Eesti Panga President — Krediidiasutuste aruandlus

Muudetud järgmiste aktidega: 30.12.1998 nr 38 (RTL 1999, 6, 65) 31.12.1998 22.06.1999 nr 15 (RTL 1999, 106, 1349) 9.07.1999 17.12.1999 nr 28 (RTL 1999, 176, 2529) 3.01.2000 22.12.2000 nr 12 (RTL 2001, 2, 13) 8.01.2001 21.12.2001 nr 5 (RTL 2001, 139, 2071) 3.01.2002 Krediidiasutuste tegevuse laienemisest ja uutest rahvusvahelistest nõuetest tingitud vajadusest täiustada krediidiasutuste aruandlust Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada alates 28. veebruarist 1997. a. aruandevormid "Bilanss", "Bilansivälised kohustused", "Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus", "Kasumiaruanne", "Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused" ja nende koostamise juhendid vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Krediidiasutustel esitada käesoleva määrusega kinnitatud aruanded vastavalt lisas kirjeldatud elektroonilisele formaadile Finantsinspektsioonile järgnevatel tähtaegadel: [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] 2.1. kuubilanss kohustused viiendaks pangapäevaks pärast aruandekuu lõppu; 2.2. bilansi lisa "Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus" viiendaks pangapäevaks pärast kvartali lõppu; 2.3. kasumiaruanne ja kasumiaruande lisa "Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused" kümnendaks pangapäevaks pärast kvartali lõppu. 3.-4. [käesolevast tekstist välja jäetud] Lisa 1 [käesolevast tekstist välja jäetud]Lisa 2 [käesolevast tekstist välja jäetud] Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 BILANSI LISA "IMMATERIAALSE JA MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS (tuh. kr.) KIRJE NIMETUS EELMISE PERIOODI JÄÄKVÄÄRTUS ARUANDEPERIOODIL SOETATUD ARUANDEPERIOODIL MÜÜDUD REKONSTRUEERIMINE ALLAHINDLUS KOGUNENUD KULUM ARUANDEPERIOODI JÄÄKVÄÄRTUS TURUVÄÄRTUS 1. Immateriaalne põhivara 1.1. Asutamiskulud 1.2. Firmaväärtus 1.3. Uuringu- ja arenduskulud 1.4. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 1.5. Muud 2. Materiaalne põhivara 2A. sh. põhivara välismaal 2.1. Maa ja ehitised 2.1A. sh. maa ja ehitised oma vajaduseks 2.2. Arvutid 2.3. Autod 2.4. Ettemaksed materiaalse põhivara eest 2.5. Muud Bilansi lisa "Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus" koostamise juhend Bilansi lisa esitatakse Finantsinspektsioonile kvartaalselt. Lisas tuleb näidata krediidiasutuste immateriaalne ja materiaalne põhivara vastavalt toodud liigendusele. Materiaalse põhivara hulgas tuleb eraldi välja tuua välismaal paiknev põhivara. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Veerus "Eelmise perioodi jääkväärtus" kajastatakse krediidiasutuse põhivara aruandekvartalile eelneva kvartali lõpu seisuga bilansilises väärtuses. Veergudes "Aruandeperioodil soetatud" ning "Aruandeperioodil müüdud" näidatakse krediidiasutuse poolt kvartali jooksul soetatud põhivara soetusmaksumuses ja müüdud põhivara jääkmaksumuses. Veerus "Rekonstrueerimine" näidatakse kvartali jooksul tehtud põhivara maksumust suurendavad rekonstrueerimisväljaminekud ja veerus "Allahindlus" põhivara maksumust vähendava allahindluse (toimunud kvartali jooksul) summa. Veerus "Kogunenud kulum" näidatakse kvartali jooksul põhivaralt arvestatud kulum kasvavalt aasta algusest vastavalt kulumi arvestamise eeskirjadele. Veerus "Aruandeperioodi jääkväärtus" ("Eelmise perioodi jääkväärtus" + "Aruandeperioodil soetatud" - "Aruandeperioodil müüdud" + "Rekonstrueerimine" - "Allahindlus" - "Kogunenud kulum") kajastatakse krediidiasutuse põhivara kvartalilõpu seisuga jääkväärtuses ning see peab olema võrdne immateriaalse ja materiaalse põhivara bilansilise väärtusega. Veerg "Turuväärtus" täidetakse üks kord aastas, s.o. aasta lõpus ning seal näidatakse krediidiasutuse põhivara reaalne väärtus, millega oleks võimalik põhivara turul realiseerida. Krediidiasutus peab hindama oma põhivara konservatiivsuse printsiibist lähtudes ning põhivara turuväärtus võib olla bilansilisest väärtusest nii väiksem kui ka suurem. Lisa 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 KASUMIARUANNE(tuh. kr.) KIRJE NIMETUS MITTERESIDENDID RESIDENDID KOKKU 1. Intressitulu 1.1. Laenudelt 1.2. Hoiustelt 1.3. Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 1.4. Tulevikutehingutelt 1.5. Muud 2. Intressikulu 2.1. Laenudelt 2.2. Nõudmiseni hoiustelt 2.3. Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt 2.4. Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 2.5. Kapitali iseloomuga kirjetelt 2.6. Tulevikutehingutelt 2.7. Muud 3. Netointressi kasum/kahjum (+/-) 4. Tulu finantsinvesteeringutelt 4.1. Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.1.1. Dividenditulu 4.1.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu 4.1.3. Muud (+/-) 4.2. Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.2.1. Dividenditulu 4.2.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu 4.2.3. Muud (+/-) 4.3. Muudelt aktsiatelt ja osadelt 4.3.1. Dividenditulu 4.3.2. Muud (+/-) 5. Teenustasutulu 6. Teenustasukulu 7. Netokasum/kahjum finantstehingutelt (+/-) 7.1. Kasum/tulu 7.2. Kahjum/kulu 8. Administratiivkulud 8.1. Palgakulu 8.2. Sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks 8.3. Pensionikulu (mitteriiklik) 8.4. Muud halduskulud 9. Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/-) 9.1. Tulu 9.2. Kulu 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/-) 10.1. Kasum/tulu 10.2. Kahjum/kulu 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/-) 11.1. Tulu 11.2. Kulu 12. Muud tegevustulud 13. Muud tegevuskulud 14. Erakorralised tulud 15. Erakorralised kulud 16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/-) 17. Tulumaksukulu 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/-) Kasumiaruande koostamise juhend 1. Intressitulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga tulud, mis tulenevad erinevatest varakirjetest. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud perioodi kestvuse või suhtega vara (nt. antud laenu) suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestvusele. 1.1. Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu laenudelt, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded; b) periodiseeritud intressitulu ostu-tagasimüügi tehingute (pöördrepode) puhul; c) laenudega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.2. Hoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi ja intressi iseloomuga tulu hoiustelt, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded. 1.3. Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu pikaajalistelt võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt (v.a. eelisaktsiad); b) periodiseeritud tulu (discount) alla nimiväärtuse soetatud pikaajaliste võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite (v.a. eelisaktsiad) puhul; c) võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.4. Tulevikutehingutelt Siin näidatakse: a) intressitulu, mis tuleneb kaetud forward-lepingutest; b) saadud ja makstud intresside positiivne vahe nõude riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuuta vahetustehingute (swap'ide) puhul; c) nõude riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forward-tehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe (discount), mis langeb aruandeperioodile. 1.5. Muud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu muudelt nõuetelt; d) intressitulu kapitalirendilt; c) intressi iseloomuga teenustasutulu; d) intressi iseloomuga tegevustulud. 2. Intressikulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga kulud, mis tulenevad kohustustekirjetest. Intressi iseloomuga on need kulud, mille suurus on seotud perioodi kestuse või suhtega kohustuse (nt. võetud laenu) summasse ning need periodiseeritakse vastavalt kohustuse kestusele. 2.1. Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu; b) periodiseeritud intressikulu müügi-tagasiostutehingute (repode) puhul; c) laenudega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.2. Nõudmiseni hoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi- ja intressi iseloomuga kulu nõudmiseni hoiustelt. 2.3. Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi- ja intressi iseloomuga kulu tähtajalistelt ja säästuhoiustelt. 2.4. Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu pikaajalistelt võlakirjadelt; b) periodiseeritud kulu (premium) üle nimiväärtuse soetatud pikaajaliste võlakirjade puhul; c) võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.5. Kapitali iseloomuga kirjetelt Siin näidatakse intressi- ja intressi iseloomuga kulu omavahendite koosseisu kuuluvatelt vahenditelt (nt. allutatud kohustustelt ja eelisaktsiatelt). Kulu allutatud kohustustelt järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta kajastatakse kasumiaruandes kirjete all, mis vastavad instrumentidele, milles konkreetsed allutatud kohustused vormistati (nt. kulu hoiustelt, võlakirjadelt). 2.6. Tulevikutehingutelt Siin näidatakse: a) intressikulu, mis tuleneb kaetud forward-lepingutest; b) saadud ja makstud intresside negatiivne vahe kohustuse riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuuta vahetustehingute (swap'ide) puhul; c) kohustuse riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forward-tehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe (premium), mis langeb aruandeperioodile. 2.7. Muud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu muudelt võlgnevustelt; b) intressi iseloomuga teenustasukulu; c) intressi iseloomuga tegevustulud. 3. Netointressi kasum/kahjum Siin näidatakse kasumiaruande kirjete 1 "Intressitulud" ja 2 "Intressikulud" vahe. 4. Tulu finantsinvesteeringutelt Siin näidatakse tulu, mis tuleneb krediidiasutuse poolt omanikutulu saamise eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiatest ja osadest. 4.1. Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.1.1. Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt. 4.1.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu tütarettevõtjatelt (täidetakse konsolideerimise puhul). 4.1.3. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum(-kahjum) tütarettevõtjate aktsiate ja osade müügist. 4.2. Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.2.1. Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt. 4.2.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu sidusettevõtjatelt (täidetakse konsolideerimise puhul). 4.2.3. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum(-kahjum) sidusettevõtjate aktsiate ja osade müügist. 4.3. Muudelt aktsiatelt ja osadelt 4.3.1. Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu muudelt aktsiatelt ja osadelt. 4.3.2. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum(-kahjum) portfelliinvesteeringutelt (aktsiate ja osade müügist). 5. Teenustasutulu Siin näidatakse aruandeperioodil tekkinud teenustasutulu, sh. garantiiteenustasu, konto- ja valuutavahetustasu, väärtpaberitehingutasu jne. Intressi iseloomuga teenustasu näidatakse kasumiaruande kirjel 1 "Intressitulu". 6. Teenustasukulu Siin näidatakse teenustasukulu, v.a. intressi iseloomuga teenustasu, mis näidatakse kasumiaruande kirjel 2 "Intressikulu". 7. Netokasum/kahjum finantstehingutelt Siin näidatakse kasum/kahjum, mis tuleneb vahendamiseks, edasimüügiks ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt (aktsiatelt-osadelt, võlakirjadelt) ning mitmesugustest valuutatehingutest. 7.1. Kasum/tulu Siin näidatakse muuhulgas: a) realiseerimiskasum vahendamiseks soetatud aktsiate, osade, EVP-de jm. väärtpaberite müügist; b) dividenditulu edasimüümiseks soetatud väärtpaberitelt; c) edasimüümiseks soetatud aktsiate ja muude väärtpaberite üleshindlussumma; d) vahendamiseks soetatud aktsiate bilansipäeva turuväärtuse ja soetusmaksumuse positiivne vahe; e) kasum krediidiasutuse poolt väljalastud, kuid enne kustutustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; f) kasum valuutakursside muutustest, v.a. kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 1 "Intressitulu"; g) realiseerimata kasum valuutakursside ja varakirjel 1 "Sularaha" kajastatavate väärismetallide hindade muutustest; h) tuletistehingute (tulevikutehingud, derivaadid) ümberhindluse tulemus, kui need tehingud on spekulatiivsed või sõlmitud lühiajaliste finantsinvesteeringutega seotud riskide maandamiseks. 7.2. Kahjum/kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) realiseerimiskahjum vahendamiseks soetatud aktsiate, osade, EVP-de jm. väärtpaberite müügist; b) edasimüümiseks soetatud aktsiate ja muude väärtpaberite allahindlussumma; c) vahendamiseks soetatud aktsiate bilansipäeva turuväärtuse ja soetusmaksumuse negatiivne vahe; d) kahjum krediidiasutuse poolt väljalastud, kuid enne kustutustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; e) kahjum valuutakursside muutustest, v.a. kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 2 "Intressikulu"; f) realiseerimata kahjum valuutakursside ja varakirjel 1 "Sularaha" kajastatavate väärismetallide hindade muutustest; g) tuletistehingute (tulevikutehingud, derivaadid) ümberhindluse tulemus, kui need tehingud on spekulatiivsed või sõlmitud lühiajaliste finantsinvesteeringutega seotud riskide maandamiseks. 8. Administratiivkulud 8.1. Palgakulu Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud palk, preemiad, toetused, lisatasud, honorarid, aruandeperioodil väljateenitud, kuid väljamaksmata puhkusetasu ja muud töötajatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga, sh. loonustasud ja muud mitterahalised soodustused töötajatele. 8.2. Sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud sotsiaalmaks ja ravikindlustusmaks. 8.3. Pensionikulu (mitteriiklik) Siin näidatakse vastava seaduse kehtestamisel pensionikohustuse kulu. 8.4. Muud halduskulud Siin näidatakse muud krediidiasutuse tegutsemisega seotud kulud, sh. üürikulud, reklaamikulud, kantseleikulud, audiitorkontrolli teenuskulud, aruandeperioodi kindlustuskulud, muud halduskulud. Muude tegevuskulude hulka arvatakse ka soetatud väheväärtuslike objektide kulu. 9. Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus Siin näidatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus. 9.1. Tulu Siin näidatakse: a) materiaalse põhivara allahindluse korrigeerimine; b) põhivara valmistamise, ehitamise või rekonstrueerimise väljaminekute korrigeerimine juhul, kui neid ei kapitaliseerita, vaid kantakse kuludesse. 9.2. Kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; b) materiaalse põhivara allahindlus. Materiaalse põhivara allahindlussummat käsitletakse kasumiaruandes üldjuhul kuluna. Erandiks on eelnevatel majandusaastatel üleshinnatud materiaalse põhivara allahindluse kajastamine. Varem üleshinnatud objektide allahindamisel vähendatakse allahinnatava põhivara soetusmaksumust ja bilansi omakapitali kirjet 15 "Ümberhindluse reserv". Kui allahindlussumma ületab allahinnatava objekti varasemat üleshindlust, kantakse vahe kuludesse. 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus Siin näidatakse nõuete ja bilansiväliste kohustuste hindamisest tulenev kasum/kahjum. 10.1. Kasum/tulu Siin näidatakse varem kuludesse kantud nõude laekumine. 10.2. Kahjum/kulu Siin näidatakse: a) aruandeperioodil arvestatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, mis tuleneb varakirjete hindamisest konservatiivsuse printsiibi alusel; b) kahjum, mis tuleneb bilansiväliste kohustuste hindamisest. 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute (aktsiad, osad ja võlakirjad) allahindlus ja allahindluse korrigeerimine. 11.1. Tulu Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindluse korrigeerimine. 11.2. Kulu Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus. 12. Muud tegevustulud Siin näidatakse kasutusrenditulu, realiseerimiskasum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, üüritulu, saadud trahvid, viivised, hüvitised ja muu tegevustulu, mida ei ole eespool näidatud. Intressi iseloomuga tegevustulud näidatakse kasumiaruande kirjel 1 "Intressitulu". 13. Muud tegevuskulud Siin näidatakse realiseerimiskahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, makstud trahvid, viivised, hüvitised ja vastavuse printsiipi järgides kõik kulud, mis on seotud kasumiaruande kirjel 12 "Muud tegevustulud" näidatud tuludega. Intressi iseloomuga tegevuskulud näidatakse kasumiaruande kirjel 2 "Intressikulu". 14. Erakorralised tulud Siin näidatakse need tulud, mis on tekkinud "force majeure" (nt. loodusõnnetuse, tulekahju, sundnatsionaliseerimise) tagajärjel. 15. Erakorralised kulud Siin näidatakse need kulud, mis on tekkinud "force majeure" (nt. loodusõnnetuse, tulekahju, sundnatsionaliseerimise) tagajärjel. 16. Kasum/kahjum enne maksustamist 17. Tulumaksukulu 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum Lisa 5 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 KASUMIARUANDE LISA "MITTERESIDENTIDELE MÜÜDUD JA NEILT OSTETUD TEENUSED"(tuh. kr.) KIRJE NIMETUS MÜÜDUD MITTERESIDENTIDELE OSTETUD MITTERESIDENTIDELT 1. Side- ja kommunikatsiooniteenused 2. Arvuti- ja infoteenused 3. Konsultatsiooniteenused 4. Kasutusrent 5. Kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid 6. Kindlustusteenused xxx 7. Reklaami- ja marketingiteenused xxx 8. Ehitusteenused xxx 9. Muud teenused Kasumiaruande lisa "Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused" koostamise juhend 1. Side- ja kommunikatsiooniteenused Siin näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad telekommunikatsiooniteenuste (nt. tele- ja raadiotranslatsioon, telegraaf-, teleksi- ja telefaksiside, SAT- ja kaabeltelevisioon, elektronpost, SWIFT jne.) eest. 2. Arvuti- ja infoteenused Siin näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad andmebaaside kasutamise ja arendamise, andmetöötluse ja programmeerimise, riistvarakonsultatsioonide, tarkvara juurutamise jms. eest. Samuti kajastatakse siin uudisteagentuuridega seotud teenused. 3. Konsultatsiooniteenused Siin näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses raamatupidamis- ja majandusarvestusteenustega, ettevõtte finantsjuhtimis- ja maksukonsultatsioonidega, avalike suhetega (PR), audiitoriteenustega jms. 4. Kasutusrent Siin näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses renditehingutega, kus rentnik kasutab vara lepinguperioodi kestel ning lepingu lõppedes tagastab selle rendileandjale. 5. Kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid Siin näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid. 6. Kindlustusteenused Siin näidatakse mitteresidentidele makstud kindlustuspreemiad, st. kindlustuslepingute (poliiside) eest makstud summad eesmärgil anda kindlustusseltsidele osa vastutusest võimalikest õnnetusjuhtumitest tulenevate kahjude eest. 7. Reklaami- ja marketingiteenused Siin näidatakse mitteresidentidele makstud summad seoses reklaami tellimisega, osavõttudega messidest ja näitustest, turu- ja avaliku arvamuse uuringutega jms. reklaami- ja marketingialaste teenustega. 8. Ehitusteenused Siin näidatakse ehitusteenuste (ehitus ja remont) ost mitteresidentidelt. Samuti kajastatakse siin projekteerimiste eest makstud summad. Kui ehitusteenuse maksumus hõlmab ka ehitusmaterjali maksumust, kajastatakse selle kirje all võimaluse korral ainult ostetud teenus. 9. Muud teenused Siin näidatakse kõik mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad muude teenuste eest, mis ei ole hõlmatud eelnevate kirjetega ega kajastatud kasumiaruande kirjetel 1-7. Lisa 6 [käesolevast tekstist välja jäetud] Lisa 7 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 Aruannete elektrooniline formaat Aruanded saadetakse Finantsinspektsioonile kasutades Eesti Panga arvelduste osakonna elektroonilist sidet ProCarry või Interneti kaudu aadressil xxx(x)@epbe.ee, kus xxx(x) on panga lühend. ProCarryga saadetavate failide nimed moodustatakse järgnevalt: [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] bilanss- statexxx.byy; bilansi lisa "Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus"- statexxx.oyy; kasumiaruanne- statexxx.kyy; kasumiaruande lisa "Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused"- statexxx.zyy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmispäeva kuupäevast. Saadetav fail on puhtas tekstiformaadis, kus ei esine rakendusprogrammide kontrollsümboleid. Aruannete koodid on järgmised: 21 - bilanss; 214 - bilansi lisa "Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus"; 22 - kasumiaruanne; 221 - kasumiaruande lisa "Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused". Sõnumi struktuur 1. Krediidiasutuse lause (1 kord). 2. Aruande blokk (1 või mitu). Aruande blokk koosneb: 2.1. aruande alguse lause (1 kord); 2.2. aruande ridade laused (1 või mitu). Aruande bloki lõpetab uus aruande alguslause või faili lõpu tunnus. Sõnumi lõpetab faili lõpu tunnus. Iga lause koosneb väljadest. Väljade eraldajaks on semikoolon (;). Krediidiasutuse lauses ja aruande alguslauses on alati täpselt viis välja, aruanderea lausetes on sõltuvalt aruandest erinev arv välju. Lause lõpetab ASCII kuueteistkümnendkood 0a (LF), millele võib eelneda ASCII kuueteistkümnendkood 0d (CR). Lausete struktuurid 1. Krediidiasutuse lause koosneb järgmistest väljadest: 1.1. Krediidiasutuse lause tunnus - formaat: sümbol; krediidiasutuse lause tunnuseks on K. 1.2. Krediidiasutuse kood - formaat: kolmekohaline number. 1.3. Sõnumi saatmise kuupäev - formaat: päev.kuu.aasta; päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline. 1.4. Sõnumi saatja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda sõnumi vastuvõtmisel tekkinud tehniliste probleemide korral) - formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti. 1.5. Sõnumi saatja telefoninumber - formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit. 2. Aruande alguslause koosneb järgmistest väljadest: 2.1. Aruande alguslause tunnus - formaat: sümbol; aruande alguslause tunnuseks on A. 2.2. Aruande kood - formaat: kolmekohaline number. 2.3. Aruandeperioodi lõpu kuupäev - formaat: päev.kuu.aasta; päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline. 2.4. Aruande koostaja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda aruandes leitud sisuliste vigade korral) - formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti. 2.5. Aruande koostaja telefoninumber - formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit. 3. Aruanderida koosneb järgmistest väljadest: 3.1. Kirje kood - formaat: number. 3.2. Aruandevormis aruandereal olevad näitajad, eraldajaks semikoolon (;) - formaat: number; näitajate väljade arv sõltub aruandest. Aruande alguslausele peavad järgnema read, mis pärinevad alguslauses kirjeldatud aruandest. Tühjad andmeväljad võib tähistada ainult semikooloniga. Kergendamaks Excel'i kasutajate tööd on ridade lõpus lubatud üleliigsed eraldajad. Sisuliste väljade arv on krediidiasutuse ja aruande alguslause puhul määratud lause tunnusega, aruande ridade puhul eelnenud aruande alguslausega. Ridu, kus kõik andmeväljad on tühjad, sõnumisse lisama ei pea (kuigi võib). Aruannetes kasutatavad kirjekoodid on ära toodud järgnevates tabelites: tabel 1 - Bilansi kirjekoodid (lisa 1); tabel 3 - Bilansi lisa "Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus" kirjekoodid (lisa 3); tabel 4 - Kasumiaruande kirjekoodid (lisa 4); tabel 5 - Kasumiaruande lisa "Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused" kirjekoodid (lisa 5). Lisa 1 aruannete elektroonilisele formaadile [käesolevast tekstist välja jäetud] Lisa 2 aruannete elektroonilisele formaadile [käesolevast tekstist välja jäetud] Lisa 3 aruannete elektroonilisele formaadile Tabel 3. Bilansi lisa "Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus" kirjekoodid Kirje kood Kirje hierarhiline kood aruandes Kirje nimi 700 1 Immateriaalne põhivara 701 1.1 Asutamiskulud 702 1.2 Firmaväärtus 703 1.3 Uuringu- ja arenduskulud 713 1.4 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 704 1.5 Muud 705 2 Materiaalne põhivara 714 2A sh. põhivara välismaal 706 2.1 Maa ja ehitised 707 2.1A sh. maa ja ehitised oma vajaduseks 709 2.2 Arvutid 710 2.3 Autod 711 2.4 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 712 2.5 Muud Lisa 4 aruannete elektroonilisele formaadile Tabel 4. Kasumiaruande kirjekoodid Kirje kood Kirje hierarhiline kood aruandes Kirje nimi 400 1 Intressitulu 401 1.1 Laenudelt 402 1.2 Hoiustelt 403 1.3 Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 404 1.4 Tulevikutehingutelt 405 1.5 Muud 406 2 Intressikulu 407 2.1 Laenudelt 408 2.2 Nõudmiseni hoiustelt 409 2.3 Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt 410 2.4 Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 1481 2.5 Kapitali iseloomuga kirjetelt 1482 2.6 Tulevikutehingutelt 411 2.7 Muud 412 3 Netointressi kasum/kahjum (+/-) 413 4 Tulu finantsinvesteeringutelt 1470 4.1 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 1471 4.1.1 Dividenditulu 1472 4.1.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu 1473 4.1.3 Muud (+/-) 1474 4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 1475 4.2.1 Dividenditulu 1476 4.2.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu 1477 4.2.3 Muud (+/-) 1478 4.3 Muudelt aktsiatelt ja osadelt 1479 4.3.1 Dividenditulu 1480 4.3.2 Muud (+/-) 418 5 Teenustasu tulu 419 6 Teenustasu kulu 420 7 Netokasum/kahjum finantstehingutelt (+/-) 1483 7.1 Kasum/tulu 1484 7.2 Kahjum/kulu 421 8 Administratiivkulud 422 8.1 Palgakulu 423 8.2 Sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks 424 8.3 Pensionikulu (mitteriiklik) 425 8.4 Muud halduskulud 426 9 Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/-) 1485 9.1 Tulu 1486 9.2 Kulu 427 10 Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/-) 1487 10.1 Kasum/tulu 1488 10.2 Kahjum/kulu 428 11 Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/-) 1489 11.1 Tulu 1490 11.2 Kulu 429 12 Muud tegevustulud 430 13 Muud tegevuskulud 431 14 Erakorralised tulud 15 Erakorralised kulud 432 16 Kasum/kahjum enne maksustamist (+/-) 433 17 Tulumaks 434 18 Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/-) Lisa 5 aruannete elektroonilisele formaadile Tabel 5. Kasumiaruande lisa "Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused" kirjekoodid Kirje kood Kirje hierarhiline kood aruandes Kirje nimi 1500 1 Side- ja kommunikatsiooniteenused 1501 2 Arvuti- ja infoteenused 1502 3 Konsultatsiooniteenused 1503 4 Kasutusrent 1504 5 Kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid 1505 6 Kindlustusteenused 1506 7 Reklaami- ja marketingiteenused 1507 8 Ehitusteenused 1508 9 Muud teenused