Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve linna eelarve koostamise, kinnitamise ja täitmise kord — KO, 85, 2180
Statutory Text (1 Articles)
Käesolev määrus on kehtestatud arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565) § 6 lõike 3 punkti 2 ja § 39 lõiget 1 ning valla- ja linnaeelarve seadust (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393) ja rahandusministri 13. augusti 2002. a määrust nr 99 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» (RTL 2002, 93, 1450) I. LINNA EELARVE KOOSTAMINE 1. Üldsätted 1. Linna eelarve (edaspidi eelarve) koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 2. Eelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata linnamajanduse, sotsiaalsfääri, haldus- ja muude kulude katteks. Eelarve koostamise aluseks on linna arengukava. Eelarveprojekti koostamisel juhindutakse valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, eelarveklassifikaatorist ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest. 2. Eelarve tulud ja kulud 3. Eelarve tulud on: 3.1. laekumised maksudest: 1) füüsilise isiku tulumaks; 2) maamaks; 3) reklaami- ja kuulutusemaks; 4) teede- ja tänavate sulgemise maks; 3.2. laekumised kaupade ja teenuste müügist: 1) riigilõivud; 2) laekumised majandustegevusest; 3) muud laekumised kaupade ja teenuste müügist; 3.3. laekumised materiaalse ja immateriaalse vara müügist; 3.4. tulu varadelt; 3.5. toetused; 3.6. muud tulud. 4. Eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks. Eelarve kulud jaotatakse tegevusalade järgi ning majandusliku sisu järgi. Majandusliku sisu järgi jaotatakse kulud tegevuskuludeks, eraldisteks, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks (kapitaalkuludeks) ja muudeks kuludeks (intressid ja kohustistasud jne). Eelarve kulud tegevusalade järgi jagunevad: 1) üldised valitsemissektori teenuste kulud; 2) majanduskulud; 3) keskkonnakaitse kulud; 4) elamu- ja kommunaalmajanduse kulud; 5) tervishoiu kulud; 6) vabaaja, kultuuri ja religiooni kulud: – vabaaja ja sporditeenuste kulud; – kultuuriteenuste kulud; 7) hariduse kulud; 8) sotsiaalkaitse kulud. 5. Finantseerimistehingud on: 1) finantsvarade suurendamine; 2) finantsvarade vähendamine; 3) kohustuste suurendamine; 4) kohustuste vähendamine. 6. Kassatagavara, mille suuruse määrab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse: 6.1. eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkide arvel; 6.2. rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. 7. Rahaliste kohustuste võtmine (st laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine ja kapitalirendi kasutamine) võib toimuda alljärgnevatel tingimustel: 7.1. laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei tohi ületada ühelgi eelarveaastal 20% vastuvõetud tuludest, millest on välja arvatud laenud, sihtotstarbelised eraldised. Tagastamisele kuuluvad kohustused ja intressid ei tohi ületada 60% eelarve mahust; 7.2. kohustust võib võtta punktis 7.1 nimetatust suuremas summas, kui kohustuse tagajaks on riik; 7.3. tagatiseks ei või olla linna kinnisasi ega ehitis (sh rajatis) kui vallasasi; 7.4. pikaajalist kohustust võib võtta ehitiste kapitaalremondi assigneeringuteks ja põhivara soetamiseks. 3. Eelarveprojekti koostamise organiseerimine 8. Eelarveprojekti koostamist organiseerib linnavalitsus, kes planeeritava tulubaasi alusel kinnitab eelarve kulude piirsummad tegevuskulude lõikes ning määrab tähtaja alaeelarvete projektide esitamiseks linna hallatavate asutuste poolt. 9. Alaeelarvete projekte koostavad linna hallatavad asutused. 10. Alaeelarvete projektide koostamisel peavad koostajad: 10.1. tagama kehtivatest seadustest ning eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest kinnipidamise; 10.2. lähtuma kokkuhoiu põhimõttest, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvete projektidesse. 11. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel ja eelarveprojekti koostamisel kontrollivad linnavalitsuse ametnikud eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ning hindavad kulude otstarbekust. 4. Eelarveprojekti esitamine ja läbivaatamine linnavolikogus 12. Linnavalitsuse poolt heakskiidetud eelarveprojekti koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab linnavalitsus määruse projektina linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust või volikogu määratud tähtajaks. 13. Eelarveprojekti seletuskirjas esitatakse andmed eelmise (jooksva) eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude ja kulude kohta ning andmed ületulevate (enne eelseisva eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelseisva eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste, projektide ja võetud laenude kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi. Seletuskirjas esitatakse ka arvutused tulude baasi kujunemise kohta. 14. Linnavolikogu komisjonid vaatavad viie päeva jooksul eelarveprojekti läbi ning esitavad linnavolikogule ja eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. 15. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega linnavalitsusele ja eelarvekomisjonile. 16. Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt viis päeva enne eelarve teist lugemist. Eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel linnavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. 5. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 17. Eelarve võtab vastu linnavolikogu seaduses sätestatud korras. 18. Eelarve jõustub eelarveaasta algul. 19. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha iga kuu kulutusi 1/12 ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 6. Linna hallatavate asutuste alaeelarvete koostamine, läbivaatamine ja kinnitamine 20. Alaeelarve on linna hallatavate asutuste eelarvest finantseeritavate kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Alaeelarved koostatakse eelarveaastaks Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. 21. Alaeelarve projekti esitab linna hallatav asutus linnavalitsusele linnavalitsuse määratud tähtajaks. 22. Viie päeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist teatab linnavalitsus linna hallatavatele asutustele neile kinnitatud assigneeringute mahu, informeerib linnavalitsuse ja linnavolikogu poolt tagasi lükatud taotlustest või tehtud muudatustest alaeelarvete projektides. 23. Kümne päeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist viivad linna hallatavad asutused oma alaeelarvete projektid vastavusse eraldatud assigneeringute mahu ning kinnitatud kuluartiklite suurusega ja esitavad alaeelarve projekti linnavalitsusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. 24. Enne alaeelarve kinnitamist linnavalitsuse poolt on linna hallatavate asutuste juhtidel keelatud iseseisvalt otsustada eelarveliste vahendite kasutamise üle. Eelarveliste vahendite kasutamiseks esitatakse taotlus linnapeale või aselinnapeale rahandusküsimustes. II. EELARVE TÄITMINE 7. Üldsätted 25. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. 26. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves määratud assigneeringute sihtotstarbeline kasutamine. 27. Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 28. Reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägemata kulude katmiseks vastavalt linnavolikogu kehtestatud korrale. 29. Kassatagavara käsutab linnavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada linnavolikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Linnavolikogu võib vähendada kassa-tagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 8. Eelarve tulude täitmine 30. Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. 31. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 9. Eelarvest kulude finantseerimine 32. Kulude finantseerimine toimub vastavalt taotlustele. Korralduse eelarvest rahaliste vahendite ülekandmiseks annab linnapea või aselinnapea rahandusküsimustes, kontrollides eelnevalt esitatud taotluste, arvete jms põhjendatust. 33. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otsustab linnavolikogu. 10. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 34. Eelarve täitmise aruande koostamiseks esitavad linna hallatavad asutused aruanded alaeelarve täitmise kohta linnavalitsuse määratud tähtajaks. 35. Eelarve täitmise arvestus on reglementeeritud raamatupidamise seaduse alusel vastu võetud eeskirjadega. Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus vastavalt kinnitatud eelarve struktuurile ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 15. aprilliks linnavolikogule. 36. Linnavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele. 37. Linnavalitsuse koostatud, revisjonikomisjoni ning eelarvekomisjoni poolt läbivaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni arvamuse. 38. Linnavolikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud linnavolikogu määratud audiitori arvamus aruande kohta. 11. Eelarve täitmise kontroll ja analüüs 39. Eelarve täitmise kontrollimist korraldab revisjonikomisjon koos linnavalitsusega. 40. Revisjonikomisjoni, eelarvekomisjoni ja linnavalitsuse poolt regulaarselt teostatava eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsi käigus selgitatakse välja võimalused linna tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. 41. Linna eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel ilmnenud kulude mahu ülepaisutamise juhtudel on linnavalitsusel õigus katkestada allasutuse või projekti finantseerimine, informeerides sellest eelnevalt linnavolikogu. 12. Lisaeelarve. Eelarve ja alaeelarvete muutmine 42. Täiendavate tulude ilmnemisel (tulude plaani täitmisel või planeeritud kulude säästu korral) võib kulude tegemiseks, milleks eelarves assigneeringuid määratud ei ole või mille tegemiseks määratud assigneeringuid ei jätku, linnavalitsus esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti. 43. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse kohta ning andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse. 44. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub analoogiliselt eelarve koostamise ja vastuvõtmise korrale. 45. Alaeelarvete muutmise taotluse esitab linna hallatava asutuse juht linnavalitsusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. 46. Kinnitatud assigneeringute ümberpaigutused kulu kirjete piires kinnitab linnavalitsus oma korraldusega. 47. Linnavalitsuse kinnitatud linna hallatava asutuse alaeelarves assigneeringute ümberjaotuse kuluartiklite lõikes kinnitab linnapea või aselinnapea eelarve alal. 48. Muudatuste kohta kulude eelarves, mille on tinginud sihtotstarbelised eraldused Vabariigi Valitsuse poolt või linnavalitsuse reservfondist, esitab linnavalitsus informatsiooni linnavolikogule koos eelarve täitmise materjalidega. 13. Eelarve avalikustamine 49. Vastuvõetud eelarve, lisaeelarved, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linna põhimääruses sätestatud korras. III. RAKENDUSSÄTTED 50. Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 1. märtsi 2000. a määrus nr 13 «Kohtla-Järve linna eelarve koostamise ja täitmise korra kinnitamine». 51. Määrus jõustub 25. novembril 2002. a. Volikogu aseesimees Hants HINT