Orava Vallavolikogu — Orava valla veevärgi kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 85, 2185

Juhindudes veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 3 lõikest 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565) § 6 lõikest 1, Orava Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Orava valla veevärgi kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Määrus avalikustada Orava valla põhimääruses sätestatud korras. 3. Määrus jõustub 19. novembril 2002. a. Volikogu esimees Riina SABALISK Kinnitatud Orava Vallavolikogu 14. novembri 2002. a määrusega nr 1 ORAVA VALLA VEEVÄRGI KASUTAMISE EESKIRI I. ÜLDOSA 1. Eeskirja eesmärk Käesolev eeskiri reguleerib Orava valla (edaspidi vald) munitsipaalomandisse kuuluva veevärgi kasutamist. 2. Mõisted: avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike seadmetega; ehitis – hoone või rajatis; haldaja – äriühing või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes osutab vallas veemajandusteenuseid ning kelle halduses on valla veevärk; hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis; kinnistu – kinnisasi või ehitiste kui vallasasjade teeninduseks määratud maa; kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteri- või veeühistu, samuti krundi õiguspärane valdaja või ehitise kui vallasasja valdaja; kinnistutorustik – kinnistupoolsed veevärgirajatised (kinnistu veevärk) alates piiritluspunktist ühisveevärgiga, sh ehitise sisevõrgud; liitumine – ühinemine ühisveevärgiga veeteenuste edaspidiseks kasutamiseks; liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta liitumiseks ühisveevärgiga ja mida kasutatakse veevõrgu arendamiseks; peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu piiri, krundistamata hoonestuse puhul aga enne ehitisse sisenemist, peakraan lõpetab ühendustoru; peatoru – ühisveevärgi tänavatorustik, mille kaudu toimub mitme kinnistu veega varustamine; piiritluspunkt – koht, mis on piiriks ühisveevärgi ja kinnistutorustike vahel, piiritluspunkt on piiriks omandite vahel; rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone; sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik piiritluspunktist veearvestini; veeandmise sulgemine – veevoolu sulgemine peatorust kinnistu veearvestini kulgevas torus selleks sobivas kohas; veekasutaja – isik, kes on sõlminud haldajaga lepingu veevarustuse teenuse kasutamiseks; vee allkasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis olev veetorustik on vahetult ühendatud veekasutaja veetorustikuga ning kes tarbib veekasutaja veetorustikust vett; veemõõdusõlm – veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga veekasutaja veekulu mõõtmiseks; veemõõdukaev – kaev, kus asub veemõõdusõlm; ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; ühendustoru – kinnistuveevärki veega varustav või kinnistukanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust piiritluspunktini; ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning kasutamiseks kahjutule tõrjumisel. 3. Omandite piiritlemine 3.1. Piiri veevärgirajatistel, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab kas haldaja või vee kasutaja, määrab omandite kuuluvus, kui haldajaga ei ole kokku lepitud teisiti. 3.2. Piiritluspunktiks omandite vahel veevärgil on peakraan, sealjuures peakraan kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul enne kinnistu piiri või kruntimata hoonestuse puhul enne ehitisse sisenemist puudub sulgemisvahend, on peakraaniks ühenduskraan. Uute ühendustorude ehitamisel paigaldatakse peakraan 0,3–1,0 m väljapoole krundi piiri. 3.3. Piiritluspunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on veeteenuste kasutuslepingu lahutamatu osa. 4. Vee kvaliteet 4.1. Haldaja peab tagama kehtivale joogivee standardile ja normidele vastava joogivee kvaliteedi ühisveevärgis. 4.2. Haldaja ei vastuta kinnistutorustikes toimunud vee kvaliteedinäitajate halvenemise eest. 5. Veevärgi kasutamine 5.1. Ühisveevärgi vesi on mõeldud olmevajaduste rahuldamiseks ja tulekahjude kustutamiseks. 5.2. Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks ja tänavate pesemiseks ainult haldaja nõusolekul ja tingimustel. 6. Veeteenuste osutamine 6.1. Vee müümine vee kasutajale toimub veeteenuste kasutuslepingu alusel. Vee allkasutajad suhtlevad vee kasutamise osas veekasutajaga. 6.2. Vee kasutaja veetarbe koguse oluline suurenemine, ühendustorustiku ja veemõõdusõlme muutmine ja väljapoole kinnistut asuvate vee allkasutajate juurdeühendamine võib toimuda ainult haldaja nõusoleku ja tingimuste alusel. 7. Teenuste hinnad 7.1. Veeteenuste hindade reguleerimise korra kehtestab vallavolikogu, lähtudes riigi ja valla õigusaktidest. 7.2. Liitumistasu kehtestab vallavolikogu. 7.3. Muud teenuste hinnad lepitakse kokku haldaja ja teise lepingupoole vahel. II. ÜHISVEEVÄRGIGA ÜHENDAMISE KORD 8. Üldsätted 8.1. Kõigil haldaja teeninduspiirkonnas asuvate kruntide omanikel on õigus liituda (ka ehitiste rekonstrueerimise korral) liitumistasu maksmisel vastavalt eeskirjale seal asuva ühisveevärgiga, kui ühisveevärgi torud ei asu kaugemal kui 15 m krundi piirist. Muudel juhtudel on liitumine võimalik, kui liituja nõustub tasuma osamakse liitumiseks vajalike torustike rajamiseks. 8.2. Liituja peab liitumiseks taotlema eelnevalt haldajalt tehnilisi tingimusi järgmistel juhtudel: – uute või täiendavate ehitiste püstitamisel, mis vajavad veevarustust; – uute või täiendavate sisendustorustike ehitamisel või rekonstrueerimisel; – veemõõdusõlme rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega; – vee allkasutaja ühendamise taotlemisel. 8.3. Ehitatavad ühisveevärgi torustikud peavad asuma üldjuhul üldkasutataval maa-alal. 8.4. Igal krundil peab olema üldjuhul eraldi sisendustorustik. 9. Üldsätted 9.1. Juriidiline või füüsiline isik, kes soovib ühendada oma veerajatisi ühisveevärgiga, peab esitama vormikohase avalduse koos lähteandmetega (andmed omandi kasutamise ning olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta, üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis). Avaldusele tuleb lisada kinnistu plaan (mõõtkavas 1:500), kus on ära märgitud kõik olemasolevad tehnovõrgud, rajatised ja nende seosed tänavavõrkudega ning kavandatavate uute hoonete eeldatav paiknemine. Haldaja võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. 10. Taotluse läbivaatamine 10.1. Haldaja vaatab avalduse läbi 15 päeva jooksul. Kui otsuse tegemiseks vajatakse rohkem aega, siis peab haldaja sellest teatama taotluse esitajale koos põhjenduse ja uue tähtaja teatamisega. Ühinemisega nõustumisel väljastatakse tehnilised tingimused. 10.2. Haldaja võib ühinemisest keelduda, kui: – taotleja veekulu raskendaks ühisveevärgi tööd või täita oma kohustusi olemasolevate veekasutajate ees; – lahendamata on ühisveevärgi ehitiste projekteerimise, ehitamise ja finantseerimise asjaolud; – ühendatavate ehitiste teenindamine eeldab tarbijate ühise lepingu sõlmimist või ühistu moodustamist ja seda ei ole avalduse esitamise ajaks tehtud. 11. Tehnilised tingimused 11.1. Tehnilised tingimused on ühinemise taotlemisel ühisveevärgiga haldaja poolt ühinejale kohustuslikuks täitmiseks esitatavad tehnilised nõuded veevärgi ehitiste väljaehitamiseks või rekonstrueerimiseks vastavalt kehtivatele õigus- ja normatiivaktidele. 11.2. Tehnilistes tingimustes näidatakse ära: – ühendamise koht koos peatoru läbimõõdu ja muude andmetega; – projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; – kasutada lubatud materjalid ja seadmed; – nõuded mõõteseadmete kohta; – kasutamiseks lubatud veekogus ja nõuded tarbimisrežiimi kohta; – lubatud vabasurve; – tehnilised erinõuded; – liitumistasu suurus liitumislepingu sõlmimiseks; – tehniliste tingimuste kehtivuse aeg. 11.3. Tehnilised tingimused on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Tehniliste tingimuste pikendamisel on haldajal õigus esitada täiendavaid nõudmisi. 11.4. Tehniliste tingimuste pikendamine on kohustuslik, kui nendes märgitud aja jooksul ei lõpetatud veevärgitöid. 12. Liitumisleping 12.1. Liitumisleping on leping, mis sõlmitakse haldaja ja liituja vahel kokkuleppimiseks: – liitumistasu maksmise korras ja tähtaegades; – teenuste mahus ja tingimustes. 12.2. Liitumisleping sõlmitakse enne ühenduspunkti rajamist. 13. Sisendustorustiku projektide koostamine ja kooskõlastamine 13.1. Sisendustorustiku projekt koostatakse haldaja tehniliste tingimuste alusel vastavat tegevuslitsentsi omava projekteerija poolt. Projekteerija vastutab projekti vastavuse eest kehtivatele normidele ja standarditele. 13.2. Sisendustorustiku ehitusprojekt peab sisaldama (kui tehnilistes tingimustes ei ole nõutud teisiti): – kinnistu ja viimasega piirneva tänava plaani (mõõtkavas 1:500) ühenduspunktidega koos kõigi olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkudega; – veemõõdusõlme jooniseid; – seletuskirja koos veetarbimise kasutusrežiimi äratoomisega. 13.3. Lihtsamate ehituste puhul võib projekt kooskõlas haldajaga sisaldada vähem andmeid. 13.4. Vajadusel võib haldaja nõuda läbivaatamiseks kogu kinnistu veeprojekti ning andmeid vett tarbiva seadmestiku kohta. 13.5. Projekt tuleb esitada haldajale kooskõlastamiseks vähemalt kahes eksemplaris, kusjuures pärast kooskõlastamist jääb üks eksemplar haldajale, kes kasutab seda järelevalve teostamisel ehitustöödel ja väljaehitatud ühenduse ekspluatatsiooni võtmisel. 13.6. Kõik ühendamisprojekti muudatused, samuti ehituse ajal tehtavad kõrvalekaldumised projektist tuleb kooskõlastada haldajaga. 14. Omavoliline veekasutus 14.1. Omavoliliseks veekasutuseks loetakse: – ei ole sõlmitud teenuste kasutuslepingut; – veearvesti taatlusplommi või haldaja paigaldatud abonentplommi tahtlikku ja omavolilist eemaldamist; – veearvesti on lõhutud või rikutud; – on eemaldatud veetorustiku sulgemiseks haldaja paigaldatud sulgur; – on avatud haldaja suletud peakraan või ühenduskraan; – kinnistu sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus. 14.2. Omavolilise veekasutuse avastamisel koostab ülevaatust teinud haldaja esindaja akti ning kinnistule vee andmise võib haldaja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommide asendamise eest tasub vee kasutaja või kinnistu omanik vastavalt haldaja koostatud kalkulatsioonile. 14.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub veekasutaja või kinnistu omanik haldajale hüvitist ühendustoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse veekiiruseks torus 0,5 m/sek. 14.4. Omavolilise veekasutuse kestust arvutatakse päevast, millal viimati käinud haldaja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 14.5. Punktis 14.3 toodud hüvitise määrasid võib haldaja põhjendatud tehnilistest asjaoludest lähtudes vähendada. 14.6. Kui omavoliline veekasutamine on tekkinud teenuste kasutuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on haldajal õigus sulgeda kinnistule vee andmine kirjalikku hoiatust esitamata ja sellest ette teatamata. 14.7. Omavolilise veekasutuse juhtumitel, mis ei mahu punktis 18.3 toodu alla, määratakse hüvitis haldaja tehnilise arvestuse alusel. 15. Ajutised torustikud 15.1. Haldaja võib lubada ajutist veekasutust ehitustele, ajutisele kaubandusele, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutiste teenuste kasutuslepingu alusel. 15.2. Ajutisi veetorustikke on lubatud paigaldada ainult haldaja antud tingimustel, kusjuures ühendus võib olla nii ühisveevärgi kui ka veekasutaja veevõrguga. Viimasel juhul on vajalik ka veekasutaja nõusolek. 15.3. Ajutise veetorustiku ühendamisel tuletõrjehüdrantide ja tänavakastmiskraanidega ei tohi olla takistatud nende sihtotstarbeline kasutamine. 15.4. Ajutiste veetorustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub loa taotlejate kulul. III. VEE MÕÕTMINE JA ARVESTUS 16. Üldnõuded 16.1. Ühisveevärgist vett tarbiv iga veekasutaja peab olema varustatud töökorras veearvestiga. 16.2. Kinnistu piirides tarbitav vesi peab minema üldjuhul ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina ja ainult haldaja loal. 16.3. Haldaja võib lubada ajutisi veetorustikke ka ilma veearvestita. 17. Veemõõdusõlm 17.1. Veemõõdusõlmede ehitamine, kasutamine ja veearvestite paigaldamine toimub vastavalt kehtivatele ehitusseadustele, vallavalitsuse kehtestatud korrale ja haldaja esitatud nõuetele. 17.2. Üldjuhul peab veemõõdusõlm asuma hoones kohe välispiirde taga võimalikult peakraani lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei lange alla 4 °C ja tõuse üle 40 °C. 17.3. Veemõõdusõlme ruum tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. 17.4. Veemõõdusõlm paigutatakse haldaja otsustusel veemõõdukaevu, kui: – hoones puudub selleks võimalus; – sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi; – kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine. 18. Veearvesti 18.1. Veearvesti tüübi, suuruse ja arvu määrab haldaja vastavalt arvestuslikule veetarbimisele. 18.2. Veekasutaja ja haldaja vaheliseks arvlemiseks vajalikud veearvestid kuuluvad sõltuvalt olukorrast haldajale või veekasutajale. 18.3. Veekasutaja ja kliendi vaheliseks arvelduseks kasutatavad arvestid peavad olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. 18.4. Arvestite taatlemist või plaanilist teenindamist korraldab nende omanik või haldaja vastavalt selleks sõlmitud teeninduslepingule. 18.5. Arvesti ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab veekasutaja. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab veekasutaja. 19. Veearvestus 19.1. Veekasutaja poolt veevõrgus tarbitud veekoguse arvestamise aluseks on veearvesti näit. 19.2. Veearvesti näitude registreerimise korra ja sageduse määrab haldaja, kusjuures näitude registreerimine ei või toimuda harvemini kui kord kvartalis. 19.3. Veearvesti või selle taatlusplommi rikke korral, kui veekasutaja pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise tarbimise järgi. 19.4. Veearvestita veekasutajate tarbitud veekoguse määramine toimub vastavalt kinnitatud kulunormidele või eraldi teostatud arvestusele. 19.5. Tulekahju kustutamiseks ja teistel päästetöödel kasutatud vee eest tasu ei võeta. Nimetatud otstarbel kulutatud veekoguse kohta peab arvestust päästeamet ja esitab igakuiselt andmed haldajale. 19.6. Kinnistusiseste tulekahjusüsteemide kaudu tarbitud vee eest tasub veekasutaja veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse haldaja. 19.7. Ühekordsed veetarvidused (läbipesud, katsetused jms) arvestatakse haldaja poolt iga kord vastavalt kasutusele või mõõdetakse. 19.8. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus toimub vastavalt teenuste kasutuslepingule. IV. VEE ANDMISE KATKESTAMISE KORD 20. Üldeeskiri 20.1. Vee andmine toimub pidevalt, kui vee kasutajaga sõlmitud lepingus pole ette nähtud teisiti. 20.2. Vee andmise katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, veeseaduses ja muudel seadusandluses ettenähtud juhtudel. 21. Vee andmise katkestamine või piiramine 21.1. Haldajal on õigus teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine veekasutajale: – loodusõnnetuse korral; – energiavarustuse katkemisel; – veevärgi avarii korral; – vajadusel suurendada vee andmist tulekahju kohtadele. 21.2. Haldajal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatu veevärgi torustike remondiks. 21.3. Kui vee andmise katkestamine toimus veerajatise avarii või selle remondi tõttu, peab haldaja tagama veevõrgust üle viie tunni ette teatamata ja üle 24 tunni etteteatamisega väljalülitatud tarbijate (koolid, lasteaiad, ambulatoorium) ajutise veevõtu võimaluse. 22. Vee andmise peatamise õigus 22.1. Haldajal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada veekasutajale vee andmine täielikult või osaliselt: – kui veekasutaja on viivitanud oma maksekohustuse tasumisega üle ühe kuu alates maksetähtaja saabumisest; – kui veekasutaja ei võimalda haldaja esindajal üle vaadata veemõõdusõlme, veekasutaja veevõrke, veekasutaja veeseadmeid ja rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite (ka siis, kui puudub vaba juurdepääs või arvesti on uputatud), panna plomme või teha muid ülevaatustöid; – haldaja poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; – vee tarbimise piirkoguse ületamisel. 22.2. Haldajal on õigus ette teatamata katkestada vee andmine: – kui tuleb ilmsiks omavoliline ühendus ühisveevärgiga; – veekasutaja või seadmete puudulikkuses võib näha ohtu ühisveevärgile või teistele veekasutajatele, sealhulgas keelatud ühenduste ilmsiks tulekul majatorustikes. 22.3. Vee andmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste likvideerimist ja katkestuskulude tasumist haldajale. V. NÕUDED KINNISTUTORUSTIKELE JA VEEKASUTAJA KOHUSTUSED 23. Nõuded kinnistutorustikele 23.1. Kinnistutorustikud peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide, normdokumentide ja haldaja nõuetega. 23.2. Kinnistutorustike projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel tuleb kasutada nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtteid. 23.3. Haldajal on õigus kinnistutorustikul plommida: – veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurid ja hüdrandid; – veearvesti liitmiku; – veemõõdusõlme sulguri; – omavolilise või keelatud ühenduse sulguri. 23.4. Tuletõrjehüdrantidelt ja -siibritelt võib veekasutaja plomme maha võtta järgmistel juhtudel: – tuletõrje varustussüsteemide ja -pumpade proovimiseks pärast kooskõlastamist haldajaga; – tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on vee kasutaja kohustatud haldajale teatama ühe tööpäeva jooksul. 24. Veekasutaja õigused ja kohustused 24.1. Veekasutajal on õigus nõuda haldajalt nendevahelisest lepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kõigi kohustuste täitmist. 24.2. Veekasutaja on kohustatud tagama tema veevärgi rajatiste ja seadmete nõuetekohase korrasoleku. 24.3. Veekasutaja on kohustatud tagama töötõendit esitavaile haldaja esindajaile vaba juurdepääsu kõigile veemõõdusõlmedele ning seadmetele, mis asuvad veekasutaja kinnistul. 24.4. Veekasutaja on kohustatud tagama tema kinnistul olevate asula ühisveevärgi võrkude ning seadmete nõuetekohase kaitse ning haldaja pandud plommide puutumatuse. Veekasutaja ei tohi kinnistu veetoru kohale jääval maal püstitada ehitisi ega ladustada materjale. 24.5. Veekasutaja on kohustatud viivitamatult teatama haldajale kõigist tema kinnistul asetleidnud veevärgiavariidest ning muudest juhtumitest, mis võivad ohustada veevärki. 24.6. Veekasutaja vastutab tema hoole alla antud plommide, tähiste ja seadmete säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama haldajale kadumisest või rikkumisest. 24.7. Veekasutaja peab hoidma lume- ja jäävabad tema hoolealusel territooriumil olevad tuletõrjehüdrantide ja kinnistu peakraani maapealsed kaaned. 25. Vastutus tekitatud kahjude eest 25.1. Veekasutaja kannab täielikku vastutust eranditult kõigi tema kinnistul paiknevate sulgurseadmete säilivuse, komplekssuse, töökõlblikkuse ja normaalse tehnilise seisundi eest. Kui üleujutuse on põhjustanud sulgurseadmete puudumine, veekasutaja valduses olevate võrkude, rajatiste ja seadmete mittekorrasolek, kannab vastutust tekitatud kahju eest veekasutaja olenemata sellest, kas avarii juhtus veekasutaja või ühistorustikus. 25.2. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on süüdi ühisveevärgi rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad materiaalset vastutust haldajale tekitatud kahju, sealhulgas raisatud vee eest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes on vigastanud veevärgiseadmeid või -rajatisi, on kohustatud sellest viivitamatult teatama haldajale. 25.3. Veevärgirajatiste, -võrkude, -seadmete ja -tähiste rikkumises süüdiolevad isikud võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. VI. TEENUSTE KASUTUSLEPING 26. Lepingu sõlmimine 26.1. Teenuste kasutusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused ning makstud liitumistasu. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida ajutise tähtajalise teenuste kasutuslepingu. 26.2. Ühekordse veekasutuse loa ja arve saamiseks esitab seda soovinud füüsiline või juriidiline isik haldajale vormikohase avalduse. 27. Lepingu lõpetamine 27.1. Teenuste kasutusleping lõpetatakse veekasutaja taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, või kinnistu võõrandamisel kolmandatele isikutele. Veekasutaja on kohustatud teatama lepingu lõpetamisest seitse päeva ette ja tasuma lõpparve kasutatud vee eest. Uus omanik peab seitsme päeva jooksul teatama haldajale kohustuste ülevõtmisest ja sõlmima lepingu haldajaga, kui ta soovib jätkata teenuste kasutamist, vastasel juhul vee andmine katkestatakse. 27.2. Haldajal on õigus tühistada veekasutajaga sõlmitud leping, kui veekasutaja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine peatatud. 27.3. Pärast lepingu lõpetamist lahutab haldaja veekasutaja veevarustuse võrgud ühisveevõrgust. Lepingu tühistamisel liitumistasu ei tagastata. 28. Teenuste kasutuslepingu uuendamine 28.1. Veekasutajal on õigus lepingu uuendamisele. Kui leping tühistati punkti 27.2 alusel, siis uuendatakse leping vaid juhul, kui hooletuse tagajärjed või muu süü on nõutud viisil kõrvaldatud. 28.2. Lepingu uuendamiseks peab veekasutaja tasuma nii ühisveevõrgust lahutamise kui ka uuesti ühendamise kulud. VII. LÕPPSÄTTED 29. Eriarvamused Kõik veekasutaja ja haldaja vahelised vaidlused lahendatakse kehtivate õigusaktide kohaselt. 30. Eeskirja kehtivus Eeskiri kehtib Orava valla territooriumil ja on kohustuslik veevarustussüsteemi haldajale/valdajale ning kõigile veeteenuse tarbijatele (veekasutajatele).