klaveripalad lastele eesti rahvaviisidel (1996) 8. A. Lemba. Kerge sonatiin (1956) 9. R. Päts, L. Kõlar. Klaveriõpik - Palad I, II (valikuliselt) 10. R. Päts. Klaverimängu õpetus; Klaveripalad lastele I, II (1931) 11. E. Tamberg. Lasteaasta klaverialbum (1984) (valikuliselt) 12. A. Marguste. 12 lastepala klaverile 13. A. Marguste. Kivistunud kastepiisad; Suutäis pähkliokolaadi; Karukellamäng 14. E. Mägi. Hiir hüppas; Vurr; Nukuke mängutoosis 15. E. Mägi. Valik klaveripalu - Murelaul; Helletus; Polka-mazurka 16. E. Mägi. 9 pala klaverile (1996) (valikuliselt) 17. A. Pärt. Pardipoegade tants; 5 kerget tantsu 18. A. Põldmäe. Vihmas ja päikesepaistel; Lihtne laul (Eesti heliloojate klaveripalu 1986) 19. R. Rannap. Eesti heliloojate klaveripalu (1986) - Lahe lugu; Viimane auruvedur; Südamlik pala 20. J. Rääts. Loe viieni ja alusta; Bagatell; Muusikaline hetk 21. M. Saar. Eesti heliloojate klaveripalu (1958) - Laul männile; Improvisata; Vaeslapse laul 22. U. Sisask. Tähistaeva tsükkel lastele (valikuliselt) - I Kassiopeia; II Kapella 23. L. Sumera. Seitseteist klaveripala lastele; Lugu liblikast, kes ärkas talveunest 1.6.4.2. Vanemale astmele 1. L. Auster. Tütarlaps Gea 2. R. Eespere. Unelaul; Metsik jaht; Krahvid ja mileedid 3. R. Eespere. Ritornellid 4. H. Eller. 12 bagatelli (valikuliselt); 10 valitud klaveripala; 6 pala klaverile; 13 klaveripala eesti motiividel 5. R. Kangro. Süit 6. E. Kapp. Tallinna pildid 7. A. Lemba. 12 karakterpala; 10 etüüdi klaverile; Oktavietüüdid klaverile 8. A. Pärt. Liblikad; Variatsioonid Arinuka tervenemise puhul; Partiita; Aliinale 9. A. Põldmäe. Uljaspea; Muinasjutt 10. R. Rannap. Hajameelne; Tarantella 11. M. Saar. Prelüüdid 12. U. Sisask. Plejaadid; Tähistaevas (valikuliselt) 13. L. Sumera. Targem anna järele; Ostinato ja variatsioonid; Nukker toreadoor 14. E. Tamberg. Lasteaasta klaverialbum - Sonatiin a-moll 15. R. Tobias. Kogutud teosed (1974) - 10 klaveripala lastele 16. V. Tormis. Prelüüd ja fuuga g-moll 17. E. Tubin. Tsüklist Karjaselaulud - Kari koju; Karjase õhtulaul 18. L. Veevo. 3 kontrasti 1.7. POLÜFOONIA Polüfooniat tuleb vaadelda kui olulist tehnika liiki, millega peab alustama niipea, kui lapsel on juba arusaamised noodikirjast, rütmilistest vahekordadest ja klaviatuurist. Ettevalmistavas osas polüfoonia õpetamisel kasutame kaanoneid, imitatsioone, rahvalaulude töötlusi. Näiteks R. Pätsi ja L. Kõlari klaveriõpiku Polüfoonia I-II vihik jt. Algastmes on arusaadavad lihtsate polüfoonilise faktuuri ja elementidega tantsud - gavotid, menuetid, bourreed, kontratantsud jne. Kasutatavaimad 17.-18. saj. heliloojad on D. Türk, J. Rameau, F. Couperin, G. Telemann., H. Purcell, W. A. Mozart, Sperontes (S. Scholtz). Järgmiseks etapiks on soovitatav J. S. Bach - oma suurepärase muusika ja polüfoonia kuldvaraga. Näiteid noorema astme kogumikest: 1. Davne tance I melodie na fortepian / Red. J. Hoffmann, A. Rieger. Krakov. I osa. 1968. II osa. 1979. 2. Händel, G. F. 16 väikest klaveripala / Red. L. Hernadi. Budapest, 1963. 3. Mozart, L. 12 pala W. A. Mozarti noodivihikust / Red. N. Kuvinnikov. Moskva, 1950. 4. Mozart, W. A. 14 lastepala 8-aastase Mozarti noodivihikust. Moskva, 1959. 5. Väikesed klaveripalad Mozarti lapseajast / Red. L. Hernadi. Budapest, 1947. 6. 17.-18. ja 19. saj. alguse heliloojate valitud teosed. I väljaanne / Red. N. Kuvinnikov. Moskva, 1959. 7. Kogumik klaveripalu 17.-18. saj. heliloojatelt lastele. Moskva, 1961. 8. Polüfoonilised palad klaverile. I-II osa / Red. J. Berkovit. Kiiev, 1960. 9. Välismaa heliloojate vana muusika. I õ/a. / Red. L. Roezmann. 10. Kogumik klaveripalu algajatele L. Mozarti noodivihiku järgi / Red. A. Rubahh. Moskva, 1961. Näiteid vanema astme kogumikest: 1. Lully, J. 6 pala / Red. A. Jurovski. Moskva, 1963. 2. Pachelbel, J. Palad / Red. A. Bakulov. Moskva, 1969. 3. Itaalia klaverimuusika. I v.a. : D. Zipoli, M. Rossi, G. Frescobaldi, P. Paradizi. Moskva, 1969. 4. Itaalia klaverimuusika. II v.a. : D. Zipoli, G. Frescobaldi, G. Martini. Moskva, 1971. 5. Itaalia klaverimuusika. V v.a. : D. Zipoli, G. Frescobaldi, P. Paradizi, D. Scarlatti. Moskva, 1975. 6. Polüfoonilised palad. II v.a. (V õ/a.) : G. Frescobaldi, J. Mattheson, G. Martini, S. Franck, A. Ljadov, R. tedrin jt. / Red. N. Koptevski. Moskva, 1978. 7. Polüfoonilised palad. IV v.a. (VI õ/a.) : J. Lully, J. Fischer, J. Pachelbel, G. Händel, J. S. Bach jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1972. 8. Polüfoonilised palad. V v.a. (VI õ/a.) : G. Frescobaldi, J. Krieger, J. Pachelbel jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1972. 9. Polüfoonilised palad. VI v.a. (VI õ/a.) : J. Pachelbel, J. Krieger, P. Hindemith, R. tedrin jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1975. 10. Polüfoonilised palad. II v.a. (VII õ/a.) : J. Pachelbel, P. Hindemith, D. ostakovit jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1969. 11. Polüfoonilised palad. III v.a. (VII õ/a.) : G. Frescobaldi, J. Pachelbel, N. Mjaskovski jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1971. 12. Polüfoonilised palad. IV v.a. (VII õ/a.) : J. Fischer, J. Mattheson, D. ostakovit jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1972. 13. Polüfoonilised palad. V v.a. (VII õ/a.) : J. Pachelbel, J. S. Bach, G. Händel, B. Galuppi jt. / Red. M. Sokolov. Moskva, 1973. 14. Bachs Söhne / Red. K. Soldan. Editio Peters Collection Litolff. 1.7.1. I-II õppeaasta 1. J. S. Bach. A. M. Bachi noodivihik (vt. lisa nr. 1) 2. J. S. Bach. Väikesed prelüüdid ja fuugad (vt. lisa nr. 2) 3. G. F. Händel. Palad klaverile (I v.) / Red. J. Piterin. Moskva, 1977. - 2 sarabandi - nr. 1 d-moll, nr. 2 d-moll; 10 menuetti - nr. 4 e-moll, nr. 5 F-duur, nr. 7 d-moll; 3 aariat - nr. 1 d-moll 4. G. F. Händel. Valitud palad klaverile / Red. L. Roizmann. Moskva, 1961. - nr. 1 - Aaria d-moll; nr. 5 - Menuett F-duur; nr. 11 - Passepied A-duur; nr. 12 - Menuett a-moll; nr. 13 - Fuuga G-duur; nr. 14 - Vallatus g-moll 5. N. Mjaskovski. Kerged polüfoonilised palad op. 43 6. Kogumik polüfoonilisi palu klaverile / Koostaja S. Ljahhovitskaja; Red. B. Volman. Leningrad, 1960. I osa. Rahvalaulude töötlused. II osa. Vene ja nõukogude heliloojad: nr. 5. V. Gershtein. Kaanon G-duur; nr. 6. S. Pavljutenko. Fugett a-moll; nr. 7. S. Maikapar. Kaanon g-moll; nr. 8. S. Maikapar. Meremeeste laul c-moll; nr. 11. A. Goedicke. Inventsioon F-duur. III osa. Lääne-Euroopa heliloojad: nr. 1. J. Krieger. Menuett a-moll; nr. 5. G. Telemann. Pala g-moll; nr. 8. A. Corelli. Saraband d-moll; nr. 9. P. Locatelli. Menuett G-duur; nr. 11. G. Benda. Menuett g-moll; nr. 13. A. Corelli. Saraband e-moll; nr. 14. G. Telemann. Moderato c-moll; nr. 18. A. Arman. Fugett C-duur; nr. 23. J. Hessler. Prelüüd a-moll; nr. 26. J. Pachelbel. Saraband fis-moll; nr. 27. J. Kuhnau. Menuett E-duur 1.7.2. III-IV õppeaasta 1. J. S. Bach. Väikesed prelüüdid ja fuugad - Prelüüdid (vt. lisa nr. 2); Väike 2-häälne fuuga nr. 3 c-moll 2. J. S. Bach. 2-häälsed inventsioonid - nr. 1 C-duur, nr. 4 d-moll, nr. 6 E-duur, nr. 8 F-duur, nr. 13 a-moll, nr. 14 B-duur 3. J. S. Bach. Valitud teosed. I v. / Red. L. Roizmann. Moskva, 1964. - Allemande d-moll. Aaria g-moll; 3 pala W. F. Bachi noodivihikust - 1) Allemand; 2) Courante; 3) Gigue 4. J. S. Bach. Prantsuse süidid - Süit nr. 2 c-moll (või osad); Süit nr. 3 h-moll (või osad); Süit nr. 6 E-duur (või osad) 5. M. Glinka. Polüfooniline vihik (fuugad) / Red. K. Sorokin. Moskva, 1969. 6. G. F. Händel. Valitud palad klaverile / Red. L. Roizmann. Moskva, 1961. - nr. 15 - Toccata g-moll; nr. 16 - Prelüüd d-moll; nr. 19 - Prelüüd g-moll; nr. 22 - Aaria B-duur; nr. 26 - Allemand a-moll 7. G. F. Händel. Palad klaverile. I osa / Red. J. Piterin. Moskva, 1977. - 6 fugetti - nr. 1 C-duur, nr. 2 C-duur; 3 aariat - nr. 3 A-duur; Süit d-moll (või osad), g-moll (või osad); 3 allemandi - nr. 1 G-duur, nr. 2 A-duur, nr. 3 a-moll; Courante F-duur; 2 prelüüdi - nr. 1 G-duur, nr. 2 d-moll 8. D. Kabalevski. Prelüüdid ja fuugad op. 61 - nr. 1 G-duur, nr. 2 A-duur 9. Kogumik polüfoonilisi palu klaverile / Koostaja S. Ljahhovitskaja; Red. B. Volman. Leningrad, 1960. C S. Maikapar. Fugett gis-moll; S. Maikapar. Prelüüd ja fugett: cis-moll, a-moll, G-duur, e-moll; A. Goedicke. 3-häälne prelüüd a-moll; A. Ljadov. Kaanon G-duur; N. Mjaskovski. Vanas stiilis e-moll; G. Pahhulski. 2-häälne fuuga; D. Martini. Aaria c-moll; D. Zipoli. Saraband g-moll 1.7.3. V-VII õppeaasta 1. J. S. Bach. Väikesed prelüüdid ja fuugad - Prelüüdid (vt. lisa nr. 2); 3-häälne fuuga: nr. 4 C-duur, nr. 5 C-duur; Prelüüdid ja fugett: nr. 6 d-moll, nr. 7 e-moll, nr. 8 a-moll 2. J. S. Bach. 2-häälsed inventsioonid - nr. 2 c-moll, nr. 3 D-duur, nr. 5 Es-duur, nr. 7 e-moll, nr. 9 f-moll, nr. 10 G-duur, nr. 11 g-moll, nr. 12 A-duur, nr. 15 h-moll 3. J. S. Bach. 3-häälsed inventsioonid (vt. lisa nr. 3) 4. J. S. Bach. Prantsuse süidid: nr. 1 d-moll Allemand; nr. 2 c-moll Courante, Gigue; nr. 3 h-moll (valikuliselt); nr. 4 Es-duur Saraband, Menuett; nr. 5 G-duur (valikuliselt); nr. 6 E-duur (valikuliselt) 5. J. S. Bach. Valitud teosed. I v. / Red. L. Roizmann. Moskva, 1964. C Gavott rondo vormis g-moll; Largo d-moll; Fuuga G-duur; Andante g-moll; Skertso d-moll; Gigue A-duur 6. J. S. Bach. 8 väikest oreliprelüüdi ja fuugat. D. Kabalevski seade 7. G. F. Händel. Palad klaverile I osa / Red. J. Piterin. Moskva, 1977. - 6 fugetti - nr. 3 D-duur, nr. 4 D-duur, nr. 5 F-duur, nr. 6 C-duur; Allegro (süidist G-duur); Capriccio g-moll; Prelüüd ja Allegro g-moll 8. G. F. Händel. Süidid - g-moll, d-moll, G-duur 9. D. Kabalevski. Prelüüdid ja fuugad op. 61 - nr. 2 C-duur, nr. 3 e-moll, nr. 5 c-moll, nr. 6 F-duur 10. N. Mjaskovski. Polüfoonilised visandid op. 78 - nr. 3 g-moll, nr. 4 h-moll, nr. 5 b-moll 11. Kogumik polüfoonilisi palu klaverile / Koostaja S. Ljahhovitskaja; Red. B. Volman. Leningrad, 1960. C G. Pahhulski. Kaanon a-moll; A. Skrjabin. Kaanon d-moll; J. S. Bach. Bourree D-duur; J. S. Bach. Fugato e-moll Tugevamad lõpetajad ja lisaõpe 1. J. S. Bach. Prelüüdid ja fuugad (HTK): I osast - d-moll, c-moll, Fis-duur, B-duur, g-moll, As-duur; II osast - f-moll, d-moll, c-moll 2. J. S. Bach. Inglise süidid - a-moll, g-moll 3. D. ostakovit. 24 prelüüdi ja fuugat 4. R. tedrin. Polüfooniline vihik Polüfooniate (Bach) ja suurvormide autorite (Beethoven, Cimarosa, Clementi, Mozart, Scarlatti jt.) teoste loetelu on tinglikult raskusastmetesse jaotatud lisades 1, 2, 3, 4. Silmas on peetud õppematerjali ülevaatlikkust ja klassiastmete õppekorraldusele paindlikumat lähenemist. Lisa nr. 1. A. M. Bachi noodivihik I etapp - Menuett nr. 7 G-duur; Menuett nr. 36 d-moll; Polonees nr. 10 g-moll II etapp - Menuett nr. 4 G-duur; Menuett nr. 5 G-duur; Marss nr. 18 G-duur (Ph. E. Bach); Menuett nr. 9 B-duur III etapp - Polonees nr. 19 g-moll; Menuett nr. 14 a-moll; Menuett nr. 15 c-moll Lisa nr. 2. Väikesed prelüüdid ja fuugad I etapp - nr. 2 C-duur (I osast); nr. 8 F-duur (I osast) II etapp - nr. 1 C-duur (II osast); nr. 2 c-moll (II osast); nr. 3 d-moll (II osast); nr. 12 a-moll (I osast); nr. 5 E-duur (II osast); nr. 6 e-moll (II osast) III etapp - 3-häälsed: nr. 7 e-moll (I osast); nr. 10 g-moll (I osast); nr. 6 d-moll (I osast); nr. 4 D-duur (II osast); nr. 4 D-duur (I osast) Lisa nr. 3. J. S. Bach. 2-häälsed inventsioonid I etapp - nr. 1 C-duur; nr. 4 d-moll; nr. 6 E-moll; nr. 8 F-duur; nr. 13 a-moll; nr. 14 B-duur II etapp - nr. c-moll; nr. 3 D-duur; nr. 5 Es-duur; nr. 7 e-moll; nr. 9 f-moll; nr. 10 G-duur; nr. 11 g-moll; nr. 12 A-duur; nr. 15 h-moll Lisa nr. 4. 3-häälsed inventsioonid I etapp - nr. 3 D-duur, nr. 4 d-moll, nr. 6 E-duur, nr. 7 e-moll, nr. 8 F-duur, nr. 11 g-moll II etapp - ülejäänud inventsioonid Lisa nr. 5. Prantsuse süidid I etapp - Süit nr. 2 c-moll; Süit nr. 3 h-moll; Süit nr. 6 E-duur II etapp - Süit nr. 1 d-moll; Süit nr. 4 Es-duur; Süit nr. 5 G-duur Inglise süidid: a-moll; g-moll J. S. Bach. Prelüüdid ja fuugad (HTK): I o. d-moll, B-duur, c-moll, g-moll, Fis-duur, As-duur. II o. f-moll, d-moll, c-moll 1.8. SUURVORMID 1.8.1. Noorem aste I õppeaasta 1. J. Garscia. Sonatiin op. 51 nr. 1-6; op. 38 nr. 1; Variatsioonid op. 52 nr. 3 2. C. Gurlitt. Sonatiin op. 214 nr. 2 F-duur I osa 3. C. Reinecke. Sonatiin op. 127 G-duur I osa; op. 136 nr. 3 F-duur I osa, nr. 4 a-moll 4. D. Steibelt. Sonatiin op. 33 C-duur I, II osa 5. D. G. Türk. Sonatiin C-duur II õppeaasta 1. A. Andre. Sonatiin op. 34 nr. 1 C-duur I, II osa; nr. 2 a-moll I osa 2. I. Berkovit. Sonatiin G-duur 3. A. Diabelli. Sonatiin op. 168 nr. 1 F-duur 4. A. Goedicke. Sonatiin op. 36 C-duur; Teema variatsioonidega op. 46 5. C. Gurlitt. Sonatiin op. 214 nr. 1 C-duur 6. T. Haslinger. Sonatiin C-duur 7. D. Kabalevski. Variatsioonid F-duur 8. L. Köhler. Sonatiin G-duur 9. I. Pleyel. Sonatiin D-duur I osa 10. C. Reinecke. Sonatiin op. 136 nr. 1 C-duur I, III osa 11. F. Spindler. Sonatiin C-duur I, II osa III õppeaasta 1. A. Andre. Sonatiin op. 34 nr. 5 F-duur I osa 2. I. Berkovit. Sonatiin C-duur 3. D. Blagoi. Väikesed variatsioonid A-duur 4. A. Diabelli. Sonatiin op. 151 nr. 1 G-duur, nr. 2 C-duur; op. 168 nr. 2 G-duur, nr. 3 C-duur 5. R. Glier. Rondo op. 43 6. C. Gurlitt. Sonatiin op. 188 nr. 1 C-duur I, II osa; nr. 4 C-duur III osa; op. 214 nr. 4 a-moll 7. D. Kabalevski. Sonatiin op. 27 a-moll; Variatsioonid op. 40 D-duur 8. E. Melartin. Sonatiin g-moll 9. I. Pleyel. Sonatiin D-duur 10. F. Spindler. Sonatiin op. 157 nr. 4 I, II osa 11. J. Wanhal. Rondo A-duur IV õppeaasta 1. I. Berkovit. Kontsert G-duur 2. A. Diabelli. Sonatiin op. 151 nr. 3 F-duur; nr. 4 G-duur 3. J. L. Dussek. Sonatiin op. 20 nr. 1 G-duur; nr. 5 C-duur 4. C. Gurlitt. Sonatiin op. 54 nr. 1 C-duur; nr. 2 F-duur 5. J. Hummel. Sonatiin C-duur I osa 6. S. Maikapar. Variatsioonid vene teemale op. 8 7. C. Reinecke. Sonatiin op. 136 nr. 6 As-duur 8. R. Schumann. Sonaat op. 118 nr. 1 I osa 9. K. Weber. Sonatiin C-duur I osa 1.8.2. Vanem aste V õppeaasta 1. J. L. Dussek. Sonatiin op. 20 nr. 6 Es-duur 2. B. Dvarionas. Variatsioonid F-duur 3. G. Fr. Händel. Sonaat (Fantaasia) C-duur; Kontsert nr. 4 F-duur I osa 4. D. Kabalevski. Variatsioonid op. 40 nr. 1 D-duur 5. C. Reinecke. Sonatiin op. 47 nr. 2 I osa 6. A. Rowley. Miniatüürne kontsert G-duur I osa 7. D. Steibelt. Rondo C-duur 8. G. Vogler. Kontsert c-moll 9. C. M. Weber. Andante variatsioonidega op. 3 VI õppeaasta 1. J. S. Bach. Kontsert g-moll I osa; f-moll I osa 2. I. Berkovit. Variatsioonid Paganini teemale 3. A. Gretaninov. Sonaat op. 110 F-duur 4. D. Kabalevski. Sonatiin op. 13 C-duur; Kerged variatsioonid op. 40 nr. 1 D-duur; nr. 2 a-moll 5. A. Rowley. Miniatüürne kontsert G-duur II, III osa VII õppeaasta 1. Ph. E. Bach. Sonaat c-moll, f-moll, a-moll 2. D. Bortnjanski. Sonaat F-duur I osa 3. N. Genita. Sonaat op. 9 F-moll I osa 4. J. Hummel. Sonaat Es-duur 5. G. Fr. Händel. Sonaat-fantaasia C-duur II, III osa; Variatsioonid E-duur, G-duur 6. D. Kabalevski. Sonatiin op. 13 nr. 2 g-moll; Sonaat nr. 3 F-duur II, III osa 7. F. Mendelssohn. Kontsert nr. 1 g-moll I osa; nr. 2 d-moll I osa 8. S. Prokofjev. Pastoraalne sonaat 9. J. Sibelius. Sonatiin E-duur II, III osa 1.8.3. Soovitatav repertuaar L. van Beethoven Kerged sonaadid G-duur I, II osa N F-duur I osa N II osa K Sonaadid op. 2 nr. 1 f-moll V op. 10 nr. 1 e-moll I osa V nr. 2 F-duur I osa V op. 13 c-moll III osa V op. 14 nr. 1 E-duur V nr. 2 G-duur I osa V op. 49 nr. 1 g-moll I osa V nr. 2 G-duur V op. 79 G-duur I osa V Kontsert nr. 2 op. 19 B-duur I osa V Rondo op. 51 C-duur V G-duur V 6 kerget variatsiooni veitsi rahvalaulu teemale F-duur K 9 variatsiooni "Quant'e piu bello" teemale A-duur V 6 kerget variatsiooni omaenda teemale G-duur V 6 variatsiooni "Nel con piu ..." teemale G-duur V D. Cimaroza Sonaadid (Lukomski red.) nr. 1 d-moll II nr. 2 B-duur III nr. 3 g-moll III nr. 4 G-duur III nr. 5 g-moll IV nr. 6 G-duur IV nr. 8 a-moll V nr. 9 B-duur VI nr. 10 B-duur V nr. 11 B-duur V nr. 12 G-duur V nr. 13 a-moll V nr. 14 D-duur V nr. 16 B-duur V nr. 17 Es-duur VI nr. 18 A-duur V nr. 19 C-duur VI nr. 20 A-duur VI nr. 21 c-moll VI nr. 22 B-duur V nr. 24 b-moll VI M. Clementi Sonatiinid op. 36 nr. 1 C-duur N nr. 2 G-duur I osa N nr. 3 C-duur K nr. 4 F-duur K nr. 5 G-duur K nr. 6 D-duur I osa K op. 37 nr. 1 Es-duur K nr. 2 D-duur K op. 38 nr. 1 G-duur I osa K nr. 2 B-duur K Sonaadid op. 26 nr. 2 fis-moll V nr. 3 D-duur V op. 47 nr. 2 B-duur V J. Haydn Sonaadid Hob. XVI / 1 C-duur V Hob. XVI / 2 B-duur I osa V Hob. XVI / 4 D-duur I, II osa V Hob. XVI / 8 G-duur K Hob. XVI / 10 C-duur I, II osa K Hob. XVI / G1 G-duur K Hob. XVI / 11 G-duur K Hob. XVI / 14 D-duur I osa V Hob. XVI / 19 D-duur I osa V Hob. XVI / 21 C-duur I osa V Hob. XVI / 23 F-duur I osa V Hob. XVI / 26 A-duur I osa V Hob. XVI / 27 G-duur I osa V Hob. XVI / 28 Es-duur I osa V Hob. XVI / 32 h-moll I osa V Hob. XVI / 33 D-duur I osa V Hob. XVI / 34 e-moll V Hob. XVI / 35 C-duur I osa V Hob. XVI / 36 cis-moll I osa V Hob. XVI / 37 D-duur V Hob. XVI / 41 B-duur I, II osa V Hob. XVI / 44 g-moll I osa V Hob. XVI / 49 Es-duur I osa V Kontsert D-duur V F. Kuhlau Sonatiinid op. 20 nr. 1 C-duur K nr. 2 G-duur K nr. 3 F-duur K op. 55 nr. 1 C-duur K nr. 3 C-duur K nr. 6 C-duur K op. 59 nr. 1 A-duur K Rondo op. 40 nr. 2 A-duur K Variatsioonid G-duur N W. A. Mozart Sonaadid K 280 F-duur II, III osa V K 282 Es-duur II, III osa V K 283 G-duur I osa V K 309 C-duur I osa V K 311 D-duur I osa V K 332 F-duur I osa V K 333 B-duur I osa V K 545 C-duur V K 547 F-duur I osa V K 570 B-duur I osa V Fantaasia K 397 d-moll V Variatsioonid teemale ooperist Võluflööt N Kontsert k.v. nr. 488 A-duur I osa V k.v. nr. 499 Es-duur I osa V k.v. nr. 537 D-duur II osa K D. Scarlatti Sonaadid K 1 L 366 V K 9 L 413 V K 11 L 352 V K 78 L 75 V K 106 L 437 V K 148 L 64 V K 149 L 93 V K 213 L 158 V K 278 LS 15 V K 283 L 318 V K 284 L 90 V K 335 LS 10 V K 402 L 427 V K 406 L 5 V K 408 L 346 V K 430 L 463 V Kasutatud lühendid: N - noorem aste, I-II õ/a.; K - keskmine aste, III-IV õ/a.; V - vanem aste, V-VII õ/a. 1.9. NOODILUGEMINE Klaveriklassi töös on oluline osa noodilugemise arendamisel, ansamblimängul, saatepraktikal ja oskusel kujundada vaba klaverisaadet. Noodistlugemisoskus on suure praktilise väärtusega. Mida paremini õpilane mängib noodist, seda edukam ta on repertuaari õppimisel. Võime nooti ladusalt lugeda on looduse poolt vähestele kaasa antud. Küll on aga seda võimalik arendada. Alustada tuleb algõpetusest ja jätkata süstemaatiliselt ning järjepidevalt kogu õppeperioodi vältel. Klaverifaktuur on mitmekihiline ja nõuab seetõttu nii vertikaali kui horisontaali üheaegset teostamist. Tähelepanu peab jätkuma kõigi faktuuri elementide jaoks kompleksselt. Hea noodilugemisoskus põhineb nägemise, kuulmise ja motoorika sünteesil. Töö kulgeb kahes omavahel tihedalt seotud suunas: 1) teksti täpne analüüs, s.t. oskus silmadega lugeda teksti, mis põhineb eelnevalt omandatud teadmistel ja kogemustel; 2) sujuv, peatusteta (analüüsile toetuv) kuulmiskontrollile alluv mäng. Esimesel õppeaastal ei erine noodist loetavate ja õpitavate palade raskusaste. Olulisim on siin õpitu kinnistamine. Järgmistel aastatel on materjal klassitasemel olevatest paladest kergem, kuid juba diferentseeritum. Esimestel aastatel innustavad lapsi ansamblipalad koosmängus õpetajaga. Kasutada võib ka lihtsustatud töötlusi ja populaarseid palasid. 1.10. ANSAMBLIMÄNG Ansamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal tasemel õppur. See on võimalus elavaks musitseerimiseks juba algõpetuse esimestest tundidest alates. Vastavaid palasid leidub algõpetuse kogumikes. Ansamblimäng jätkub kogu õppeaja vältel ja mängijateks on õpilased omavahel. Algklassidele jõukohased ansamblipalade kogumikud: 1. Maikapar, S. Pervõje agi. 2. Drobiazgi na cztery rece (Bits and pieces for piano duet) / Editor S. Raube. 3. Garscia, J. Graj ze mna na cztery rece (Let's play a piano duet) op. 37. 4. Filc, J. Dwa kotki. 5. Negykezes zongoramuzsika kezdök szarama (Vierhändige Klaviermusik für Anfänger). Budapest. 6. Fritz Emonts europäische Klavierschule. Band I. 7. Gretaninov, A. Na zeljonom lugu. Op. 99. Erineva raskusastmega repertuaari on järgmistes kogumikes: 1. Emonts, F. Wir spielen vierhändig. 2. Emonts, F. Fröhliche Tänze nach alten weisen. 3. Heumann, H. G. Grazy Rock. 4. Heumann, H. G. Happy Rag. 5. Heumann, H. G. Easy Pop for Two. 6. Muzsikaljunk együtt. 7. Na cztery rece. 8. Utwory klasyczne. Polskie Wydawnictwo Muzyczue. 9. Wybor drobnych utworow na fortepian na 4 rece / Red. A. Rieger. 10. Na cztery rece (wybor utworow na fortepian) / Red. E. Altberg, Z. Romaszkowa. 11. Brat I sestra. 12. Repertuar fortepiannogo ansamblja. 13. Hrestomatija fortepiannogo ansamblija. 14. Igrajem vdvojom / Koost. A. Berzenkov. 15. Gavrilin, V. Pjesõ dlja fortepiano v 4 ruki. 16. Rahmaninov, S. 2 pala 2 klaverile 6 käele. 17. Prokofjev, S. Rong : 2 klaverile 8 käele. 18. Hataturjan, A. Tants mõõkadega balletist Gajane : 2 klaverile 8 käele. 1.11. SAATEKLASSIST Loovat suhtumist muusikasse ja muusikalise väljenduse julgust soodustavad kuulmise järgi mängimine, transponeerimine, improviseerimine ja klaverisaate kujundamine. See töö hästi läbimõelduna ja süstemaatiliselt läbiviiduna ergutab õpilasi musitseerimisele. Juba esimestes klassides on soovitatav omandada järgmised klaverisaate kujundamise oskused: - meloodia saatmine T ja D funktsioonidel põhineva üksiku bassiga; - meloodia saatmine kvinti burdooniga, nn. torupillisaade; - eelmise värvikam variant on kvindi vaheldumine sekstiga. Nendest lähtudes ka nn. western bass; - kvindi ja seksti positsioonidelt ka akordid - T kk, S64 ja D65 (mittetäielikuna); - meloodia saatmine liikuva kvindiga. Algklassides omandada ka mõningaid lineaarse saatehääle võtteid: - vasaku käe liikumise kujundamine meloodiaga sobivatest üksikutest helidest; - pentakordi või heliredeli harjutused vastassuunalises liikumises ja kaanonina; - alumise hääle liikumine meloodiaga sekstis, deetsimis. III-IV õppeaastal arvestada kadentsi harmoonial põhineva saate improvisatsiooniga: - saatmine põhikolmkõladega. Erilist tähelepanu pöörata iga funktsiooni spetsiifilisele kõlale. Eraldada neid ka kuulmise järgi; - moodustada ja varieerida kadentsidel põhinevaid väikesi struktuure. Mängida neid bass vasakus, akord paremas käes (nt. valsi saade, polka saade); - lineaarse saatena mängida bassis diatoonilisi või kromaatilisi meloodiaga sobivaid käike. Alates V õppeaastast on soovitatav asuda mitmehäälse faktuuri väljatöötamisele paremas käes: - klaverisaate kujundamine tähtnimetuste järgi. Kolmkõladele lisanduvad järk-järgult sekstiga akordid ja septakordid; - sissejuhatuste, vahe- ja järelmängude loomine. Loomingulist initsiatiivi ergutab improviseerimine kahel klaveril: - "küsimus-vastus" vormis; - ühel klaveril kindel harmooniline struktuur või teatud faktuurne foon (nt. arpedod, ostinato jms.), selle taustal teisel klaveril improviseeritud soolo. VI ja VII õ/a. lisab vabale saate kujundamisele töö saateklassis instrumentaal- või vokaalsolistiga. Seoses sellega tekib uus probleem: õpilane peab endale teadvustama, et tema esitada on vaid osa muusikalisest tervikust. Ta peab jälgima ja tunnetama ka solisti partiid. Saatepraktikal on ka teine missioon - õpilane tutvub lähemalt teiste instrumentide ja vokaalmuusika problemaatikaga. Repertuaar valida võimalikult mitmekülgne (erinevad instrumendid, heliteoste karakterid, stiilid jne.). Töö tulemuslikkuse nimel korraldada saateklassis kontrolltunde ja kontserte. Kogu saatepraktika kursus tuleks lõpetada arvestusega VII õ/a. kevadel. Arvestus hõlmaks kogu läbivõetud materjali: 1) noodilugemine; 2) transponeerimine; 3) klaverisaate vaba kujundamine; 4) solisti saatmine. Abistav materjal: 1. Kõlar, L. Improvisatsiooniharjutused. 2. Kõlar, L. Muusikalised mängud. 3. Gross, K., Järg, K. Mänguvihik klaverile. 4. Bethmann, S. Früh übt sichc : Ganz leichte Lieder und Tänze für Klavier. 5. Emonts, F. Europäische Klavierschule. Band II, III. 6. Söderqvist-Spering, C. Pianogehör. I, II, III. 7. Pieper, M. Swing und Beat * schwarz auf weiss. 8. Balassa-Lelkes-Vecsey. Jazz-zongora iskola. Lisa 7 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde AKORDION 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.1. ÕPPESISU Akordionimängu õppimist on soovitatav alustada 7-8-aastaselt. Noorema astme õpilase algteadmised akordionimängust: õige istumisasend; õige pilliasend; kätehoid pillimängul; pingevaba kehahoid; lõõtsa juhtimine ja töö lõõtsavahetusega; tooni kujundamine; mõlema käe mängutehnika arendamine; algteadmised strihhidest, fraseerimisest, tempost ja dünaamikast; arendada enesekuulamise oskust. Vanemas astmes on oluliseim süvenenud ja väljendusrikas musitseerimine; tehniline vabadus; teoste sisu lahtimõtestamine ja vormianalüüs; esinemiskindlus. Õppeaasta jooksul omandatav repertuaar peab olema mitmekülgne - sisult ja faktuurilt mitmekesine, sisaldama erinevaid stiile, olema emotsionaalselt ja tehniliselt arendav. Õpetaja võib lisaks õppekavale anda õpilasele ka muid raskusastmelt sobivaid palu. Õppekava peaks sisaldama eesti autorite ja kaasaja heliloojate teoseid. 2.-7. õppeaastal esineda aasta jooksul vähemalt kahel korral lisaks kevadisele arvestusele/eksamile. Arvestuse/eksami kava koostatakse õppeaasta jooksul omandatud paladest ja peab vastama klassi tasemele ning olema kooskõlas õppeprogrammiga. 7. õppeaastal toimub kaks lõpueksami kava ettemängimist, mida ei hinnata. Heliredelite arvestus tuleb sooritada 1-2 korda õppeaastas. Prima vista e. noodilugemine on kohustuslik kõikides klassides ja seda hinnatakse arvestusel. Palad võetakse noorema klassi raskusastmega. Noodilugemist tuleb pidevalt harjutada nii erialatundides kui kodus. Mängule peab eelnema analüüs (antud) nooditeksti kohta, kus õpilane määrab helistiku, taktimõõdu, rütmi, tempo, dünaamika ja mõlema käe faktuuri iseärasused. Noodilugemist on soovitatav harjutada ilma klaviatuurile vaatamata. Repertuaar peab olema õpilasele huvipakkuv ja jõukohane. Nn. kuulmise järgi mängu ning kuuldud meloodiale saate kujundamist tuleb õpetada ja arendada kõigis klassides. Alustada lihtsate ja tuntud viiside järelemängimisest, nende transponeerimisest ja neile saate kujundamisest. 1.1.1. Noorema astme ainekava Heliredelite arvestuste ja eksamite nõuded I õppeaasta 2 eriilmelist pala. Heliredelite arvestust ei ole. Tutvustada eesti muusikat, rahvalaule, lastelaule, soovitatav pol��foonilistel alustel väikesed harjutused. II õppeaasta 1 etüüd, 2 eriilmelist pala. C-, G-duurid, pikk kolmkõla koos kätega (non legato, legato). Vasaku käe sõrmestus valida vastavalt õpilase käe eripärale: enamkasutatavad variandid on: 425324, 42534, (32423). Heliredelid mängitakse 1 oktaavis, rahulikus tempos. Lõõtsavahetus sooritatakse tehniliselt laitmatult, soovitatav 4 noodi järel. III õppeaasta 1 etüüd, 1 polüfooniline pala (nt. barokkmuusikast), 1 karakterpala. C-, G-, D-, F-, B-duurid ja a-, (e-)moll 2 oktaavis koos kätega (non legato, legato). Lõõtsavahetus 8 noodi järel, nii legato kui ka non legato alustatakse kinnise lõõtsaga. Pikk kolmkõla: 2 oktaavi koos kätega (non legato, legato). 3-h. akordid koos kätega aeglases tempos. 4-h. murdakordid eraldi kätega. Õppeaasta jooksul mängitakse 4 etüüdi, 8 pala, sh. 2 polüfoonilist teost. IV õppeaasta 1 etüüd, 1 polüfooniline pala (nt. barokkmuusikast), 1 suurvorm (variatsioonid, rondo, osa sonaadist vms.), 1 karakterpala. Suurvormi võib asendada akadeemilise kaasaegse või originaalmuusikaga. C-, G-, D-, A-, F-, B-, Es-duurid ja a-, e-, h-, d-, g-mollid, pikk kolmkõla, 4-h. murdakordid ning 3-h. akordid koos kätega 2 oktaavis, non legato ja legato. Lõõtsavahetus 8 noodi järel, legato ja non legato alustatakse kinnise lõõtsaga. Tempo: 1 sekundis 4 nooti. Õppeaasta jooksul mängitakse 3-4 etüüdi, 2 polüfoonilist pala (üks barokkmuusikast), 1-2 suurvormi ja 3 eriilmelist pala, mille hulgas oleksid kaasaegne, virtuoosne ja kergemasse anri kuuluv teos. 1.1.2. Vanema astme ainekava Heliredelite arvestuste ja eksamite nõuded V õppeaasta 1 barokkmuusika teos, 2 erineva iseloomuga pala (virtuoosne, kantileenne), millest üks võiks olla kaasaegsest akadeemilisest muusikast ja teine vabal valikul. Lisaks eelmise aasta heliredelitele E-, As-duurid ning fis-, c-mollid. Lõõtsavahetus 16 noodi järel. Legato, non legato ja staccato alustatakse kinnise lõõtsaga. Lisanduvad 4-h. akordid ja D7 pikk arpedo aeglases kiiruses. Õppeaasta jooksul mängitakse 4 etüüdi, 1-2 polüfoonilist või barokkmuusika pala, 6-7 eri iseloomu ja tehnikaga pala eri ajastutest ja anritest. VI õppeaasta 1 polüfoonia või barokknumber, 1 suurvorm ja 1 virtuoosne pala. Heliredelid: 1. p/a. -CH-duurid ja a-cis-mollid, 2. p/a. F-As-duurid ja d-f-mollid. Pikk kolmkõla, 4-h. murdakordid, 4-h. akordid, D7 pikk arpedo. Tutvuda heliredelitega lahku, tertsis ja sekstis. Õppeaasta jooksul mängitakse 3-4 etüüdi, 1-2 polüfooniat või barokkmuusika pala, 1-2 suurvormi (või vastav pala), 3-4 erineva iseloomuga pala. VII õppeaasta Valmistatakse ette lõpueksami kava: etüüd; polüfoonia; suurvorm; kaasaegne akadeemiline teos; virtuoosne, vabavalikuline pala. Kõik heliredelid, kolmkõlad, akordid kiires tempos, legato, non legato ja staccato. Soovi korral tutvuda kromaatilise heliredeliga, topelt tertsidega. 1.2. TASEMENÄITED (Number sulgudes tähistab kasutatud kogumike järjekorranumbrit loetelu lõpus) 1.2.1. I õppeaasta 1. F. Beyer. Etüüd (1) 2. J. Dastych. Etüüd (1) 3. A. Rõzkov. Etüüd (2) 4. A. E. Müller. Etüüd (1) 5. L. Köhler. Etüüd (1) 6. C. Czerny. Etüüd (9) 7. J. Ondru. Etüüd (18/25) 8. H. Luck seat. Slovaki rahvalaul (3) 9. Soome lastelaul - Jänes istus maas (4) 10. C. M. Bellmann. Vana Noa (4) 11. Saksa lastelaul - Hopp, hopp, hopp (4) 12. J. Bethmann. Lasteball (5) 13. Saksa rahvalaul - Winter ade (5) 14. L. Holm. trad. - Sa ga vi runt (6) 15. Põhja-Ameerika trad. - Beautiful brown eyes (6) 16. L. Holm. Valsette (6) 17. L. Holm. Seal vilgub väike täht (Blinka lilla stjärma där) (6) 18. M. Eisenmann. Hüüdmise mäng (Rufspiel) (8) 19. O. Richter-Neu. Pallimäng (Ballspiel) (8) 1.2.2. II õppeaasta 1. W. Kulpowicz. Etüüd 5 (1) 2. W. Kulpowicz. Etüüd 8 (1) 3. C. Czerny. Etüüdid (7) lk. 27, 28 4. F. Beyer. Etüüd 35 (1) 5. C. Czerny. Etüüd 24 (9) 6. J. Ondru. Etüüd 89 (25) 7. M. Eisenmann. Treeningjooks (Trainingslauf) (8) 8. W. A. Mozart. Humoresk (7) 9. H. Luck. Die zerbrochene Puppe (3) 10. M. Eisenmann. La ronde (8) 11. L. Holm. Mazurka (6) 12. H. Vogel. Vaba aja park (Im Freizeitpark) (8) 13. C. Czerny. Kägu (8) 14. L. Holm. Kolmkõla valss variatsioonidega (6) 15. Eesti rahvalaul - Igaühel oma pill (4) 16. Eesti rahvalaul - Hiir hüppas (4) 17. Rootsi rahvalaul - Kas tunned Liisukest (4) 18. Rootsi rahvalaul - Tule, tantsi minuga (4) 19. Prantsuse rahvalaul - Mõistata (26) 20. Eesti tantsuviis - Marupolka (26) 21. Slovaki rahvalaul - Taticku starej na (8) 22. Poola rahvalaul - Hej, tam pod lasem (8) 23. Ameerika trad. - Old MacDonald (8) 24. Inglise trad. - What shall we do with drunken sailor (6) 1.2.3. III õppeaasta 1. C. Czerny. Etüüd (33) 2. C. Czerny. Etüüd 35 (9) 3. C. Czerny. Etüüd 106 (9) 4. F. Beyer. Etüüd 26 (1) 5. H. Berens. Etüüd (7) 6. C. Czerny. Etüüd 27 (9) 7. C. Czerny. Etüüd 3 (9) 8. W. A. Mozart. Bourree (7) 9. J. Krieger. Menuett (10) 10. W. A. Mozart. Polonees (35) 11. E. Harris. Vaikne meeleolu (23) 12. P. Phalese. Schiarazula Marazula (4) 13. E. Harris. Vesiveski (23) 14. W. A. Mozart. Lemmikvalss (7) 15. L. van Beethoven. Ekossees (7) 16. L. Holm. Tango (6) 17. M. Eisenmann. Muusikatund (Musizierstunde) (8) 18. M. Eisenmann. Ratsutamise tund (Reitstunde) (8) 19. H. Hummel. Melodie in C-duur (8) 20. G. F. Telemann. Pala (16) 21. L. Arnold. Väikesed variatsioonid (23) 22. Inglise trad. - Greenslaves (23) 23. Eesti rahvalaul - Meil aiaäärne tänavas (4) 24. Norra rahvalaul - Ma vaatan sind läbi akna (4) 25. Trad. - Blues (4) 26. L. Holmi seat. Rootsi rahvalaul (6) 27. Eesti rahvalaul - Oh mina väike mehikene (34) 28. Vana prantsuse laul - Sepapoisid (34) 1.2.4. IV õppeaasta 1. G. F. Telemann. Etüüd (36) 2. C. Czerny. Etüüd (33) 3. C. Czerny. Etüüd 129 (7) 4. G. Ek. Etüüd 18 (11) 5. H. Berens. Etüüd 49 (1) 6. C. Czerny. Etüüd 21 (9) 7. J. Duvernoy. Etüüd 52 (1) 8. G. F. Händel. Saraband (12) 9. J. S. Bach. Menuett g (12) 10. J. S. Bach. Menuett G (13) 11. E. Gnesina. Neli imitatsiooni (16) 12. L. Arnold. Kevadevalss (8) 13. J. B. Wanhal. Sonatiin F (21) 14. C. Gurlitt. Sonatiin C (21) 15. Eesti rahvalaul - Meil aiaäärne tänavas (4) 16. Eesti rahvalaul - Kuusalu süit (4) 17. Eesti rahvalaul - Kurva kodu (4) 18. Korea rahvalaul - Ööbik (27) 19. V. Vesterinen. Kenosen polkka (14) 20. L. Holm. Hambo (6) 21. L. Holmi seat. rahvalaul - Finska polkan (6) 22. L. Holm. Vana valss Delsbost (6) 1.2.5. V õppeaasta 1. C. Czerny. Etüüd (36) 2. C. Czerny. Etüüd 71 (12) 3. C. Czerny. Etüüd 70, 71 (28) 4. L. Schytte. Etüüd (12) 5. H. Bertini. Etüüd (15) 6. V. Bahell. Rigodon (16) 7. M. Skorulski. Prelüüd (16) 8. J. P. H. Rameau. Menuett (17) 9. G. F. Händel. Saraband (17) 10. J. Wanhal. Andante (35) 11. R. Schumann. Hällilaul (12) 12. D. Kabalevski. Klounid (33) 13. J. Andre. Sonatiin g (18) 14. T. Haslinger. Sonatiin C (21) 15. L. Holm. La cucaracha (6) 1.2.6. VI õppeaasta 1. S. Kazanski. Etüüd (37) 2. T. Lack. Etüüd (25) 3. H. Berens. Etüüd (19) 4. L. Castiglione. Etüüd (2) 5. H. Bertini. Etüüd (12) 6. N. Taikin. Etüüd (12) 7. C. Czerny. Etüüd 41 (28) 8. J. S. Bach. Gigue (19) 9. A. Corelli. Adagio (10) 10. G. F. Händel. Inventsioon (34) 11. G. F. Händel. Inventsioon (17) 12. S. Konjajev. Häire (39) 13. F. Kuhlau. Variatsioonid B (30) 14. J. Benda. Sonaat (24) 15. D. Cimarosa. Sonaat 12 (22) 16. W. Glahe. Ritsikas (9) 17. U. Jutila. Kullimäng (23) 18. V. Vesterinen. Käki polka (14) 19. J. Joplin. The entertainer (6) 20. Soome rahvalaul - Taevas on sinine ja valge (38) 1.2.7. VII õppeaasta 1. A. Marjin. Etüüd (37) 2. C. Czerny. Etüüd 10 (29) 3. F. Burgmüller. Etüüd (31) 4. G. Ek. Etüüd 44 (11) 5. C. Czerny. Etüüd (20) 6. A. Corelli. Saraband (17) 7. J. S. Bach. Gavott g (20) 8. J. Gart. Sügavais mõtteis (2) 9. D. Cimarosa. Sonaat nr. 5 (22) 10. I. Bogar. Sonatiin (18) 11. T. Haslinger. Sonatiin - (30) 12. H. Valpola. Tsükkel Klounid (40) 13. W. A. Mozart. Sonatiin -, IV o. (41) 14. F. Kuhlau. Variatsioonid (41) 15. U. Jutila. Unekott (23) 16. V. Vesterinen. Käki polka (14) 17. V. Vesterinen. Perkosleikkia (14) 18. E. Lutz. Väike paharett (32) 1.3. SOOVITATAVAD REPERTUAARIKOGUMIKUD 1. Kulpowicz, W. Etiudy na akordeon I. Polskie, 1961. 2. Karu, V. Akordioniõpik. Tln., 1986. 3. Luck, H. Lieder, Tänze, Vortragsstücke. Leipzig, 1985. 4. Rebane, H. Minu akordion. Tln., 1995. 5. Bethmann, I. Akkordeon im Kinderland. Leipzig, 1957. 6. Holm, L. Spela Dragpel. Stockholm, 1992. 7. Mirek, A. Kogumik akordionile. Moskva, 1968. 8. Step I B. Hohner Verlag : Frossingen, 1988. 9. Kulpowicz, W. Szkola na akordeon. Polskie, 1988. 10. Bartk Karola. Kleine Vortragsstücke für Akk. Budapest, 1967. 11. Ek, G. 50 etüüdi akordionile. Moskva, 1965. 12. Akimov, J., Mirek, A. Ped. rep. Kogumik akordionile. 3.-4. kl. Moskva, 1968. 13. Bartk Karola. Kleine Klavierstücke von Bach und Händel. Budapest, 1962. 14. Vesterinen, V. Parhat 1. Helsinki, 1980. 15. Talakin, A. Etüüdide kogumik akordionile. Moskva, 1988. 16. Sudarikov, A. Polüfooniliste palade vihik bajaanile. Moskva, 1991. 17. Mart, J. Dawne tance i melodie. Polskie, 1961. 18. Bartk Karola. Sonatinenalbum. Budapest, 1967. 19. Akimov, J. Kogumik akordionile. 3.-5. kl. Moskva, 1979. 20. Mirek, A. Kogumik akordionile. 5. kl. Moskva, 1968. 21. Orzechowski, J. Wybrane sonatiny I. Polskie, 1961. 22. Valik sonaate ja sonatiine. Kiiev, 1972. 23. Vabariikliku ak. õpil. konkursi palad. 1994. 24. Valik palu 5. kl. Moskva, 1968. 25. Dviljanski, M. Etüüdid akordionile. Moskva, 1968. 26. Ondru, J. kola hry na harmonium. Praha, 1963. 27. Karu, V. Ped. repertuaar I-II kl. Tln., 1977. 28. Vigla, L. Akordionimängu õpik. Tln., 1968. 29. Czerny, C. Wybor etiud I. Polskie, 1974. 30. Czerny, C. Wybor etiud II. Polskie, 1974. 31. Orzechowski, J. Wybrane sonatiny II. Polskie, 1961. 32. Sudariekov, A. Kogumik akordionistile V kl. Moskva, 1975. 33. Vesterinen, V. Parhaat 2. Helsinki, 1982. 34. Aleksejev, J. D. Bajaan III kl. Kiiev, 1990. 35. Päts, R., Kõlar, L. Klaveriõpik, polüfoonia. 36. Buujev, F. Lastealbum nr. 3. Moskva, 1988. 37. Dviljanski, M. Etüüdid akordionile nr. 17. Moskva, 1984. 38. Konjajev, S. Etüüdid bajaanile nr. 7. Moskva, 1963. 39. Ahvenainen, V. Akordionikool 40. Buujev, F. Bajaan muusikakoolis, III-IV kl. nr. 5. Moskva, 1970. 41. Valpola, H. Klounid. Matth. Hohner Ab Musikverlag, 1985. 42. Buujev, F. Sonatiinid ja variatsioonid bajaanile nr. 1. Moskva, 1969. Lisa 8 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde VIIUL 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli õppekava Programmi aluseks on muusikakoolide ühtne süstematiseeritud õppevariant, kus on grupeeringud noorem aste ja vanem aste ning nende jagunemine õppeaastateks. Õppeplaan sisaldab materjali, mida järgides on võimalik saavutada professionaalne tase pillimängu algastmes ning soovi ja heade eelduste korral jätkata õpinguid kõrgema astme muusikakoolides. Igal õppeaastal peaks toimuma piisavalt palju õpilaskontserte ja nn. tehnilisi arvestusi. Tehniline arvestus hõlmab teatud arvu etüüde ja heliredeleid, mida õpilane esitab vastavale komisjonile. Õppeaasta lõpus toimub hindeline kontsert. Noorema ja vanema astme küpsust tunnistab hindeline eksam, kus programmi nõuded on eelnevalt kindlaks määratud. Tulemusrikkaks tööks on oluline korras pilli ja poogna olemasolu (head keeled, mugav lõuahoidja, padi jne.). Vajalik on oskuslik repertuaarivalik, mis lähtub eelkõige õpilase individuaalsusest ja on talle jõukohane. Programm ei sisalda kogu olemasolevat pedagoogilist repertuaari, vaid on tehtud valik. Äärmiselt oluline on, et igal pedagoogil jätkuks loomingulist entusiasmi omapoolsete ideede rakendamisel. 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Õige mänguasend, liigutuste vabadus ja osavus. Muusikalise kuulmise arendamine. Konkreetne toonikujundus. Väljendusrikas fraasikujundus ja eri karakterite väljatoomine läbi õige tehnilise teostuse. Selge vormikujundus ja õige stiil. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I-II õppeaasta Heliredelid ja kolmkõlad: 1-2-oktaavilised maoorid ja minoorid, näit. Re-ma. re-min; La-ma. la-min.; Sol-ma. A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad Etüüdid ja kogumikud: 1. V. Jakubovskaja. Viiulimängu algkursus 2. K. Fortunatov. Noor viiuldaja I 3. Etüüdide kogumik I / M. Garlitski, K. Rodionov, K. Fortunatov 4. K. Rodionov. Viiulimängu algõpetus 5. Kogumik I-II klassile / M. Garlitski, K. Rodionov, J. Utkin, K. Fortunatov 6. J. Jivik. Väike viiulimängija I, II 7. P. Rolland. Young Strings in Action 8. O. evcik. Harjutused op. 6 v. I 9. A. Grigorjan. Viiulimängu algõpetus 10. M. Garlitski. Samm-sammult 11. A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka I, II 12. S. Suzuki. Violin School I, II Valik paladest: 1. W. A. Mozart. Allegretto; Valss; Mailaul 2. T. H. Bayly. Long, long ago 3. J. B. Lully. Lauluke 4. J. Haydn. Lauluke 5. G. F. Händel. Menuett 6. J. S. Bach. Laul; Talupoja kantaat 7. L. Beekman. Kuuseke 8. N. Baklanova. Romanss; Mazurka 9. R. Schumann. Lõbus talupoeg 10. D. ostakovit. Tore päev 11. L. van Beethoven. Koopaorav 12. B. Bartk. Laste laul Valik suurvormidest: 1. O. Rieding. Kontsert h-moll op. 35 2. F. Küchler. Kontsert G-duur op. 11 3. F. Händel. Variatsioonid A-duur 4. H. Millies. Kontsertiino D-duur (Mozarti stiilis) I-II õppeaasta oluliseimad nõuded: - võimalikult vaba ja mugav pillimäng; - täpse informatsiooni ja kõla taotlemine; - strihhidest: detache, legato ja nende kombinatsioonid; - sujuv keelevahetus. 1.2.2. III-IV õppeaasta Heliredelid ja kolmkõlad: 1-2-oktaavilised maoorid ja minoorid I-III positsioonis koos positsioonivahetusega. Näit.: Sol-ma. la-min.; Re-ma. sol-min.; La-ma. re-min.; Do-ma. si-min.; Fa-ma.; Si b-ma. A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 4-5 Etüüdid ja kogumikud: 1. Noor viiuldaja II / K. Fortunatov 2. M. Garlitski. Samm-sammult 3. Etüüdide kogumik II / M. Garlitski, K. Rodionov, K. Fortunatov 4. J. Konjus. Väikesed etüüdid ja harjutused topeltnootides 5. F. Wohlfahrt. 60 etüüdi op. 45; op. 74 6. G. Schradieck. Sõrmeharjutused 7. O. evcik. Harjutused op. 1 v. I; op. 6; op. 7 8. H. Kayzer. 36 etüüdi op. 20 9. A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 3 10. P. Rolland. Young Strings in Action 11. Kogumik III-IV klassile / J. Utkin 12. S. Suzuki. Violin School III, IV Valik paladest: 1. J. S. Bach. Marss 2. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke 3. W. F. Bach. Kevadel 4. C. Weber. Jahimeeste koor 5. C. W. Gluck. Bourree 6. N. Baklanova. Romanss; Mazurka; Allegro 7. Ch. Dancla. Romanss 8. E. Jenkinson. Tants 9. W. A. Mozart. Katkend oop. Võluflööt 10. J. Ph. Rameau. Tamburiin 11. L. van Beethoven. Menuett Valik suurvormidest: 1. O. Rieding. Kontsert h-moll op. 35; Kontsertiino G-duur op. 34 2. A. Huber. Kontsertiino F-duur 3. N. Baklanova. Kontsertiino; Sonatiin 4. A. Vivaldi. Kontsert G-duur 5. F. Küchler. Kontsertiino D-duur op. 15 (Vivaldi stiilis) 6. Ch. Dancla. Variatsioonid 7. F. Küchler. Kontsertiino D-duur op. 12 III-IV õppeaasta oluliseimad nõuded: - I, II, III positsioonis mäng koos posits. vahetusega; - tutvumine topeltnootide, akordide, flaolettide, trillerite mängimisega; - strihhidest: detache, legato, martele, staccato; - muusikalise väljenduslikkuse arendamine koos vibraato õppimisega. IV õppeaasta lõpetab noorema astme hindeline eksam: 2 eri karakteriga pala või suurvorm (1 osa kontserdist). 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V-VI õppeaasta Heliredelid ja kolmkõlad: 3-oktaavilised maoorid ja minoorid. Tutvumine topeltnootide: tertside, sekstide, oktaavide mängimisega. Septakordid. A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 4-5 Etüüdid ja kogumikud: 1. F. Wohlfahrt. 60 etüüdi op. 45; op. 74 2. H. Kayzer. 36 etüüdi op. 20 3. F. Mazas. Etüüdid op. 36 I, II 4. Ch. Dancla. 20 etüüdi op. 68 5. O. evcik. Harjutused op. 1, op. 8, op. 9 6. G. Schradieck. Sõrmeharjutused 7. K. Fortunatov. Noor viiuldaja 8. Kogumik V-VI klassile / J. Utkin 9. S. Suzuki. Violin School V, VI 10. A.-M. Usma. Iloinen viuluniekka 5 Valik palasid: 1. H. Eller. Õhtulaul; Hällilaul 2. F. Mendelssohn. Kevadelaul 3. Ch. Dancla. Polka; Romanss 4. F. Auber. Aaria; Gigue 5. G. Pergolesi. Aaria 6. K. Bohm. Perpetum mobile 7. A. Rubintein. Vokk 8. P. Taikovski. Kurb laul 9. W. A. Mozart. Saksa tants Valik suurvormidest: 1. J. Accolay. Kontsert nr. 1 a-moll 2. Ch. Dancla. Variatsioonid 3. G. Bacewicz. Kontsertiino 4. R. Ortmans. Kontsertiino a-moll op. 12 5. O. Rieding. Kontsertiino a-moll op. 21; Kontsertiino G-duur op. 24; Kontsertiino D-duur op. 25 6. A. Vivaldi. Kontsert a-moll; Kontsert G-moll 7. A. Corelli. Sonaat e-moll 8. G. Händel. Sonaat F-duur 9. Ch. Beriot. Variatsioonid d-moll V-VI õppeaasta oluliseimad nõuded: - tutvumine kõrgete positsioonidega; - strihhidest: detache, martele, staccato, spiccato, santille; - iseseisva muusikalise mõtlemise arendamine; - edasine töö väljendusrikkuse arendamisel. 1.3.3. VII õppeaasta Heliredelid, kolmkõlad ja septakordid: 3-oktaavilised maoorid ja minoorid. Topeltnootides tertsid, sekstid ja oktaavid. A. Grigorjan. Heliredelid ja kolmkõlad Etüüdid ja kogumikud: 1. R. Kreutzer. 42 etüüdi 2. H. Kayzer. 36 etüüdi op. 20 3. F. Mazas. Etüüdid op. 36 II 4. F. Fiorillo. 36 etüüdi ja kapriisi 5. Ch. Dancla. Etüüdid op. 68 6. O. evcik. Harjutused op. 2 v. II, III; op. 8; op. 9 7. G. Schradieck. Harjutused topeltnootides; Sõrmeharjutused 8. J. Dont. Etüüdid op. 37 9. S. Suzuki. Violin School VII, VIII Valik paladest: 1. J. Raff. Kavatiin 2. D. ostakovit. Romanss 3. P. Fiocco. Allegro 4. A. Rubintein. Meloodia 5. E. Grieg. Norra tants 6. J. Brahms. Ungari tantsud; Valss 7. F. Veracini. Largo 8. C. W. Gluck. Meloodia 9. F. Benda. Grave 10. F. Schubert. Mesilane 11. C. Saint-Saens. Luik 12. E. Glier. Romanss 13. J. Massenet. Mõtisklus 14. J. S. Bach C Ch. Gounod. Ave Maria 15. H. Eller. Õhtulaul; Valss 16. E. Mägi. 8 pala viiulile ja klaverile Valik suurvormidest: 1. F. Seitz. Kontsert g-moll op. 12; Kontsert G-duur op. 13; Kontsert D-duur op. 15 2. J. S. Bach. Kontsert a-moll 3. P. Rode. Kontsert nr. 7 4. W. A. Mozart. Kontsert Adelaida 5. G. Händel. Sonaat g-moll; Sonaat E-duur 6. A. Corelli. Sonaat g-moll 7. Ch. Beriot. Kontsert nr. 9 op. 104; Kontsert-soolo 8. D. Viotti. Kontsert nr. 22 a-moll 9. L. Spohr. Kontsert nr. 2 Vanema astme eksam on ka kooli lõpueksam, kus tuleb esitada 1-2 etüüdi; 2 eri karakteriga pala; suurvorm (1-2 osa kontserdist või sonaat). Lisa 9 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde TELLO 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakoolide ainekava 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Käesoleva ainekava eesmärgiks pole seada piire muusikakooli õpilasele, kes omandab sellises baaskoolis baasteadmised muusikast ja -oskused pillimängust, vaid vastupidi - avardada neid piire. Ühtlasi võib siit saada abi noor õpetaja, kuna noodimaterjali on laias maailmas palju, ja on hea, kui vähemalt selle tuntuimast osast saab mingi ülevaate. Kogenud õpetajal jääb alati võimalus laiendada repertuaari oma äranägemise järgi; allpool toodud n.-ö. tasemepalad on ainult üheks võimaluseks sadade omalaadsete hulgast. Oluliseks tuleb siiski pidada järgmist: - sobivaim aeg tellomängu alustamiseks on 6-9-aastaselt; - muusikakooli lõpetamise ajaks peaks õpilasel olema ülevaade tema poolt õpitava pilli tehnikast ja võimalustest; - õpilane peaks suutma kujundada muusikalist mõtet ja kontrollida enda poolt ettekantava vastavust kujutlusele (kuulmise arendamine, tähelepanu koondamine); - õpilane peaks suutma otse noodist mängida lihtsama raskusastmega nooditeksti; - õpilane peaks suutma kogu pillil vabalt liikuda ja tundma põhilisi strihhe (detache, martele, spiccato, sautille ja kombineeritud variandid legatodega); - õpilane peaks üldjoontes teoreetiliselt teadma, millised on põhinõuded koolilises vallas (istumise, pillihoiu, käte liikumise osas); - tähtsusetuks ei saa pidada ka muusikaajaloo tundmist, orkestripraktikat ja kontsertide külastamist. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I-II õppeaasta 1.2.1.1. Õppesisu I õppeaastal õpitakse: 2-4 heliredelit (1-2 oktaavi piires), 8-10 harjutust ja etüüdi, 8-10 väikest pala, rahvalaulu või lastelaulu. II õppeaastal õpitakse: 4-5 heliredelit, 8-10 etüüdi, 8-10 eri karakteritega pala. I õppeaasta I poolaasta Esimene tutvus pilli ja poognaga. Mänguasend: istumine, pillihoid, poognahoid. Nelja keele häälestus, vastavate nootide asupaik noodijoonel. Väikesed harjutused lahtistel keeltel paari sõrmega. Poogna liikumine, poognajaotus. Kõrva-sõrme seose kujundamine laulmise kaudu. Tutvus flaolettidega. Lihtsamate rütmide tundmine ja kasutamine. II poolaasta Noodid I positsiooni ulatuses (bassivõtmes). Edasine töö asendi ja käte liikumistega. Harjutused pika ja lühikese poognatõmbe kombinatsioonidest. Taktimõõdud 2/4, 4/4, 3/4. Lihtsamad intervallid, nende ehitamine pillil. I õppeaasta viimasest veerandist alates tuleks õpilasel esineda kooli õpilaskontsertidel, alates II õppeaastast ka kord poolaastas toimuvatel tehnilistel arvestustel, kus poolaasta jooksul omandatud heliredeleist tuleks esitada üks maoor ja üks minoor ning 1-2 etüüdi. II õppeaasta Omandatu kinnistamine. Lai seade nii üles- kui allapoole venitusega. Kergemad positsioonivahetused (I-IV). Esimene tutvus vibraatoga (vasaku käe vabadus). Ansamblimäng kui üks peamisi kuulmise arendamise printsiipe. 1.2.1.2. Repertuaar ja tasemenäited I-II õppeaastal I õppeaasta Heliredelid: C-duur 2 oktaavi; G-duur 1-2 oktaavi; F-duur 1 oktaav; D-duur 1 oktaav (ülemine, ilma laia seadeta). Strihhid: eraldi poognaga; 2 ja 4 legato. Kolmkõlad: eraldi poognaga ja 3 legato II õppeaasta Heliredelid: C-duur, c-moll 2 oktaavi; G-duur, g-moll 2 oktaavi; F-duur 2 oktaavi. Strihhid: eraldi poognaga; 2 ja 4 legato. Kolmkõlad: eraldi poognaga ja 3 legato. Etüüdid vabal valikul järgmistest kogumikest: 1. Saponikov, R. Etüüdid algajatele tellomängijatele. I osa. 2. Grigorjan, L. Etüüdikool (kola etjudov) tellole. 3. Marderovski, L. 48 kerget etüüdi tellole. Soovitatavad tellokoolid: 1. Marderovski, L. Esimesed tellotunnid (Pervõje uroki na violontseli). 2. Kaljanov, S. Tellotehnika. 3. Davõdov, K. J. Tellomängu kool. 4. Dotzauer, J. Tellokool. I osa. Soovitatavad kogumikud: 1. Eesti heliloojate tellomuusikat / EMF väljaanne. 2. Krestomaatia 1.-2. kl. / Koost. I. Voltkov. 3. Tortelier, P. Cello Books 1-2. 4. Hajdu, M. Ungari lastepalad (Ungarische Kinderlieder) tellole ja klaverile. 5. Bartk, B. Lastele. Tasemenäited: 1. E. Uus. Hällilaul 2. G. Ernesaks. Rongisõit 3. J. Aavik. Läbi sahiseva lume 4. N. Baklanova. Mazurka 5. L. van Beethoven. Koopaorav 6. A. Varlamov. Punane sarafan 7. W. A. Mozart. Allegretto 8. R. Schumann. Lõbus talupoeg 1.2.2. III-IV õppeaasta 1.2.2.1. Õppesisu Järgnevate aastate jooksul on tarvis kinnistada seniõpitut ja laiendada oskusi, kiirendada mõtlemist ja arendada analüüsivõimet. IV õ/a. lõpuks peaks õpilane suutma vabalt liikuda I-IV positsiooni piires ja olema tutvunud pöidlapositsiooniga. Ta peaks tundma kõiki intervalle ja oskama nooditeksti intervallikat seostada pilli ehitusliku omapäraga, leida ise aplikatuuri. Ta peaks tundma ja oskama kasutada järgmisi strihhe: (pikk ja lühike); detache (ja legato erinevad kombinatsioonid; martele (pikk ja lühike). Kummalgi õ/a. tuleks õppida 4-6 heliredelit, 10-12 etüüdi, 8-10 pala. IV õ/a. lõpul toimuval eksamil tuleb kanda ette ka osa suurvormist. 1.2.2.2. Repertuaar ja tasemenäited III-IV õppeaastal III õppeaasta Heliredelid: C-duur, c-moll 3 oktaavi; D-duur, d-moll 3 oktaavi Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8 legato Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6 legato IV õppeaasta Heliredelid: G-duur, e-moll 3 oktaavi; F-duur, d-moll 3 oktaavi Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8 legato Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6 legato Etüüdid: 1. L. Grigorjan. Etüüdikool 2. S. Lee. 40 kerget etüüdi 3. L. Marderovski. 48 kerget etüüdi tellole Palad: 1. Eesti heliloojate tellopalu 2. Krestomaatia 3.-4. klass 3. B. Bartk. Lastele Taseme näited: 1. L. van Beethoven. Kontratants 2. G. B. Pergolesi. Laul 3. L. van Beethoven. Laul 4. P. Taikovski. Hobusemäng 5. M. Glinka. Lõoke 6. Ph. Rameau. Külatants 7. R. Rannap. Toriseja 8. J. A. Hasse. Bourree 9. I. Melnikov. Vene laul 10. E. Grieg. Albumileht Suurvormid: 1. B. Romberg. Sonaat 2. W. A. Mozart. Sonatiin 3. J. B. Breval. Kontsertiino A-duur 4. L. van Beethoven. Sonatiin d-moll 5. A. Corelli. Prelüüd ja Gavott Son-st G-duur 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V-VI õppeaasta 1.3.1.1. Õppesisu Tehnika arendamine. Liikumine pöidlapositsioonis. Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid 2 oktaavi piires. Kunstilised väljendusvahendid: toonikujundus, vibraato, aplikatuuri valik lähtuvalt muus. vajadustest (aeglastes palades). Strihhid: spiccato, sautille. Kummalgi aastal tuleks õppida: 6-8 heliredelit (vähemalt üks topeltnootidega), 6-8 etüüdi, 5-6 pala, 1 suurvorm. 1.3.1.2. Repertuaar ja tasemenäited V-VI õppeaastal V õppeaasta Heliredelid: C-duur, c-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga; D-duur, d-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga; E-duur, e-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid (kettstrihhiga) Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8, 16 legato Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6, 9 legato VI õppeaasta Heliredelid: C-duur, c-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga; D-duur, d-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga; E-duur, e-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga; F-duur, f-moll 3 oktaavi kinnise aplikatuuriga Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid (kettstrihhiga) Strihhid: eraldi poognaga; 2, 4, 8, 16 legato Kolmkõlad: eraldi poognaga; 3, 6, 9 legato Etüüdid: 1. J. Dotzauer. 113 etüüdi 2. S. Lee. Etüüdid 3. L. Grigorjan. Etüüdikool 4. Kogumik Valitud etüüde tellole 5. L. Duport. Etüüdid Palad: 1. Eesti heliloojate tellopalu 2. Krestomaatia 5. klassile (Krestomatija pedagogiteskovo repertuara dlja violonteli 5. kl.) Tasemenäited: 1. J. Haydn. Serenaad 2. G. B. Pergolesi. Aaria 3. J. Matsheson. Aaria 4. P. Taikovski. Hällilaul 5. K. J. Davõdov. Sõnadeta laul 6. G. Taniel. Liblikamäng 7. R. Ploom. Meloodia 8. A. Hataturjan. Andantino 9. G. Goltermann. Etüüd-kapriis Suurvormid: 1. J. B. Breval. Sonaat C-duur (osad 1, 2, 3) 2. B. Marcello. Sonaat 6 3. G. Goltermann. Kontsert nr. 4 1.3.2. VII õppeaasta 1.3.2.1. Õppesisu Õpitu kinnistamine. Kunstiliste väljendusvahendite ja analüüsivõime arendamine. Osavõtt ansamblitest, orkestritest. Lehest lugemise oskus. Orienteerumine suurema märkide arvuga helistikes. Kummalgi õppeaastal tuleks õppida: 4-6 suurema märkide arvuga heliredelit, vähemalt üks topeltnootidega, 6-8 etüüdi, 4-6 pala, 1 suurvorm. 1.3.2.2. Repertuaar VII õppeaastal Heliredelid: F-duur, f-moll, B-duur, E-duur, g-moll 3 oktaavi. Strihhid: 2 legato, 4 legato, 8 legato, 16 legato, 32 legato. Kolmkõlad: 3, 6, 9, 12 legato. Topeltnoodid: tertsid, sekstid, oktaavid kettstrihhiga 3 oktaavi, 2 legato 2 oktaavi. Etüüdid: 1. J. Dotzauer. 113 etüüdi 2. L. Duport. Etüüdid 3. S. Lee. Meloodilised etüüdid 4. Kogumik Valitud etüüde tellole 5. L. Grigorjan. Etüüdikool Palad: 1. Ped. rep. tellole 5. kl. Krestomaatia 2. Eesti heliloojate tellopalu Tasemenäited: 1. C. Cui. Idamaine meloodia 2. A. Aivazjan. Gruusia tants 3. G. Taniel. Liblikamäng 4. R. Kangro. Tarzan mängib tellot 5. L. Boccherini. Menuett 6. J. S. Bach. Arioso 7. J. S. Bach. Aaria 8. J. Massenet. Eleegia 9. C. Saint-Saens. Luik 10. A. Dvorak. Meloodia 11. P. Taikovski. Nokturn 12. S. Rahmaninov. Vokaliis Suurvormid: 1. A. Vivaldi. Kontsert a-moll (3 osa) 2. L. Duport. Sonaat 3. B. Marcello. Sonaat Do-maoor 4. G. Goltermann. Kontsert nr. 5 5. A. Noelck. Kontsertiino 6. J. Chr. Bach. Kontsert c-moll I osa 7. J. Klengel. Kontsertiino VII klassi kevadel tuleb õpilasel sooritada lõpueksam, kus tuleb mängida etüüd, suurvorm ja kaks erineva iseloomuga pala. Lisa 10 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde KLASSIKALINE KITARR 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava Kitarrimängu tehnika omandamine on pikaajaline (10-12-aastane) protsess ja põhineb mõneti juba traditsioonilisel metoodikal (Torrega, Pujol, Aguando). Kaasaegses metoodikas on õpetusse lisandunud palju progressiivset; mehaanilise tehnika arendamisel kasutatakse harjutuste kompleksi järjekorras, mis tagavad mängutehnika kiire omandamise minimaalse ajakuluga. Metoodika ja sellega kaasaskäiva kitarri mängutehnika harjutuste kasutamisel on oluline hoida kinni järjepidevusest metoodikas. Klassikalise kitarrimängu õpinguid alustavad õpilased 6-12 aasta vanuses. Üle 12-aastaste algajate õpilaste puhul on soovitatav jagada olemasolev 7-aastane ainekava viiele aastale. Lisaaine pilliks võib olla klaver või mõni muu pill, soovitatavalt meloodiainstrument. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I õppeaasta Põhieesmärk Muusika elementaarsete kuuldekujutlusprotsesside esmane formeerimine. Esimeste praktiliste mänguharjutuste omandamine kitarril. Pilli tehnilistest võimalustest tulenevalt on vajalik muusikateoreetiliste mõistete süvendatud õppimine. Muusikateooria Muusika kui kunsti tutvustamine. Heli, selle kõrgus, pikkus, tugevus, tämber. Muusikaline helirida. Noodikiri. Noodimärgi elemendid. Helirea põhiastmed ja tuletatud astmed, alteratsiooni märgid. Muusikalise pausi mõiste. Rütm. Rütmiline joonis. Meetrum. Taktimõõt 2, 3 ja 4 peale. Töö instrumendiga Tutvumine kitarriga ja kitarrimängu asendiga. Parema ja vasaku käe õige asetus. Helitekitamise õpetus (apoyando ja tirando) ja kasutamine. Diatooniliste helide asukoht kitarril I positsioonis. Apoyando mängimine meloodia puhul ja tirando kasutamine 3-häälsete akordide ja arpedo puhul. Pöidla ja sõrmede koostöö 2-häälse muusika mängimisel. Töö koordinatsiooniga. Aplikatuurimärkide tundmaõppimine (parema ja vasaku käe sõrmede tähistus, astmete ja keelte tähistus). Õppeaasta teisel poolel võib tutvustada juhuslikke altereeritud helide asukohti I positsioonis. Kasutada tuleks sõrmepatjadega (ilma küünteta) või väikese küünega heli tekitamise moodust, et paremini tunnetada kokkupuudet keeltega. Tehnilised harjutused Diatooniline helirida I positsioonis. Heliredel Do-maoor, la-minoor soolokeeltel ja basskeeltel 1-s oktaavis. Õppeaasta jooksul mängida: harjutusi ja kergeid etüüde, väikesi palu ja rahvaviise. Õppeaasta lõpul kontrollesinemisel esitada 1 etüüd ja 2 pala. Tasemenäited: 1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (algõpetus) 3. Rahva- ja lastelaulud 4. Esimesed etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli I osast 5. M. Giuliani. La Papillon op. 30 (palad 1-12) 6. J. A. Muro. Kitarasoiton oppimateriaalia 1.2.2. II õppeaasta Põhieesmärk Muusikalise kuuldekujutluse arendamine, emotsionaalse vastuvõtu kujundamine. Rütmika, muusikalise kuulmise (meloodilise ja harmoonilise), muusikalise mälu ja kujutlusvõime areng. Muusikateooria Muusikaline intervall kui kahe heli vaheline suhe (meloodiline ja harmooniline). Tempo kui liikumise kiirus. Tempo suurusjärgud (aeglane, mõõdukas, kiire). Dünaamika ja selle nüansid (f, mf, p), aktsent. Ritenuto. Karakter loo esitamisel. Noodikirja lühendusmärgid Volt, Da capo. Harmooniliste intervallide konsonantsus ja dissonantsus. Helilaad ja selle emotsionaalne värv - maoor ja minoor kui varju ja valguse peegeldus muusikas. Akord kui iseseisev helikompleks. Kolmkõlad, septakordid. Töö instrumendiga Mängutehnika uute elementide õppimine (legato, staccato, harmoonilised flaoletid, arpediato). Vasaku käe mängutehnika arendamine. Töö barreega kui tähtsa aplikatuuri tehnilise võttega. Koordinatsiooni arendamine ja töö heliga põhiliste helitekitamise võtete (apoyando, tirando) põhjal. 4-häälsete akordide ja arpedo mängimine, 3-häälse muusika esitamine. Positsioonimängu selgitamine, tutvumine II positsiooniga. Tehnilised harjutused Heliredelid ühes oktaavis I positsioonis erinevate rütmifiguuridega ja kadentsid. Maoorid: Do, Sol, Re, La, Mi, Fa. Minoorid: la, mi, re. E. Pujol. Harjutus kitarrikoolist nr. 15. Kromaatiline helirida I positsioonis eri keeltel. Õppeaasta jooksul mängida: 8-10 etüüdi gammadele, arpedole, akordidele, legatole, staccatole. 8-10 pala erineva karakteriga, 3-5 ansamblipala. Õppeaasta jooksul kontrollesinemistel esitada 1 etüüd ja 2 pala. Heliredelite arvestus. Tasemenäited: 1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (algõpetus) 3. Etüüdid ja harjutused E. Pujoli kitarrikooli I osast 4. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli I osast 5. Prelüüdid ja palad F. Carulli kitarrikoolist 6. F. Sor. Etüüdid op. 60 (1-5) 7. J. Küffneri kitarriduetid 8. Palad B. Henzi kitarrikooli Ia osast 9. Palad M. Carcassi kitarrikooli op. 59 I osast 10. Palad F. Carulli kitarrikooli I osast 11. M. Giuliani. Le Papillon (palad 5-12) 12. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos I 13. P. Prints. Ballaadid ja prelüüdid 14. D. Fortea. Kitarrikooli I osa 15. N. Paganini. 43 Chiribizzi 16. J. A. Muro. Kitarasoiton oppimateriaalia 1.2.3. III õppeaasta Põhieesmärk Muusikalise kujundliku mõtlemise arendamine ja kujutlusvõime rikastamine. Teoreetiliste teadmiste laiendamise ja praktiliste mänguharjumuste väljakujundamine. Muusikateooria Meloodia kui muusikalise väljenduse põhivahend. Muusikalise materjali organiseerimise printsiibid: ühehäälne (monoodia) ja mitmehäälne (homofoonia, polüfoonia, harmoonia). Suurendatud ja vähendatud intervallid. Teoste faktuur. Faktuuri lihtsaim kude: meloodia, saade, bass. Rütmi erilised jagamised: triool, kvintool, sekstool. Töö instrumendiga Mängutehnika arendamine tehniliste harjutuste komplekside abil sidudes neid varemõpitud materjalidega. Uute (II-V) positsioonide õppimine. Eriliste artikulatsiooni mooduste omandamine (legato, staccato). Iseseisva töö harjumuste juurutamine. Akordide õppimine, kolmkõla, minoor kolmkõla (näiteks: C, Cm, C7, D, Dm, D7 jne.). Tehnilised harjutused Tüüpheliredel C-duur ja G-duur 1-s oktaavis Tüüpheliredel D-duur ja h-moll 1-s oktaavis Barree harjutusi (C) Heliredel la-minoor ja mi-minoor 2-s oktaavis F. Tarrega legatoharjutused M. Giuliani arpedoharjutused Õppeaasta jooksul mängida: 5-6 etüüdi, 2-3 iseseisvalt õpitud pala, 6-8 eri karakteriga pala. Õppeaasta jooksul kontrollesinemistel esitada 1 etüüd ja 2 pala. Tehniline arvestus. Tasemenäited: 1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng II osa 3. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli II osast 4. A. Diabelli. Väikesed palad op. 39 5. M. Carcassi. Palad kitarrikooli I osast 6. F. Sor. Etüüdid op. 60 (5-15), op. 44 (1-10) 7. N. Paganini. 43 Ghiribizzi 8. D. Fortea. Kitarrikooli I osa 9. F. Carulli. 24 duetti (prima vista) 10. M. Giuliani. Le Papillon op. 30 (12 ja edasi) 11. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos I osa 12. E. Pujol. Kitarrikooli II osa harjutused 13. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid 1.2.4. IV õppeaasta Põhieesmärk Muusikalise arengu üldise taseme tõstmine. Muusika esitamise harjumuste kujundamine. Muusikateooria Muusikaline vorm: fraas, periood. Artikulatsiooni täiustamine, fraseerimine, polüfoonia. Töö instrumendiga Mänguvilumuse kinnistamine. Mäng roobi ligidal (sul ponticello ehk externo) ja kõlaaval (sul tasto ehk interno). Erilised mänguvõtted pizzicato (apagado) ja flaoletid. Artikulatsioonivõtted glissando ja portamento. Positsioonivahetuse arendamine. Noodilugemise harjumuste täiustamine. Kitarriga saatmise edasiarendamine. Ansamblimängu harjumuste täiustamine. Akordide omandamine I positsioonis (Cm7, Co, C6, Dm7, Do, D6 jne.). Tehnilised harjutused Tüüpheliredel G-duur ja A-duur 2-s oktaavis. Aguado arpedoharjutused. Pujoli legatoharjutused. Tarrega harj. juht. septakordidega. Maoor ühel keelel. Minoor ühel keelel. Harjutused pentatoonikal, E-duur erinevate rütmifiguuridega. Kromaatiline helirida I posits. Harjutus tertsides ja sekstides. Õppeaasta jooksul mängida: 4-5 etüüdi erinevale tehnikale, 6-8 pala, 2-3 iseseisvat pala. Õppeaasta lõpul üleminekueksamil esitada 1 polüfooniapala, klassikaline vorm ja 2 karakterpala. Noorema astme lõpueksami kava näidis Polüfooniapala(d) R. de Visee. Menuett D-duur või S. L. Weiss. Menuett d-moll Klassikaline vorm M. Giuliani. Sonaat op. 96 või M. Carcassi. Variatsioonid rootsi teemal Karakterpalad L. Brouwer. Etüüd nr. 1 ja nr. 5 või M. Coste. Barkarool Tasemenäited: 1. H. Mätlik. Kitarri mängutehnika harjutused 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng II osa 3. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli II osast 4. F. Sor. Etüüdid op. 31 (1-7), op. 35 (1-6), op. 60 (15-19), op. 44 (10-24) 5. A. Carlevaro. Microetüüdid 1-4 6. Palad M. Carcassi kitarrikooli lisast 7. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos I/II 8. N. Paganini. 43 Chizibizzi 9. F. Carulli. 24 duetti (prima vista) 10. L. Bouwer. Lihtsad etüüdid (1-5) 11. A. Diabelli. Akordetüüdid op. 39 12. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid 13. H. Mätlik. Akordsaade kitarril 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V õppeaasta Põhieesmärk Esteetiliste vaadete arendamine. Muusikateooria teadmiste avardamine. Muusikateooria Kromatism ja alternatsioon. Modulatsioon ja transponeerimine. 2- ja 3-osaline lihtvorm. Renesanssaja lautomuusika. (XVI-XVII sajandi süit). Pavaan-Galjard ja selle mängimine kitarril 3-keel-fa#. Töö instrumendiga Mängutehnika arendamine. Vibraato kitarril. Repertuaari koostamine. Ansamblimängu kogemuste süvendamine. Akordsaate õppimine. Akordid (Cm6, C9, C sus4, C maj7). Tüüpakordid (F, Fm, F7, B, B7, Bm, D). Akordide mängimine (polka, valss, foks). Tehniline ettevalmistus A. Segovia C-duur heliredel c-moll - erinevate rütmifiguuridega heliredelid fis-moll (E. Pujoli harj. 4 sõrme venitusele) E. Pujoli harjutused ühel keelel D. Aguado arpedoetüüd C-duur variatsioonidega D. Aguado legatoharjutused - I E. Pujoli 4-häälsed arpedoharjutused akordidega E. Pujoli harjutused pentatoonikal tüüpheliredel d-moll barreega M. Llobeti arpedoharjutused barreega Õppeaasta jooksul mängida: 4-5 etüüdi (erinevale tehnikale), 5-6 pala (2- ja 3-os. vormidega), 3-4 teost iseseisvalt. Õppeaasta jooksul arvestustel esitada 1 etüüd, 1 tants lautomuusikast, 1 pala (2-3-osalise vormiga), 1 iseseisvalt õpitud pala. Tehniline arvestus. Tasemenäited: 1. H. Mätlik. Kitarri mängutehnika harjutused 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (II osa) 3. D. Aguado. Etüüdid kitarrikoolist (1-6) 4. M. Carcassi. Etüüdid op. 60 (1-4, 6-8). Palad kitarrikooli lisast 5. F. Sor. Etüüdid op. 31 (8-11, 13, 14), op. 35 (7-12, 14, 15, 21, 22, 24), op. 44 (10-24) 6. F. Tarrega. 30 Estudios (1-10) 7. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli II ja III osast (1-20) 8. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos II 9. A. Carlevaro. Mikroetüüdid (5-10) 10. L. Brouwer. Lihtsad etüüdid (6-10) 11. F. Kleynjans. Estudines (1-4) 12. A. Diabelli. Väikesed palad op. 39 (prima vista) 13. H. Mätlik. Akordsaade kitarril 14. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid 1.3.2. VI õppeaasta Põhieesmärk Muusikaalaste teadmiste kujundamine homofoonia ja polüfoonia vormide alal. Muusikateooria ja töö instrumendiga XVII saj. tantsusüit. Kaunistused ja nende mängimine kitarril. Barokiaja prantsuse, itaalia ja hispaania kitarrimuusika. "Chitarra espagnola", mängustiil rasgueado ja punteado. Rondovorm ja variatsioonivorm. Klassikalise ja romantilise kitarrimuusika interpreteerimine. Tantsurütmide mängimine (slow beat). Akordsaate õppimine. Tüüpakordid F6, Fm6, Fo, F9, Fm7, Bm7, B6, Bm6. Tehniline ettevalmistus Kromaatiline heliredel ühel keelel Harjutused kromaatikal nr. 1-4 Harjutused käte koordinatsioonile Arpedoharjutused liikuvatele akordidele A, B, C, D Llobeti arpedoharjutus barreega. Tarrega arpedoharjutus kromaatikal (nr. 1, nr. 2). Legatoharjutused Aguado järgi - II Harjutused trillerile Õppeaasta jooksul mängida: 3-4 etüüdi erinevale tehnikale, 1-2 barokksüiti või erinevaid tantse, 1 variatsioonivormis teos, 1 rondovormis teos, 3-4 karakterpala iseseisvalt. Tasemenäited: 1. H. Mätlik. Kitarri mängutehnika harjutused 2. M. Carcassi. Etüüdid op. 60 (10-16). Palad kitarrikooli III osast 3. D. Aguado. Etüüdid kitarrikoolist (1-6) 4. Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli III osast 5. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos II (Studys) 6. M. Giuliani. Etüüdid op. 100 (1-12) 7. F. Tarrega. Estudios (11-22) (Soneto) 8. L. Brouwer. Lihtsad etüüdid (11, 12, 15) 9. H. Mätlik. Akordsaade kitarril 10. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng (II osa) 11. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid 1.3.3. VII õppeaasta Põhieesmärk Kontsertkava koostamine ja lõpueksamiteks valmistumine. Iseseisva töö harjumuste kujundamine. Muusikateooria ja töö instrumendiga J. S. Bachi ja tema kaasaegsete lautomuusika (S. L. Weiss) esitamine. Stiili ja maitse küsimused. XX sajandi kitarrimuusika interpreteerimine. Suurvorm (sonaat). Kõlaefektid kitarril rasqueado, iz. sola, golpe, gr. cassa. Kunstlikud flaoletid koos saatega, tremolo. Saatmine kitarril. Tüüpakordid Bmaj7, Dmaj7, B9, Fsus4, Bsus4. Tantsurütmid: rumba, tango, begin slow, rock. Tehnilised ülesanded Heliredelid C-duur ja c-moll barreega. Heliredel tertsides barreega. Kromaatika ühel keelel. Legatoharjutused kromaatikaga. Legatoharjutused barreega. Harjutus vasaku käe sõrmedele. Barreeharjutus liikuva barreega. (Tarrega)! Kromaatiline heliredel oktaavis. Harjutused tremolole. (Tarrega)! Arpedoharjutused barreega. Õppeaasta jooksul mängida: suurvorm (Carcassi, Carulli Sonaat 4-osaline), J. S. Bachi või tema kaasaegse lautosüit või 2-3 osa sellest, 4-5 etüüdi, 2-3 iseseisvat pala, XX sajandi kitarriteos. Tasemenäited: 1. H. Mätlik. Kitarrimängu tehnika harjutused 2. H. Mätlik. Klassikaline kitarrimäng 3. F. Sor. Etüüdid op. 6 (1, 2, 7), op. 35 (13, 17, 22), op. 31 (16, 19, 20, 21) 4. M. Carcassi. Etüüdid op. 60 (5, 9, 17-19) 5. J. Sagrerase kitarrikooli IV osa 6. M. Giuliani. Etüüdid op. 100 (1-10), op. 48 (1-6) 7. F. Sor C A. Segovia. 20 etüüdi (1-10). Etüüdid (23-30) (Soneto) 8. F. Tarrega. Prelüüdid (8-19, 30-33) (Soneto) 9. R. Smith-Brindle. Guitarcosmos II (Suuites, duos) 10. P. Prints. Ballaadid, prelüüdid 11. M. Carcassi. Palad kitarrikooli lisast (prima vista) 12. H. Mätlik. Akordsaade kitarril 13. T. Paulus. Improvisatsioon ja harmoonia kitarril Vanema astme lõpueksamil esitada suurvorm, 1-2 osa Bachi või ta kaasaegse (S. L. Weiss) lautosüidist või barokk-kitarrimuusikast (R. de Visee), teos XX sajandi kitarrimuusikast (näiteks H. Villa-Lobos. Prelüüd nr. 3 või nr. 4) ja suurvorm klassikast (näiteks F. Sor. Variatsioonid Folia teemale op. 15 või M. Giuliani. Sonatiin op. 71 või A. Diabelli. Sonaat C-duur). Lisa 11 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde KANNEL 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava Kandleid on Eestis väga erinevaid tüüpe. Muusikakooli nõudmistele vastab kromaatiline kannel (esimene eksemplar valmistati 1950. aastatel Tallinna klaverivabrikus kandlemeister Väino Maala juhendamisel), mis on piisavalt suurte tehniliste võimalustega pill nii klassikalise kui ka kaasaegse muusika mängimiseks. Kandleõpetuse metoodika on väljakujunemisjärgus. Võimaluse piirides kasutatakse teiste rahvaste kandletüüpi pillide õpetamise aluseid, eeskätt kandle erialal kõrgharidust andvate rahvaste kogemusi (leedu, läti, soome). 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I õppeaasta 1. Tehnilised nõudmised. Strihhi mõiste: non legato, legato ja staccato. Do-maoor ja la-minoor (harmooniline ja meloodiline) non legatos 1. tempos. Kolmkõlad pööretega, akordid (legatos ja staccatos). 2. Etüüdid. 7-8 lühikest etüüdi või harjutust. Tasemenäited: E. Eglite. Harjutused (13, 14) J. Lipäus. Etüüdid (3, 4, 5) M. Clementi. Etüüd L. Garta. Etüüd (31) A. ilinskis. Etüüd (28) 3. Palad. 9-10 võimalikult erineva iseloomuga pala. Tasemenäited: Eesti rahvaviis - Hiir hüppas Eesti rahvaviis - Kägu (L. Kõlar) Saksa lastelaul - Summ, summ, summ Eesti rahvaviis - Kallis koht Rootsi rahvaviis - Kohtunike tants 4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 lühikest polüfoonia elementidega pala. Tasemenäited: Eesti rahvaviis - Käokene (R. Päts) J. Gnessina. Imitatsioon Ukraina rahvaviis - Läksin, käisin E. Siegmeister. Kaanon 5. Suurvorm - puudub. 6. Esinemispraktika. I p/a. - puudub. II p/a. 1 etüüd + 1 pala või 2 erineva iseloomuga pala. 7. Hindeline esinemine. Kevadel 1 etüüd + 2 erineva iseloomuga pala. 1.2.2. II õppeaasta 1. Tehnilised nõudmised. I p/a. Do-, Sol-, Re-maoorid; la-, mi-, si-minoorid (harmooniline ja meloodiline). Kolmkõlad pööretega 1. ja 2. tempos MM=120. Akordid legatos, staccatos ja arpedeeritult. II p/a. Fa-, Si b-maoorid; re-, sol-minoorid. 2. Etüüdid. 7-8 etüüdi. Tasemenäited: H. Lemmik. Etüüd A. Nikolajev. Etüüd A. afran. Etüüd N. Dauge. Etüüd (9) V. Kotov. Arpedo etüüd A. ilinskis. Etüüdid (15, 29) H. Wohlfahrt. Etüüd 3. Palad. 9-10 pala. Tasemenäited: M. Lalinov. Gruusia tants K. Sorokin. Pala E. Stern. Kevadlauluke J. S. Bach. Menuett L. Kerner. Väikemees F. Rybieki. Paadis L. Druskevits. Koolieelikute marss 4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 4-5 pala. Tasemenäited: Eesti rahvaviis - Oh, mina väike mehikene (L. Kõlar) N. Mjaskovski. Muretu lauluke J. Krieger. Menuett E. Ohtla. Polüfooniline etüüd K. Akimov. Õhtul 5. Suurvorm - puudub. 6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 pala või 2 erineva iseloomuga pala. II p/a. 1 etüüd + 1 pala või 2 erineva iseloomuga pala. 7. Hindeline esinemine. Kevadel 1 etüüd + 2 erineva iseloomuga pala. Soovitatavalt 2. pala polüfoonia elementidega. 1.2.3. III õppeaasta 1. Tehnilised nõudmised I p/a. Do-, Sol-maoorid 2. ja 3. tempos MM=240 (paralleelsed minoorid). Re-, La-maoorid 1. ja 2. tempos (paralleelsed minoorid). II p/a. Fa-maoor, re-minoor 2. ja 3. tempos. Si b-, Mi b-maoor; sol-, do-minoor 1. ja 2. tempos. 2. Etüüdid. 7-8 etüüdi. Tasemenäited: A. ilinskis. Etüüdid (35, 36) S. Maikapar. Etüüd N. Dauge. Etüüd (19) C. Czerny. Etüüdid op. 599 (15, 21, 24, 53) R. Schwalm. Etüüd 3. Palad. 7-8 pala. Tasemenäited: L. van Beethoven. Koopaorav A. Rubbach. Linnud metsas L. Mozart. Torupill A. Rowley. Päkapikkude maal R. Schumann. Marss Eesti rahvaviis - Viire takka 4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 pala. Tasemenäited: J. Pachelbel. Saraband G. Fr. Händel. Saraband A. Gretaninov. Nii kaunis hommik S. Pavljutenko. Fugetta 5. Suurvorm. 1-2 kerget sonatiini. Tasemenäited: V. Dehncomb. Sonatiin (C) J. Berkovit. Sonatiin (b) 6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 pala. Heliredelite arvestus: # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd + 1 pala. Heliredelite arvestus: b heliredelid nõuete kohaselt. 7. Hindeline esinemine. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise iseloomuga pala + 1 pala vabal valikul. 1.2.4. IV õppeaasta 1. Tehnilised nõudmised. I p/a. Do-, Sol-, Re-, La-, Mi-maoorid; la-, mi-, si-, fa#-, do#-minoorid. 2. ja 3. tempos (MM=240). Kk., akordid, D7 pööretega. II p/a. Sama helistikes Fa-, Si b-, Mi b-, La b-maoor; re-, sol-, do-, fa-minoor. 2. Etüüdid. 7-8 etüüdi. Tasemenäited: L. Schytte. Etüüd op. 160 nr. 19 J. Kepitis. Etüüd (48) L. Garuta. Etüüd (47) C. Czerny. Etüüdid op. 599 nr. 25, 30, 31 3. Palad. 5-6 pala. Tasemenäited: I. Pakri. Idamaine tants A. Hasselmann. Vokk Soome rahvaviis - Taevas on sinine Eesti rahvaviis - Pille polka A. Rekaius. Karupoja unistus 4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 pala. Tasemenäited: G. Fr. Händel. Menuett J. S. Bach. Polonees D. Scarlatti. Larghetto 5. Suurvorm. 1-2 sonatiini või selle osa. Tasemenäited: J. Berkovit. Sonatiin (C) I osa C. M. Weber. Sonatiin 4-le käele N. Rakov. Sonatiin (Dm) C. Gurlitt. Sonatiin C-duur op. 214 nr. 1 6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 pala. Heliredelite arvestus: # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd polüfoonilise iseloomuga pala. Heliredelite arvestus: b heliredelid nõuete kohaselt. 7. Noorema astme lõpueksam. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise iseloomuga pala + suurvorm või selle osa + 1 pala vabal valikul. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V õppeaasta 1. Tehnilised nõudmised I p/a. Do-, Sol-, Re-, La-, Mi-, Si-maoorid; la-, mi-, si-, fa#-, do#-, sol#-minoorid. 2. ja 3. tempos MM=120; MM=240. Kk., akordid, D7 pööretega, T-S-D-T järgnevused. II p/a. Sama helistikes: Fa, Si b, Mi b, La b; re, sol, do, fa. 2. Etüüdid. 5-6 etüüdi. Tasemenäited: E. Mertke. Etüüd C. Czerny. Etüüdid op. 599 nr. 38, 54, op. 139 nr. 24 3. Palad. 5-6 pala. Tasemenäited: H. Otsa. Muinasjutt Eesti rahvaviis - Tiideratas J. Jahnina. Muistne viis A. Hataturjan. Andantino P. Hadijev. Väikesed prelüüdid (III, IV) 4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3-4 pala. Tasemenäited: J. Chr. Bach. Anglaise G. Fr. Händel. Sonatiin J. Vanhall. Menuett 5. Suurvorm. 1-2 sonatiini või selle osa või variatsioonid. Tasemenäited: L. Dussek. Rondo (G-duur sonatiini II osa op. 20 nr. 1) V. Reiman. Väike sonatiin F. Spindler. Sonatiin C-duur op. 157 nr. 1 I, II osa D. Steibeldt. Sonatiin C-duur op. 33 I, II osa 6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 polüfoonilise iseloomuga pala. # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd + 1 pala. b heliredelid nõuete kohaselt. 7. Hindeline esinemine. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise iseloomuga pala + suurvormi osa või 1 pala vabal valikul. 1.3.2. VI õppeaasta 1. Tehnilised nõudmised. I p/a. Kõik # heliredelid 2. ja 3. tempos; MM=120 ja MM=240. KK, akordid pööretega, arpedo. Maoorides D7 pööretega. Minoorides >VII7 pööretega. II p/a. Sama kõigis b helistikes. 2. Etüüdid. 5-6 etüüdi. Tasemenäited: J. Mazas. Etüüd A. Skuete. Etüüd (49.) O. Magidenko. Etüüd C. Czerny. Etüüdid op. 139 nr. 35, 47 3. Palad. 5-6 pala. Tasemenäited: R. Tobias. Igatsus kevade järele Eesti rahvaviis - Laisad neiud (E. Roode) P. Hadijev. Väikesed prelüüdid (II, V, VIII) Vana valsiviis - Kandlega kiigemäel 4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 2-3 pala. Tasemenäited: J. Vanhall. Andante cantabile J. Fischer. Chacanna Fljarkovski. Mõtisklus 5. Suurvorm. 1-2 sonatiini, selle osa või variatsioonid. Tasemenäited: F. Spindler. Sonatiin C-duur op. 157 nr. 4 V. Kaminskis. Väikesed variatsioonid C. Gurlitt. Sonatiin C-duur I osa op. 188 nr. 1 6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd + 1 polüfoonilise iseloomuga pala. # heliredelid nõuete kohaselt. II p/a. 1 etüüd + 1 pala. b heliredelid nõuete kohaselt. 7. Hindeline esinemine. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise iseloomuga pala + suurvorm või selle osa + 1 pala vabal valikul. 1.3.3. VII õppeaasta 1. Tehnilised nõuded. I p/a. Kromaatiline heliredel noodist "do". Kõik # heliredelid tempos MM=132. Kk. pööretega. Maooris D7 pööretega. Minooris >VII7 pööretega. II p/a. Sama b helistikes. 2. Etüüdid. 5-6 etüüdi. Tasemenäited: T. Hrennikov. Etüüd V. Kotov. Etüüd L. Brouwer. Etüüd C. Czerny. Etüüdid op. 599 nr. 51, 86; op. 139 nr. 99 3. Palad. 5-6 pala. Tasemenäited: A. Männik. Jäälilled. Tsüklist Aastaring F. Mendelssohn-Bartholdy. Laulu tiivul M. Siimer. Mängutoos J. S. Bach. Prelüüd C-duur Eesti rahvaviis - Küla mull' ütleb (J. Zeiger) 4. Polüfoonilise iseloomuga palad. 3 pala. Tasemenäited: J. S. Bach. Prelüüd e-moll J. S. Bach. Menuetid Tellosüidist K. Rugge. Divertisment nr. 3 5. Suurvorm. Sonaat, kontsertiino, kontsert, selle osa või variatsioonid. Tasemenäited: Fr. Händel. Harfikontsert B-duur, II osa G. Taniel. Kontsertiino 2-le kandlele J. Maisonnier. Variatsioonid (Orig. kitarrile) 6. Esinemispraktika. I p/a. 1 etüüd. Heliredelite arvestus: kõik # heliredelid vastavalt nõuetele. Kromaatiline heliredel "do"-st. II p/a. 1 pala. Heliredelite arvestus: kõik b heliredelid vastavalt nõuetele. 7. Vanema astme lõpueksam. Kevadel: 1 etüüd + 1 polüfoonilise iseloomuga pala + suurvorm või selle osa + 1-2 pala vabal valikul. Lisa 12 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde PLOKKFLÖÖT 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Plokkflöödil võiks muusikakoolides olla kahesugune koht. Esiteks sobib ta ettevalmistavaks pilliks kõikidele teistele puhkpillidele. Loomulikult peaks muusikaõpinguid alustama võimalikult varases eas. Kuid praktika on näidanud, et kui laps alustab mõne suurema puhkpilli õppimist liiga vara, siis kaasnevad sellega sageli suured pinged tema füüsises, millest hiljem on raske vabaneda. Sel põhjusel ongi leitud, et ettevalmistavaks pilliks on sobivaim plokkflööt. Seda pilli võiks õppida juba 7-aastaselt, äratades lapses muusikahuvi, arendades tema kujundlikku mõtlemist ja fantaasiat, rütmi- ja muusikatunnetust, artikulatsiooni ja fraseerimist, kuulmisteravust ja noodilugemist, vormitaju ja hingamist, sõrmetehnikat ja tööharjumust. Kui lapse muusikalisele haridusele on 4-5 aasta jooksul niisugune alus pandud, siis üle minnes mõnele suuremale puhkpillile on tema edasisele arengule eeldused jubas. loodud. Teisest küljest on plokkflööt väga rikkaliku kunstiväärtusliku repertuaariga soolopill, aga ka ansambli- ja orkestripill. Siit tuleneb, et osa õpilasi võiks lõpetada muusikakooli plokkflöödi alal ja üks väike osa võiks ka jätkata selle pilliga oma haridusteed. Käesolev ainekava on kehtiv 7-aastase õpiajaga muusikakoolides, arvestusega, et õppima asuvad 7-8-aastased lapsed. Ainekava aitab õpetajal, õpilasel ja lapsevanemal teadvustada õppetöö eesmärke ja sisu ning seega ka õppet��öd planeerida. Ainekava kehtestab õppeaasta nõuded ja korrastab hindamist. Ainekava ei sea latti kuigi kõrgele ja püüab vabastada õpetajat soovist õpilase arengut forsseerida. Ainekava peaks võimaldama iga pala maksimaalset kunstilist teostust. Võib loota, et ainekava aitab õpilasel omandada õiget ja head mängutehnikat, nii et järgmises kooliastmes ei peaks õpilane midagi ümber õppima. Heliredelite käsitlust ei ole kahjuks võimalik viia sünkrooni solfedoga, sest näiteks D-duur on suhteliselt lihtne, aga h-moll üldsegi mitte. Etüüdide vähene kaal tuleneb kahest asjaolust. Ühest küljest pole nende järele esimestel õppeaastatel suuremat vajadust, kuna mängutehnika tuleb kätte huvitavama repertuaari - palade kaudu. Küll aga on soovitatav vajaduse korral ise välja mõelda sõrmeharjutusi. Teisest küljest on spetsiaalselt plokkflöödile kirjutatud ja samas ka kättesaadavate etüüdide hulk veel väike. Palade repertuaari on tunduvalt laiendatud. Loomulikult on repertuaari nimekiri avatud. Suurt rõhku on pandud laulude mängimisele, sest laulutekstid, mis kannavad mingit sõnumit, pilti, meeleolu ja tundeid, ergutavad loodetavasti õpilase fantaasiat ja kujundlikku mõtlemist, ja nii ehk harjub õpilane püüdlema ka sisukama esituse poole. Lastelaule, eesti ja teiste rahvaste laule ning koraale võiks käsitleda I-III õppeaastal, sest nii sisuline kui mängutehniline aspekt langeb siin hästi kokku. Mõistagi on kasulik ka vanemates klassides neid valdkondi mitte tähelepanuta jätta, vaid aeg-ajalt nendega süvendatult tegelda. Paljude teiste rahvaste laulude kogumikud on küllaltki kättesaadavad. Neid laule esineb ka kooli laulikutes. Nende kaudu võiks laps saada aimu teiste rahvaste kultuurist. Esmalt on soovitatav kuulmise järgi õppida laule, mida laps juba oskab. Uue laulu puhul peaks seda kõigepealt laulma õppima, siis alles pillil mängima. Instrumentaalne rahvamuusika on rahvalaulust tehniliselt nõudlikum ja seega võiks leida käsitlemist III-V õppeaastal. Keskaja laulud on keskeltläbi lihtsamad, tantsud aga küllaltki virtuoossed. Mõni estampie või saltarello sobiks hästi ka lõpukavva. 16. sajand on eriti rikas muusika poolest, mida väga sageli mängiti plokkflöötidega ja mis nii sisuliselt kui mängutehniliselt sobib II-V klassi. Ansamblis võiks seda muusikat kooli lõpuni kasutada. Kui renessansstantsudega on juba tegeldud, siis võib asuda süidi juurde. Süidis on uudseks probleemiks karakterite kiire vaheldumine ja pikem vorm, mis nõuavad vastavalt suuremat ümberlülitusvõimet ja vastupidavust. Süite võiks olemasolevatest tantsudest ka ise koostada. Barokktantsude õppimist tuleks alustada lihtsamatest ja tüüpilisematest. Sobivaid tantse võib leida nii sonaatidest kui süitidest. Sageli on sonaadi osad väga erineva raskusastmega. Kui sonaat tervikuna jääb raskeks, siis võib võtta ainult kaks osa - aeglase ja kiire. Vanemates klassides võiks vormitunnetuse huvides sonaati mängida siiski tervikuna. Diigi karakteri väljamängimine nõuab artikulatsiooni, sõrmede ja hingamise väga head koostööd kiires tempos, mis võiks hästi õnnestuda vast alles VII õppeaasta õpilasel. Paljud plokkflöödiõpikud sisaldavad teemasid mitmesugustest muusikaajaloo tähtteostest. Neil on rohkem üldhariv osa ja nende käsitlemine võiks toetada muusikaliteratuuri õpinguid. Õpingute lõpetamist plokkflöödikontserdiga ei saa pidada mingiks omaette taseme n��itajaks. Sama sisulise ja tehnilise raskusega repertuaari on suures valikus. Kuna orkestripartii saab kõlada hästi vaid orkestri esituses, siis on kontserdi mängimine soovitatav vaid väikse saateorkestri olemasolu korral. Nüüdisaegne plokkflöödimuusika on enamasti tehniliselt väga nõudlik. Samas on kirjutatud ka lihtsamat õppeotstarbelist repertuaari. Kui see on muusikaliselt väärtuslik ja lapsele vastuvõetav, siis võiks see leida käsitlemist ka varem. Laste loovus on teadagi suur, ilmekalt ilmneb see kujutavas kunstis. Et ka muusikas võiks laste loovus õitsele puhkeda senisest suuremal määral, selleks tuleks seda kogu stuudiumi vältel toetada. Omal kohal on nii lihtne varieerimine, kaunistamine kui ka improvisatsioon. Alt-plokkflöödile võiks üle minna siis, kui see noore mängija kätele asjatuid pingeid ja vale hoidu ei põhjusta. Olgu küll öeldud, et sonaatide valik sopran-plokkflöödile on mõnevõrra piiratud. Alt-plokkflöödi repertuaar helistikku muutmata üldiselt sopranile ei sobi - jääb kõrgeks ja see lisab täiendavaid probleeme. Ainekava ei tee ettekirjutusi ansambli kohta. Kahtlemata on ansamblimäng kõige erinevamates koosseisudes, eeskätt "Orffi-pillidega", poogen- ja näppepillidega ning klavessiiniga ääretult vajalik läbi kogu stuudiumi. Kuna aga võimalused on koolides väga erinevad, siis jääb ansamblitöö täielikult õpetajate korraldada. 1.2. ÕPPESISU I õppeaasta C-duur 1/4-nootides, MM=60. Lastelaulud, rahvalaulud, koraalid. Kohustuslik - 20 pala. Variatsioonid, improvisatsioon. II õppeaasta D-duur 1/4- ja 1/8-nootides, MM=60, trioolides, tertsides ja legato. Kk 1/4- ja 1/8-nootides, trioolides ja legato. d-moll samad mänguvõtted, trioolides ja tertsides ainult loomulik moll. C-duur 1,5 oktaavi 1/4- ja 1/8-nootides, MM=60, trioolides, tertsides ja legato. Kk 1/4- ja 1/8-nootides, trioolides, legato, 3-arpedo. F-duur 1 oktaav, samad mänguvõtted. Lastelaulud, eesti ja teiste rahvaste laulud, koraalid, keskaja laulud, renessansslaulud ja tantsud. Kohustuslik - 27 pala. Variatsioonid, improvisatsioon. III õppeaasta G-duur - samad mänguvõtted; g-moll - samad mänguvõtted. C-duur, D-duur, d-moll, F-duur - samad mänguvõtted, lisaks 1/16-nootides topeltkeelega. Lastelaulud, eesti ja teiste rahvaste laulud ja pillilood, koraalid, keskaja laulud, renessansslaulud, tantsud ja süidid. Kohustuslik - 27 pala. Variatsioon, improvisatsioon. IV õppeaasta e-moll - samad mänguvõtted; a-moll - samad mänguvõtted. Kordamine: C F d G e D a g - samad mänguvõtted + V7 in C in g. Eesti ja teiste rahvaste folkloor, koraalid, keskaja laulud, renessansslaulud, tantsud ja süidid, barokktantsud, sonaadi osad, teemad muusikaliteratuuri tähtteostest. Kohustuslik - 23 pala. Variatsioon, improvisatsioon. V õppeaasta B-duur - samad mänguvõtted. C-duur - 2 oktaavi. Kordamine: C F d G e B g a. Eesti ja teiste rahvaste folkloor, koraalid, renessansslaulud, tantsud, süidid, barokktantsud, sonaadi osad, teemad muusikaliteratuuri tähtteostest. Kohustuslik - 20 pala. Variatsioon, improvisatsioon. I-V õppeaasta võiks toetuda T. Sepa "Plokkflöödi õpikule", mille vihikud on välja antud klasside kaupa ja mis tervikuna arvestab käesolevat ainekava. Mõistagi võib kasutada teisi õpikuid, palade kogumikke ja muud õppematerjali. VI õppeaasta h-moll - samad mänguvõtted. Kordamine: C a F d G e B g D h VII7 in a, in g. Eesti ja teiste rahvaste folkloor, koraalid, keskaja tantsud, renessansslaulud, tantsud ja süidid, barokktantsud, sonaadid, kontserdid, nüüdisaegne plokkflöödimuusika, teemad muusikaliteratuuri tähtteostest. Kohustuslik - 17 pala. Variatsioon, improvisatsioon. VI õppeaasta tasemenäited: Linde Höffer C v. Winterfeld. 12 etüüdi altplokkflöödile nr. 1 ja 2 R. Valentine. 12 sonaati nr. 1-6 J. B. (John) Loillet. 6 sonaati Ph. de Lavigne. 6 sonaati nr. 5 ja 6 VII õppeaasta Läbivõetud heliredelite kordamine. Eesti ja teiste rahvaste folkloor, koraalid, keskaja tantsud, renessanss-süidid, barokktantsud, sonaadid, kontserdid, teemad muusikaliteratuuri tähtteostest, nüüdisaegne plokkflöödimuusika. Kohustuslik - 12 pala. Variatsioon, improvisatsioon. VII õppeaasta tasemenäited: Linde Höffer C v. Winterfeld. 12 etüüdi altplokkflöödile nr. 3. ja 4 B. Marcello. Sonaat B-duur op. 1 nr. 6 J. Chr. Pepusch. Sonaadid F. M. Veracini. 12 sonaati nr. 10 d-moll A. Vivaldi. Sonaat op. 13 nr. 2 C-duur R. Valentine. Sonaadid nr. 7-12 G. Fr. Händel. Sonaadid g-moll ja F-duur Ph. de Lavigne. 6 sonaati nr. 1-4 Lisa 13 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde FLÖÖT 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. Õpetuse eesmärgid Flöödimängu õppimist on soovitatav alustada 9-10-aastaselt. Õiged algteadmised flöödi mängimisel: - kehahoiu ja käte asetus; - sõrmede ja keele koostöö; - sügav ja kiire hingamine; - pingevaba tooni tekitamine; - õhu toe kasutamine; - flöödi häälestamine; - puhas intonatsioon ja selle parandamise võtted mängu ajal; - fraseerimine ja vabalt musitseerimine; - lihtsamate strihhide kasutamine; - enese kuulamine. Õpilane esineb alates I klassi viimasest veerandist kooli kontsertidel iga veerandi lõpus, mängides 2 erineva iseloomuga pala. Tehnilisel arvestusel, mis toimub 2 korda aastas mängib õpilane sel poolaastal õpitud heliredelitest ühe duur- ja ühe moll-heliredeli. Esinemised on hindelised ja hinne märgitakse tunnistusele. 1.2.2. I õppeaasta Mänguõpetus algab esimesest oktaavist (erandjuhtudel võib alata ka teisest oktaavist). Aasta jooksul õpitakse: 8-10 lihtsat pala (rahvalaulud, lastelaulud või klassikalised lastepalad); 10-12 lihtsat harjutust või etüüdi; heliredelid ühe märgini (F, G, CCa) üle ühe oktaavi. I astme kolmkõlanoote võib soovi korral mängida ka pööretega 3 noodi kaupa. Tasemenäited: 1. W. A. Mozart. Allegretto 2. J. S. Bach. Koraal 3. J. Haydn. Arietta 4. F. R. Schubert. Valss 5. Lastelaulud, rahvalaulud 1.2.3. II õppeaasta Saavutada vaba toon diapasoonis d1-f3. Hingamine viia võimalikult sõltuvusse muusikalistest fraasidest. Aasta jooksul õpitakse: 8-10 väikest pala; 8-10 lihtsat harjutust või etüüdi; heliredelid (maoorid ja minoorid) kahe märgini üle kahe oktaavi (kui diapasoon ei võimalda, siis kombineerida või mängida üle ühe okt.). Tasemenäited: 1. W. A. Mozart. Karjuse laul 2. Tehhi rahvalaul - Karjane 3. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke 4. C. W. Gluck. Tants 5. E. Aavik. Mängides dässi 6. R. Eespere. Hällilaul 7. J. S. Bach. Katkend talupoja kantaadist 8. B. Bartk. Rahvalaulud 1.2.4. III õppeaasta Aasta jooksul õpitakse: 8-10 erineva karakteriga pala; 8-10 etüüdi; heliredelid (duurid, mollid) 3 märgini; I astme kolmkõla koos pööretega 4 noodi kaupa. Kromaatiline helirida üle ühe okt. Ansamblimängu alustatakse duoga. Aastas õpitakse vähemalt 4 pala. Noodilugemisel kasutada I kl. tasemega palu või etüüde. Õpitakse tegema pala analüüsi (helistik, taktimõõt, vorm). Õpilane peab tundma kõiki palas esinevaid muusikalisi termineid (tempod, dünaamika). Tasemenäited: 1. L. van Beethoven. Saksa tants 2. E. Grieg. Valss (c-moll) 3. A. Hataturjan. Andantino 4. V. Schutt. Päikesejänkud 5. A. Corelli. Prelüüd ja gavott 6. H. Purcell. Karjane 7. L. Weiner. Tants 1.2.5. IV õppeaasta Tutvumine topeltstakaatoga. Selle kasutamine kiiretes repetitsioonides. Repertuaar laieneb tänapäeva helikeelega atonaalsesse muusikasse. Põgus tutvumine suurvormiga. Diapasoon -1-a3. Õpilane alustab võimaluse korral mängu orkestris. Aasta jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist üks suurvorm (vähemalt 2 osa); 8-10 etüüdi, neist paar topeltstakaato harjutamiseks; heliredelid 4 märgini; I astme kolmkõla koos pööretega 4 noodi kaupa. Kiirus on 50-60. Strihhid - detache, legato, stakaato ja segastrihhid. Kromaatiline helirida. D7 pikk arpedo (duuris) ja VII7 pikk arpedo (mollis) aeglases tempos (MM=60). Ansamblis võetakse läbi 4 pala aastas. Noodilugemisel mängitakse II kl. tasemega repertuaari ja hakatakse läbi võtma orkestripartiisid. Tasemenäited: 1. F. M. Veracini. Sonaadid 2. B. Marcello. Sonaadid 3. A. Corelli. Gigue 4. F. R. Schubert. Serenaad 5. J. Field. Nokturn 6. F. J. Gossec. Gavott 7. B. Bartk. Õhtud külas 8. D. ostakovit. Valss-skertso Noorema astme lõpueksam Eksamil mängib õpilane: 1 etüüdi soovitatavalt peast; 2-3 eri iseloomuga pala peast. Nooremale astmele soovitatavad kogumikud: 1. Luha, E. Flöödiõpik algajaile. 2. Platonov, N. Flöödikool. 3. Towarnicki, E. Flöödikool I. 4. Jeney, Z. Fuvola iskola. või ka muud kaasaegsed flöödinoodid. Etüüdid: 1. Köhler, E. Schule für die Flöte. 2. Bantai, J., Kovacs, I. Selected Studies for Flute I. 3. Tomaszewski, F. Wybor etiud na flet I. Palade kogumikud: 1. Kogumik flöödile, I-II klass. Moskva, 1976. 2. Flöödipalu I klassile. Kiiev, 1989. 3. Kovacs, I., Bantai, V. Flöödimuusikat algajaile. 4. Leichte Kammermusik für Flöte. Bantai-Kovacs Editio Musica, Budapest. 5. Leichte Vortragsstücke für Flöte. Bantai-Kovacs Editio Musica, Budapest. 6. Kleine Vostrapstücke für Flöte. Bantai-Kovacs Editio Musica, Budapest. 7. Marcello, B. Sonaadid. 8. Veracini, F. M. Sonaadid. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. Õpetuse eesmärgid Anda õpilase arenguks mitmekülgseid võimalusi. Mängida erinevates ansamblites ja orkestrites ning valmistada ette edasiõppimiseks. Põhinõuded: süvenenud ja väljendusrikas musitseerimine, tehniline vabadus, puhas intonatsioon, teoste sisu lahtimõtestamine, vormi analüüs. Õpilane esineb iga veerandi lõpus kooli kontsertidel, esitades peast 1-2 pala. Tehnilistel arvestustel, mis toimuvad 2 korda aastas, mängib õpilane sel poolaastal õpitud heliredelitest ühe duuri ja ühe molli ning ühe etüüdi. Esinemised on hindelised ja hinne märgitakse tunnistusele. 1.3.2. V õppeaasta Töö toimub tehnilise täiustamise suunas. Melismid. Repertuaar laieneb suurvormidele. Aasta jooksul õpitakse: 6-8 pala, neist 1-2 suurvormi või osa suurvormist; 8-10 etüüdi erinevate tehniliste võtete omandamiseks; heliredelid üle kahe oktaavi 5 märgini. Kiirus MM=60. D7 ja VII7 pikk arpedo sama kiirusega. Lühike arpedo. Kromaatiline helirida. Strihhid - legato, detache, stakaato ja segastrihhid (rütme varieeritakse). Ansamblis õpitakse 4 pala aastas. Noodilugemisel kasutatakse III kl. tasemega repertuaari ja mängitakse orkestripartiisid. Tasemenäited: 1. J. Vanhal. Sonaat 2. J. S. Bach. Nali 3. J. S. Bach. Sitsiliana 4. M. Moszkowski. Hispaania tantsud 5. C. M. Weber. Meretüdrukute tants 6. D. Rossini. Andante 7. S. Rahmaninov. Itaalia polka 8. C. Debussy. Linalakk tütarlaps 9. C. Saint-Saens. Luik 1.3.3. VI õppeaasta Repertuaar laieneb vanamuusika ja levimuusika anrisse. Levimuusikas tutvutakse ka dässilike rütmide ja strihhide eripäraga (stiili küsimused ragtime'is ja swingis). Topeltstakaatot kasutatakse palades, etüüdides ja heliredelites. Aasta jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist 2 suurvormi, milles on vähemalt 2 osa ja 1-2 levimuusikasse kuuluvat pala (ragtime, swing). R. Valgre, J. Joplin; 8-10 etüüdi; heliredelid üle kahe oktaavi 6 märgini. Ansamblimängus laieneb repertuaar vanamuusikale. Aastas õpitakse 4 pala. Noodilugemisel kasutatakse IV kl. tasemega repertuaari ja suuremat rõhku pannakse orkestripartiide mängimisele. Tasemenäited: 1. G. Ph. Telemann. Sonaadid 2. G. Fr. Händel. Sonaadid 3. F. J. Gossec. Tamburiin 4. J. S. Bach C Ch. Gounod. Ave Maria 5. J. Brahms. Ungari tants nr. 19 6. N. Rakov. Skertsino 7. L. Auber. Presto 1.3.4. VII õppeaasta Kõige seniõpitu viimistlemine ja süvendamine. Õpilane oskab määrata või muuta iseseisvalt strihhe, fraase ja põhjendada neid. Tutvumine frullatoga. Vaba tooni saavutamine diapasoonis c1-c4. Aasta jooksul õpitakse: eksamikava - 1-2 atonaalset või dässiliku kallakuga pala (ragtime, swing); 4-6 etüüdi; heliredelite ja arpedode viimistlemine kõikides tonaalsustes. Kiirus 60-70. Ansamblis mängitakse 4 teost aastas. Noodilugemisel kasutatakse IV ja V kl. repertuaari 1 pala tunnis. Jätkub orkestripartiide mängimine. Tasemenäited: 1. I. Pauer. Capriccio 2. H. R. Sinisalo. Miniatuurid 3. C. Debussy. Paadis 4. Fr. Schubert. Ave Maria 5. G. Ph. Telemann. Sonaadid 6. A. Vivaldi. Sonaadid 7. H. Eller. 3 pala 8. A. Dvorak. Humoresk 9. G. Bizet. Menuett Vanema astme lõpueksam Eksami kavas mängib õpilane: ühe suurvormi (vähemalt 2 osa) peast; 2 erineva iseloomuga pala peast. Üks pala võib olla asendatud ansamblipalaga, mille võib esitada noodist; ettevalmistamata pala IV-V klassi programmist klaverisaatega. Tehnilisel eksamil: üks etüüd komisjoni valikul kolmest ettevalmistatud etüüdist; 1 duur ja 1 moll kõigist õpitud heliredelitest. Õppetöö plaani koostamisel lähtub õpetaja programminõuetest, kuid võib sellesse teha aastate lõikes ka suuremaid või väiksemaid korrektuure. Tähtis on lõpptulemus. Kuidas seda saavutada, oleneb õpetaja pedagoogilisest oskusest ja taktitundest, lähtudes õpilase individuaalsetest omadustest. Vanemale astmele soovitatavad kogumikud: 1. Kogumik flöödile, V klass. Moskva, 1972. 2. Kogumik flöödile, V klass. Kiiev, 1981. 3. Platonov, N. Flöödikool. Moskva, 1988, 1964. 4. Towarnicki, E. Flöödikool II, III. Poola. 5. Jeney, R. Flöödikool II. Budapest, 1972. 6. Album flöödiõpilasele. Kiiev, 1974. 7. Nõukogude heliloojate palu. Moskva, 1974. 8. Haydn, J. 12 pala muusikakellale. London, 1975. 9. Pauer, I. -apricco. Moskva, 1974. 10. Doflein, E. 16 flöödisoolot. Mainz, 1970. 11. Sinisalo, H. R. 3 miniatruuri. Budapest. 12. Platonov, N. Etüüdid. Moskva, 1968. 13. Dobrzynski, I. F. Andante ja Rondo. Poola. 14. Palad ja etüüdid. Moskva, 1973. 15. Faure, G. Hällilaul. 16. Händel, G. F. Sonaadid. 17. Telemann, G. F. Sonaadid. 18. Eller, H. Kolm pala flöödile. 19. Faure, G. Siciliana. Lisa 14 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde KLARNET 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava Klarnetimängu õppimist soovitatakse alustada 9-10 a. vanuselt. Võib alustada ka 11-12 a. vanuselt. Hilisem alustamine ei anna enam nii häid tulemusi. Kõik sõltub siiski lapse füüsilistest eeldustest. Kui laps on väikest kasvu või nõrgema kehaehitusega, võib alustada klarnetiga in -, mille sõrmede vahe on tunduvalt kitsam ja sobib paremini pisemale käele. Alguses on soovitatav pilli otsa millegagi toetada või kasutada kaelarihma, et kogu pilli raskus ei lasuks parema k��e pöidlal. Esimese õppeaasta esimesel poolaastal õpilasel kohustuslikke esinemisi ei ole. Esimese õ/a. II poolaastast alates esineb iga õpilane vähemalt korra poolaasta jooksul 2 eriilmelise palaga osakonna kontsertidel. Tehnilisi arvestusi korraldada vastavate etüüdide ja heliredelitega kummalgi poolaastal üks. Nii esinemise eest kontsertidel kui ka arvestustel pannakse õpilastele hinded ja need hinded kantakse tunnistusele. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I õppeaasta Esmatähelepanu tuleks pöörata kohe sellele, et õpilane saaks alustada õppimist korralikul pillil, korraliku huuliku ja kvaliteetse keelega. Õpilasel peab algusest peale tekkima vaba ja kõlav toon, hiljem seda enam ei saavuta. Kohe tuleb ka näidata õpilasele pilli kokkupaneku õigeid võtteid ja hoolitsemist oma instrumendi eest. Näidata keele ettevalmistamist ja selle täpset asetamist huulikule. Vastasel juhul ei teki õiget tooni. Instrumendi korrashoid ja keele lihvimine olgu õpetaja töö. Kohe esimesest tunnist alates tuleb pöörata erilist tähelepanu huuliku õigele kaugusele üle hammaste, huulte hoiule, õigele sissehingamisele ja väljapuhumisele. Õpetajal tuleb seda pidevalt ette näidata ja selle täitmist nõuda. Veel tuleb tähelepanu pöörata käte asetusele, sõrmede tööle ja keele õigele liikumisele, igapäevasele pikkade nootide puhumisele (5-10 min.), õigele sissehingamisele ja väljapuhumisele. Aasta jooksul õppida: 8-10 eriilmelist pala, 8-10 etüüdi. Tasemenäited: 1. Poisid ritta - Eesti lastelaul 2. Meil aiaäärne tänavas - Eesti rahvalaul 3. G. Ernesaks. Rong see sõitis 4. K. A. Hermann. Kevadel 5. Mutionu pidu - Eesti rahvalaul 6. Kurb meel - Eesti rahvalaul 7. Jaan läheb jaanitulele - Eesti rahvalaul 8. Uhti uhti uhkesti - Eesti rahvalaul 9. Liiri lõõri lõokene - Eesti rahvalaul 10. Oh mina väike mehikene - Eesti rahvalaul 11. Isamaa mälestus - Eesti rahvalaul 12. J. Kaljaspoolik. Andante 13. J. Kaljaspoolik. Künnipoisi laul 14. Tiiu talutütrekene - Eesti rahvalaul 15. Igal ühel oma pill - Eesti rahvalaul 16. Süda tuksub - Eesti rahvalaul 17. Püha öö - Jõululaul (Gruber) 18. I. Berlin. White Christmas 19. R. Rodgers. Edelweiss 20. Clementine - Ameerika viis 21. oti rahvaviis 22. Inga klockor ringer mer - Rootsi klarnetikoolist (Norbin) 23. Long long time ago - Inglise viis (Bayly) klarnetikoolist 24. Leedu viis - S. Rozanovi klarnetikoolist 25. Kägu - S. Rozanovi klarnetikoolist 26. Lendas tuvi - S. Rozanovi klarnetikoolist 27. Easy Performance pieces for clarinett. Klarnetipalade kogumik Etüüdid: 1. L. Eerola. 30 etüüdi algajatele 2. A. Regi. Klarnetimängu õpetus. I osa (kergemad etüüdid) 3. S. Rozanov. Klarnetikool (kergemad etüüdid) 4. N. Gurfinkel. Klarnetikool (kergemad etüüdid) Ansamblitest soovitame kõikides klarnetiõpikutes olevaid kergemaid duette-triosid vastavalt õpilase võimekusele. Näiteks: "30 melodier klarinetter" (Rootsi). Klarnetikoolid: 1. Regi, A. Klarnetimängu õpetus. I osa. 2. Adventures in clarinett playing / P. van Bodegraven. - Inglise k. 3. Ployhar, D. Den moderna korpsskole. - Rootsi k. 4. Rozanov, S. Klarnetikool. 5. Gurfinkel, N. Klarnetikool. 6. Norbin, J. E. Jag lär mej spela klarinett. - Rootsi k. 7. Progressive Clarinet method / By A. Scott. - Inglise k. 8. Norbin, J. E. Klarnetikool. I osa. Heliredelid: I poolaastal Sol- ja Fa-maoor ühe oktaavi ulatuses. II poolaastal Sol, mi (kahe oktaavi ulatuses); Fa, re (kahe oktaavi ulatuses); Do, la (kahe oktaavi ulatuses) kolmkõlad ja nende pöörded 4 noodi kaupa kuni Sol2. 1.2.2. II õppeaasta Pidev tähelepanu pilli õigele hoiule. Hingamine toimugu juba muusikaliste fraaside järgi. Jälgida, et keele liikumine oleks vaba ja minimaalne. (Mitte kurgust kaasa liikudes.) Tihti selgitada õpilasele, et kurk peab olema pingevaba. Õppeaasta jooksul õppida: 8-10 erinevat pala, 8-10 etüüdi. Tasemenäited: 1. Labajala valss - Eesti rahvaviis 2. R. Eespere. Siis kui minu vanaema 3. Laula laula suukene - Eesti rahvaviis 4. O. Ita. Ema sünnipäev 5. R. Valgre. Tartu valss 6. R. Valgre. Narva valss 7. R. Valgre. Pühapäev Kadriorus 8. R. Valgre. Saaremaa valss 9. R. Rodgers. Oo kuis kaunis on hommik 10. L. van Beethoven. Koopaorav 11. V. Maikapar. Valss - Poola kogust 12. Fr. Schubert. Valss - Ungari kogust 13. Fr. Schubert. Saksa tants - Ungari (Berkesi) kogust 14. G. F. Händel. Menuett - Berkesi kogust 15. G. F. Händel. Bouree - Berkesi kogust 16. Leedu viis - S. Rozanovi koolist 17. N. Mjaskovski. Kevadine meeleolu 18. Ukraina hällilaul - S. Rozanovi koolist 19. E. Grieg. Norra laul - S. Rozanovi koolist 20. Marss ooperist Võluflööt - S. Rozanovi koolist 21. Palad kogumikust Easy Performance pieces for clarinett 22. M. Glinka. Põhjatäht - S. Rozanovi koolist 23. Cherry pink and apple blossom white - by Loui Cux 24. D. Weiss. What a wonderful world Etüüdid: 1. L. Eerola. 30 etüüdi klarnetile 2. A. Regi. Klarnetimängu õpetus. I osa (lõpuetüüdid) 3. A. Stark. 36 kerget etüüdi 4. A. Presman. Kerged etüüdid klarnetile 5. L. Kurkevit. Valik etüüde klarnetile. I osa Ansamblitest: 30 melodier för tre klarinetter - Rootsi (Suur valik igas raskusastmes triosid) Klarnetikoolid: 1. Regi, A. Klarnetimängu õpetus. I osa. 2. Rozanov, S. Klarnetikool (valikuliselt). 3. Getman, V. Klarnetikool. 4. Norbin, J. E. Jag lär mej spela klarinett (lõpupoolsed lood). Heliredelid: Do-la; Re-si; Fa-re; Si b-sol; Sol-mi + kolmkõlad ja nende pöörded 4 noodi kaupa 2. okt. ulatuses. Õppida staccato mänguvõtet. 1.2.3. III õppeaasta Jälgida, et õpilane mängiks pingevabalt ja et silmade vaade ei oleks suunatud maha sõrmedele, vaid näo kõrgusele seinale, muidu muutub kohe huuliku asetus ebasobivaks. Sisse viia punkteeritud rütm ja kuueteistkümnendikud. Noodilugemiseks kasutada lihtsamaid palasid II kl. repertuaarist. Staccato. Õppeaasta jooksul õppida: 8-10 erinevat pala; 8-10 etüüdi. Tasemenäited: 1. Keskmise raskusega lood klarnetile (väga hea valik klassikalist) 2. W. A. Mozart. Ave Verum 3. C. Saint-Saens. Luik 4. L. van Beethoven. Sonatiin 5. D. Kabalevski. Klounid 6. B. Bartk. Õhtud külas 7. F. Mendelssohn. Kevade laul 8. R. Schumann. Unelmad 9. W. A. Mozart. Külatantsud 10. L. van Beethoven. Polonees - Ungari Berkesi koolist 11. W. A. Mozart. Menuett - Ungari Berkesi koolist 12. J. Haydn. Serenaad - Ungari Berkesi kogust 13. W. A. Mozart. Jahimeeste koor ooperist Nõidkütt - Berkesi kogust 14. F. Chopin. Prelüüd - Berkesi kogust 15. A. Ljadov. Prelüüd 16. A. Ljadov. Fuuga - S. Rozanovi klarnetikoolist 17. N. Rimski-Korsakov. India külaliste laul - S. Rozanovi klarnetikoolist 18. G. F. Händel. Largo - S. Rozanovi klarnetikoolist 19. Serenaad - S. Rozanovi klarnetikoolist 20. V. Cosma. Only love Etüüdid: 1. A. Regi. Klarnetimängu õpetus. II osa etüüdid 2. L. Eerola. 25 etüüdi klarnetile 3. G. Demnitz. Elementarschule für Klarinette (kergemad etüüdid) 4. N. Gurfinkel. Klarnetikool (kergemad etüüdid) 5. A. Stark. 36 kerget etüüdi 6. A. Presman. Valitud etüüdid 7. S. Rozanov. Klarneti kool (valikuliselt) Ansamblid: 1. 30 melodier för tre klarinetten (raskemad) 2. Threes's a crowd clarinet trios 3. Londonderry air traditsionaal 4 klarnetile 4. H. Juurikase seatud triod, kvartetid klarnetile 5. A. Regi ansambliseaded (koolist) 6. 15 rahvalikku viisi 3 klarnetile 7. L. van Beethoven. Kevade kutse 3 klarnetile 8. Merill Knighton. Väike menuett 4 klarnetile 9. I. Kratochvil. Klarnetimängu õpik - sellest J. Vanhali väikesed triod nr. 50, 65, 78, 93 ja 103 Heliredelid: Eelmise aasta heliredelitele juurde õppida: Mi-maoor ja do-minoor; D7 ja pöörded 4 noodi kaupa; staccato. 1.2.4. IV õppeaasta Pidev õpilase õige pillihoiu ja tooni jälgimine. Erinevate strihhide kasutamine: detache, legato, staccato, tenuto. Trioolide, sünkoopide jne. tutvustamine. Harjutused 6/8; 9/8 ja 12/8 taktimõõdus. Melismide tutvustamine. Orkestripartiide harjutamine. Lehest lugemiseks kasutada II kl. repertuaari. Algastme lõpetamisel kasutada eksamil 3 eriilmelist pala. Üks neist võib olla ka suurvormi osa. Õppeaasta jooksul õppida: 8-10 eriilmelist pala, 8-10 etüüdi. Tasemenäited: 1. P. Taikovski. Sõnadeta laul 2. J. S. Bach. Adagio - Ungari (Berkesi) kogust 3. J. Haydn. Adagio - Ungari (Berkesi) kogust 4. F. Schubert. Sõjatants - Ungari (Berkesi) kogust 5. R. Schumann. Seherezade - Ungari (Berkesi) kogust 6. W. A. Mozart. Külatantsud - S. Rozanovi klarnetikoolist 7. K. Weber. Sonatiin 8. W. A. Mozart. Sonatiin 9. P. Taikovski. Nokturn 10. Lina - Eesti tantsud N. Gurfinkeli klarnetikoolist 11. Kalamees - Eesti tantsud N. Gurfinkeli klarnetikoolist 12. J. N. Hummel. Valss - Poola kogust 13. C. M. Weber. Mazurka - Poola kogust 14. N. tedrin. Nali 15. D. ostakovit. Romanss 16. C. Saint-Saens. Luik 17. W. A. Mozart. Ave Verum 18. A. Regi. Kolm pala eesti rahv. teemadel (vene väljaanne) 19. Keskmise raskusega lood klarnetile 20. 14 pala klarnetile (kergemad) // The clarinettist's collection. Book one Etüüdid: 1. A. Stark. Valitud etüüdid klarnetile 2. L. Eerola. 25 etüüdi klarnetile 3. A. Dolezal. 24 etüüdi klarnetile 4. G. Demnitzki klarnetikooli raskemad etüüdid Ansamblid: 1. James Poveri kogutud ansamblid (triod). I vihik 2. Klarinetten duos. II osa (Richter'i seaded) 3. Threes' a crowd clarinet trios 4. H. Juurika seatud triod, kvartetid 5. A. Regi ansambliseaded (koolist) 6. 15 melodier för 3 trumpeter (klarinetter) 7. Lihtsamad duod, triod, kvartetid kogust Clarinet sessions fun for two and three four clarinets - by Don Caccel and L. Gerhart Heliredelid: Eelmise õ/a. heliredelite kordamine, juurde õppida La-maoor ja fa#-minoor; D7 ja >VII7 koos pööretega 4 noodi kaupa. Staccato ja kromaatiline heliredel. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V õppeaasta Õpilase pidev jälgimine tunnis, et säiliks vaba ja kõlav toon ning pingevaba mäng. Et palade esitamine oleks vaba, väljendusrikas, intonatsioon puhas ja mäng tehniliselt korrektne. Melismide mängimine ja suurvormide tutvustamine. Orkestripartiide harjutamine. Lehest lugemiseks kasutada IV õ/a. noote. Aasta jooksul õppida: 8-10 eriilmelist pala, 8-10 etüüdi. Tasemenäited: 1. K. Oginsky. Adagio - Poola kogust 2. J. Kleczynski. Rondo - Poola kogust 3. Sonaadid ja parfiitod (sooloklarnetile, venekeelne kogumik) 4. Lugusid klarnetile (populaarsete lugude seaded klarnetile ja klaverile) 5. M. Moszkovski. Spanische Tänze 6. A. Regi. Karjuse laul (venekeelsest kogust) 7. F. Mendelssohn. Adagio (venekeelsest kogust 3. ja 4. klassile) 8. L. van Beethoven. Menuett (venekeelsest kogust 3. ja 4. klassile) 9. K. Karajev. Adagio (venekeelsest kogust 3. ja 4. klassile) 10. D. Pezetti. Presto (venekeelsest kogust 3. ja 4. klassile) 11. W. A. Mozart. Rondo (venekeelsest kogust 4. ja 5. klassile) 12. A. Blok. 3 akvarelli (venekeelsest kogust 4. ja 5. klassile) 13. A. Scarlatti. Sonaat (venekeelsest kogust 4. ja 5. klassile) 14. C. M. Weber. Sonatiin (venekeelsest kogust 4. ja 5. klassile) 15. A. Vivaldi. Giga - Ungari (Berkesi) kogust 16. B. Goodmani kogust "Jazz classic" palad (8 tk.) 17. P. Taikovski. Romanss 18. G. F. Händel. Andante (venekeelsest kogust 4. ja 5. klassile) 19. W. A. Mozart. Rondo - S. Rozanovi klarnetikoolist 20. G. F. Händel. Aaria variatsioonidega - S. Rozanovi klarnetikoolist 21. J. X. Lefevre. Sonaat nr. 1 22. J. X. Lefevre. Sonaat nr. 2 23. 14 pala klarnetile (raskemad) // The clarinettist's collection. Book one 24. R. Wagner. Adagio - kogust Etüüdid: 1. L. Eerola. 25 etüüdi klarnetile 2. G. Demnitzki klarnetikooli etüüdid (raskemad) 3. M. Etlik. Valitud etüüdid 4. L. Kurkevit. Valik etüüde. II osa 5. Kogumik Studio dresner tanzsinfoniker Ansamblid: 1. F. A. Hofmeister. Duette für klarinetten 2. Threes' a crowd triod 3. H. Juurika seatud triod, kvartetid 4. Adagio sostenuto (trio) kuni Fromtrio op. 24 5. L. van Beethoven. Trio 6. K. Jenkins. Smokey Joe (kvintett) 7. James Poveri kogutud ansamblid (triod). II vihik 8. D. Pedley. Five Folk Tunes (trio) 9. I. Shekov. Aquarellen. 4. kl. Heliredelid: Eelmise õ/a. heliredelite kordamine. Juurde õppida Mi-maoor ja do#-minoor. D7 ja >VII7. Kolmkõlad koos pööretega 4 noodi kaupa. Staccato ja kromaatiline heliredel. 1.3.2. VI õppeaasta Pidev töö igapäevaste harjutustega mängutehnika arendamiseks ja tooni kujundamiseks. Tutvustada ka dässmuusika rütme. Orkestripartiide harjutamine. Ansamblimäng. Aasta jooksul õppida: 8-10 eriilmelist pala, ka suurvormi osi; 8-10 etüüdi. Lehest lugemiseks kasutada V klassi repertuaari. Tasemenäited: 1. Debussy for clarinet, 6 pala (kergemad) 2. J. S. Bach. Sonaadid ja partiitad sooloklarnetile 3. Solistenparade für Klarinette - Saksa kogu 4. M. Moszkovski. Spanische Tänze (klarnetile) 5. S. Prokofjev. Tütarlaste tants liiliatega (venekeelne kogumik 3.-4. klassile) 6. D. Pesetti. Presto (venekeelne kogumik 3.-4. klassile) 7. K. Oginsky. Adagio - Poola kogust 8. F. Lessel. Menuett - Poola kogust 9. L. van Beethoven. Sonatiin (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 10. W. Gluck. Meloodia (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 11. M. Glinka. Vokaliis (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 12. A. Scarlatti. Sonaat re-min. (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 13. M. Mussorgski. alunja (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 14. Z. Fibich. Pastoraal (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 15. I. Karamõev. Intermezzo (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 16. B. Goodman. Jazz Classics 17. A. Gretaninov. Väike süit 18. L. van Beethoven. Menuett (venekeelne kogumik 3.-4. klassile) 19. P. Taikovski. Lillede valss Etüüdid: 1. M. Etlik. Valitud etüüdid (meloodilised, tehnilised) 2. K. Baerman. Valitud etüüdid (saatega) 3. A. Stark. 40 etüüdi 4. L. Kurkevit. Etüüdid II osa klarnetile 5. 31 etudes the developing cl. Ansamblid: 1. 12 klarnetiansamblit triost kuni sekstetini (klassika) 2. W. A. Mozart. Divertisment nr. 1 kolmele klarnetile 3. J. Haydn. Klarneti sekstett. Katkend Üllatussümfooniast. Arran. W. Johnson Heliredelid: Eelmise aasta heliredelite kordamine. Juurde õppida La b-maoor ja fa-minoor. D7 ja >VII7 koos pööretega 4 noodi kaupa. Staccato ja kromaatiline heliredel. 1.3.3. VII õppeaasta Eesmärgiks on kogu repertuaari tehniliselt vaba ja ilmekas mängimine. Lõpueksami kava õppimine. Orkestripartiide harjutamine. Ansamblimäng. Aasta jooksul õppida: 8-10 eriilmelist pala, sealhulgas suurvorme või nende osi, 8-10 etüüdi. Noodilugemiseks kasutada VI klassi repertuaari. Tasemenäited: 1. W. A. Mozart. Süit 2. C. M. Weber. I klarnetikontsert 3. M. Glinka. Vokaliis (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 4. C. Debussy. 6 pala klarnetile 5. V. Ojakäär. Lüüriline sonaat 6. P. Taikovski. Romanss 7. P. Taikovski. Ekspromt 8. B. Kail. Der moderne Jazz-klarnetist 9. V. Gezler. Verbunk - Ungari (Berkesi) kogust 10. W. A. Mozart. Tema con Variazione - kogust Klassische Wortragsstücke 11. N. Rimski-Korsakov. Kimalase lend 12. V. Gamalia. Kontsert-intermezzo 13. Z. Fibich. Pastoraal (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 14. M. Mussorgski. alunja (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 15. M. Moszkovski. Spanische Tänze 16. L. Milhaud. Kapriis (venekeelne kogumik 4.-5. klassile) 17. J. Medins. Romanss 18. J. S. Bach. Sonaadid ja partiitad sooloklarnetile (valikuliselt) Etüüdid: 1. Kloze. 20 etüüdi 2. A. Regi. Etüüdid 3. K. Baermen. 24 etüüdi klarnetile (saatega) 4. 31 etüüdi klarnetile (ingliskeelne väljaanne) 5. M. Etlik. Valitud etüüdid 6. L. Balassa-Berkesi klarnetikooli etüüdid 7. V. Reiman. Meri laulab. I kl. partii, II kl. partii Ansamblid: 1. J. Scherzel. 6 Klarinetten Duette 2. F. Hausdorfer. Suite vor vier Klarinetten 3. D. Pedley. Five Folk Tunes (triole) 4. H. Voxman. Klassikalisi ansambleid. I ja II vihik 5. R. Lätte. Let's Go - klarneti kvartetile 6. J. Thompson. Ghalumea Swing - kvartett 7. F. Hausdörfer. Süit 4 klarnetile 8. Fr. Kuhlau. Sonatiin 4 klarnetile 9. G. Jacob. Scherzetto, Pavan ja Hopakk - kvartett 10. A. Corelli. Allemand - kvartett 11. C. Debussy. Arabesk nr. 1 - kvartett 12. B. Eklund. Klarnetikvintett nr. 2 Heliredelid: Eelmine õ/a. heliredelite kordamine. Juurde õppida: Re b-maoor ja si b-minoor, Si-maoor ja do#-minoor, D7 ja >VII7 koos pööretega 4 noodi kaupa. Staccato ja kromaatiline heliredel. Edukamate õpilastega ja edasi õppima minejatega harjutada kuni 6.-7. võtmemärgini heliredeleid. Lisa 15 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde SAKSOFON 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava Kuna saksofon on kaalult suhteliselt raske instrument, siis sõltub tema õppimise alustamine õpilase kehalistest eeldustest - kasvust, üldfüüsilisest seisundist. Seega ei ole soovitav saksofonimängu alustada enne üheksandat eluaastat. Pillimängu segavaks võivad osutuda liiga ees või taga asetsev alalõug, väga kitsas alumine huul ja ebaühtlase pikkusega hambad. Antud ainekava on koostatud eeldusel, et õppimise alustaja on 9-10-aastane. Saksofoniõpinguid hiljem alustanuile tuleks õppeprogrammi kohandada vastavalt õpilase võimetele ja arengu tempole. 1.1. ÕPPESISU Õppeprotsess koosneb kahest osast: 1. Tehniliste oskuste arendamine - töö heliredelite, harjutuste ja etüüdidega. Aasta jooksul peaks õpilane läbi töötama 10-12 etüüdi. Tehnilised arvestused toimuvad alates 3. klassist kaks korda aastas ja on hindelised. Arvestuseks tuleb ette valmistada heliredelid (näit. 1. poolaastal dieesidega, 2. poolaastal bemollidega) ja kolm etüüdi. 2. Töö repertuaariga - palade, suurvormide ja ansamblitega. Soovitatav palade arv aastas on 8-10. Õpilaskontsertidel, millest on kohustuslik osa võtta vähemalt 2 korda aastas, tuleb peast ette kanda kaks eri karakteriga pala. Oluline koht on ansamblimängul, millega tuleks alustada juba 1. klassis õpetajaga koos musitseerides. Alates teisest ��ppeaastast tuleks ühel aastal toimuvatest kontsertidest esitada ansamblipalu (ühe peastmängitava pala asemel). Alates 4. klassist võiks õpilasel olla võimalik mängida orkestris. Õppetöö käigus tuleks arvestada veel järgmisi momente: 1. Lehest lugemise oskuse arendamine. Mängida nii soolo- kui ansamblipalu ning orkestripartiisid. Heliredelite arvestusel võib teha ka lehest lugemise kontrolli. 2. Kasvatada õpilases vaba ja loomingulist suhtumist muusikasse ja oma instrumenti. Lihtsamate improvisatsiooniharjutustega tuleks algust teha juba esimesel õppeaastal. Oluline on õpilane viia arusaamisele, et muusikat võib ka ise luua, mitte ainult noodist mängida. 3. Otsida võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks (näit. iseseisvate palade mängimine; play-a-long tüüpi õppematerjali kasutamine; õpilaste mängu helisalvestamine, andmaks neile võimalust end kuulata ja analüüsida; väljaspool kooli esinemisvõimaluste loomine). 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I õppeaasta Õppimist alustada hingamistehnika väljaarendamisest. 2-4 esimese tunni vältel tuleks töötada ilma pillita, ainult hingamisharjutustega. Õige suudimi väljakujundamiseks mängida 1-2 tunni vältel ainult huuliku ja pillikaelaga. Instrumendil mängimist alustada noodist si1, seejärel la1, sol1, do1, fa1, mi1, re1. Väga oluline on õige pillimänguasend. Jälgida, et õpilasel ei tekiks valesid pingeid. Algaja ei tohiks puhuda korraga üle kümne minuti. Pillimängimise vahel oleks soovitatav teha kehalisi harjutusi. Eriti kaela ja selja piirkonnale, mis pilli kandmise raskusest tingituna kiiresti väsivad. 1. Helistikud Do, Sol, Fa, la (ainult harmooniline), põhikolmkõla pikk kuju, mängida nii detaches ja legatos. Esimesel õppeaastal peab õpilane omandama diapasooni do1-do (nii põhi- kui ka kombineeritud võtted). 10-15 lihtsat harjutust või etüüdi. 2. Strihhidest kasutusel detache, legato, staccato. Esialgu võiks mängida lihtsaid tuntud lastelaule (ka kuulmise järgi ilma noodita, eelnevalt neid lauldes). Kontsertidel esinemine alates teisest poolaastast. Tasemenäited: 1. P. Swann. The Hippopotamus 2. F. Schubert. Valss 3. L. Moncton. Come to the Ball 1.2.2. II õppeaasta Kasutusele võtta terve pilli ulatus; saavutada ühtlane kandev toon; sforzato jt. aktsentide kasutamine; 3/8 ja 6/8 taktimõõdud. 1. Helistikud Do-la, Sol-mi, Fa-re, Re-si. Lisanduvad trioolid, lühike arpeggio (3-kaupa grupeerituna), meloodiline minoor, kromaatiline heliredel. Õppimisel oleva heliredeli juurde mängida samas helistikus etüüde. 2. 10-12 erineva karakteriga pala. Tasemenäited: 1. P. Taikovski. Kurb laul 2. S. Kisza. Szkice 1 nr. 9 3. P. Harris. Rondo Giocoso 4. J. Absil. Parade 1.2.3. III õppeaasta 1. Arvestusel nõutavad helistikud kuni 2 märgini. Lisandub lühike arpeggio 4 noodi kaupa pööretega. 2. Lihtsamate melismide kasutamine (eellöögid, mordendid). Tasemenäited: 1. W. A. Mozart. Ave Verum Corpus 2. A. Rubintein. Meloodia 3. S. Kisza. Szkice 1 nr. 2 4. J. Absil. Spleen; Joyeux depart 1.2.4. IV õppeaasta 1. Arvestusel nõutavad helistikud kuni 3 märgini. Lisandub D7 põhikuju pikalt, sõltuvalt tasemest võib alustada maooris tertside mängimist. Tutvuda lihtsamate jazzi rütmide ja strihhidega ning mängida vastavaid harjutusi. 2. Noorema astme lõpueksam Kohustuslik esitada peast 3 pala. Üks paladest võib olla asendatud ansambliga. Eksami kavas võib üks paladest olla eelnevalt õpilaskontserdil ette kantud. Tasemenäited: 1. H. Purcell. Two Bourrees 2. R. Schumann. Unistustes 3. M. Petrenko. Valss 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V õppeaasta 1. Helistikud kuni 4 märgini. Lisandub >VII7 põhikuju minooris, tertsid minooris ja maooris. 2. Tutvuda erinevate jazzi stiilidega ning mängida vastavaid palu ja ansambleid. Tasemenäited: 1. A. Rivtun. Valss 2. S. Kisza. Skice 1 nr. 10 1.3.2. VI õppeaasta 1. Helistikud 5 märgini. Lisandub D7 ja >VII7 4-kaupa pööretega, kiirus 40-50 (4 kaheksandikku). 2. Kui suudim on piisavalt välja kujunenud ja toon kandev, võib kõla mitmekesistamiseks hakata kasutama vibratot. Tasemenäited: 1. L. Vinci. Sonaat 2. W. A. Mozart. Rondo in D 3. A. Rivtun. Romanss 1.3.3. VII õppeaasta 1. Helistikud 6 märgini. Võib tutvuda erinevate laadidega (pentatoonika, täistoonigamma, dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia), pilli paremaks valdamiseks mängida kromaatiliselt erinevaid intervalle, akorde jne. 2. Mängida 5-7 teost (soovitatavalt 2 suurvormi). Tutvuda frullato ja glissandoga, samuti altissimo registriga. Abivõtteid kasutades võiks õpilane olla suuteline mängima mi3, fa3, fa#3, sol3. Lõpueksami palad võib valida terve õppeaasta jooksul mängitute ja kontserdil esitatute hulgast. Tasemenäited: 1. J. S. Bach. Aria 2. P. Bonneau. Suite 3. G. F. Händel. Sonaat E-duur 4. J. S. Bach. Sonaat g-moll Etüüdid: A. Ferling. Etjudõ sot. 31 dlja goboja M. aponikova. Hrestomatija dlja saksofona alta: gammõ, etjudõ, upranenija 4-6 obut. M. Mule. Enseignement du Saxophone M. Mule. Dix Huit Exercices on Etudes W. Hartmann. Rhythmisch-stilistische Studien für Saxophone II Vanema astme lõpetamise nõuded Tehniline arvestus 1. Helistikud 6 märgini, kiirus 60-70 (4 kaheksandikku). Nõutavad tertsid, arpeggio 4-kaupa pööretega, maooris D7 ja minooris >VII7 pööretega. Kõik läbi mängida nii detaches kui ka legatos. 2. Ette valmistada 3 etüüdi erinevatele tehnikatele, millest eksamil mängida eksamikomisjoni valikul üks. 3. Lehestlugemine - mängida üks 4.-5. klassi tasemega pala koos klaverisaatega. Lõpueksam 1. Suurvorm (võib ette kanda noodist) 2. Kaks erineva karakteriga pala peast 3. Ansamblipala 1.4. SOOVITATAV ÕPPEMATERJAL Koolid 1. Mihhailov, L. kola igrõ na saksofonje. 2. HDkansson, K. Dax for sax del 1. 3. Rivtun, A. B. kola igrõ na saksofonje. 4. Herrer, P. Saxofonskola. Etüüdid 1. Gruber, R. Etyde. 2. Prali, H. 29 Etudes Progressives. 3. Lacowe, G. 50 Etudes Faciles & Progressives. 4. aponikova, M. Gammõ, etjudõ i upranenija : 1-3 godõ obutenija. 5. Hartmann, W. Rhythmisch-stilische Studien für Saxophone. I. 6. Basic Jazz Conception for saxophone by Lennie Niehaus. Palad 1. Absil, J. Cing pieces facilies. 2. Kisza, S. Szkice Saksoponowe 1. 3. Harris, D. The Really Easy Sax Book. 4. Pogson, S. The Way to Rock. 5. aponikova, M. Hrestomatija dlja saxofona alta : Pjesõ i ansambli : Nat. obut. Lisa 16 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde OBOE 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava Oboemängu õppimist on soovitatav alustada 9-11-aastaselt. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. Õppesisu Õiged algteadmised oboe mängimisel: kehahoiu ja käte asetus, sõrmede ja keele koostöö, sügav hingamine, õige huulte asetus ja täpne trosti suhuvõtmine, õhu toe kasutamine, oboe häälestamine, puhas intonatsioon ja selle parandamise võtted mängu ajal, fraseerimine ja vabalt musitseerimine, lihtsamate strihhide kasutamine, enese kuulamine. Õppetöö tuleb organiseerida nii, et õppeaasta jooksul toimub kummalgi poolaastal 1 esinemine, kus tuleb mängida 2 erineva iseloomuga pala. (I õ/a. toimub esinemine alles teisel poolaastal). Õppeaasta lõpeb hindelise esinemisega, kus tuleb mängida samuti 2 erineva iseloomuga pala. Tehnilisel arvestusel (alates III õ/a.), mis toimub 2 korda aastas, mängib õpilane sel poolaastal õpitud heliredelitest ühe duur- ja ühe moll-heliredeli ning ühe etüüdi. Esinemised ja eksam on hindelised ning hinne märgitakse tunnistusele. Alates III õ/a. kuni õppeaja lõpuni on võimalik kasutada 0,5 tundi nädalas ansamblimängu õpetamisele. Noorema astme lõpueksamil mängib õpilane 2-3 erineva iseloomuga pala peast. 1.2.2. I õppeaasta I õ/a. jooksul õpitakse: 8-10 lihtsat pala (rahvalaulud, lastelaulud või klassikalised lastepalad), 10-12 lihtsat harjutust või etüüdi, heliredelid ühe märgini (F, G, -Ca), I astme kolmkõla pikk arpedo. Tasemenäited: 1. F. Schubert. Valss 2. R. Schumann. Marss 3. J. B. Lully. Lauluke 4. J. S. Bach. Menuett 5. F. Schubert. Lendler 6. R. Schumann. Lauluke 7. Lastelaulud, rahvalaulud 1.2.3. II õppeaasta II õ/a. jooksul õpitakse: 8-10 väikest pala, 8-10 lihtsat harjutust või etüüdi, heliredelid (maoorid ja minoorid) kahe märgini (kui diapasoon ei võimalda, siis kombineerida või mängida üle ühe oktaavi). Tasemenäited: 1. G. Martini. Gavott 2. C. M. Weber. Hommikutervitus 3. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke 4. I. Puetnikov. Sõnadeta laul 5. C. M. Weber. Vivace 6. D. ostakovit. Marss 7. G. Rossini. Andante sostenuto 8. J. Brahms. Unemees 1.2.4. III õppeaasta III õ/a. jooksul õpitakse: 8-10 erineva karakteriga pala, 8 etüüdi, heliredelid (duurid, mollid) 3 märgini: 1) I astme kolmkõla koos pööretega 4 noodi kaupa; 2) kromaatiline heliredel. Ansamblimängu alustada duoga. Aastas õpitakse vähemalt 4 pala. Noodilugemisel kasutada I õ/a. tasemega palu või etüüde. Õpitakse tegema pala analüüsi (helistik, taktimõõt, vorm). Õpilane peab tundma kõiki palas esinevaid muusikalisi termineid (tempod, dünaamika). Tasemenäited: 1. G. Fr. Händel. Bourree 2. R. Schumann. Meloodia 3. P. Taikovski. Mazurka 4. J. S. Bach. Polonees 5. P. Taikovski. Itaalia lauluke 6. P. Rougnon. Air de Ballet 7. F. Danzi. Larghetto 8. F. Büchner. Orientale 9. G. Rossini. Muusikaline hetk 1.2.5. IV õppeaasta Põgus tutvumine suurvormidega. Õpilane alustab võimaluse korral mängu orkestris. IV õ/a. jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist üks suurvorm (vähemalt 2 osa), 8 etüüdi, heliredelid 4 märgini: 1) I astme kolmkõla koos pööretega 4 noodi kaupa; 2) strihhid - detache, legato, staccato; 3) kromaatiline helirida; 4) D7 pikk arpedo (duuris) ja VII7 pikk arpedo (mollis) aeglases tempos. Ansamblis võetakse läbi 4 pala aastas. Noodilugemisel mängitakse II õ/a. tasemega repertuaari ja hakatakse läbi võtma orkestripartiisid. Tasemenäited: 1. G. Fr. Händel. Larghetto 2. P. Taikovski. Polka 3. L. van Beethoven. Bagatell 4. H. R. Sinisalo. 3 miniatuuri 5. F. Mendelssohn. Sõnadeta laul op. 62 nr. 1 6. G. Ferlendis. Adagio 7. R. Strauss. Valss 8. J. B. Loeillat. Sonaat oboele C-duur 9. G. Fr. Händel. Kontsert oboele nr. 1 B-duur 10. T. Albinoni. Kontsert B-duur 11. J. Barbirolli. Kontsert G. Pergolesi teemadele Nooremale astmele soovitatavad kogumikud: 1. Puetnikov, I. Oboekool. Moskva, 1985. 2. Tolksdorf, A., Rösler, F. Oboekool I. Leipzig, 1978. 3. Szeszler, T. Oboekool I. Budapest, 1956. Etüüdid: 1. Rösler, F. Etüüdid oboele I. Leipzig, 1983. 2. nieckowski, S. Wybor etiud na oboj I. Poola, 1971. 3. Wiedermann, L. 37 etüüdi oboele. 4. Sellner, J. Etüüdid oboele. 5. Flemming, F. Etüüdid klaverisaatega I. Palade kogumikud: 1. Szeszler, T. Oboemuusikat algajatele. Budapest, 1972. 2. Kubat, A. Leichte Vorttragstücke für Oboe. Praha, 1980. 3. Puetnikov, I., Krein, M. Palade kogumik oboele. Moskva, 1962. 4. Brown, J. Palade kogumik oboele I. Chester Music : London, 1976. 5. Arnold, J. Palade kogumik oboele. Amsco Music : USA, 1957. 6. Verrall, P. Airobics. N. Simrock : London ; Hamburg, 1987. 7. Sinisalo, H. R. 3 miniatuuri. Moskva, 1951. 8. Barbirolli, J. Kontserdid. Moskva, 1985. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. Õppesisu Anda õpilase arenguks mitmekülgseid võimalusi. Mängida erinevates ansamblites ja orkestrites ning valmistuda edasiõppimiseks. Põhinõuded: süvenenud ja väljendusrikas musitseerimine, tehniline vabadus, puhas intonatsioon, teoste sisu lahtimõtestamine, vormi analüüs. Õpilane esineb kummalgi poolaastal ühe korra, esitades peast 2 erineva iseloomuga teost. Tehnilisel arvestusel, mis toimub 2 korda aastas, mängib õpilane sel poolaastal õpitud heliredelitest ühe duuri ja ühe molli ning ühe etüüdi. Õppeaasta lõpeb hindelise esinemisega. Hinne märgitakse tunnistusele. Tehnilisel eksamil: 1 etüüd komisjoni valikul kolmest ettevalmistatud etüüdist; 1 duur ja 1 moll kõigist õpitud heliredelitest. Õppetöö plaani koostamisel lähtub õpetaja programminõuetest, kuid võib sellesse teha aastate lõikes ka suuremaid või väiksemaid korrektuure. Tähtis on lõpptulemus. Kuidas seda saavutada, oleneb õpetaja pedagoogilisest oskusest ja taktitundest, lähtudes õpilase individuaalsetest omadustest. 1.3.2. V õppeaasta Töö toimub tehnilise täiustamise suunas. Melismid. Repertuaar laieneb suurvormidele. V õ/a. jooksul õpitakse: 6-8 pala, neist 1-2 suurvormi või osa suurvormist, 8 etüüdi erinevate tehniliste võtete omandamiseks. Heliredelid 5 märgini: 1) D7 ja VII7 pikk arpedo; 2) lühike arpedo; 3) kromaatiline helirida; 4) strihhid - legato, detache, staccato. Ansamblites õpitakse 4 pala aastas. Noodilugemisel kasutatakse III õ/a. tasemega repertuaari ja mängitakse orkestripartiisid. Tasemenäited: 1. J. S. Bach. Fuuga 2. A. Ljadov. Kurb laul 3. A. Kljutarov. Pidupäeval 4. B. Labate. Leebe tuul 5. E. Tamberg. Aaria 6. A. Vivaldi. Kontsert oboele a-moll 7. A. Marcello. Kontsert oboele d-moll 8. G. Fr. Händel. Kontsert oboele nr. 3 g-moll 9. A. Ratiunas. Sonatiin 1.3.3. VI õppeaasta VI õ/a. jooksul õpitakse: 7-8 pala, neist 2 suurvormi, milles on vähemalt 2 osa, 8 etüüdi, heliredelid 6 märgini. Ansamblimängus õpitakse 4 pala aastas. Noodilugemisel kasutatakse IV õ/a. tasemega repertuaari. Tasemenäited: 1. B. Godard. Legende Pastorale op. 138 2. H. Tomasi. Danse Agreste 3. R. Lätte. Müstiline meeleolu 4. A. Vivaldi. Kontsert oboele C-duur 5. G. Ph. Telemann. Kontsert oboele c-moll 6. D. Cimarosa. Kontsert oboele c-moll 7. V. Bellini. Kontsert oboele 8. J. S. Bach. Prantsuse süit c-moll 1.3.4. VII õppeaasta Kõige seniõpitu viimistlemine ja süvendamine. VII õ/a. jooksul õpitakse: eksamikava, 4-6 etüüdi, heliredelite ja arpedode viimistlemine kõikides tonaalsustes. Ansamblis mängitakse 4 teost aastas. Noodilugemisel kasutatakse IV, V õ/a. repertuaari. Tasemenäited: 1. E. Tamberg. Rondo 2. C. D. von Dittersdorf. Andantino 3. A. Vivaldi. Kontsert oboele F-duur 4. G. Ph. Telemann. Kontsert oboele e-moll 5. G. Jacob. Sonatiin I, II osa 6. J. Haydn. Kontsert oboele C-duur 7. C. Saint-Saens. Sonaat oboele Vanema astme lõpueksam Eksamikavas mängib õpilane: ühe suurvormi (vähemalt 2 osa) peast; 2 erineva iseloomuga pala peast. Üks pala võib olla asendatud ansamblipalaga, mille võib esitada noodist. Vanemale astmele soovitatavad kogumikud: 1. Rösler, F. Etüüdid oboele II. 2. Flemming, F. Etüüdid klaverisaatega II. 3. Luft, J. H. 24 etüüdi oboele. Edition Peters : Leipzig. 4. nieckowaki, S. Wybor etiud na oboj II, III. Poola, 1985. 5. Tolksdorf, A., Rösler, F. Oboekool II. 6. Szeszler, T. Oboekool II. Budapest, 1965. 7. Kljutarov, A. 3 pala oboele. Moskva, 1954. 8. Bartk, B. 3 rahvalaulu. Budapest, 1957. 9. Telemann, G. Ph. Kontserdid. Moskva, 1982. 10. Tamberg, E. Muusikat oboele. 11. Nagy, O. Barokiajastu tantsud. Budapest, 1986. 12. Unger, H. Muusikat 17. ja 18. sajandist. Leipzig, 1978. 13. Lavigne, Ph. de. 6 sonaati. Leipzig, 1971. Lisa 17 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde FAGOTT 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava Fagotimängu õppimist tuleks alustada vastavalt füüsilistele eeldustele 11-12-aastaselt. Õpilane on kohustatud esinema alates I õ/a. II poolest vähemalt 3 korda aastas. Tehnilised arvestused toimuvad 1 kord poolaastas. Esinemisel õpilane esitab soovituslikult 2 erineva karakteriga pala. Ilusa tooni ja häälestuse puhtuse huvides alustada tundi pika noodi (4 lööki) puhumisega kogu pilli ulatuses. Keeletöö ja mängutehnika arendamiseks soovitame tunni alul mängida staccato harjutusi ja sekventse. Kõikide etüüdide ja palade valik on pedagoogile soovitusliku iseloomuga vastavalt õpilase arengule ja võimetele. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I õppeaasta Soovitatav mängu ulatus Mi-do1. Heliredelid - Do, Fa, Sol (1 okt.). Mängida veerandnootides (portato, staccato ja legato) + KK. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas. Tasemenäited: 1. J. Weissenborn. Etüüdid 2. R. Terjohin. Fagoti kool 3. G. Ernesaks. Rongisõit 4. W. A. Mozart. Allegretto 5. N. Baklanova. Hällilaul 1.2.2. II õppeaasta Soovitatav ulatus Do-fa1. Heliredelid - kõik maoorid ja minoorid kuni 1 märgini (2 okt.) + KK. Mängida veerand- ja kaheksandiknootides. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas. Tasemenäited: 1. R. Terjohin. Fagoti kool 2. J. Weissenborn. Etüüdid 3. V. Block. Väikeste karupoegade tants 4. A. Tegnar. Rootsi lastelaul 5. L. van Beethoven. Koopaorav 1.2.3. III õppeaasta Soovitatav ulatus Si b-sol1. Heliredelid - kõik maoorid ja minoorid kuni 2 märgini (2 okt.) + KK. Mängida veerand- ja kaheksandiknootides. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas. Tasemenäited: 1. R. Terjohin. Etüüdid 2. J. Weissenborn. Etüüdid 3. L. Milde. Etüüdid 4. W. A. Mozart. Mailaul 5. R. Schumann. Lõbus talupoeg 6. J. Jordan. Tadiki laul 1.2.4. IV õppeaasta Soovitatav ulatus Si b1-sol1. Heliredelid - kõik maoorid ja minoorid kuni 3 märgini (2 okt.) + KK pööretega ja D7. Mängida kaheksandik- ja kuueteistkümnendiknootides. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas. Tasemenäited: 1. J. Weissenborn. Etüüdid 2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid 3. L. Milde. Etüüdid 4. J. S. Bach. Menuett 5. R. Schumann. Julge ratsanik 6. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke Noorema astme lõpueksam: 3 erineva iseloomuga pala või sonaadi osa ja pala. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V õppeaasta Soovitatav ulatus Si b1-la1. Heliredelid - kõik maoorid ja minoorid kuni 4 märgini (2 okt.) + KK pööretega, D7 ja >VII7 kaheksandik- ja kuueteistkümnendiknootides. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas. Tasemenäited: 1. J. Weissenborn. Etüüdid 2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid 3. L. Milde. Etüüdid 4. M. Glinka. Polka 5. A. Gretaninov. Naljamees 6. S. Duda. Kevadelaul 7. W. Gluck. Meloodia 1.3.2. VI õppeaasta Soovitatav ulatus Si b1-si b1. Heliredelid - kõik maoorid ja minoorid kuni 5 märgini (2 okt.) + KK pööretega, D7 ja >VII7 kaheksandik- ja kuueteistkümnendiknootides. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad - 4-6 pala õppeaastas. Tasemenäited: 1. J. Weissenborn. Etüüdid 2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid 3. L. Milde. Etüüdid 4. M. Mussorgski. Vana kindlus 5. F. Burgmüller. Tarantella 6. G. Giordani. Caro Mio Ben 1.3.3. VII õppeaasta Soovitatav ulatus Si b1-do1. Heliredelid - kõik maoorid ja minoorid kuni 6 märgini (2 okt.) + KK pööretega, D7 ja >VII7. Soovitatavalt heliredel tertsides. Etüüdid - 8-10 etüüdi õppeaastas. Palad - 2-3 pala + eksamikava. Tasemenäited: 1. J. Weissenborn. Etüüdid 2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid 3. L. Milde. Etüüdid 4. J. Fucik. Vana toriseja 5. T. Sygietynsky. Bandoska Lõpueksamil 1. Suurvormi osa (1 osa kontserdist või 2 osa sonaadist või sonatiinist); 2. 2 pala. Tasemenäited: 1. A. Vivaldi. Kontserdid 2. B. Marcello. Sonaadid 3. G. F. Telemann. Sonaadid 4. W. A. Mozart. Kontsert Koolid 1. R. Terjohin. Fagoti kool 2. R. Dziegielewski. Fagoti kool 3. H. Laszlo. Fagoti kool I ja II 4. L. Hara. Fagoti kool I ja II Etüüdid 1. J. Weissenborn. Etüüdid 2. K. Bataov, R. Terjohin. Etüüdid 3. B. Komarovski. Valitud etüüdid 4. L. Milde. Etüüdid Palad 1. R. Terjohin. Kogumik 2. N. Stroka. Fagott (1.-4. kl.) 3. R. Terjohin. Nõukogude heliloojate palad Lisa 18 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde TROMPET 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava Käesoleva ainekava koostamisel on lähtutud maailmas enamlevinud õpetamismetoodikatest, millega õnnestub järjekindlalt ja loogiliselt õige algõpetuse põhimõtteid järgida. Algõpetuses läbilastud vead võivad hiljem palju segadust tekitada, kuna valed mänguvõtted on sageli õigetest palju kiiremad juurduma, väärharjumustest vabanemine on aga sageli küllaltki raske. Trompeti ja üldse vaskpillimängu õppimisel peab olema kannatust ja aega, vältimaks lubamatut kiirustamist pillimängu algvõtete omandamisel. 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Trompetimängijaks saamise põhieeldusteks on musikaalsus, terane taip ja hea füüsiline ettevalmistus. Eesmärgiks mängu õppimisel ei pea olema mitte niivõrd lihaste jõu kui nende maksimaalse vabaduse saavutamine. Mida tasakaalustatum ja vabam on lihaste töö, seda enam aitavad nad kaasa kvaliteetse tooni ja hea tehnika omandamisel. Õpetaja peab tundma õigeid trompetimängu põhimõtteid, et ta suudaks suunata õpilast nii, et õiged mänguvõtted omandataks kiiremini ja väiksema vaevaga. Trompeti algõpetuse põhimõtteks on: füüsiliselt kergete harjutuste ja repertuaariga, mis ei kurna mänguaparaati, tuleb kindlustada õigete mänguvõtete omandamine. Tundides läbivõetav materjal peab õpilasele olema sedavõrd arusaadav ja jõukohane, et ta ka iseseisvalt töötades suudaks saavutada täiusliku tulemuse. Eeldused õigete mänguvõtete omandamiseks loob õppeprotsessi algusest alates teadlik ja järjekindel tegelemine igapäevaste harjutustega (hingamis- ja puhumisharjutused, legatoharjutused, huulte tööd ja keeletehnikat arendavad harjutused). Nende harjutustega tegelemise eesmärgiks on anda õpilastele mugavuse ja kindluse tunne, mida kogu õppeprotsessi käigus süvendatakse. Tööd harjutustega ei tohi mingil juhul asendada ainult etüüdide ja palade mängimisega, kuna nende erinevus on põhimõtteline: etüüdide mängimisel on õpilase tähelepanu koondatud põhiliselt tehniliste võtete omavahelisele seostamisele, harjutustes aga kindla tehnilise võtte täiuslikule omandamisele. Õpilast tuleb õpetada iseseisvalt töötama täie efektiivsusega, kuna lihtsalt tundide kaupa harjutamine on vaid füüsiline pingutus, mis ei taga erilist edu. Kogu harjutuste tasandil tehtava töö eesmärk on saavutada kaunis toon ja ladus tehnika, et muusikaliselt veenvalt ja väljendusrikkalt esitada muusikateoseid. Muusikateose peab kõigepealt omandama tehniliste harjutuste tasandil. Kunstiline kujund sünnib esmalt mängija kujutluses, mis seejärel omandatud tehniliste võtete baasil edasi antakse. Ainekava järgimine ei pea muutuma eesmärgiks omaette. Tähtsaim on taotlus, et trompetit mängitaks õigesti ja hästi, nii et see lõpptulemusena pakuks kauneid elamusi ning rahuldust nii õppijale kui õpetajale. 1.1.2. Õppesisu Trompetit asutakse õppima 8-9-aastaselt, kui esimesed jäävhambad on kindlalt väljaarenenud. Kui trompetimängu asutakse õppima hiljem (11-12-aastaselt), võib ainekava koondada 5 aastale. Hiljem õppima asunu on füüsiliselt arenenum ja omab sageli ka muusikalisi algteadmisi, mistõttu tema erialane areng võib olla kiirem. See aga ei tähenda, et midagi olulist võib pillimängu õppimisel vahele või ära jätta. Õiged mänguvõtted tuleb omandada kindlalt ja põhjalikult, areng peab olema loomulik, mitte forsseeritud. Õppetöö tuleks organiseerida nii, et õppeaasta jooksul toimuks kummalgi poolaastal üks esinemine. Õppeaasta lõpeb klassi lõpueksamiga (hindeline), kavas võiks olla kaks eriilmelist muusikateost. Õppeaja keskel, noorema astme lõpus, toimub üleminekueksam pisut suurema kavaga - 3 eriilmelist muusikateost. Õppeaeg trompeti erialal lõpeb lõpueksamiga, kus kavas peaks olema 3 eriilmelist muusikateost (näit. osa suurvormist ja 2 pala). Heliredelite õpetamisel järgida kõiki õige koolituse põhimõtteid, mitte lasta neid õpilastel mängida kiiremini ega kõrgemalt kui antud arenguetapil see on võimalik. Ka 1 oktaavi ulatuses aeglaselt mängitud heliredel peab vastama kõigile õigete mänguvõtetega mängitava tunnustele: kaunis toon, pingevabadus ja selge artikulatsioon. Alates 3. klassist korraldada kord poolaastas tehniline arvestus, kus saaks kontrollida heliredelite ja etüüdide esitust. Ansamblimänguga tuleb hakata tegelema juba alates I klassist, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas koosluses kaasõpilastega. Järgides lääne puhkpillikoolituse põhimõtteid, on väga tähtis õppeprotsessis ansamblimängu osa suurendamine. Eksamid toimuvad analoogiliselt erialaeksamitega - üleminekueksamid ja lõpueksam. Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I õppeaasta Põhinõue: õige mänguvõte on trompetimängu alus. Kogu tähelepanu tuleb keskendada õigete mänguvõtete omandamisele, õpetades õpilast õigesti sisse hingama ja puhuma, pilli hoidma ja tooni tekitama. Tasemenäited: Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. - I-VI tund. Ots, A. Trompetikool I. Tallinn, 1996. Varasdy, Nagyvan, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. - Palad ja harjutused 1-100. Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990. Vaigl, M., Krcma, J. Trompetikool. Praha, 1967. - I osa. Palad ja harjutused 1-50. A. Mozart. Allegretto D. Kabalevski. Väike polka L. Gazizov. Lõbus jalakäija M. Brodzky. Mailaul; Prantsuse laul Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikes Heliredelid C-, G-, F-duur; a-moll. 1.2.2. II õppeaasta Kogu tähelepanu tuleb jätkuvalt keskendada õigete mänguvõtete kindlale omandamisele. Jälgige pilli õiget hoidu, õiget hingamist ja puhumist, tegelege legato harjutustega, lahtimängimise ja keele (mitte staccato) harjutustega. Tasemenäited: Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. - VI-VII tund. Ots, A. Trompetikool II. Tallinn, 1996. Varasy, Nagyivan, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. - Palad ja harjutused 100-150. Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990. Vaigl, A., Krcma, J. Trompetikool I. Praha, 1967. Rahvalaulud ja lastelaulud sobivas ulatuses A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile: Vana inglise laul Vana iiri laul Vana inglise rahvalaul J. Pierpont. Aisakell R. B. Bucley. Laul S. Foster. Vana koer Erinevatest kogumikest: J. Krieger. Menuett J. B. Lully. Laul L. van Beethoven. Võlulill V. Kalinnikov. Kurg S. Bolotin. Teele I. Bogar. 2 ungari tantsu Tehhi rahvalaul - Anneke P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke; Vene laul Vanad tantsud ja meloodiad (J. Kalinowski kogumik) nr. 1-5, 7 J. Brahms. Hällilaul (Do) Heliredelid D-, A-, B-duur; h-moll. Soovitatav vabalt mängida ulatuses C2. 1.2.3. III õppeaasta Jälgige, et ulatuse suurenedes ei ilmneks segavaid pingeid ja kramplikkust, et mängides säiliks mugavuse ja füüsilise vabaduse tunne. Igapäevaste harjutustega arendage puhumise ja legato tehnikat, keeletehnikat, algteadmisi staccatost. Tegelege punkteeritud rütmide ja kuueteistkümnendikkudega. Tasemenäited: Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. - VII-VIII tund. Varasy, Nagyivan, Sztan. Trompetikool I. Budapest, 1985. - Palad ja harjutused 150-200. Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990. Vaigl, A., Krcma, J. Trompetikool I. Praha, 1967. Hering, S. 50 lihtsat etüüdi. A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile: T. Susato. Rondo ja Saltarello D. L. Milan. Kaks tantsu L. van Beethoven. Teekonnalaul W. A. Mozart. Valss Vana tants - Polka V. Pikul. Malehobuste marss R. Evans. Hõbedased kellad Traditsionaal Spirituaalid S. Foster. Laul H. Mancini. Kuu jõgi Erinevatest kogumikest: A. Hataturjan. Andantino H. Purcell. Trompeti hääl L. van Beethoven. Koopaorav Itaalia laul - Santa Lucia A. Vaigl, J. Krcma. Marss E. Mägi. Sarvelugu Heliredelid 2 võtmemärgiga. Vabalt mängitav ulatus E2. 1.2.4. IV õppeaasta Õige mänguvõte peaks põhiliselt olema omandatud. Tuleb jälgida, et õpilane ei mängiks repertuaari, kus esineb kõrgemaid noote või tehnilisi liike, mida ta pole veel harjutuste tasandil omandanud. Ainult sel viisil saab säilitada õige mänguvõtte. Tähtis on, et omandatud ulatus oleks täiuslikult kasutatud. Kasutage erinevaid strihhe: detache, legato, staccato, tenuto. Tegelge triooli, sünkoobi, 6/8 ja 9/8 taktimõõduga. Tasemenäited: Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. - IX-X tund. Vaigl, A., Krcma, J. Trompetikool I. Praha, 1967. Hering, S. 50 lihtsat etüüdi. Vurm, V. 45 kerget etüüdi. A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile: V. Stolokov. Muinasjutt; Nali; Ballaad; Lastekontsert R. Schumann. Julge ratsanik J. Herman. Hallo, Dolly S. Joplin. Vahtralehe raag Erinevatest kogumikest: P. Taikovski. Itaalia lauluke M. Blanter. Hällilaul W. A. Mozart. Kevadeigatsus; Hällilaul H. J. Krumpfer. Variatsioonid Ph. E. Bachi teemal G. Verdi. Marss oop. Aida G. Rossini. Marss oop. Wilhelm Tell W. A. Mozart. Menuett oop. Don Juan Tehhi rahvaviis - Karjus V. Kossenko. Skertsiino H. Purcell. Trompeti hääl ja aaria G. Fr. Händel. Menuett F. Couppey. Bourree D. Kabalevski. Vana tants Heliredelid 3 võtmemärgiga. Vabalt mängitav ulatus kuni F2. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V õppeaasta Õpilase arengu tagab järjekindel tegelemine igapäevaste harjutustega, et täiustada tehnilisi oskusi. Tuleb tagada, et õpilase mängus säiliks vabaduse ja mugavuse tunne. Tasemenäited: Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Lk. 108-121. Hering, S. 50 lihtsat etüüdi. Vurm, V. 45 kerget etüüdi. A. Mozart. Sonatiin (F) D. ostakovit. Hällilaul B. Pergolesi. Sitsiliana C. Gounod. Marss oop. Fauste; Serenaad F. Schubert. Barkarool; Serenaad F. Liszt. Armuunelmad A. R. Ranger. Karneval Veneetsias C. M. Weber. Kutse tantsule D. Scarlatti. Sitsiliana P. Taikovski. Napoli tants balletist Luikede järv A. Vaigl, J. Krema. Väike sonatiin D. Kabalevski. Klounid; Skertso; Sonatiin J. S. Bach. Gavott M. Reger. Õhtulaul S. Scott. Ballaad O. Respighi. Lumesadu L. van Beethoven. Sonatiin 4 võtmemärgiga heliredelid, D7, >VII7, kromaatiline heliredel. Vabalt mängitav ulatus kuni G2. 1.3.2. VI õppeaasta Jätkub töö igapäevaste harjutustega, et täiustada tooni ja mängutehnikat. Tasemenäited: Ots, A. Metoodilised nõuanded ja igapäevased harjutused trompetimängijale. Tallinn, 1987. Vurm, V. Etüüdid. Hering, S. Etüüdid. Arban, T. B. Trompetikool. G. Fr. Händel. Sonaat in F op. 1 nr. 11 A. Corelli. Sonaat in F J. Kunhau. La Gioia degl' Israeliti G. B. Martini. Gavott G. B. Bononcini. Rondo F. Schubert. Ave Maria B. Asafjev. Skertso sonaadist trompetile I. Bobrovski. Skertsiino S. Bolotin. Tarantella A. Spendiarov. Romanss F. Poulenc. Pastoraal 5 võtmemärgiga heliredelid, D7, >VII7, kromaatiline heliredel. 1.3.3. VII õppeaasta Eesmärgiks on mängida kogu repertuaari kauni tooniga ja tehniliselt ladusalt. Tasemenäited: Ots, A. Metoodilised nõuanded ja igapäevased harjutused trompetimängijale. Tallinn, 1987. Vurm, V. Etüüdid. Hering, S. Etüüdid. Arban, J. B. Trompetikool. P. Baldassari. Sonaat R. Valentino. Sonaat J. B. Loiellet. Sonaat I, II osa G. Ph. Telemann. Fantaasia O. Ariosti. Sonaat J. S. Bach C C. F. Gounod. Ave Maria D. Scarlatti. Alidori aaria J. Mattheson. Saraband Ch. Nichelmann. La Tendre W. A. Mozart. Sonatiin S. Prokofjev. Tarantella L. Tumov. Õonglöör L. Anderson. Trompetisti hällilaul Heliredelid 6-7 võtmemärgini, D7, >VII7 erinevate tempode ja strihhidega. Lisa 19 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde TROMBOON 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.1. ÕPPESISU Tromboonimängijaks saamise põhieeldusteks on musikaalsus, terane taip ja hea füüsiline ettevalmistus. Eesmärgiks on lihaste maksimaalse vabaduse saavutamine. Mida tasakaalustatum ja vabam on lihaste töö, seda enam aitavad nad kaasa kvaliteetse tooni ja hea tehnika omandamisele. Soovitatav on järjekindel hingamis-puhumislihaste treening - võimlemine, õppides tunnetama õhu liikumist (voolavust) ja kopsumahu kasutamist. Tööd harjutustega ei tohi asendada ainult etüüdide ja palade mängimisega, kuna harjutustes on tähelepanu koondatud kindlate tehniliste võtete täiuslikule omandamisele. Õpilasi tuleb õpetada iseseisvalt töötama täie efektiivsusega. Kunstiline kujund sünnib esmalt mängija kujutluses, mis omandatud tehniliste võtete baasil edasi antakse. Trombooni asutakse õppima 10-15-aastaselt, vastavalt eeldustele ka nooremas vanuses. Soovitav on õppida eelnevalt mingit tempereeritud häälestusega instrumenti ja osaleda solfedo-rütmika tundides. Algõppes kasutada tenorit-baritoni või 7-8-aastaselt isegi orkestri alti, kui ei ole võimalust omada alt-trombooni, mis on kergem ja väiksem tenorist. Hiljem õppima asunu võib küll kiiremini edasi jõuda, kuid kõik mänguvõtted tuleb omandada kindlalt ja põhjalikult, areng peab olema loomulik, mitte forsseeritud. Õppetöö organiseerida nii, et õppeaasta jooksul toimub kummalgi poolaastal üks kohustuslik esinemine ja rida esinemisvõimalusi koolis või väljaspool kooli. Iga õppeaasta II-VII lõpeb akadeemilise kontserdiga (hindeline), mille kavas on 2 eriilmelist muusikateost. Õppeaja keskel, noorema astme lõpus, toimub üleminekueksam pisut suurema kavaga - 3 eriilmelist muusikateost. Õppeaeg trombooni erialal lõpeb lõpueksamiga, mille kavas peaks olema 3 eriilmelist muusikateost (näit. osa suurvormist ja 2 pala). Heliredelite õpetamisel järgida kõiki õige koolituse põhimõtteid, mitte lasta õpilastel mängida kiiremini ega kõrgemalt kui antud arenguetapil võimalik. Ka 1 oktaavi ulatuses aeglaselt mängitud heliredel peab vastama kõigile õigete mänguvõtetega mängitava tunnustele: kaunis toon, pingevabadus ja selge artikulatsioon. Alates 3. õppeaastast korraldada kord poolaastas tehniline arvestus, kus saaks kontrollida heliredelite ja etüüdide esitust. Ansamblimänguga alustada juba I õppeaastal, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas koosluses kaasõpilastega. Järgides lääne puhkpillikoolituse põhimõtteid, on väga tähtis õppeprotsessis ansamblimängu osa suurendamine. Soovitav on teha lõpueksam ka ansamblimängus. Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I õppeaasta Õige mänguasend ja võte on õppimisel tromboonimängu aluseks, mis sõltub palju igapäevastest füüsilistest harjutustest, aitamaks tunnetada vajalike lihaste tegevust (jõu koondumist, kasutamise suunda, vabastamist). Kogu tähelepanu tuleb keskendada õigete mänguvõtete omandamisele, õpetades õpilast õigesti sisse hingama, puhuma, pilli hoidma ja tooni tekitama. Tasemenäited: Tenor-baritonile 1. Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. I-VI tund. 2. Ots, A. Trompetikool I. Tallinn, 1996. 3. L. Tumov. Trompetisti esimesed sammud. Moskva. 4. M. Vaigl. Trompetikool. Praha, 1967. I osa. - Palad ja harjutused 1-50. 5. S. Feldstein. Samatra Band Student. 6. N. Heinrichsen. First band Book. 7. W. A. Mozart. Allegretto 8. D. Kabalevski. Väike polka 9. L. G. Gazazov. Lõbus jalakäija 10. M. Borodzky. Mailaul; Prantsuse laul 11. Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikus Heliredelid C-, G-, F-duur, a-moll. Tromboonile 1. Uber, D. Metoodika tromboonile I-IV. 2. Pichaurean, G. Preamble First Album for the Trombonist. 3. Zeinalova, M. Kogutud etüüdid // Album noorele trombonistile. Moskva, 1987. 1-12 lk. 4. Soosõrv, T. Trombooniõppe metoodika. 5. D. Kabalevski. Väike polka 6. J. Brahms. Sepp 7. H. Albert. Andante 8. J. B. Lully. Menuett Heliredelid Si b-, Fa-maoor. Ulatus Fa-re. 1.2.2. II õppeaasta Jätkuvalt pöörata tähelepanu füüsilistele harjutustele, mis peaksid muutuma harjumuseks ja kuuluma lahtimängu hulka. Keskenduda õigete mänguvõtete kindlamale omandamisele. Jälgige pilli õiget hoidu, õiget hingamist ja puhumist, tegelge keele harjutustega mitte unustades toonikultuuri. Tasemenäited: Tenor-baritonile 1. Ots, A. Trompetimängu õpetus algajatele. Tallinn, 1985. - VI-VII tund. 2. Ots, A. Trompetikool II. Tallinn, 1996. 3. Tumov, L. Trompetisti esimesed sammud. Moskva, 1990. 4. Vaigl, A. Trompetikool I. Praha, 1967. 5. Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses 6. A. Otsa kogumikust: Vana inglise laul Vana iiri laul I. Pierpont. Aisakell R. B. Buchy. Laul S. Foster. Vana koer 7. Vanad tantsud, meloodiad (J. Kalinovski kogumik) Nr. 1-7 Heliredelid B-, D-duur. H-, g-, d-moll. Soovitav ulatus mi2. Tromboonile 1. Manzuo, L. Tromboonikool. 2. Hejda, M. Algõpetus tromboonile. 3. Zeinalova, M. Album noortele trombonistidele; Kogutud etüüdid; Kogumik Maagiline tromboon. 4. G. P. Telemann. Con moto 5. L. Mozart. Trompeti hääl 6. A. T. Gretaninov. Rahvalaul 7. L. van Beethoven. Pidulik laul 8. F. Schubert. Ecossaises 9. Lastelaulud sobivas ulatuses Heliredelid Si b-, Mi b-, La b-maoor, sol-minoor. Soovitav mänguulatus Fa-es1. 1.2.3. III õppeaasta Vastava füüsilise arengu korral on soovitatav minna üle trombooni õppimisele, kui ei ole eesmärki lasta õpilasel lõpetada eufooniumiga. Suuremat tähelepanu pöörata igapäevastele harjutustele ja iseseisvale tööle kodus. Jälgige, et ulatuse suurenedes ei ilmneks segavaid pingeid ega kramplikkust, et mängides säiliks mugavuse ja füüsilise vabaduse tunne. Igapäevaste harjutustega arendada puhumise ja legato tehnikat, keele tööd. Tegelge punkteeritud rütmide ja kuueteistkümnendikega. Tasemenäited: 1. Venglovski, V. Igapäevased harjutused; Kogutud etüüdid. 2. Gedike, A. Klassikaliste palade kogumik. 3. Müller, H. Palade kogumik. 4. Colin, C. Suudimi paindlikkus : Mänguulatus Fa-fa1. 5. P. Taikovski. Väike prantsuse lauluke 6. J. Haydn. Andante 7. E. Matei. Saraband 8. L. Buthovera. Largo 9. D. ostakovit. Hällilaul 10. J. P. Rameau. Menuett 11. F. Steiner. Palade kogumik. 4 pala Heliredelid 2 võtmemärgini. 1.2.4. IV õppeaasta Õige mänguvõte peaks põhiliselt olema omandatud, kui alustati tromboonil esimesest klassist. Tuleb jälgida, et õpilane ei mängiks repertuaari, kus esineb kõrgemaid noote või tehnilisi võtteid, mida ta pole veel harjutuste tasandil omandanud. Ainult nii säilib õige mänguvõte. Tähtis on omandatud ulatuse täiuslik kasutamine. Kasutage erinevaid strihhe: detache, markato, legato, tenuto, staccato. Tegelge triooli, sünkoobi, 6/8 ja 9/8 taktimõõduga. Tasemenäited: 1. Hering. Etüüdide kogumik. 2. Maagiline tromboon : Kogumik. 3. Steiner. Trombooni kool : Kogumik. 8-10 pala. 4. Müller. Palade kogumik. 5. Feldstein, O'Reilly, J. Jamaha ansambli-orkestri mängu kool. 6. Matey. Tokaata 7. Habicht. Marsi tempos 8. Pergolesi. Aaria 9. Ravel. Pavaan 10. L. van Beethoven. Marsi laul 11. Haydn. Andante 12. Kosenko. Scherzino Heliredelid 3 märgini. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V õppeaasta Õpilase arengu tagab järjekindel tegelemine igapäevaste harjutustega, et täiustada tehnilisi oskusi. Tuleb tagada õpilase mängus vabaduse ja mugavuse tunne. Tasemenäited: 1. Zeinalova, M. Kogutud etüüdid. 2. Venglovski, V. Igapäevased harjutused. 3. Gedike, A. Seatud klassikaliste palade kogumik. 4. Müller, H. Palade kogumik. 5. Grigorjev, B. Kogutud etüüdid ja palad. 6. G. Fr. Händel. Samson - aaria 7. A. Gedike. Tants 8. M. Rakov. Laul 9. G. Bononcini. Rondo 10. I. Matteson. Saraband Vabalt mängitav ulatus Fa-fa1. Heliredelid 4 märgini maoorid ja minoorid, >VII7. 1.3.2. VI õppeaasta Jätkub töö igapäevaste harjutustega, et täiustada tooni ja mängutehnikat. Tasemenäited: 1. Vengolovski, V. Igapäevased harjutused. 2. Colin, C. Suudimi paindlikkusharjutused. 3. Grigorjev, B. Etüüdide ja palade kogumik. 4. Müller, H. Palade kogumik. 5. Hering, S. Etüüdide kogumik. 6. Müller, R. Trombooni tehnika kool. 7. P. Taikovski. Kamarinskaja 8. M. Glinka. Hispaania laul 9. D. ostakovit. Intermezzo 10. F. Malige. Meditatsioon; Menuett 11. R. Hofmann. 4 pala Concone teemal Vabalt mängitav ulatus Mi-sol1. Heliredelid 5 märgini maoorid KK pööretega, 4 märgini minoorid, D7 ja >VII7. 1.3.3. VII õppeaasta Eesmärgiks on mängida kogu repertuaar kauni tooniga ja tehniliselt ladusalt. Tasemenäited: 1. Venglovski, V. Kogutud etüüdid. 2. Grigorjev, B. Etüüdide kogumik. 3. Müller, H. Palade kogumik. 4. A. Corelli. Adagio 5. V. Vivaldi. Allegro 6. J. S. Bach. Andante 7. F. Schubert. Hommikune serenaad 8. E. Böhemann. Sonatiin 9. S. Siora. Jazzwalzer 10. F. Malige. Väike kontsert 11. J. Haydn. Allegro 12. J. S. Bach. Ariooso 13. S. Rahmaninov. Prelüüd 14. B. Marcello. Sonaadid Heliredelid 5-6 märgini, D7 ja >VII7 erinevate tempodega. Lisa 20 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde METSASARV 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava Metsasarvemängule nagu kõikidele teistele helikunstidele tuleb läheneda väga loominguliselt, pöörates erilist tähelepanu sõnale "mängima". Allpool loetletud nõuded ei ole dogmad, vaid ideaaltingimustes (kui õpilane piisavalt, targalt ja analüüsivalt harjutab) rakenduv nägemus, mis loomulikult ei apelleeri absoluutsele tõele. ��pilase arengu mõõduks on tema suutlikkus tulla toime vastava etapi nõuetega, kusjuures forsseeritud ja mehaaniline üleminek ühelt etapilt teisele ilma eelnevat omandamata on ebaotstarbekas ja pikemas perspektiivis isegi kahjulik. Rõhutada kujundliku mõtlemise osatähtsust õpilase arengus ning oskust näha nootide taha, mida saab edukalt arendada läbi emotsionaalsuse. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I õppeaasta F-sarve aplikatuur, korrektne toonitekitamine 1. oktaavis. Väikesed kolmkõlad (c1-e1-g1) poole tooni kaupa alla (kuni võtteni 123) ning üles (kuni f1-a1-c2) legatos ja keelega. Heliredelid (C, B, A, As, G, Fis, H - sellises järjekorras tundub heliredelite omandamine kõige kergem) ning nende kolmkõlad. Etüüdid (1,5 oktaavi ulatuses), mis arendavad aktiivset õhuliikumist ning registri kõlaühtlust. Palad 1. oktaavi ulatuses. Tasemenäited: J. S. Bach. Aaria c-moll (F. Shollari kool) A. Klishansi ja H. Wessmani kogumikud Ühel noodil põhinevad palad Rahvalaulude töötlused Ansamblid (intervallide ja unisooni mängimine) 1.2.2. II õppeaasta Väikesed kolmkõlad alla kuni C-E-G ning üles kuni c2-e2-g2 nii legatos kui keelega (kui nii kõrgele ei saa, pole ka midagi, peaasi on mitte forsseerida). Kõik maoorsed heliredelid (soovitav õpetamise järjekord kromaatiline - des, de, es, e, f). Etüüdid ja harjutused (ulatuse piires vastavalt 2,5 oktaavi), mis ei peaks olema vahendiks selle ulatuse saavutamiseks, vaid ainult kinnistaks saavutatut. Palad, mis ei vaja maksimaalset ulatust, kuid on sellele lähedased. Tasemenäited: J. Kofroni. Jutustus G. Lully. Menuett A. Klishansi kogumik - Vana gruusia laul P. Taikovski. Magus unelm F. Mendelssohn-Bartholdy. Kevadelaul jt. sama raskusega lood F. Schollari koolist Ansamblid A. Klishansi ja M. Höltzeli kogumikest 1.2.3. III õppeaasta B-sarve olemasolul üleminek B-sarve aplikatuurile, F-sarvega harjutatakse ainult vastavaid harjutusi (ühe võttega legato-harjutused, spetsiaalsed painduvusharjutused jne.). Eelpooltoodud kolmkõlade harjutustega arendatakse ulatust vastavalt füüsilistele võimetele (ulatus vähemalt 2,5 oktaavi), ning alustada "Jõuharjutuse" ja "Lõdvestusharjutusega". Kõik maoorid B-sarve aplikatuuriga. Etüüdid ja harjutused 2,5 oktaavi piires, kuid tuleb arvestada eelpooltoodud põhimõtteid. Palad 2 oktaavi piires. Tasemenäited: E. Grieg. Kevad M. Glinka. Põhjatäht R. Schumann. Jahilauluke jt. F. Schollari koolist N. Rimski-Korsakov. Laul E. Grieg. Kodumaa igatsus - A. Klishansi kogumikust Corrette. Kontsert D-duur C. Saint-Saens. Romanss Ansamblid F. Schollari, A. Klishansi ning H. Höltzeli kogumikest Transponeerimine Es, E, D. 1.2.4. IV õppeaasta Kõik minoorid (võib mängida samanimelistena maooride kõrvale, rõhutamaks helistike sarnasust-erinevust). Maoorid kõikidest astmetest. Etüüdide puhul jälgida lõtvust ja üleolekut kõikidest tehnilistest elementidest; kui seda ei suudeta kohe saavutada, siis tuleb vastavaid elemente harjutada eraldi ja lihtsamas kontekstis. Tasemenäited: Maxime-Alphonse vihik 1 Koprash & Müller vihik 1 Palades peaks kajastuma ja realiseeruma kõik varemõpitu (-kogetu), mis on tulnud läbi kolmkõlaharjutuste, heliredelite ning etüüdide. F. Couperin. Pastoraal J. S. Bach. Prelüüd A. Lebedev. Muinasjutt jt. lihtsamad palad F. Schollari koolist Favourite (F. R. Wekre koostatud) kogumikest E. Bozza. En Irlande M. Cooke. Rondo Nielsen C Canto. Serioso L. Cherubini. Sonaat nr. 1 G. Busser. Piece en Re Ansamblid (näit. M. Höltzeli kogumikest) Transponeerimine C ja B basso ning G. Üleminekueksam. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V õppeaasta Erinevad kolmkõlaharjutused saavad lahutamatuks kaaslaseks (ulatus kuni c3). Võimeline mängima kõiki maoore (nii igast astmest kui ka tertsides) ja minoore. Etüüdides kinnistada eelpoolöeldut. Tasemenäited: Maxime-Alphonse, Koprash & Müller 2. vihik Palad muutuvad tehnilisemaks ja ulatuselt suuremaks (kuni 3 oktaavi), ettevalmistus huultetrilleriks. Saint-Saens. Kontsertpala Ph. Telemann. Süit (2 hääl) Glier. Valss Transponeerimine in A (alto). 1.3.2. VI õppeaasta Ulatus suureneb kuni 3,5 oktaavini. Kõik maoorid (tertsides) ja harm. minoorid igast astmest. Tasemenäited: Etüüdid (näiteks Klingi 40 etüüdist lihtsamad) Palad (näiteks Jankeleviti kogumikust) Suurvormid: F. Strauss. Kontsert W. A. Mozart. Kontsert nr. 1 M. Marcello. Sonaat jne. Transponeerimine As ja B alto. 1.3.3. VII õppeaasta Kõik minoorid (tertsides) ning loomulikult ka maoorid. Tasemenäited: Klingi 40 etüüdi Palad (Froydise kogumik jne.) Matise kontserdid G. Dukas. Külaidüll jne. Omandatud huuletriller. Lisa 21 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde TENOR, BARITON JA TUUBA 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.1. ÕPPESISU Tenorit ja baritoni võiks õppima hakata juba 9-aastaselt. Juhul kui õpilane on kasvult liialt väike, võiks mõne aasta oodata või siis alustada õpinguid mingi teise väiksema pilliga (kornet, trompet, metsasarv, plokkflööt jne.), et hiljem mainitud pillidel jätkata. Tuubaga oleks paras õppimist alustada 11-aastaselt. Põhikriteeriumiks jääb siiski õpilase füüsiline valmidus. Õpilase arengus olgu ainult üks kriteerium: tema võimetele vastava pillimänguoskuse omandamine. Õiged mänguvõtted tuleb omandada rahulikult ja põhjalikult. Vältida forsseeritud edasiliikumist. Aeglase arenguga on võimalik õpilasele rohkem sisendada eneseusku, et ta saab pillimänguga hakkama ja et tal on ka midagi pakkuda kuulajatele. Ainult loomulik mäng on vastus kõikidele probleemidele. Õpilasele tuleks anda võimalikult palju esinemisvõimalusi. Eriti esimeste aastate palad olgu hästi lihtsad, meeldejäävad, mängurõõmu pakkuvad. Ka edaspidi jälgida, et õpitavad palad oleksid jõukohased ja huvipakkuvad ning et saalis kuulajatel oleks, mida nautida. Muidugi ei tohi unustada heliredeleid ja etüüde. Heliredelites piisab ühe oktaavi ulatuses mängimisest. Samas jälgida seda, et heliredel ei ole ainult tehnika, sõrmistu või huulte arendamiseks, vaid ka üks muusikaline "väiketeos", mida tuleb esitada väga musikaalselt. Sama kehtib ka etüüdide kohta. Igal poolaastal korraldada üks tehniline arvestus, kus kontrollida õpitut. Ansamblimängule tuleks pöörata suurt tähelepanu varakult, juba siis, kui õpilane on omandanud elementaarsed mänguoskused (normaalne pillihoid, tooni tekitamine, enam-vähem mõnus toon). Algul mängida õpilasel õpetajaga unisoonis, siis duetis, sealt edasi juba teiste õpilastega koos vastavalt kooli võimalustele. Just nooremapoolsed õpilased õpivad põhilise teisi kuulates ja jäljendades. Ka arendab ansamblimäng kõvasti lehestlugemist ja on peamiseks ettevalmistuseks edasises orkestrimängus. Lõpueksam ja ka üleminekueksamid teha nii erialas kui ka ansamblimängus. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I-II õppeaasta Tegelda õigete mänguvõtete arendamisega: hingamisharjutused, huulikuga mäng, pillihoid, loomulik tooni tekitamine, legatos mäng ja laulvus. Tasemenäited: Yamaha Band Student. Bariton. Tuuba. Soovitatav oleks kasutada trompetimängu õpikuid ja palu, sest baritonile ja tuubale saadav noodimaterjali hulk on väga piiratud. Ots, A. Trompetikool I-II. 1996. W. A. Mozart. Allegretto T. Bogar. 2 ungari tantsu M. Borodzky. Mailaul; Prantsuse laul P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke jne. Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikes Heliredelid kahe märgi ulatuses. Ulatus 1 oktaav. 1.2.2. III-IV õppeaasta Jälgida, et ulatuse suurenedes (E1, F1 baritonil, tuubal vastavalt oma registri ulatus) ei ilmneks segavaid pingeid ja kramplikkust, et säiliks mugav ja vaba mäng. Õppida erinevaid rütme. Tasemenäited: Ots, A. Trompetimängu õpetus algajaile. Tallinn, 1985. Hering, S. 50 lihtsat etüüdi. A. Ots. Trompetimängu õpetus algajaile: 1. T. Susato. Rondo ja Saltarello 2. Spirituaalid 3. H. Mancini. Kuu jõgi 4. W. A. Mozart. Valss 5. V. Stõlkov. Muinasjutt; Nali; Ballaad 6. J. Herman. Hallo, Dolly Erinevatest kogumikest: 1. H. Krumpfer. Variatsioonid Ph. E. Bachi teemal 2. P. Taikovski. Itaalia lauluke 3. D. Kabalevski. Vana tants 4. A. Hataturjan. Andantino 5. Santa Lucia - Itaalia laul Heliredelid 3 võtmemärgiga. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V-VI õppeaasta Jätkata tööd igapäevaste harjutustega. Kasutage erinevaid strihhe: detache, legato, staccato, tenuto. Samas jälgida, et neid strihhe õpitaks läbi laulva mängu. Tasemenäited: Hering, S. 50 lihtsat etüüdi; Etüüdid. Vurm, V. 45 kerget etüüdi. W. A. Mozart. Sonatiin (F) D. ostakovit. Hällilaul G. B. Pergolesi. Sitsiliana C. Gounod. Serenaad G. Fr. Händel. Sonaat in F op. 1 nr. 11 F. Poulenc. Pastoraal A. Corelli. Saraband ja Gavott B. Marcello. Largo ja Allegro Fr. Schubert. Serenaad 5 võtmemärgiga heliredelid, kromaatiline heliredel. 1.3.2. VII õppeaasta Valmistuda lõpueksamiks. Väga suur rõhk musikaalsele mängule. Tasemenäited: Arban, J. B. Trompetikool. (Lihtsamad harjutused.) Vurm, V. Etüüdid R. Valentino. Sonaat J. S. Bach C C. F. Gounod. Ave Maria J. Offenbach. Barkarool M. Ravel. Pavaan C. Saint-Saens. Luik G. Fr. Händel. Adagio ja Allegro Heliredelid 6-7 võtmemärgini. Lisa 22 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde LÖÖKPILLID 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava Õppimist löökpillidel on otstarbekas alustada 6-10 aasta vanuselt. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I õppeaasta Eesmärgid. Rütmitunde, liikumiskoordinatsiooni, muusikalise mälu ja iseseisva harjutamise arendamine. Tehniline arendus ja õpisuunad I poolaastal. Löökpillide areng ja ajalugu kuni tänapäevani. Rütmide osast muusikaajaloos. Löökpillide otstarve. Trummipulkade valik, jaotus, väikese trummi asend ja kõrgus. Käte, randme, sõrmede ja löökide omandamine, liigeste liikumine. Viiped, lõdvestused, lähteasend (ooteseis). Läbitavad taktimõõdud 4/4, 2/4, 3/4. Rudimentide harjutamine kinniste ja lahtiste sõrmedega. Harjutused taktimõõdus lugemisega, improviseerimine koos saatega. I poolaasta lõpuks saata hindele tavandi- või rahvamuusikat. Tehniline arendus ja õpisuunad II poolaastal. Eelnevate oskuste süvendatud õppimine. Suure trummi kasutamine koos plaadiga. Metronoomi kasutamine. Taldrikute liigid. Valss, polka, marss. Rudimendid. Aasta lõpetada hindelise esinemisega. Abimaterjal järgnevatest kogumikest: V. teimann, K. Kupinski, D. Agostini. 1.2.2. II õppeaasta Eesmärgid. Oskuste süvendamine, noodistlugemise ja ansamblimängu arendamine. Tehniline arendus ja õpisuunad I poolaastal. Metronoomi rakendamine, taktimõõdud 4/4, 3/4, 6/8, trioolid, sünkoobid, aktsendid, pided. Harjutused kinniste sõrmedega, vahelduvate kätega ja dublite. Harjutuste, etüüdide ja partiide solfedeerimine - rütmitunnetus. Kaksiklöökide proportsionaalsus. Tremolo ksülofonil ja marimbal. Rudimentide harjutamine. Tremolo väikesel trummil. Lisaks trummikomplektidele triangel, puuplokk, lehmakell, suure trummi nuiaga mäng, kaksiktaldrik, tamburiin. Tehniline arendus ja õpisuunad II poolaastal. Tremolo kiiremas tempos. Dünaamika. Topeltrütmiline alajaotus rock- ja klassikalises muusikas. Harjadega mängimise õpetus. Tehnilistel arvestustel esitatakse etüüdid, soolod. Aasta lõpul esitatakse 2 erineva rütmiga pala (polka, marss, valss, rock, swing). Abimaterjal järgnevatest kogumikest: K. Kupinski, V. Snegirjov, Slag I, Slag II Volume, D. Agostini ja K. Clark I Volume. Rock-koolid: H. Robin (Rootsi); M. Oiling (Soome); Buddy Richi (USA); S. Wilcoxon. Rütmikool (USA). 1.2.3. III õppeaasta Eesmärgid. Ansamblimängu arendus. Tehniline arendus ja põhisuunad I poolaastal. Mäng trummikomplektil (pedaaliga basstrumm ja hi-hat). Rock- ja jazz-stiil. Ladina-ameerika rütmid. Disco-rütmid. Harjadega saatmise oskus ansamblis ja soolodes. Tehniline arendus ja põhisuunad II poolaastal. Ladina-ameerika rütmid. Kaasaegse popmuusika tüüprütmid. Kellamängu õppimine - heliredelid, kolmkõlad. Lugude mängimine. 3. õppeaasta lõpul tuleb õpilane toime ansamblis-orkestris partiidega trummikomplektil. Abimaterjal eeltoodule: V. Snegirjov. Kellamänguõpetus; E. Keune. Rütmikool. 1.2.4. IV õppeaasta Eesmärgid. Löökpillidel tehnika arendamine, iseseisvate töökogemuste süvendamine. Ksülofonil, marimbafonil õppimise alustamine. Tehniline arendus ja õpisuunad I poolaastal. Ksülofoni nuiade valik, sõrmede hoid, käteasend, randmete töö. Kaherealine ksülofon, kõrguse määramine. Heliredelid ja kolmkõlad, V7, VII7. Randmetehnika. Tremolo ksülofonil või marimbafonil, 2 nuiaga. Tremolo tihedamaks. Tehniline arendus ja õpisuunad II poolaastal. Õigete positsioonide kasutamine risti hüpetega, nn. vaba käe printsiip. Käte reeglipärane kasutamine hüpetel alla-üles. Kõikide õpitud rütmide kasutamine. Süstemaatiline harjutamise õpetus. Heliredelid 3 märgi ulatuses - neile vastavate kolmkõlade ning V7, >VII7 akordide ülesehitamine. Abimaterjalid: Snegirjov, V. Kaherealise ksülofonimängu kool. Kovalevski, M. Metoodiline materjal. Harj. 1-32. Keune, E. Ksülofonikool. J. Zegalski. Harjutused 1-8 M. Kovalevski. Harjutused 1-32 Noorem aste lõpeb lõpueksamiga. Tasemenäited nooremale astmele M. Goldenberg. Studies for Solo Percussion; Introductory Etude; Duettino; Etude Dialogue; Study in Dynamic Contrasts W. Skower. Harjutused nr. 1-10 (kahele mängijale) Ksülofon Snegirjov, V. Kaherealise ksülofonimängu kool. - Harjutused 1 ja 2 (lk. 5-14); Harjutused 1, 2, 3-7 (lk. 58-59). Goldenberg, M. Ksülofonimängu alused. - Harjutused lk. 37-41. Taevalaotuses - V. Snegirjovi seade Y. Hiraoka. Ksülofoni album N. Lõssenko. Skertso - IV õppeaastale A. Hataturjan. Tütarlaste tants 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V õppeaasta Eesmärgid. Transponeerimine, improvisatsioon, ansamblitöö, orkestritöö praktika, marimbafoni õpetus. Tehniline arendus ja õpisuunad. Eelnevate tehniliste oskuste süvendamine. Kromaatiline heliredel. Trummikomplektil ja kellamängul koosmängu arendamine. Tüüprütmid ja nende kaasaegne esitusviis. Heliredelid 4-5 märgi ulatuses. Abimaterjal nooremas astmes esitatud kogumikest. 1.3.2. VI õppeaasta Eesmärgid. Tehniliste saavutuste kordamine. Improvisatsiooni, koosmängu ja muusikalise vabaduse täiustamine. Tehniline arendus ja õpisuunad. Vibrafoni õpetus. Sekventside mäng. Kolme nuiaga mänguõpetus, sõrmede ja käte hoiak, randmetehnika (marimbal, vibrafonil). Heliredelid 4-5 märgi ulatuses, kolmkõlad, V7, >VII7 ja II ning VI astme akordid, heliredelid kolme- ja neljagrupiliste pööretega. Timpanite õpetus. Abimaterjal: Keune, E. Timpanikool. Snegirjov, V. Harjutused, etüüdid timpanil. Kovalevsky, M. Harjutused 1-75. 1.3.3. VII õppeaasta Eesmärgid. Mängutehnika täiustamine. Tehniline arendus ja õpisuunad. Improviseerimise arendamine. Tüüprütmid. Transponeerimine. Marimbafonil ja vibrafonil 4 nuiaga mängu õppimine. Kõikidel õppeaastatel õpitud tehniliste võtete täiustamine. Vanema astme lõpueksamiks valida suurvorm või selle osad, lüüriline pala, tehniline pala. Tasemenäited vanemale astmele Löökpillid N. Skowera. Harjutused 2-le mängijale 11-20 A. Glazunov. Rahe S. Prokofjev. Mercuccio J. Delecluise. Peegeldused nr. 2 ja nr. 3 M. Colgrass. 2 soolopala trummile M. Coldenberg. Four Sonic Plateaus; Starve off Staff; Articulations; Declamations D. Palijev. Etüüd - väiksele trummile ja taldrikutele Ksülofon Snegirjov, V. Kaherealise ksülofonimängu kool. - Harjutused 8, 9, 10. Lk. 62, lk. 20-30. IV osa. Goldenberg, M. Ksülofonimängu alused; Melodies Combining double Steps an Rolls. Lk. 54-55. N. Lõssenko. Eleegia G. H. Händel. Sonaat nr. 3 G. Bizet. Avamäng oop. "Carmen" G. Teleman. Sonatiin nr. 6 I osa E. Grieg. Norra tants A. Rubintein. Meloodia D. Kabalevski. Galopp C. Saint-Saens. Luik F. Suppe. Avamäng oop. Luuletaja talupoeg Lisa 23 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde SOLFEDO 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.1. ÕPPESISU Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada järgmisi oskusi: I. Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine. Taktiviipamise skeemid. 5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.). Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine 3-4-häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh. kaanonid). Saatega laul. II. Rütm Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega. Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon. Lihtsamad rütmipartituurid. III. Suuline analüüs Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. IV. Diktaat Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat. Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat. V. Improvisatsioon 1. Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile. 2. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks, lihtsamad rütmipartituurid. 3. Saate improvisatsioon: bass antud meloodiale, teine hääl antud meloodiale, põhikolmkõlade bassi saade. VI. Itaaliakeelsed oskussõnad Tempode nimetused. Tempomuutused. Dünaamika. Iseloomu väljendavad sõnad. Nurksulgudesse paigutatud materjal on ette nähtud neile, kes vajavad mahukamat ainekava. Läbivõetud teemade süvendamine ja kinnistamine jätkub igal järgmisel õppeaastal kuni lõpuklassini. Loetletud metoodilisi vihjeid võib omavahel kombineerida, varieerida, soovi korral täiendada. 1.2 NOOREMA ASTME AINEKAVA 1.2.1. I õppeaasta Põhieesmärk: Rütmiõpetus. Laaditaju arendamine. Duur ja moll. Nõuded: I. Meetrum ja rütm. Rõhulised ja rõhutud taktiosad. Takt ja taktijoon. Taktidesse jaotamine. Lõpujoon. Kordamismärk II: :II. Taktimõõdud 2/4, 3/4, 4/4 b. Taktiviipamise skeemid. Noodivältused ja pausid: tervenoot poolnoot veerandnoot kaheksandiknoot kuueteistkümnendiknoot tervepaus poolpaus veerandpaus kaheksandikpaus kuueteistkümnendikpaus Rütmid [ ]. Eeltakt . II. Noodikirja algteadmised. Noodijoonestik ja abijooned. Nootide asukohad noodijoonestikul. Noodivarte õigekiri. Pauside kirjutamine. Viiuli- ja bassivõti. Noodinimetused: silp- ja/või tähtnimetused. III. Helistikud. Laadid: duur ja moll. Astmed ja astmetaju väljaarendamine. Helistikud. Duurid C, F, G, D ja loomulikud mollid a, d, e. [Tutvuda a-molli 3 liigiga]. Paralleelhelistikud. I astme (toonika) kolmkõla. Juhtheli. Märgid: diees # bemoll b bekaar >. Eakohased 1- ja 2-häälsed laulud, harjutused, kaanonid. Transponeerimine. Meloodia ja rütmi arendusvõtted (kordamine, sekvents, varieerimine, helile tuginemine jne.). Improvisatsioon. IV. Diktaat. Suuline ja kirjalik mälu- ja rütmidiktaat. Pikkus 2-4 takti. V. Tempo ja dünaamika mõiste VI. Rütmika. Liikumisega (rütmikaga, tantsuga, pantomiimiga jms.) seotud mõisteid ja vastavate võtete harjutamine. Muusika kuulamine ja analüüs. 1.2.2. II õppeaasta Põhieesmärk: Molli kolm liiki - loomulik, harmooniline, meloodiline. Intervallidega tutvumine. Nõuded: I. Rütm ja taktimõõt. Punkt noodi järel. Punkteeritud rütmid . [Taktimõõt 3/8 ja lihtsamad rütmid selles taktimõõdus: ]. II. Helistikud. Kahe märgiga duur- ja moll-helistikud. Molli 3 liiki (kuju): loomulik, harmooniline, meloodiline. Toon ja pooltoon. Heliredeli ehitus. Püsivad ja püsimatud astmed. Püsimatute astmete lahendamine püsivaisse. Lahendamise mõiste. Tutvumine põhiastmete (I, IV, V) kolmkõladega ja nende laulmine duuris ja harmoonilises mollis. Laulud ja harjutused. Transponeerimine ja improvisatsioon. III. Intervallid. Tutvumine intervallidega p. 1, p. 8, p. 5, p. 4, s. 2, v. 2, s. 3, v. 3. IV. Diktaat. Lihtne suuline ja kirjalik diktaat (4-8 takti) duuris ja mollis. Rütmidiktaat kuni 4 takti. V. Rütmika. Tutvumine erinevate tantsurütmidega (eesti rahvatantsud, polka, valss, menuett, masurka jt.). 1.2.3. III õppeaasta Põhieesmärk: Lihtintervallid. Akordiõpetuse algus. Nõuded: I. Rütm ja taktimõõt. 3/8 taktimõõt. Lihtsamad rütmid ja pausid selles taktimõõdus. Grupeerimine. Taktiviipamine. II. Helistikud. Kolme märgiga duur- ja moll-helistikud. Toonika kolmkõla ja pöörded: I, I6, I64; tähistus duuris: T, T6, T64; tähistus mollis: t, t6, t64. Kolmkõla helide nimetused: priim, terts, kvint. Funktsionaalsuse mõiste. Toonika (I astme) kolmkõla (T, t). Subdominant (IV astme) kolmkõla (S, s). Dominant (V astme) kolmkõla (D). Põhikolmkõlade ehitamine ja laulmine (duuris ja harmoonilises mollis). Saate leidmine põhiastmetega. III. Intervallid. v. 6, s. 6. v. 7 V astmelt lahendusega s. 3 duuris ja v. 3 mollis. s. 7 I astmelt lahendusega p. 8. Lihtintervallide pöörded. Suurus toonides. Intervallide ehitamine antud noodist üles ja/või alla. IV. Diktaat. Suuline ja kirjalik meloodiline diktaat (4-8 takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti. 1.2.4. IV õppeaasta Põhieesmärk: Akordide ehitamine ja laulmine duuris ning harmoonilises mollis: toonika kolmkõla pöörded, põhikolmkõlad põhikujus D lahendusega. Nõuded: I. Rütm ja taktimõõt. Taktimõõt 6/8 (3/8+3/8) ja viipamise skeem. [6/8 taktimõõt skeemina 2/8+4/8+2/8 eesti regilauludes.] [Triool ja sünkoop .] II. Helistikud. Nelja märgiga duur- ja moll-helistikud. III. Intervallid. #2 harmoonilises mollis. IV. Akordid. Dominantseptakord D7 (V7) lahendustega duuri ja molli. [Lihtsate 3-häälsete järgnevuste kuulamine ja laulmine.] V. Diktaat. Meloodiline diktaat duuris ja mollis 8 takti. Rütmidiktaat 4 takti. 1.2.5. Noorema astme lõpueksam I. Kirjalik 1. Diktaat 2/4 või 3/4 taktimõõdus (8 takti). Kirjutamise aeg 15-20 minutit. Mängitakse 8-10 korda. 2. Rütmidiktaat (4 takti) 2/4 või 3/4 taktimõõdus. Mängitakse 3-4 korda. 3. Kõla järgi määramine. Harmoonilised ja/või meloodilised lihtintervallid. Kolmkõla ja pöörded (harmoonilisel kujul). V7 lahendamine duuri ja/või molli. Õpitud laadi äratundmine. 4. Ehitamine. Antud noodist (üles või alla) intervalli ehitamine. Antud intervalli määramine. Antud helistikus põhikolmkõlade ja toonika kolmkõla pöörete ehitamine. Antud akordi ja helistiku määramine. Antud helistikus V7 ehitamine ja lahendamine, helistiku määramine. Antud noodist (üles) V7 ehitamine ja lahendamine, helistiku määramine. Heliredeli ehitamine. II. Suuline 1. Antud helistikus heliredeli, toonika kolmkõla ning pöörete laulmine. 2. Antud helistikus põhikolmkõlade ja V7 laulmine koos lahendusega. 3. Tundmatu harjutuse laulmine. [4. Aasta jooksul õpitud harjutuse laulmine.] 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA 1.3.1. V õppeaasta Põhieesmärk: Suurendatud ja vähendatud intervallid. Põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis. Kolmehäälne järgnevus. Nõuded: I. Rütm ja taktimõõt. 6/8 taktimõõt. Rütmigrupid kuueteistkümnendiknootidega. Grupeerimine. Sünkoop , triool . [Pide lihtsamad variandid .] II. Helistikud. Viie märgiga duur- ja moll-helistikud. III. Intervallid. Lihtintervallide ehitamine ja laulmine antud noodist üles ja alla (kordamine). Dissoneerivad intervallid lahendustega duuris ja harmoonilises mollis #4 IV astmelt lahendusega v. 6, s. 6, >5 VII astmelt lahendusega s. 3, v. 3; harmoonilises mollis >7 VII astmelt lahendusega p. 5, #2 VI astmelt lahendusega p. 4. IV. Akordid. Põhikolmkõlade pöörded ja nende lahendamine helistikus: I V6 I I6 V64 I6 I64 V I64 I IV64 I I6 IV I6 I64 IV6 I64 >VII lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. Kadentsid: lihtkadentsid - autentne (I V I) ja plagaalne (I IV I); liitkadentsi esimene (I IV V I) ja teine kuju (I IV K64 V I). Harmoonilised järgnevused 4 takti: esimesel poolaastal kolmehäälselt; teisel poolaastal neljahäälselt. [Dominantseptakordi pöörded lahendusega duuris ja mollis.] V. Diktaat. 8 takti. 1.3.2. VI õppeaasta Põhieesmärk: Harmooniline duur. Dominantseptakordi pöörded lahendustega duuris ja mollis. Neljahäälsed järgnevused. Nõuded: I. Rütm ja taktimõõt. Pidega rütmid [keerukamad variandid ]. 6/8 taktimõõdus punkteeritud rütmid. Taktimõõdud 2/2 b, 3/2. Taktimõõt 6/4. II. Helistikud. Kuue märgiga duurid ja mollid. Harmooniline duur. Kromaatilised läbiminevad ja abihelid. Mõisted: kaldumine ja modulatsioon. III. Intervallid. Harmoonilises duuris #2 VI astmelt lahendusega p. 4; >7 VII astmelt lahendusega p. 5. Ehitamine ja laulmine. IV. Akordid. Põhikolmkõlad harmoonilises duuris. Dominantseptakordi pöörded lahendusega duuris ja harmoonilises mollis: I pööre (V65) lahendusega toonikasse T, t (I); II pööre (V43) lahendusega toonikasse T, t (I); III pööre (V2) lahendusega toonika sekstakordi T6, t6 (I6). Neljahäälsete harmooniliste järgnevuste (4-8 takti) kuulamine ja laulmine. [Juhtseptakordide ehitamine ja lahendamine duuris ja harmoonilises mollis.] V. Diktaat. [Üksikute kromaatiliste abi- ja läbiminevate helidega.] 1.3.3. VII õppeaasta Põhieesmärk: Septakordide ehitamine ja lahendamine. Nõuded: I. Rütm ja taktimõõt. Sünkoop . Keerukamad sünkoobid ja pided . Segataktimõõt. Vahelduvtaktimõõt. II. Laadid. Seitsme märgiga duur- ja moll-helistikud. Diatoonilised laadid. Kromaatilise duuri ja molli õigekiri. III. Intervallid. Kõikide läbivõetud intervallide kordamine eksamiks. IV. Akordid. Väike VII7 põhikujus, lahendusega duuri; >VII7 põhikujus, lahendusega duuri ja molli. Katkestatud kadentsiga tutvumine V, VI. [Harmoonilises mollis #III lahendusega t6 (I6).] [Harmoonilises duuris #VI lahendusega T64 (I64).] V. Diktaat. Ühe- ja kahehäälne. 1.3.4. Lõpueksam Kirjalik (kestvus u. 60 min.) 1. Diktaat 2/4, 3/4, 4/4, 3/8 või 6/8 taktimõõdus. 2. Intervallide ja akordide kuulamine harmooniliselt koos lahendustega (8-10). 3. Intervallide ja akordide ehitamine ning lahendamine antud helistikus või antud noodist ja intervallide ning akordide määramine koos lahendusega (8-10). 4. Harmooniline järgnevus duuris või mollis 8 takti. 5. Soovi korral diatoonilise laadi või kromaatilise heliredeli või paljumärgilise molli ehitamine. Suuline 1. Tundmatu harjutuse laulmine (transponeerimine). 2. Akordide laulmine õpetaja valikul. Kas a) juhtseptakord ja dominantseptakordi pööre lahendusega antud helistikus või b) 4-6 akordist koosnev kadentsiaalne järgnevus õpetaja poolt antud akorditähistuse järgi. 3. Soovi korral loomuliku, harmoonilise ja meloodilise molli laulmine. 1.4. LISAASTE 1. Liittaktimõõdud. 2. Laadid. Kromaatiline duur ja moll. Diatoonilised laadid. Pentatoonika. Vahelduv laad. Modulatsioon ja kaldumine. I järgu sugulushelistikud. 3. Intervallid. Harmooniline duur #4 VI astmelt s. 6; >5 II astmelt v. 3. Loomulikus mollis #4 VI astmelt v. 6; >5 II astmelt s. 3. 4. Akordid. Harmoonilises duuris #VI T64; >II T6. Loomulikus mollis >II t6. Harmoonilises mollis #III t6. II7 septakord ja juhtseptakordid ning nende pöörded. 5. Diktaat. 1-2-häälne (kromaatilised helid, kaldumine, modulatsioon). Kui lisaastme õpilasel on edaspidi kavas jätkata õpinguid mujal, tuleb solfedo ainekava koostamisel silmas pidada vastava õppeasutuse sisseastumiskatsete nõudeid. Individuaalset programmi võib rakendada ka muul erijuhul. Lisa 24 kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava juurde MUUSIKALUGU 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.1. ÕPPESISU Ainekava on Eesti-keskne. Mitte-eestlastest õpilastele soovitatakse oma (rahvus)kultuuriseltside toetusel korraldada täiendavaid tunde (kursusi). Varasematel aegadel oli muusikaloo programmis eesti muusikat kolmandik. Käesolevas ainekavas on eesti muusikaloost 1/5 viimasel õppeaastal, ülejäänud jaotatud teistele õppeaastatele. Nooremas astmes alustatakse eesti rahvalaulude, pillilugude ja tantsudega. Ka teiste teemade puhul on ette nähtud olulisel määral "eestimaist". Kogu muusikaloo kursuse jooksul soovitatakse iga tunni alustuseks vähemalt 5 minuti jooksul vestelda kodukandi ja kogu Eesti muusikaelust (muusikauudistest), milles saab otstarbekalt ära kasutada helisalvestusi, videokatkendeid, muid illustratsioone. Vanemas astmes on iga teema juures võimalik tõmmata paralleele Eestis toimuvaga, paiguti saab näidata otseseid seoseid. Sel viisil toimides võime ainekava nimetada rahvuslikuks. 1.2. NOOREMA ASTME AINEKAVA Noorema astme materjal ei ole esitatud selle läbivõtmise järjekorras. Õpetajale on jäetud vabadus järjestada (ja ühitada) teemasid nii nagu kohalikud tingimused (rühmade koosseis, õppeabinõude muretsemise ajastamine, õpetaja eelistused jms.) dikteerivad. Muusika valimine on jäetud täies ulatuses õpetaja maitse ja võimaluste valdusse. 1.2.1. III ja IV õppeaasta Sissejuhatav teema. Muusikaloo sisu, selle koht kooli teiste õppeainete hulgas. Muusikaline heli. Heli omadused. Heli teekond tekkimisest kuulajani. Akustika aabitsatõed. Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, tämber, register, kooskõla (harmoonia), faktuur. Eesti rahvamuusika. Vanem ja uuem rahvalaul. Rahvapillid ja pillilood. Rahvatantsud. Vokaalmuusika. Laulud. Rahvalikud laulud. Pop-laulud. Ansamblid. Koorid. Nende koosseis. Instrumentaalmuusika. Sümfooniaorkestri pillid partituuri järjekorras. Pillirühmadest moodustuvad ansamblid (puupuhkpilli kvartett jne.). Kokkuvõtteks, partituuri järjekorra kinnistamiseks B. Britteni variatsioonid Purcelli teemale. Orel ja klaver (kaks kuningat). Süntesaator (kas kroonprints?). Pillid, mida tavaliselt sümfooniaorkestri põhikoosseisus ei esine. Instrumentaalansamblid ja orkestrid. Programm-muusika S. Prokofjev. Petja ja hunt C. Saint-Saens. Loomade karneval A. Marguste. Punane raamat A. Vivaldi. Aastaajad E. Grieg. Süit Peer Gynt M. Mussorgski. Pildid näituselt Helitööde ülesehitus. Kuulamisülesannete kasutamise metoodika omandamine. Ühe- ja kahejaoline ülesehitus. Kolmejaoline vorm. Liht- ja liitvorm (kahe- ja kolmeosaline). Variatsioonid. Rondo. Tantsud. Ajaloolised tantsud: pavaan, galjard, braanl; menuett, gavott, ekossees; polonees, masurka, krakovjakk, polka, boolero, taarda, valss, habaneera, tango. Tantsusüit. Aasia, aafrika, ladina-ameerika rütmid. Peotantsud. Kaasaegsed tantsud. Ballett. Lavamuusika. Muusika sõnalavastuses. Ooper. Rock-ooper. Operetid. Muusikal. 1.3. VANEMA ASTME AINEKAVA V ja VI õppeaastal antakse ülevaade muusika arengust keskajast meie sajandini. Liigestuse aluseks on stiilid. Iga stiiliperioodi esindaja(i)ks on valitud helilooja(d), kes ainekava koostajate arvates on kõige enam mõjutanud muusika edaspidist arengut või kelle teosed on ajaproovile enim vastu pidanud. Et muusika kuulamiseks jääks rohkem aega, tuleks heliloojate elulugudest esile tuua ainult (algõpetuse tasandil) oluliseimat. Ainekavas ei ole nimetatud õpilaste repertuaaris leiduvaid palu. Loetletud heliteostest teeb õpetaja oma valiku või asendab teistega, olenevalt konkreetse rühma tasemest või fonoteegi võimalustest. 1.3.1. V õppeaasta Keskaeg. Romaani ja gooti stiil. Gregooriuse laul. Varajane mitmehäälsus. Organum, motett. Rüütlilaul. (Kasutada T. Siitani koostatud kassette ja konspekte.) Renessanss. Ajastu üldiseloomustus, võrdlus keskajaga. Uued ilmalikud lauluanrid: ballata, madrigal. Pime muusik Firenzest Francesco Landino. Madalmaade koolkond, selle tähtsus polüfoonilise muusika arengus. Tähtsamad esindajad. Renessansi ajastul kasutatud pillidest. Barokk. Ajastu üldiseloomustus, võrdlus renessansiga. Muusika iseloomustus, tähtsamad anrid. Johann Sebastian Bach. Inventsioonid, prelüüdid ja fuugad (HTK). Oreliteosed. Passacaglia ja fuuga c-moll. Orelitokaata ja fuuga d-moll. Concerto grosso mõiste. Brandenburgi kontserdid. Vokaalmuusika. Mõni aaria või kantaadi osa. Klassitsism. Üldiseloomustus. Uue helikeele võrdlus barokiga. Uued anrid. Joseph Haydn. Sümfoonia mõiste ja ülesehitus. Sonaat allegro vorm. Instrumentaalkontsert. Keelpillikvartett. Sümfoonia nr. 103 Es-duur. Kontsert trompetile ja orkestrile Es-duur. Divertisment op. 3 nr. 5 F-duur. Wolfgang Amadeus Mozart. Imelapse periood. Sümfoonia nr. 40 g-moll. Klaverisonaat k. 331 A-duur. Serenaad "Väike öömuusika". Ülevaade ooperiloomingust. Katkendid ooperitest "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Võluflööt". Reekviemi mõiste. Osad "Reekviemist" (nr. 1 "Requiem", nr. 2 "Dies irae", nr. 7 "Lacrymosa"). Ludvig van Beethoven. Helikeele erinevus võrrelduna Haydni ja Mozarti loominguga. Klaverisonaat op. 13 nr. 8 c-moll "Pateetiline". Klaverisonaat op. 27 nr. 2 cis-moll "Kuupaiste". Klaverisonaat op. 57 nr. 23 f-moll "Appassionata". Sümfoonia nr. 5. Sümfoonia nr. 9 (katkend sümfoonia lõpust - kooriga). 1.3.2. VI õppeaasta Romantism. Romantismi põhijooned kõikides kunstides. Franz Schubert. Laululooming. Laulud "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Ballaad "Metshaldjas". Laulutsüklid. Kaunis Möldrineiu ("Rändamine", "Kuhu", "Kütt", "Mölder ja oja"). Talvine teekond ("Pärnapuu", "Kevadunelm", "Post", "Vares", Leierkastimees"). Klaverimuusika. Valsid, muusikalised hetked, marsid. Kammermuusika. Kvintett klaverile, viiulile, vioolale, tellole, kontrabassile D-duur op. 114 ("Forellikvintett"). Sümfooniad. Sümfoonia nr. 8 ("Lõpetamata") 1. osa. Fryderyk Franciszek Chopin. Etüüdid. Etüüd op. 10 nr. 3 E-duur, nr. 12 c-moll. Etüüd op. 25 nr. 1 As-duur. Prelüüdid. Prelüüd op. 28 nr. 15 Des-duur, op. 28 nr. 4 e-moll. Poloneesid. Polonees op. nr. 1 A-duur, op. 53 A-duur. Masurkad. Masurka op. 67 nr. 4 a-moll, op. 68 nr. 3 F-duur. Valsid. Valss op. 67 nr. 2 Cis-duur, op. 64 nr. 1 Des-duur. Robert Schumann. Klaverimuusika. Klaveripalade tsükkel "Karneval" ("Eusebius", "Florestan", "Chiarina", "Davidsbündlerite marss"). Klaveripalade tsükkel "Lastestseenid" ("Unistus"). Ferenc Liszt. Klaverilooming. Mefisto-valss. Nokturn "Armuunelmad". Etüüd nr. 2 "Gnoomide ringmäng". Rahvusromantism Norra muusika. Norra rahvusmuusika. Edvard Grieg. Klaveripalad. Orkestrimuusika. Lüüriline süit op. 54 (Norra talupoja marss). Muusika H. Ibseni draamale "Peer Gynt". Kontsert klaverile ja orkestrile a-moll. Soome muusika. Soome rahvalaul. Seos eesti muusikaga. "Hümn". "Porilaste marss". Einojuhani Rautavaara "Cantus arcticus" 3. osa "Luigelend". Jean Sibelius. Sümfooniline poeem "Finlandia". "Kurb valss". Sümfoonia nr. 2 IV osa. Süit viiulile ja keelpilliorkestrile III osa "Suvel" Rootsi muusika. Rootsi rahvamuusika. Rahvuslik pillimuusika. Hugo Alfven. Rootsi polka (Polka frDn Roslagen). Karjasetüdruku tants. Rootsi rapsoodia nr. 1. Baltimaade muusika Läti muusika. Läti rahvamuusika. Piirialade rahvalaulude sarnasus. Cimze seminari osa eesti muusikakultuuris. Ühislauluvara. Alfred Kalnin Leedu muusika. Sutartines kui kogu maailma ulatuses ainulaadne nähtus. Mikalojus Ciurlionis. Helilooja ja kunstnik. Sümfooniline poeem "Mets". Sümfooniline poeem "Meri". Vene muusika Rahvalaulust Glinkani. Mihhail Glinka. Orkestrimuusika. Sümfooniline fantaasia "Kamarinskaja". Kontsertavamängud "Aragoni hota", "Öö Madridis". Ooperid. Ooperi "Ruslan ja Ludmilla" avamäng. Vene muusikaelu 19. saj. II poolel. Võimas rühm. Aleksander Borodin. Ooper "Vürst Igor". Polovetside tantsud. Sümfoonia nr. 2 h-moll "Vägilassümfoonia" I osa. Modest Mussorgski. Laulud "Kirp", "Hällilaul Jeromkale". Klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt". Nikolai Rimski-Korsakov. Sümfooniline süit "eherezade". Ooper "Muinasjutt tsaar Saltanist", ("Kimalase lend"). Pjotr Taikovski. Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" (2-3 pala). Kontsert klaverile ja orkestrile nr. 1. Sümfooniad. Sümfoonia nr. 5. Ooperid. Ooper "Jevgeni Onegin" (sissejuhatus, Tatjana ja Olga duett, Tatjana kirjastseen, Onegini aaria). Balletid. Numbrid ballettidest "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar", "Luikede järv". Sergei Prokofjev. Balletid. Ballett "Romeo ja Julia" ("Tütarlaps Julia", "Montecchi ja Capuletti", "Rüütlite tants"). Sümfooniad. Sümfoonia nr. 1 ("Klassikaline"). Sümfoonia nr. 7 ("Noorte"). Dmitri ostakovit. Prelüüdid ja fuugad. Sümfoonia nr. V. Filmimuusika. (Romanss filmist "Kiin".) 1.3.3. VII õppeaasta Eesti rahvusliku muusikakultuuri tekkimine 19. saj. keskel. Laulu- ja mänguseltsid, nende osatähtsus koorilaulu arengus. Esimesed üldlaulupeod. J. W. Jannseni tegevus I üldlaulupeo organiseerimisel. Lõhe klerikaalse ja demokraatliku rahvusliku liikumise leeri vahel. Laulupidude repertuaar, kunstiline külg ja nende tähtsus eesti muusikas. Eesti rahvusliku heliloomingu teerajajad A. Kunileid, A. Thomson, Fr. Säebelmann, K. A. Hermann. Nende elu ja looming. Esimesed professionaalse haridusega heliloojad J. Kappel, M. Härma, K. Türnpu. I sümfooniaorkestri loomine 1900. a. A. Läte poolt. Tema looming ja muusikaline tegevus sajandialguse Tartus. Esimesed kompositsioonialase eriharidusega heliloojad R. Tobias ja A. Kapp. Nende osa eesti sümfoonilise muusika arendamises. (Avamängud "Julius Caesar" ja "Don Carlos".) Esimene eesti klaverikontsert. R. Tobiase "Kontsertpala". Esimesed oratooriumid (R. Tobiase "Joonase lähetamine" ja A. Kapi "Hiiob"). Põhjamaise helikeele taotlused H. Elleri instrumentaalmuusikas. (Sümfooniline poeem "Koit"). Tema viiuli- ja klaveripalad. E. Tubin - Eesti suurim sümfonist, esimese eesti balleti "Kratt" looja. (Katkend mõnest sümfooniast ja balletist "Kratt".) Rahvusliku koorilaulu areng - M. Saar ja C. Kreek. Rahvaviiside arendusvõtted nende koorilauludes. Näiteid M. Saare klaveripaladest ja soololauludest. Vaimulikud rahvaviisid C. Kreegi loomingus. Katkend "Eesti reekviemist". Rahvamuusika kasutamine V. Tormise muusikas. Võrdlus M. Härma, M. Saare ja C. Kreegiga. Näited - "Eesti kalendrilauludest", "Ingerimaa õhtud" jm. Uute muusikaväljendusvahendite areng 1960. aastate instrumentaalmuusikas: Neoklassitsism (E. Tamberg "Concerto grosso", J. Rääts "Kontsert kammerorkestrile", A. Pärt "Partita"). Kollaa (A. Pärt "Kollaa BACH"). Aleatoorika (J. Koha "Rondo"). Dodekafoonia (A. Pärt "Nekroloog"). A. Pärdi loomingu kaks perioodi. Uusi jooni XX saj. II poolel sündinud heliloojate loomingus. L. Sumera, E.-S. Tüür jt. Ülevaade eesti ooperi arengust. E. Aav, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, E. Tamberg. Lisa 1 Kinnitatud haridusministri 19. märtsi 1999. a määrusega nr 13 KEELPILLIANSAMBLITE AINEKAVA 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.1. ÕPPESISU Ansamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal tasemel õpilane. Ansamblimänguga võib alustada juba esimesel õppeaastal. Lihtsaid laulukesi saab algaja saata lahtistel keeltel pizzicato või arco. Vastavalt võimalustele saab kasutada ansambli erinevaid koosseise: nt kaks viiulit, viiul ja alt, viiul ja tello jne. Algaja mängija ansamblipartneriks on õpetaja või vanema klassi õpilane. Heaks materjaliks on rahvalaulud, kus lahtistel keeltel SOL RE LA on S-T-D funktsioon Re-maooris, RE LA MI keeltel S-T-D funktsioon La-maooris. Saatepartiis saab kasutada lihtsaid rütme ja ka pause. Raskusastmelt võiksid järgneda lihtsad kaanonid. Kaanoneid võib mängida juba suurema arvu õpilastega, kes õpiksid niimoodi kuulama kolme-nelja instrumendi kooskõla. Koosmängus täpsustub intonatsioon ja areneb rütmitunne. Kaanoneid e keerdlaule võib leida koolilaulikutest. Näiteks R. Pätsi "Lemmiklauliku" IV, V, VI osa. Kaanoneid saab vajadusel seada algaja õpilase jaoks mugavamasse helistikku. Ansambliklassis saab kasutada kõike erialatunnis õpitut. Ansambli repertuaar peab olema õpilasele jõukohane ja aitama kaasa erialasele arengule. Repertuaari raskusaste, selle õppimise kiirus ja esituse väljenduslikkus sõltub iga õpilase individuaalsest võimekusest. Ansamblitunnis õpitakse noodist lugemist, täpset rütmi, põhistrihhide kasutamist, mis on korrektse ansamblimängu alus. Kasutada võib tänapäeva koolide laulikuid, populaarseid laule, jõululaulude seadeid jne. 1.1.1. Noorem aste (I-IV õppeaasta) Ansamblimäng peab andma kogemusi koosmusitseerimiseks, oskuse kuulata kaas- või eesmängijat, arendama rütmitunnet. Noorema astme lõpus peaks õpilane vabalt lugema noodist lihtsaid rütmikombinatsioone 2/4, 3/4, 4/4, 3/8 ja 6/8 taktimõõdus, teadma mõisteid tutti, da capo al Fine, con sordino, pizzicato, arco jne). Tähelepanu tuleb pöörata ka ühtsele dünaamikale. 1.1.2. Vanem aste (V-VII õppeaasta) Kui algastme ansamblirepertuaar koosneb enamasti duettidest, siis vanema astme repertuaar võib olla ka kolme- ja enamahäälne. Edasijõudnud õpilased võiksid tutvuda ka klarnetimänguga (kaks viiulit, vioola, tello). Vioolapartiid on võimalik kohandada ka III viiulile, tellopartiid vioolale. Repertuaaris võivad esineda pidede keerukamad variandid, sünkoobid. Ansamblimängu arendamine vanemates klassides on eriti oluline, kuna see annab eelsoodumuse tegelda muusikaga orkestrites ja ansamblites ka pärast õpingute lõpetamist muusikakoolis. 1.2. REPERTUAAR Repertuaarivalikus on kasutatud seda materjali, mis on koostajatel käepärast olnud. Oma ansamblile saab aga palju ise seada, kasutades repertuaari kogu muusikaliteratuurist. 1.2.1. Noorema astme repertuaarivalik: 1. K. Fortunatov. Noor viiuldaja I. (Moskva 1978) Tehhi rahvalaul. Karjus. W. A. Mozart. Menuett. D. ostakovit. Hea päev. J. Ph. Rameau. Rondo. 2. K. Fortunatov. Noor viiuldaja II. (Moskva 1963) N. Baklanova. Variatsioonid. S. Prokofjev. Valss. D. ostakovit. Gavott. 3. Palad kahele viiulile. (Leningrad 1969) J. Haydn. Allemande. J. S. Bach. Saksa tants. G. Fr. Händel. Menuett. M. Glinka. Tants. F. Veracini. Menuett. 4. Viiuliansamblid. (Kiiev 1980) Tehhi rahvalaul. Kägu. W. A. Mozart. Katkend ooperist Võluflööt. A. Corelli. Sarabande. C. Weber. Jahimeeste koor. 5. Ansambli "Noor viiuldaja" 3. väljaanne. (Moskva 1978) D. Kabalevski. 4 pala. N. Baklanova. Marss. Väike masurka. 6. Violin Duos Early Chamber Music. (8 1976 by Editio Musica, Budapest. Z. 7917) 7. Violinduos für Anfänger. (8 1977 by Editio Musica, Budapest.) 8. Dance and Trio Sonatas from the 17th Century. (8 1965 by Editio Musica, Budapest). 9. S. Suzuki. Violin School I, II. 10. Tunes For My String Orchestra. (8 1986 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20756) Sheila M. Nelson. Marco Takes A Walk. Traditional arr. Sheila M. Nelson. Two Scottish Airs. Sheila M. Nelson. Tom-Tom-Tomahawk. Traditional arr. Sheila M. Nelson. Old MacDonald. 11. Sheila M. Nelson. Easy Duets For Violin Groups To Sing And Play. Pairs. (8 1980 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H) Apples and Pears. Dots and Daskes. Salt and Pepper. Mustard and Gress. Hundreds and Thousands. Strawberries and Cream. Clock and Watches. Snakes and Ladders. 12. Sheila M. Nelson. Technitunes. (8 1982 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20611) Reel. Dragonfly. German Dance. Swiss Waltz. 13. Sheila M. Nelson. Trios. (8 1980 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20432) Hop, Skip and Jump. Wynken, Blynken and Nod. Ready, Steady, Go. 14. M. Bang. Gingham Books. Graded Ensemble Music. Two Violins With Piano Accompaniment. (U.S.A. 1936) 15. K. A. Hermann. Duod ja triod. Viiulimänguõpetus. Laulu ja mängu lehtedest 16. B. Bart\k. 44 duot. (Universal Edition. Wien, Zürich, London) 1.2.2. Vanema astme repertuaarivalik 1. K. Fortunatov. Noor viiuldaja. (Moskva 1966) A. Glazunov. Gavott. W. F. Bach. Kaebus. B. Britten. Sentimentaalne saraband. 2. Viiuliansamblid. (Leningrad 1974) G. Fr. Händel. Koor oratooriumist Judas Maccabeus. L. v. Beethoven. Ülistuslaul. G. Rossini. Koor ooperist Wilhelm Tell. G. Fr. Händel. Aaria. D. ostakovit. Polka. 3. Palad kahele viiulile. (Leningrad 1969) J. Haydn. Allemand. G. Fr. Händel. Menuett. M. Glinka. Tants ooperist Ivan Sussanin. 4. Viiuliansamblid. (Kiiev 1981) D. Kabalevski. Klounid. J. Brahms. Valss. L. Boccerini. Menuett. 5. Kammermusik für Anfänger für zwei Melodieninstrumente und Bass. (8 1973 by Editio Musica, Budapest) 6. Kammermusik TRIOS für Streich- oder Holzblasinstrumente. (8 1979 by Editio Musica, Budapest. Z. 8741) J. Haydn. Aaria. Menuett. Presto. W. A. Mozart. Andante. Menuett. L. v. Beethoven. Menuett. Ländler. 7. Klassische Miniaturen I-II. (Poland 1977. PWM 4481) 8. Violin Trios. (81976 by Editio Musica, Budapest. Z. 7916) Alte Kammermusik. 9. Duos für Violine und Violoncello. (81979 by Editio Musica, Budapest. Z. 8733) 10. B. Bart\k. Trios. (81971 by Editio Musica, Budapest. Z. 6555) 11. Trios für 2 Violinen und Violoncello. (8 1978 by Editio Musica, Budapest. Z. 8256) J. Haydn. Trio. W. A. Mozart. Notturno. G. Fr. Händel. Marss. 12. Werke des Frühbarocks für Streicher. (8 1977 by Editio Musica, Budapest. Z. 7262) Alte Kammermusik: Schütz. Scheidt. Marini. Vitali. Purcell. 13. Menuette alter Meister für Violinensembles. (Praha 1959, H. 2725) Lully. Bach. Händel. Boccerini. Mozart. 14. Miniatury klasyszne (kahele viiulile ja aldile). (Poola 1964, PWM 6259) C. W. Gluck. Gavott. G. Fr. Händel. Aaria. J. S. Bach. Invensioonid. W. A. Mozart. Allegro. 15. Miniatury klasyszne (kolmele viiulile). (Poola 1971, PWM 4546) 16. Mozart. 16 Duos. (8 1979 by Editio Musica, Budapest. Z. 2451) 17. Tunes For My String Quartet. (8 1983 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20666) French Folk Tune. Quiet Evening. Nobody Knows. My Bonnie. Fiesta. 18. Travels In Styl (kvartett + bass). (8 1986 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20770) M. Dawney. Madam Cole. Traditional. Wild-West Shaker. A. Benjamin. Jamaican Rumba. 19. Funky Monkey And Friends (kvartett + bass). (8 1988 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20833) Ed. H. Jones. Tiger Prowl. Tiger Roar. Butterfly Round. Snakes. Funky Monkey. 20. Curtain Raisers (kvartett + bass). (8 1986 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20769) L. v. Beethoven. German Dance. T. Osborne. Silver String Rag. W. A. Mozart. Say Goodbye. 21. More Tunes For My String Orchestra (kvartett + bass). (8 1987 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20811) arr. Sheila M. Nelson. The Golden Bow. The King And The Miller. Mr. Carey's Romance. 22. Mixtunes I From Six Little Duets For Violin (Or 2 Violins) And Piano op 8. (8 1986 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20760) I. J. Pleyel. Rondo. G. Fr. Händel. Gavott. L. v. Beethoven. Bagatelle. 23. Songs And Dances (kvartett + klaver) J. Kuffner. Polka. J. Brahms. Two Folksongs. Fr. Schubert. Cradlesong. 24. Keytunes (kaks viiulit, kaks vioolat, kaks tellot ja klaver) W. A. Mozart. Menuetto and Trio. Fr. Schubert. Ballet Music. E. Grieg. Watchman's Song. 25. Populaarne muusika. Seaded viiuliansamblile. (Leningrad 1972) Fr. Schubert. Adagio. G. Romberg. Vaikus päikesetõusu ajal. A. Dvorak. Humoresk. 26. Kerged harjutused keelpillikvartetile. (Leningrad 1972) P. Taikovski. Hommikumeeleolu. Magus unelm. F. Schubert. Valss. E. Grieg. Lüüriline pala. P. Taikovski. Vana prantsuse lauluke. L. v. Beethoven. Menuett. F. Chopin. Etüüd. 27. J. Towsend. The Circus Comes To Town. (London 1981) 28. Palad viiuliansamblile. (Leningrad 1988) J. S. Bach. Menuett. K. Böhm. Igavene liikumine. K. Karajev. Mõtisklus. D. Kabalevski. Polka. L. v. Beethoven. Lauluke. V. Sturestep. Läti polka. F. Schubert. Muusikale. 29. G. Ph. Telemann. Kuus kaanonsonaati. (Peters) 30. A. Corelli. Kirikusonaadid. (Peters) 31. J. Haydn. 12 saksa tantsu kahele viiulile ja tellole. (Hortus Musicus. Bärenreiter-Ausgabe) 32. W. A. Mozart. Väikesed duetid. (Peters) 33. W. A. Mozart. 12 väikest duetti. 34. R. Päts. Duod. [RTL 1999, 52, 677 jõust 04.04.1999] Lisa 2 Kinnitatud haridusministri 19. märtsi 1999. a määrusega nr 13 PUHKPILLIORKESTRITE AINEKAVA 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava Orkestriklassi ainekava koostamisel on lähtutud maailmas enamlevinud koolidest, kus on järjekindlalt juhindutud õigetest algõpetuse põhimõtetest1. Orkestri õppejõud-dirigentidel peab jätkuma kannatust ja aega vältimaks lubamatut kiirustamist pilli- ja ansamblimängu algvõtete omandamisel. 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Pillimängu õppimisel peavad tasakaalus olema eriala, orkester ja ansambel. "Ansamblimänguga tuleb hakata tegelema juba alates I klassist, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas koosluses kaasõpilastega. Järgides lääne puhkpillikoolituse põhimõtteid, on väga tähtis õppeprotsessis ansamblimängu osa suurendamine. Eksamid toimuvad analoogiliselt erialaeksamitega - üleminekueksamid ja lõpueksam. Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut." (RTL 121-124, 1997, lk 4747). Orkestri kõlakvaliteet, mängukultuur, aga ka repertuaari omandamise kiirus sõltuvad iga orkestrandi muusikalisest haritusest ning kogemustest oma oskusi praktikas rakendada. Käesolev õppekava on koostatud põhimõttel, et paralleelselt ansambli- ja orkestrimängu arendamisega kinnistada õpilase muusikalist kirjaoskust. 1.2. ÕPPESISU Orkestris saab algaja õpilane musitseerida juba minimaalsete oskustega. Orkestrimängu algõpetuse I-III õ. a õppekava aluseks on võetud A. Otsa "Orkestriharjutuste" I-III vihik. 1) Orkestriklass peab laiendama õpilase teadmisi muusikast. Tähelepanu tuleb pöörata: a) muusikalisele kirjaoskusele; b) strihhidele; c) muusikastiilidele: klassikaline jazz, sving, rock; d) agoogika-, dünaamika- ja tempoterminitele, nende kasutamisele. 2) Rütmiõpetus Pillimängu õppimisel on väga tähtis arendada õpilastes arusaamist rütmist ja kontrolli rütmipulsi üle. Osa õpetajaid panevad algusest peale rõhu toonile ja õigete nootide mängimisele. Liiga tihti on rütmiõpetus kui kõige tähtsam distsipliin muusika õppimisel jäetud tähelepanuta või on sellele pööratud tähelepanu liiga vähe. Käesolevas õppekavas esitatud rütmisüsteem on mõeldud selleks, et esimestest tundidest peale võiksid õpilased õppida rütmist arusaamist, samuti selle täpset lugemist. Selleks on pakutud nii koputamisharjutusi kui ka rütmiansambleid. Rütmiline hoolikus ja täpsus mõjutavad intonatsiooni ja ansamblimängu. Rütmilise täpsuse puudumine mõjub ebasoodsalt ka iga noodi alguse ja lõpu intonatsioonile. 3) Orkestriklass peab andma vajalikud kogemused mängimiseks kollektiivis, sh: a) oskuse jälgida dirigenti; b) oskuse pause lugeda; c) oskuse mängida rühmas - kuulata teisi; d) sound-intonatsiooni. Tähtis: Iga harjutus või pala peab õnnestuma esimesel katsel, äärmiselt kahjulik on nn proovimise harjumus. Kooliorkestri dirigent on eelkõige õpetaja, kes arvestab õpilaste individuaalsust ja suudab luua orkestrist terviku. Dirigendi ülesanne on luua ��pilaste arenguks pikaajaline õppesüsteem ja leida mitmekülgseid motivatsioonivariante. Ta peaks varuma aega, et õppeprotsess kulgeks kiirustamata ja loomulikult. Õppematerjali jõukohasus, edasiliikumise tempo ja harjutuste ajastamine vastavalt tasemele on tähtsad faktorid orkestri arengus. Millal liikuda edasi, millal õpitut korrata ja kinnistada - see peaks olema orkestrijuhi intuitiivne otsus. Koosmängu arendava osa kõrval on õppekavas harjutused, mis arvestavad pillirühmade eripära (puu-, vask- ja löökpillid), samuti spetsiaalsed harjutused eri pillidele. 4) Motivatsiooni viis punkti: a) laps teeb hea meelega seda, mis teda huvitab ja talle meeldib; b) eeskujuks on eelkõige õpetaja meeldiv mäng, kontserdid, plaadid jne; Hea ajend on musitseerimine õpetajaga koos. c) ansamblimängu puhul on tegemist meeskonnatööga. Oluline on hea repertuaar ja huvitavad kontserdid; d) edukad kontserdid; e) kiitus, esiletõstmine. 5) Õpilase igakülgse arengu tagamiseks tuleb pidevalt tähelepanu juhtida järgmistele teemadele: a) hingamine. Tuletada alati meelde sügava, mahuka sissehingamise tähtsust; b) pillitoon ehk muusikaline käekiri. Selle saavutamiseks mängida võimalikult palju lüürilisi, laulvaid palasid, pöörates tähelepanu kõla täiuslikkusele ja nootide seotusele; c) oluline on artikulatsiooni selgus, põhistrihhide õige kasutamine; d) intonatsioon. Puhas intonatsioon on määrava tähtsusega, eriti kahe või enama puhkpilli koosmängus; e) rütm. Ainult tugeval rütmitundel põhinev mäng võimaldab saada heaks pillimeheks. Kontrollida metronoomiga! Loomulikult kuuluvad nende üldküsimuste juurde alati spetsiifilised probleemid: embouchure, keeletehnika, legato, kõigi tehnikate koostöö jne. 1.2.1. Noorema astme ainekava Alljärgnev kava põhineb Aavo Otsa õppematerjalil "Puhkpilliorkestri kool algajaile" (Eesti Kooriühing, 1999). Selle koostamisel on kasutatud "Trompetikooli" I ja II vihikut (Aavo Ots. Kirjastus "Muusik", 1996) ning seal trükitud harjutused, palad ja ansamblid on orkestreeritud algajate orkestrile. "Trompetikoolis" on ka ulatuslik metoodiline osa õpetajale-dirigendile. Kõik õppekavas nimetatud palad ja harjutused pärinevad "Puhkpilliorkestrikoolist algajaile". Kehahoid. Õige mänguvõte ja puhumine. A. Teoreetilised teadmised B. Harjutused, palad, ansamblid, rühmaharjutused 4/4 taktimõõdu selgitus Koosmängu esimesed noodid. Võtted. Hingamisharjutus "Mõtleja" Veerandnoot "Kõla, lahke laulukaja!" "Rongisõit" "Kaera-Jaan" Hispaania rahvaviis, Prantsuse rahvaviis, duett "Ringtants" Harjutused eri pillidele 4-bekaar Hispaania rahvaviis Norra rahvaviis Lahtimängu harjumuse kujundamine legato Murray' "Hällilaul" Rõhumärk Eeltakt "Minu auto" simile H. Otsa "Etüüd" Rütmide tabel Tähtnimed Hingamisharjutus "Haa" da capo Prantsuse rahvaviis "Tuhkatriinu" Veerandpaus Harjutused 1, 2, 3 Hüüavad pasunad Moderato "Hea kuningas Wenceslas" Andante Kaanon Vastavalt vajadusele valida ka teisi selle raskusastme palasid. Maoorne kolmkõla Inglise rahvaviis 1/8 noot Rütmide tabel M. Praetorius "Kaks tantsu" Spetsiaalsed harjutused kõikidele pillidele "Poisid ritta" "Kus on minu koduke" "Sepapoisid" "Hommikukellad" Täiuslik sissehingamine "Muti metroo" "Üles, üles!" - pidekaar "Leelo" "Kägu" "Hüppenööri tants" Rütmiansambel Enharmoonilised helid "Mutionu pidu" Keele liikumise kiirus "Igaühel oma pill" Rütmiharjutused Kaanon Tervete ja pooltoonide asetus heliredelis Punkteeritud 1/4 noot Traditsionaal "Hommiku täht" "Laulge, poisid!" "Minu isamajakene" "Kevade tulnud" "Lõoke" Minoor: loomulik, meloodiline, harmooniline Tehhi rahvaviis "Kiisuke" Saksa rahvaviis "Hällilaul" Jõululaulude seaded vaskpillidele (vt A. Ots "Trompetikool II") "Maa on nii kaunis" "Hõisake, taevad!" Koor oratooriumist Judas Maccabus Heliredelid koosmänguks Vastavalt vajadusele valida ka teisi sama raskusastme palasid. 1.2.2. Vanema astme ainekava Küllaldane lahtimäng on noore mängija veel väljaarenemata embouchure'i arengus otsustava tähtsusega. Soojendust on kõige parem läbi viia ühiselt proovi algul, sest noored mängijad on harva nii treenitud ja distsiplineeritud, et end individuaalselt küllaldaselt lahti mängida. Soojendusharjutusi saab tõhusalt kasutada ka koosmängu ja intonatsiooni kuulamise arendamiseks. Soojenduse juurde kuuluvad ka hingamisharjutused. Lahtimängu on soovitatav läbi viia gruppides: vask- ja puupillid eraldi. Käesoleva õppekava täitmise eelduseks on noorema astme eriala ja noorema astme orekstriklassi + ansamblikursuse läbimine. Õppekava on koostatud, toetudes: 1) A. Regi ja A. Ots "Puhkpilliorkestri õpik" (Tallinn, 1989) - edaspidi P. õ; 2) A. Ots "Puhkpilliorkestri kool algajaile" (Eesti Kooriühingu väljaanne, 1999) - edaspidi P.k. Soovitatav on kasutada ka teisi sama raskusastme koole. A. Teoreetilised teadmised B. Harjutused, palad Ühtlane legaatotehnika (vaskpill) Harjutused (P.k) F-p meetod Harjutused Staccato Saksa rahvaviis Igapäevaste harjutuste seeria eri pillidele I Rütmiharjutused "Aisakell" (P.k) "Menuett" Mõistete kordamine "Kõik kristlased, tulge!" (P.k) "Meie isade aated" Heliredelid koosmänguks Igapäevaste harjutuste seeria eri pillidele II Saksa jõululaulud (P.k) Jazz Harjutused Svingi algtõed A. Waignein "2. Jazzy" (A. Waignein. Entry - Jazzy - Disco. Tierolff-Muziekcentrale. Roosendaal - Nederland) Staccato harjutused (P.k) "Jaan läeb jaanitulele" Kolm saksa rahvaviisi Punkteeritud kaheksandik Kolm trompetitriot (P.k) Saksa rahvaviis "Raudtee" Brass - legaatoharjutused Eriharjutused puu- ja löökpillile Sünkoop a) klassikaline b) jazz Entertainer (P.k) A. Waignein "Disco" (A. Waignein. Entry - Jazzy - Disco. Tierolff-Muziekcentrale. Roosendaal - Nederland) 3/8 Etüüdid (P.k) Igapäevased harjutused III (vt P. õ lk 12-13) Marsistiil 6/8-rütmiduett R. Schumanni "Sõdurite marss" (P. õ) 6/8, 3/4 L. Bernsteini "America" (katkend) (P.k) Rütmiansamblid 5/8 Rütmivariandid "Viire takka" 4/4 ja 3/4 Intervallid maooris 1) Harjutused ja palad A. Otsa ja A. Regi orkestrikoolist. Hoffmanni orkestrietüüdid nr 16-22; 2) Dirigendi tehtud valik sama raskusastmega paladest. Harjutuste seeria nr 2 Harjutused vaskpillidele (P. õ) Harjutused puupillidele Harjutused saksofonidele Harjutused löökpillidele Etüüd 36 (P. õ) Etüüd 37 (P. õ) G - in B Puhkuseaeg (38) F - in C e-moll Harjutus 39-50 d-moll Artikulatsiooni viis põhistrihhi USA - MEIE - ATAKK slur - legato - legaatoatakk DAA legato - tenuto - legaatoatakk DAA DAA regular - detache - tavaline TA TA staccato - staccato - tavaline TA-TA accent - marcato - tugev TA-TA Artikulatsioon (ladina k articulatio) - eraldamine ja ühendamine, sidumisviis, selge hääldamine. Harjutuste seeria nr 3 (P. õ) Vaskpill Harjutused puupill saksofon löökpill D. S. al Fine R. Glieri "Päikesele vastu" (P. õ) B-duur "Hümn suurele linnale" L. Bernsteini "America" (P.k) Harjutus 55-66 (P. õ) Rütmide tabel (erileht) (P.k) Jazzi tund I. Swing (õpiku lisa) triool Harjutuste seeria nr 4 (P. õ) Vaskpill puupill saksofon löökpill Kromaatiline heliredel Valss Harjutused 68-70 (P. õ) Lendler 72 Re - in B C - in C h-moll a-moll Staccato (P. õ) Harjutuste seeria nr. 5 (P. õ) Harjutus 83-89 (P. õ) Vaskpill puupill Harjutused 90-91 saksofon löökpill Sünkoop: klassikaline, swing, rock (erileht) Jazzi tund II (P.k) Rütmitreening: 12 harjutust (duetid) Harjutuste seeria nr 6 (P. õ) "Lõbus veri" (P. õ) "Sõdurite marss" Pikk paus Tempo, dünaamika ja agoogika põhiterminid Tasemenäited vanema astme orkestrile Vaskpillide repertuaar Elgar Hovart. Suite. G. Verdi. Võidumarss. G. F. Händel. March from Scipio. Inglise rahvaviisid (an. D. Morgan). Orkestri repertuaar Kurt Weil. Mack the knife. F. J. Bossec. Military symphony in F. Wedgewood. Avamäng. E. Hoffmann. Trompeten Express. F. Schubert. Serenaad. Muusikaline moment. R. Schumann. Lõbus talupoeg. J. S. Bach. Aaria. Fibich. Poeem. Clarke. Trumpet Voluntary. Gabriel. Sonata pian'e forte. J. Gregorey. Svinging Suite. P. Kaik. Suvemuusika. TEMPO Tempoks nimetatakse helitöö esitamise kiirust; üldkasutatavad on itaaliakeelsed terminid. Aeglased tempod Grave - väga aeglaselt, raskelt Largo - väga aeglaselt, laialt Larghetto - largost veidi kiiremini Lento - pikalt, aeglaselt, kiirustamata Andante - rahulikult, keskmises tempos Keskmised tempod Andantino - andantest pisut elavamalt Sostenuto - väljapeetult, vaos hoides Moderato - mõõdukalt, parajalt Allegretto - kergelt, kaunis liikuvalt, graatsiliselt Kiired tempod Allegro - kiiresti, erksalt Vivo, Vivace - elavalt, kärmesti Presto - väga kiiresti, vilkalt, nobedalt Prestissimo – ülikiirelt Ülaltoodud tempotähistuste täpsustamiseks kasutatakse järgmisi termineid: molto - palju, väga assai - üsna, küllalt piu - enam meno - vähem poco - pisut, natukene poco a poco - vähehaaval, järk-järgult non troppo - mitte ülemäära non tanto - mitte palju semore/simile - kogu aeg subito - järsku, äkki possibile - niipalju kui võimalik Tempo muutmiseks heliteose üksikutes lõikudes kasutatakse järgmisi agoogilisi termineid: Tempo kiirendamiseks: accelerando (accel) - kiirenedes stringendo (string) - kiirenedes, kokkusurutult animando - elavnedes piu mosso - liikuvamalt incalzando - tõtates precipitando - tunglevalt Tempo aeglustamiseks: ritardando (ritard) - aeglustades, maha jäädes, venides ritenuto (rit.) - tagasi hoides, kinni pidades, talitsedes rallentando (rall.) - aeglustades allargando (allarg) - aeglustades, laienedes sletando - aeglustades, lõdvenedes, nõrgenedes meno mosso - vähem liikuvalt Tagasipöördumine teose (osa) algtempo juurde: tempo primo (primo) - algtempo come prima - nagu algul come sopra - nagu ülal, algul a' tempo - eelnenud tempos listesso tempo - endises tempos Suuremat vabadust võimaldavad interpreedile: tempo rubato - vabas tempos ad libitum - soovi kohaselt a' piacere - soovi kohaselt DÜNAAMIKA ppp - piano-pianissimo ehk -pianissimo possibile - nii tasa kui võimalik pp - pianissimo - väga tasa p - piano - tasa mp - mezzo piano - pooltasa mf - mezzo forte - poolvaljult f - forte - tugevasti ff - fortissimo - väga tugevasti fff - forte-fortissimo ehk (fortissimo possibile) - nii tugevasti, kui võimalik Järkjärgulist kõlatugevuse muutmist tähistatakse järgmiselt: Tugevdamiseks (paisutamiseks, võimendamiseks): piu' forte - tugevamini poco piu' forte - pisut tugevamini poco a' poco piu' forte - vähehaaval, järk-järgult tugevamini crescendo - pisut paisutades poco crescendo - vähehaaval, järk-järgult paisutades poco a' poco crescendo - vähehaaval, järk-järgult paisutades, asendab crescendo't Nõrgendamiseks (kahandamiseks): meno forte - vaiksemalt poco piu' piano - pisut vaiksemalt poco a' poco piu' piano - vähehaaval, järk-järgult vaiksemalt diminuendo - kahanevalt decrescendo - kahanevalt poco diminuendo - pisut kahanedes poco a' poco diminuendo - vähehaaval, järk-järgult kahanedes, asendab terminit diminuendo agitato - erutatult allegro agitato - kiiresti ja jõuliselt alla marcia - marsitaoliselt animato, con anima - elavalt (anima- it k hing) brillante (pr k) - särav, esineb koos tempoterminiga, näiteks allegro dolce - magusalt, õrnalt, meeldivalt energico - energiliselt con fuoco - tulega grandioso - suursuguselt grazioso - armsalt, meeldivalt, graatsiliselt maestoso - kaalukalt, majesteetlikult moderato - mõõdukalt risoluto - otsustavalt scherzando - naljatades semplice - lihtsalt sostenuto - väljapeetult, aeglaselt tranguillo - rahulikult triste - kurvalt veloce - nobedasti [RTL 1999, 52, 677 jõust 04.04.1999] Lisa 3 Kinnitatud haridusministri 19. märtsi 1999. a määrusega nr 13 LISAPILL - KLAVERI AINEKAVA 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID Erialaõpetajal lasub suur vastutus õpilase loomingulise initsiatiivi ja iseseisva tööoskuse arendamise eest. Õigete harjumuste kujunemisel on eriline tähtsus just õpingute algetapil. Üldklaverit õppides peab õpilane omandama esmased klaverimänguvõtted, lehest lugemise oskuse ja võime mängida ansamblis või lihtsamaid keel- ja puhkpillisaateid. Õpetaja ülesanne on anda õpilasele õige arusaam teose sisust, ajastust (stiilist) ja aidata omandada vajalikud tehnilised võtted teose esitamiseks. On soovitatav läheneda igale õpilasele individuaalselt, arvestades tema võimeid ja oskusi. Kavade koostamisel tuleb õpilasele tutvustada eri karakteriga teoseid, juhtida tähelepanu muusikalistele fraasidele, tempodele ja dünaamilistele nüanssidele, arvestades eri meeleolusid. Õpilastele, kellel on juba olemas eelnev klaverimängukogemus, võib anda suuremaid ülesandeid, kasutades eriklaveri programmi. Oluline roll on improviseerimisel. Improviseerimisvõime arendamist tuleb alustada kõige lihtsamast - mälu järgi tuttavate meloodiate mängimisest ja transponeerimisest, järgmine aste on meloodiale saate loomine kuulmise järgi või akordimärke kasutades. Lõpuks võib antud meloodiat edasi arendada koos harmooniaga. Üks paremaid muusikalise mõtte aktiviseerimise vorme on noodilugemine, mis võiks kuuluda õpilase igapäevaste harjutuste hulka. Oluline on pidevalt ettepoole vaadata, kujutades ette helide liikumisjoonist ja usaldades oma sõrmi, et kuulmise kaudu tunnetada liikumise suunda ja intervalle. Õpilase arengu kiirendamiseks peaks püüdma läbi võtta võimalikult palju repertuaari, eesmärgiks kasvatada õpilases iseseisvat mõtlemis-ja töötamisvõimet. 1.2. ÕPPESISU Heliredelitel on klaverimängutehnika omandamisel oluline tähtsus. Nendega tutvumist on soovitatav alustada juba esimesel üldklaveri õppeaastal (s.o alates kolmandast õppeaastast). Eesmärk on kuulmise järgi tundma õppida võimalikult palju helistikke, esialgu ühe oktaavi piires. See võimaldab õpilasel paremini tutvuda klaviatuuriga. Vastavalt õpilase vanusele, võimetele ja klaverimänguoskusele võib tutvuda akordide, kromaatiliste heliredelite ja kolmkõladega. 1.2.1. III õppeaasta III õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud: duurid: C, G, (D, A, E), (F) mollid: a, e, (d) - heliredelid - kaks oktaavi koos või eraldi kätega; - akordid portatos ja staccatos koos või eraldi kätega; - kromaatiline heliredel - kaks oktaavi otse kas koos või eraldi kätega; - kolmeheliline lühike arpedo (väikese käeulatusega lastel). Edasijõudnutega võib läbi võtta neljahelilise lühikese arpedo ja pika arpedo. 1.2.2. IV õppeaasta IV õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud: duurid: C, G, D, A, (E), F mollid: a, e d - heliredelid kaks kuni neli oktaavi koos kätega otse; - akordid portatos ja staccatos koos kätega otse; - neljaheliline lühike arpedo eraldi (või koos) kätega; - pikk arpedo kaks oktaavi eraldi (või koos) kätega; - kromaatiline heliredel kaks kuni neli oktaavi otse; - tutvustada õpilasele autentset ja plagiaalset kadentsi. 1.2.3. V õppeaasta V õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud: duurid: C, G, D, A, E, F, B, Es mollid: a, e d, g, c - heliredelid - neli oktaavi otse, koos kätega; - akordid portatos ja staccatos koos kätega; - lühike arpedo; - pikk arpedo; - kromaatiline heliredel. V-VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta I ja II liitkadents (eri meloodilistes seisudes). 1.2.4. VI õppeaasta VI õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud: duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es mollid: a, e, h d, g, (c) C heliredelid - neli oktaavi otse, soovitatavalt duurid lahku; - akordid - neli oktaavi otse, koos kätega; - lühike arpedo - neli oktaavi otse, koos kätega; - kromaatiline otse. 1.2.5. VII õppeaastal VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud: duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es (As) mollid: a, e, h, fis, (cis), d, g, c (f) - heliredelid - otse, lahku (ka harmooniline moll); - meloodiline moll, otse või lahku; - akordid; - lühike arpedo; - pikk arpedo; - kromaatiline heliredel. 1.3. REPERTUAAR Järgnevale aastale üleminek toimub arvestusega, kus kooli otsustada jääb nii esitatavate teoste hulk kui ka hindamise küsimus. Miinimumnõuded: 1.3.1. III õppeaasta lõpetamiseks valida 2-3 pala: F. Rubicki. Kell. D. G. Türk. Ariooso. C. Czerny - H. Germer. Etüüdid nr 1 ja 2. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 15. J. Philipp. Hällilaul. J. Haydn. Menuett. W. Duncombe. Trompetite menuett. E. Tamberg. Kassilaul. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 9. H. Sarmanto. Elevandipoja blues. J. S. Bach. Torupill. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 16, I osa. D. ostakovit. Marss. J. S. Bach. Menuett d-moll. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 14, I osa. 1.3.2. IV õppeaasta lõpetamiseks valida 2-3 pala: R. Kangro. Kurb printsess. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 17. H. Purcell. Aaria. F. Rybicki. Videvikus. J. S. Bach. Menuett G-duur. D. Steibelt. Sonatiin C-duur, I osa. P. Taikovski. Nuku haigus. B. Bart\k. Kurb laul. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 12. J. S. Bach. Menuett a-moll. A. Löschorn. Etüüd C-duur. D. Steibelt. Sonatiin C-duur, II osa. Adagio. R. Kangro. Aga Tuhkatriinu on nii ilus. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 45. D. G. Türk. Sonatiin I, II, III. S. Pavljutenko. Fugett. P. Taikovski. Nuku matus. C. Gurlitt. Sonatiin. 1.3.3. V õppeaasta lõpetamiseks valida 2C3 pala: P. Taikovski. Itaalia lauluke. D. Cimarosa. Sonaat d-moll. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 31. A. Marguste. Suutäis pähkliokolaadi. D. Cimarosa. Sonaat G-duur. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 27. R. Schumann. Julge ratsanik. J. v. Takase. Inglise lauluke. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 28. D. Zipoli. Fugett e-moll. S. Prokofjev. Muinasjutuke op 65 nr 3. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 36. J. S. Bach. Väike prelüüd C moll. M. Kuulberg. 11 klaveripala lastele (valikuliselt). C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 1, II osa. 1.3.4. VI õppeaasta lõpetamiseks: M. Berens. Etüüd op 61 nr 4. A. Põldmäe. Lihtne laul. J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur, II osa. P. Taikovski. Magus unelm. E. Grieg. Rahvameloodia (laul) op 12 nr 5. C. Czerny. Etüüd op 139 nr 100. E. Tamberg. Tuhkatriinu tants. G. F. Händel. Menuett variatsioonidega. E. Grieg. Valss. C. Czerny - H. Germer. Etüüd nr 42, I osa. 1.3.5. VII õppeaasta lõpetamiseks: A. Põldmäe. Vihmas ja päikeses. C. Czerny. Etüüd op 718 nr 19. J. S. Bach. Kahehäälne inventsioon C-duur. E. Tamberg. Öö toob unenäod kaasa. C. M. v. Weber. Sonatiin C-duur. S. Aavik. Memme maja (lastelaulusaade). D. Cimarosa. Sonaat a-moll. J. S. Bach. Väike kahehäälne fuuga c-moll. Ch. Dancla. Pala G-duur (viiuli saade). R. Rannap. Südamlik pala. C. Franc. Kaanon E-duur. J. F. Bürgmüller. Õonglöör op 109. R. Eespere. Unelaul. E. Sarmanto. Boogie-woogie. L. v. Beethoven. Sonatiin F-duur, I osa. F. Schubert. Valss A-duur. F. Kuhlau. Variatsioonid. C. Czerny C H. Germer. Etüüd nr 50, I osa. [RTL 1999, 52, 677 jõust 04.04.1999] Lisa 4 Kinnitatud haridusministri 19. märtsi 1999. a määrusega nr 13 KLASSIKALISE TANTSU AINEKAVA 1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava 1.1. ÕPPESISU Klassikalise tantsu õppimist soovitatakse alustada 9-10 aasta vanusena, ent võib alustada ka 11-12 aasta vanusena. Muidugi sõltub kõik lapse füüsilistest eeldustest, ent üldjuhul võib välja tuua, et hilisem alustamine ei anna enam nii häid tulemusi ja varasem alustamine võib kaasa tuua lapse hüppeliigese deformatsiooni. 1.1.1. Esimene õppeaasta Esimesel õppeaastal õpilasel kohustuslikke esinemisi ei ole. Teisest õppeaastast alates esineb iga õpilane vähemalt korra poolaasta jooksul kahe eriilmelise numbriga õpilaskontsertidel. Algõpetus - klassikalise kehahoiaku, jalgade ja käte positsioonide, elementaarse koordinatsiooni omandamine. Harjutused tugipuu ääres Algselt omandatakse elemendid näoga toe poole seistes. Jalgade väljapoolsuse tagamiseks õpitakse esmalt käik suunaga küljele, siis suunaga ette ja taha. 1. Kehahoiak. 2. Jalgade positsioonid. I, II, III, V ja viimasena IV. 3. Käte positsioonid. I, III ja viimasena II. 4. Demi-plie. I, II, III, V ja IV. 5. Battements tendus I pos. 6. Battements tendus demi-plie'ga I pos. 7. Passe par terre I pos. ette-taha. 8. Rond de jambe par terre - 1/4 kaupa en dehors et en dedans. 9. Battements tendus V pos. 10. Battements tendus V pos demi-plie'ga. 11. Rond de jambe par terre. 12. Battements tendus jetes I ja V pos. 13. Battements tendus pour le pied a) kannaga maha II pos. b) demi-plie'sse II pos. 14. Releve lent 45E. 15. Battements tendus jetes piques. 16. Jala asend sur le con-de-pied. 17. Battements frappes. 18. Releve tõus poolvarvastele. a) sirgetel jalgadel b) eelneva demi-plie'ga c) lõpuga demi-plie'sse. 19. Keha painutus taha ja küljele. 20. Petits battements sur le con-de-pied. 21. Battements double frapes. 22. Battements fondus. 23. Grand plie I, II, III, V ja IV pos. (ühe käega toest hoides). 24. Rond de jambe par terre plie's tugijalal. 25. Battements retires. 26. Battements releves lents 90E. 27. Rond de jambe en l'air en dehors et en dedans. 28. Battements developpes. 29. Grands battements jetes. 30. Pas de bourree (näoga toe poole). Harjutused saali keskel Harjutused samad, mis toe ääres - nii en face kui epaulement ilma poolvarvastele tõusuta. 1. Ipaulement croise ja efface IV ja V pos. 2. Poosid croisee, effacee ja ecartee kätega suurtes ja väikestes poosides, ette ja taha, varbaotsaga põrandal. 3. I, II ja III arabesques (varbaots põrandal). 4. Port de bras I, II ja III. 5. Temps lie par terre. 6. Port de bras IV. 7. IV arabesque (varbaots põrandal). 8. Elementaarne adagio läbivõetud poosides - croisee, effacee, attitude, arabesque, developpe ja releve lent 90E. 9. Pas de bourree en dehors et en dedans. Allegro (ehk "hüpped") 1. Temps leve I, II ja V pos. 2. Changement de pieds. 3. Ichappe II pos. 4. Assemble küljele, ette, taha. 5. Double assemble. 6. Ichappe IV pos. croisee ja effacee. 7. Pas balance. 8. Pas jete. 9. Sissonne simple. 10. Pas glissade küljele, ette, taha. 11. Sissonne fermee k��ljele, ette, taha. 12. Sissonne ouverte küljele, ette, taha. 1.1.2. Teine õppeaasta Harjutuste sooritamine poolvarvastel. Elementaarne harjutuste sooritamine en tournante. Tuuride ja bateeringute algõpetus. Kiirema tempo kasutamine. Harjutused tugipuu ääres 1. Poolpöörded ja täispööre V pos. kahel jalal, poolvarvastel en dehor ja en dedan. 2. Flic-flac en face. 3. Cond de jambe en l'air poolvarvastel. 4. Tombe kohapeal V-sse positsiooni ja coupe tugijala poolvarbale. 5. Battements soutenus tõusuga poolvarvastele kõikides suundades ja poosides croisee, effacee ja ecartee - põrandal ja 45o. 6. Preparation tuurideks V pos. 7. Preparation tuurideks II pos. 8. Preparation tuurideks temps releve en dehors et en dedans. Harjutused saali keskel Kõik tugipuu ääres sooritatu esitatakse poolvarvastel. 1. Väike adagio - demi-plie, grand-plie, battements developpes, releve lent 90o, preparation tuurideks II, IV ja V pos. 2. Battements tendus ja battements jetes en tournant en dehor et en dedans. 3. Poosid ecartee ja IV arabesque. 4. Port de bras V ja VI. 5. Pas de bourree ballotte croisee ja effacee – varbaotsaga põrandal ja 45o. 6. Pas de bourree dessus - dessous. 7. Glissade en tournant. 8. Adagio - pas de bourree, port de bras. 9. Tours II-st, V-st ja IV-st positsioonist. 10. Pas couru. Allegro (ehk "hüpped") 1. Temps leve ühel jalal (koos sissonnes simples ja väike jete). 2. Pas glissade. 3. Sissonne fermee poosides. 4. Balance. 5. Pas de basque. 6. Pas emboõte 45o. 7. Sissonne tombee. 8. Pas ballonne liikudes poosides. 9. Petit pas de chat. 10. Changement de pieds en tournant (1/2 ja 1/4 pööretega). 11. Tours en l'air. 12. Pas chasse kõikides suundades ja poosides. 13. Ichappe battu. 14. Royale. 15. Entrechat - quatre. Harjutused varvastel Kõik elemendid õpitakse kahe käega tugipuust hoides (näoga toe poole). 1. Releve I, II, V pos. 2. Ichappe II pos. 3. Releve IV pos. croisee ja effacee. 4. Ichappe IV pos. croisee ja effacee. 5. Assemble soutenu küljelt. 6. Pas de bourree en dedans et en dehors. 7. Pas couru I pos. ette ja taha. 8. Pas de bourree suivi V pos. 9. Pas glissade. 10. Temps lie ette ja taha. 11. Sus-sous ette ja taha. 12. Double echappe. 1.1.3. III-IV õppeaasta Tasakaalu kinnitamine. Keha ja käte plastika arendamine. Grand tours algõpetus. Suurte hüpete algõpetus. Harjutused tugipuu ääres Harjutuste ülesehituse kombineerimine. Poolpöörded ühel jalal. 1. Flic-flac en tournant. 2. Poolpööre poolvarvastel, sirgel tugijalal, töötav jalg 45 o ees (pöördega toe poole), töötav jalg 45o taga (pöördega toest ära). 3. Developpe ballotte. 4. Grand battements läbi kiire developpe (pehmed battements). 5. Grand temps releve en dehor et en dedans. Harjutused saali keskel 1. Battements tendus. Battements tendus jetes. Rond de jambe par terre - 1/4 ja 1/2 pööretega en dehors et en dedans. 2. Tours lents B la seconde suurtes poosides en dehors et en dedans. 3. Tours sur le con-de-pied ja tire-bouchon grand pliest. 4. Pas de bourree en tournant en dehors et en dedans. Allegro (ehk "hüpped") 1. Pas echappe. Assemble en tournant (alul 1/4 pööret). 2. Pas chasse. 3. Pas jete ferme küljele. 4. Grand sissonne ouverte. 5. Pas assemble battu. 6. Entrechat - trois. 7. Entrechat - cinq. Harjutused varvastel 1. Double echappe II ja IV pos. 2. Pas de bourree dessus - dessous. 3. Glissade croisee, effacee, ecartee. 4. Sissonne simple en face ja epaulement. 5. Pas polka. 6. Pas echappe II pos. en tournant. 7. Coupe - ballonne. 8. Jete fondu. 9. Glissade en tournant. 10. Preparation tours V pos. en dehors et en dedans. 11. Pas de bourree de suivi. 12. Changement de pieds. 13. Tours sur le con-de-pied V pos. 1.1.4. V-VI õppeaasta Eri hoovõttudega hüpete õppimine. Kombinatsioonilise ülesehituse keerulisus. Arvuline näitaja tuurides. Tempo kiirenemine. Suuremate katkete kasutamine. Harjutused tugipuu ääres Eelmistel õppeaastatel omandatu esitatakse kahe tuuriga V ja II positsioonist ja temps releve tours lõpuga suurde poosi. 1/4, 1/8, 1/16 kasutamine tendu'st kuni grands battements jetes'ini. 1. Grands battements jetes passe 90E ette ja taha. 2. Flic-flac en tournant suurest poosist suurde poosi en dehors et en dedans. 3. Port de bras jalaga 90E ees või taga, poolvarvastel. 4. Grands battements jetes balance. Harjutused saali keskel Kõik omandatu sooritatakse en tournante - - battements frappes; - double frappes; - battements fondus; - petits battements; - rond de jambe en l'air. 1. Battements divises en quatre - en dehors et en dedans - eest ja tagant. 2. Tours sur le con-de-pied II, IV, V pos. en dehors et en dedans - kaks pööret. 3. Tours sur le con-de-pied tire - bouchon grand plie'st I, II, V pos. en dehors et en dedans. 4. Tours B la seconde II pos. 5. Tours IV pos. kõikides suurtes poosides. 6. Grand fouette effacee eest ja tagant en dehors et en dedans. 7. Itaalia fouette. 8. Tours sur le con-de-pied lõpetusega suurde poosi. 9. Battements divises poolpöördega. 10. Grand fouette - attitude, I, II, III arabesque. 11. Tours chaines (kaheksa pööret). Allegro (ehk "hüpped") Kõik eelnevatel aastatel omandatu sooritatakse bateeringuga. 1. Pas failli. 2. Brisee. 3. Brisee dessus - dessous. 4. Grand assemble (coupe sammust, glissade, sissonne tombe, developpe croisee'st). 5. Grand jete attitude croisee, III arabesque. 6. Jete passe effacee ja croisee 45E ja 90E. 7. Sissonne simple en tournante. 8. Rond de jambe en l'air saute. 9. Gargoillade (rond de jambe double). 10. Cabriole 45E (sissonne ouverte, coupe, sissonne tombee, glissade, samm, coupe). 11. Pas ballotte. 12. Emboite en tournante. 13. Jete en tournant. 14. Grand jete attidude croisee, effacee, I, II, III arabesque - pas couru glissade, pas de bourree, sissonne tombee - coupe. 15. Grand assemble en tournant. 16. Saut de basque. 17. Tours chaines diagonaalis effacee. Harjutused varvastel 1. Pas de bourree en tournant. 2. Changement de pieds en tournant. 3. Preparation tours sur le con-de-pied IV pos. en dehors et en dedans. 4. Sissonne simple poolpöördega. 5. Rond de jambe en l'air en dehors. 6. Tours glissade en tournant. 7. Tours sur le con-de-pied V pos. 8. Pas de bourree suivi ringis. 1.1.5. VII õppeaasta Klassikalise tantsu põhiliikumiste täiustamine. Tantsuliste kombinatsioonide lähtumine muusikalisest materjalist. Individuaalsuse väljaarendamine. Katkendite õppimine klassikalisest balletirepertuaarist. Harjutused tugipuu ääres Harjutuste sooritamine kiiremas tempos. 1. Fouette pööre suurest poosist suurde poosi en dehors et en dedans. Harjutused saali keskel Suures adagio's hüpete kasutamine, grand tours kasutamine adagio's, sur le con-de-pied tours suurtest poosidest. 1. Port de bras suurtes poosides. 2. Tours suurtes poosides grand plie'st I, II, IV ja V pos. en dehors et en dedans. 3. Fouette 45E en dehors - 16 pööret. 4. Flic-flac en tournant suurtest poosidest suurde poosi en dehors et en dedans. 5. Grand fouette en tournant en dedans I, II, III, IV arabesque, attitude. 6. Reverse en dehors et en dedans. 7. Tours chaine diagonaalis. Allegro (ehk "hüpped") 1. Pas soubresaut. 2. Grand pas ballote. 3. Grand pas de chat. 4. Grand fouette saute I, II, III arabesques ja attitude. 5. Pas cabriole ferme 45o küljele. 6. Entrechat-six. 7. Grand pas de basque. 8. Grand rond de jambe en l'air saute. 9. Grand jete passe küljele - lõpuga III arabesque'is, attitude, croisee ja effacee ette. 10. Grand cabriole (samm coupe, glissade ja sissonne tombee abil). 11. Saut de basque. 12. Jete entrelace. 13. Pas de chat. 14. Grand assemble - entrechat-six de vole. 15. Grand fouette en tournant I ja IV arabesques. Harjutused varvastel Tantsuliste kombinatsioonide kasutamine. 1. Jete en tournant liikumisega poolpööretega küljele. 2. Grande sissonne ouverte liikudes poosides attitudes ja arabesques. 3. Tours en dehors degage diagonaalis effacee. 4. Tours en dedans diagonaalis effacee. 5. Tours sur le con-de-pied IV ja V pos. (2-3 pööret). 6. Tours chaines diagonaalis. 7. Grand fouette effacee ette ja taha. 8. Fouette 45E (8-10 pööret). 9. Releve ühel jalal, kõikides poosides 45o edasiliikumisega. [RTL 1999, 52, 677 jõust 04.04.1999]