Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vaheline Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkulepe — RT II, 2026, 2

Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Sisukord Preambul I OSA ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Mõistete kasutamine Artikkel 2 Eesmärk ja kohaldamisala Artikkel 3 Vastavus rahvusvahelistele õigusaktidele Artikkel 4 Koostöömemorandum Artikkel 5 Poolte kohustused Artikkel 6 Kohaldatav õigus Artikkel 7 Rootsi vanglateenistuse pädevus ja kohustused Artikkel 8 Eesti vanglateenistuse pädevus ja kohustused II OSA JURISDIKTSIOON Artikkel 9 Kuritegude menetlemine Artikkel 10 Kohustus teatada väidetavatest kuritegudest Artikkel 11 Eesti tehtav väidetavate kuritegude uurimine Artikkel 12 Ülekuulamine ja osalemine elektroonilise sidevahendi kaudu III OSA VANGLA Artikkel 13 Vangla vastuvõtusuutlikkus ja tingimused Artikkel 14 Keel ja õigus teabele Artikkel 15 Personal Artikkel 16 Vangla julgeolek Artikkel 17 Vangla toit Artikkel 18 Vangla evakueerimine hädaolukorras IV OSA KORD Artikkel 19 Karistuse täideviimise taotlus Artikkel 20 Süüdimõistetud isikud, kelle suhtes on välistatud Rootsi karistuse täitmine Eestis Artikkel 21 Karistuse täideviimise alustamine Eestis Artikkel 22 Karistuse Eestis täideviimise lõpetamine Artikkel 23 Karistuse Eestis täideviimise perioodi pikendamine Artikkel 24 Kinnipeetavate transport Artikkel 25 Põgenemine V OSA KARISTUSE TÄITMISE TINGIMUSED Artikkel 26 Tasustatav tegevus Artikkel 27 Kinnipeetavate vaba aeg Artikkel 28 Kinnipeetavate elektrooniline suhtlus Artikkel 29 Kinnipeetavate kirjavahetus ja pakid Artikkel 30 Kinnipeetavate isiklikud esemed VI OSA KINNIPEETAVATE RAHALISED VAHENDID JA TASU Artikkel 31 Kinnipeetavate rahaliste vahendite haldamine Artikkel 32 Tasustatava tegevuse eest makstav tasu Artikkel 33 Tasust kinnipidamine VII OSA LÜHIAJALINE VÄLJASÕIT JA MUU AJUTISELT VANGLAST EEMAL VIIBIMINE Artikkel 34 Üldtingimused Artikkel 35 Lühiajalise väljasõidu taotlused Artikkel 36 Tavapärane lühiajaline väljasõit Artikkel 37 Erakorraline lühiajaline väljasõit Artikkel 38 Ajutiselt vanglast eemal viibimise menetlemine Artikkel 39 Ilmumine kohtusse või muu asutuse ette Artikkel 40 Uue süüteo toimepanemise riski hindamine VIII OSA TERVISHOIUTEENUS JA KINNIPEETAVA SURM Artikkel 41 Tervishoiuteenus Artikkel 42 Kinnipeetava surm, enesetapukatsed ja muu enesevigastamine IX OSA TEABEVAHETUS Artikkel 43 Teave karistuse täitmise alustamise kohta Eestis Artikkel 44 Teabevahetus karistuse täitmise ajal Eestis Artikkel 45 Teave karistuse täitmise lõpetamise kohta Eestis Artikkel 46 Konfidentsiaalsus X OSA PUUTUMATUS JA EESÕIGUSED Artikkel 47 Kinnipeetavate järelevalve, päringud, kaebused ja õigustoimingud Artikkel 48 Rootsi personali puutumatus Artikkel 49 Kinnipeetavate tulumaks XI OSA KULUD Artikkel 50 Vangla kohandamine ja kulude katmine Artikkel 51 Täismahutavus Artikkel 52 Üleminekuperiood Artikkel 53 Kulud ettenägematu Eestis viibimise eest Artikkel 54 Indekseerimine XII OSA LÕPPSÄTTED Artikkel 55 Kokkuleppe jõustumine ja kehtivus Artikkel 56 Vastutus Artikkel 57 Vääramatu jõud Artikkel 58 Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine Artikkel 59 Kokkuleppe peatamine Artikkel 60 Kokkuleppe muutmine Artikkel 61 Kokkuleppe lõpetamine Eesti Vabariigi valitsus ja Rootsi Kuningriigi valitsus (edaspidi ühiselt „pooled“ või eraldi „pool“), arvestades Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel väljakujunenud tihedat ja pikaajalist koostöösuhet, tõdedes mõlema poole pühendumust ühistele põhiväärtustele ning soovides edendada koostööd, soovides tugevdada vastastikuseid sidemeid ja koostööd Põhja- ja Baltimaade koostöö raames ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, samuti vanglateenistuse valdkonnas ning õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste edendamisel, tunnistades, et Rootsi vanglateenistus seisab silmitsi raskustega olemasoleva karistusasutuste taristu kasutamisel, tõdedes, et lepinguvabaduse, hea usu ja pacta sunt servanda põhimõtted on võitnud üleüldise tunnustuse, rõhutades, et seda kokkulepet peab rakendama täielikus kooskõlas inimõigustega, nagu need on sätestatud rahvusvahelistes inimõiguste konventsioonides, kus selle kokkuleppe pooled on ühtlasi konventsiooniosalised, ja soovides pakkuda teineteisele võimalikult ulatuslikku vastastikust abi, on kokku leppinud järgmises. I OSA ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Mõistete kasutamine Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: a. „Rootsi“ – Rootsi Kuningriik; b. „Eesti“ – Eesti Vabariik; c. „vangla“ – Eesti Vabariigis asuv Tartu Vangla; d. „Rootsi personal“ – Rootsi vanglateenistuse määratud töötajad; e. „Eesti personal“ – Eesti Vabariigi ametiasutuste määratud töötajad; f. „Rootsi karistus“ – Rootsi kohtu lõpliku otsusega Rootsis täidetavaks tunnistatud vanglakaristus; g. „kinnipeetav“ – isik, kellele on mõistetud Rootsi vanglakaristus ja kes on toimetatud Eesti Vabariiki; h. „vangla meditsiiniosakond“ – vanglas asuv tervishoiuteenuse osutaja; i. „koostöömemorandum“ – Rootsi Kuningriigi vanglateenistuse ning Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumi vahelise kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluv leping, milles sätestatakse Rootsi karistuste täideviimise eesmärgil vangla kasutamise edasised tingimused ja kord; j. „Euroopa vanglareeglistik“ – Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2-rev liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta; k. „CPT standardid“ – piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee välja töötatud standardid, mis on asjakohased vangistuse kontekstis. Artikkel 2 Eesmärk ja kohaldamisala 1. Kokkuleppes sätestatakse Rootsi ja Eesti vahelise koostöö raamistik Rootsi karistuste täideviimiseks Eestis ning reguleeritakse poolte tegevuskorda, õigusi ja kohustusi. 2. Kokkulepe on rahvusvahelise õiguse tähenduses õiguslikult siduv dokument ning selle suhtes kohaldatakse 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni. Artikkel 3 Vastavus rahvusvahelistele õigusaktidele 1. Kõik selle kokkuleppe kohased toimingud tehakse täielikus kooskõlas poolte rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega, sealhulgas (loetelu ei ole ammendav): a. Euroopa Liidu õigusaktid; b. kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt; c. piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon ja selle fakultatiivprotokoll; d. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokoll nr 1; e. pagulasseisundi konventsioon ja selle 1967. aasta protokoll. 2. Isikuandmeid töödeldakse selle kokkuleppe alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivile (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. Artikkel 4 Koostöömemorandum 1. Kokkuleppe rakendamise ja praktilise kohaldamise eesmärgil koostavad Rootsi vanglateenistus ning Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium koostöömemorandumi, mis käsitleb muu hulgas vangla toimimist, personali, rajatisi, kinnipeetavate transporti ja muid ülesandeid, mida võib täita Rootsi vanglateenistus või Eesti vanglateenistus. 2. Koostöömemorandumi sõlmivad Rootsi vanglateenistus ning Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium. 3. Rootsi vanglateenistus ning Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium võivad selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi kohaldamisalas sõlmida muid rakenduslikke kokkuleppeid, et hõlbustada kokkuleppe katkematut täitmist. Artikkel 5 Poolte kohustused 1. Eesti annab nõusoleku kasutada vanglat ja Eesti personali Rootsi karistuste täideviimiseks Eesti territooriumil. 2. Rootsi karistused viiakse vanglas täide selles kokkuleppes sätestatud tingimustel. 3. Eesti teeb vanglas vajalikud kohandused, mis sätestatakse täpsemalt koostöömemorandumis, et tagada vangla vastavus kokkuleppes sätestatud nõuetele. Eesti tagab, et vangla järgib neid nõudeid. Artikkel 6 Kohaldatav õigus 1.Selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi raames kohaldatakse Rootsi karistuste täideviimisele vanglas, sealhulgas kinnipeetavate õigustele ja kohustustele, Eesti õigust ja muid Eesti õigusakte. 2. Eesti vangistusseaduse mõningaid sätteid ei kohaldata Rootsi karistuste täideviimisele vanglas. See kehtib järgmiste sätete kohaldamisalale: vangistusseaduse § 11 lõiked 1 ja 3; § 14 lõiked 3 ja 4; § 16; § 18 lõiked 1, 4, 5 ja 8 ainult DNA-proovi kohta; §-d 19–22; § 31 lõige 3; § 46 lõike 1 viimane lause; § 50 lõike 3 viimane lause; § 53 lõige 4; alapeatükk 6; § 63 punktid 11, 2–4 ja lõige 2; § 64 lõige 41; § 651; § 671 lõige 3; 9. jagu ning 3. peatükk koos muudatustega kuni RT I, 31.12.2024. 3. Eesti seaduse sätted vangistuse täideviimise kohta asendatakse selle kokkuleppe sätetega. See kehtib järgmiste sätete ulatuses Eesti vangistusseaduse kohaselt koos muudatustega kuni RT I, 31.12.2024: a. selle kokkuleppe artikli 41 lõiget 2 kohaldatakse § 14 lõike 1 viimase lause asemel; b. selle kokkuleppe artikli 28 lõiget 3 kohaldatakse § 28 lõike 2 asemel; c. selle kokkuleppe artiklit 29 kohaldatakse § 281 asemel; d. selle kokkuleppe VII osa kohaldatakse §-de 32 ja 33 asemel; e. selle kokkuleppe artiklit 26 ja VI osa kohaldatakse §-de 34–44 asemel; f. selle kokkuleppe artiklit 17 kohaldatakse § 47 asemel; g. selle kokkuleppe artiklit 27 kohaldatakse § 55 asemel ning; h. selle kokkuleppe artiklit 42 kohaldatakse § 56 asemel. 4. Kaebused ja õigusküsimused, mis puudutavad Rootsi karistuste täideviimist, lahendatakse Eesti ametiasutustes, sealhulgas Eesti kohtutes. Erandina lahendatakse kaebused ja õigusküsimused, mis on seotud Rootsi vanglateenistuse otsusega taotleda Rootsi karistuse täideviimist Eestis artikli 19 kohaselt, toetades Eesti vanglateenistuse seisukohta artikli 35 lõike 2 punkti b kohaselt, või keeldudes loast artikli 47 lõike 6 kohaselt. Rootsi ametiasutustes, sealhulgas Rootsi kohtutes. 5. Rootsi personali suhtes kohaldatakse Rootsi seadusi ning muid tööhõivet ja töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. 6. Eesti personali suhtes kohaldatakse Eesti seadusi ning muid tööhõivet ja töökeskkonda käsitlevaid õigusakte. 7. Kinnipeetavate töötegevuse ajal kohaldatakse Eesti töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust ning kindlustust reguleerivaid seaduseid ja muid õigusakte. Artikkel 7 Rootsi vanglateenistuse pädevus ja kohustused 1. Rootsi vanglateenistusel on õigus ja kohustus: a. jälgida selle kokkuleppe rakendamist; b. täita selles kokkuleppes talle pandud ülesandeid ja kohustusi; c. korraldada väljaõpet Eesti personalile koostöömemorandumi tingimuste kohaselt; d. säilitada enda kui tööandja vastutus Rootsi personali suhtes. 2. Rootsi vanglateenistusel on õigus teha märkusi selle kokkuleppe Eestis täitmise kohta. 3. Rootsi vanglateenistus võib taotleda Eesti vanglateenistuselt, et Rootsi karistuste täitmisega seotud Eesti personali liikmele määratud ülesandeid muudetaks. Eesti vanglateenistus täidab taotluse viivitamata, järgides Eesti seadusi ja muid õigusakte. 4. Rootsi personalil on õigus siseneda vanglasse ja saada kogu teavet, mis on vajalik Rootsi karistuste täitmise kontrollimiseks. Rootsi personalil on õigus osaleda ka vangla personali koosolekutel. Artikkel 8 Eesti vanglateenistuse pädevus ja kohustused 1. Eesti vanglateenistuse kohustused on järgmised: a. vastutab Rootsi karistuste täitmise, korra ja julgeoleku tagamise ning kinnipeetavate kohtlemise eest vanglas; b. punkti a kohaselt annab Eesti vanglateenistus loa ja vastutab vahetu sunni rakendamise eest kinnipeetavate suhtes, sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamise eest kooskõlas selle kokkuleppe ning Eesti seaduste ja teiste õigusaktidega, et tagada vanglas kord ja julgeolek; c. tagab vangla üldise julgeoleku korralduse; d. juhib Eesti personali selle kokkuleppe rakendamisel; e. peab iga kinnipeetava kohta registrit, mis dokumenteerib Rootsi karistuste täideviimist. Registris peab olema märgitud, kes tegi konkreetse kande ja millal see tehti; f. hõlbustab suhtlust Rootsi vanglateenistuse, Rootsi personali ning asjaomaste Eesti ametiasutuste vahel; g. rakendab seadust ja Eesti personali eeskirju, mis on seotud Rootsi karistuste täitmisega. 2. Eesti tagab, et kinnipeetavate kohtlemine ja muud selle artikli alusel korra ja julgeoleku tagamiseks rakendatavad meetmed vastavad Euroopa vanglareeglistikule ja CPT standarditele. 3. Eesti vanglateenistus võtab (ilma et see piiraks artikli 7 lõiget 3) viivitamata tarvitusele meetmed ja algatab distsiplinaarmenetluse Eesti personali rikkumiste korral. 4. Eesti vanglateenistus vaatab läbi ja teeb otsuseid kinnipeetavate kaebustes, mis puudutavad Eesti personali tegevust. Selliste juhtumite üle otsustamisel konsulteerib Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistusega. II OSA JURISDIKTSIOON Artikkel 9 Kuritegude menetlemine Kui kinnipeetav või Rootsi töötaja paneb Eestis toime kuriteo, mis kuulub nii Rootsi kui ka Eesti jurisdiktsiooni alla, teevad Rootsi ja Eesti ametiasutused koostööd, et määrata kindlaks, milline riik viib läbi kriminaalmenetluse. Vajaduse korral edastatakse küsimus nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK, 30. November 2009, kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses artikli 12 lõike 2 kohaselt Eurojustile. Artikkel 10 Kohustus teatada väidetavatest kuritegudest 1. Kui seda nõuavad Eesti seadused või muud õigusaktid, on Eesti vanglateenistus kohustatud teatama vanglas toime pandud väidetavatest kuritegudest asjaomastele Rootsi ametiasutustele. 2. Kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid, on Rootsi vanglateenistus kohustatud teatama vanglas toime pandud väidetavatest kuritegudest asjaomastele Rootsi ametiasutustele. Artikkel 11 Eesti tehtav väidetavate kuritegude uurimine 1. Rootsi või Rootsi ametiasutuste taotlusel esitab Eesti teavet käimasolevate uurimiste ja kriminaalmenetluse tulemuste kohta. 2. Kinnipeetavate kui kahtlustatavate, kannatanute või tunnistajate ülekuulamised ning muud uurimistoimingud, mis neid puudutavad, tehakse võimaluse korral vanglas, kui uurimise huvid seda võimaldavad. 3. See artikkel ei piira artiklis 47 sätestatud õigusi ja kohustusi. Artikkel 12 Ülekuulamine ja osalemine elektroonilise sidevahendi kaudu 1. Rootsi ametiasutustel ja kohtutel on võimalik kinnipeetav üle kuulata või tagada kinnipeetava osalemine menetluses asjaomase ametiasutuse või kohtu ees audiokõne või audio- ja videokõne teel Rootsi õigusaktide kohaselt. Eesti vanglateenistus hõlbustab kinnipeetava ülekuulamist või menetluses osalemist. 2. See artikkel ei piira poolte vahel kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide kohaldamist. III OSA VANGLA Artikkel 13 Vangla vastuvõtusuutlikkus ja tingimused 1. Eesti teeb kättesaadavaks 400 kambrit kogumahutavusega kuni 600 kinnipeetava majutamiseks ühe- või kahekohalistes kambrites, kusjuures ühes kambris ei tohi viibida rohkem kui kaks kinnipeetavat. 2. Eesti tagab, et vanglatingimused vastavad Euroopa vanglareeglistikus ja CPT standardites sätestatud nõuetele. 3. Kinnipeetava kambris on olemas vähemalt järgmised esemed: tool, laud, kapp või riiul, voodi, sobiv voodipesu, peegel, teadetetahvel, Eesti personali liikmetega suhtlemiseks mõeldud kambriterminal, kruus, äratuskell, raadio, televiisor ja seade, mis võimaldab kinnipeetaval reguleerida päevavalguse tingimusi. 4. Erandina lõikes 3 sätestatust võib kinnipeetava kambri sisustus olla erinev, kui on olemas oht, et kinnipeetav võib tõsiselt kahjustada ennast või teisi, vandaalitseda või kui ta on kehalise läbivaatuse eesmärgil teistest eraldatud. Sellisel juhul sisustatakse kamber nii palju kui võimalik ning arvestades korra ja julgeoleku kaalutlusi siiski lõikes 3 nimetatud esemetega. 5. Kinnipeetavate ja Rootsi personali tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamist reguleeritakse koostöömemorandumis. 6. Kui Eestis tehakse olulisi muudatusi vanglatingimusi või kinnipeetavate õigusi ja kohustusi reguleerivates seadustes või muudes õigusaktides, lepivad pooled kokku konsultatsioonide korraldamises artikli 58 kohaselt. Artikkel 14 Keel ja õigus teabele 1. Vangla töökeel on inglise keel. Teist keelt võib kasutada, kui Eesti personali liige suhtleb teise Eesti personali liikmega või kui Rootsi personali liige suhtleb teise Rootsi personali liikme või kinnipeetavaga. 2. Kõik ametlikud dokumendid ja muu dokumentatsioon koostatakse inglise keeles või tõlgitakse inglise keelde. 3. Kinnipeetaval on õigus saada tõlgi abi ja dokumente tõlgituna, kui see on vajalik kinnipeetava õiguste teostamiseks, sealhulgas kaebuste esitamiseks ja menetlemiseks kokkuleppe artikli 6 lõikes 1 sätestatud küsimustes Eesti seaduse ja teiste õigusaktide kehtivuse kohta ning õigus meditsiinilisele abile artikli 41 kohaselt. Selle tõlke tagab Eesti vanglateenistus. 4. Kinnipeetaval on õigus saada täielikku teavet oma õiguste ja kohustuste kohta Rootsi karistuse Eestis täideviimise ajal. Artikkel 15 Personal 1. Eesti tagab selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi rakendamiseks vajaliku personali Rootsi vanglateenistuse määratud vajaduse kohaselt. Eesti personali koosseis täpsustatakse koostöömemorandumis artikli 8 kohaselt. Eesti personalile tagatakse väljaõpe ja koolitus koostöömemorandumis sätestatu kohaselt. 2. Rootsi tagab selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi rakendamiseks vajaliku personali artikli 7 kohaselt. Artikkel 16 Vangla julgeolek 1. Eesti vastutab avaliku korra ja julgeoleku tagamise eest vanglast väljaspool. Eesti võtab tarvitusele vajalikud meetmed vangla sujuva töö tagamiseks ning avaliku korra häirimise ennetamiseks vangla vahetus läheduses. 2. Vangla julgeoleku eest vastutab Eesti vanglateenistus artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt. Artikkel 17 Vangla toit 1. Kinnipeetavatele tagatakse vanglas toit Põhjamaade Ministrite Nõukogu toitumissoovituste kohaselt. 2. Kinnipeetaval on õigus saada tema tervislikest vajadustest lähtuvat toitu. Võimaluse korral võetakse arvesse ka kinnipeetava usulisi veendumusi. Kinnipeetaval on alati õigus saada taimetoitu. 3. Kinnipeetavale tagatakse toidukorrad tavapärastel söögiaegadel. Samas peavad kinnipeetavale olema võimaldatud toidukorrad ajavahemikus, mis on kohandatud tema tervislikest vajadustest või usulistest veendumustest lähtudes. 4. Kinnipeetaval on vaba aja jooksul õigus valmistada või saada sooje jooke, välja arvatud juhul, kui see ohustaks korda või julgeolekut. Artikkel 18 Vangla evakueerimine hädaolukorras 1. Kui vangla tuleb hädaolukorras evakueerida, viiakse kinnipeetavad üle Eesti vanglateenistuse määratud asukohta, arvestades võimalust tagada nende viivitamatu toimetamine Rootsi, kui see on vajalik evakuatsiooni põhjuse tõttu. 2. Rootsi vanglateenistus ning Eesti vanglateenistus korraldavad enda valitud formaadis õppusi, et harjutada kinnipeetavate evakuatsiooni korda erirežiimides (näiteks eriolukord, kriisiolukord, kõrgendatud valmisolek või sõjaseisukord). IV OSA KORD Artikkel 19 Karistuse täideviimise taotlus 1. Enne Rootsi kohtuotsuse täitmise alustamist Eestis esitab Rootsi vanglateenistus karistuse täideviimise taotluse Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumile. Rootsi vanglateenistus ei tohi esitada rohkem kui 30 taotlust kümne (10) päeva jooksul. 2. Taotluses tuleb märkida kuupäev, mil täitmine Eestis lõpeb. Täitmine Eestis lõpeb hiljemalt üks kuu enne tingimisi vabastamise kuupäeva või väljasaatmiskäsu täitmise kuupäeva. 3. Taotluses tuleb esitada teave karistuse ja selle täitmise kohta, mis on vajalik, et hinnata taotluse vastavust sellele kokkuleppele. 4. Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium menetleb taotlust kümne (10) päeva jooksul. Kui kümne (10) päeva jooksul esitatakse rohkem kui 20 taotlust, menetletakse neid taotlusi viieteistkümne (15) päeva jooksul. 5. Taotlus rahuldatakse, kui on täidetud artiklis 20 sätestatud tingimused ja Eesti kohtud on otsustanud, et sarnased teod on Eesti seaduste kohaselt karistatavad, täideviidav karistus ei ole ebamõistlikult karm ning ajavahemik kohtuotsuse jõustumise ja selle täitmisele pööramise alguse vahel ei ületa kolme (3) aastat. 6. Kui taotlus rahuldatakse, teatab Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium viivitamata Rootsi vanglateenistusele varaseimast kuupäevast, mil Rootsi karistuse täitmine vanglas saab alata. Karistuse täitmine saab alata esimesel võimalusel, kui vangla on vastuvõtusuutlik selle kokkuleppe kohaselt. 7. Kui Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumil on eriarvamus küsimuses, kas isikut tuleks käsitada suure julgeolekuriskina artikli 20 lõike 2 punkti e kohaselt, võib Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium taotluse tagasi lükata. Kui taotlust ei rahuldata, teavitab Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium viivitamata Rootsi vanglateenistust ning põhjendab tagasilükkamist. Artikkel 20 Süüdimõistetud isikud, kelle suhtes on välistatud Rootsi karistuse täitmine Eestis 1. Rootsi vanglateenistus ei taotle Rootsis mõistetud karistuse täideviimist Eestis, kui süüdimõistetu on: a. naissoost; b. alla 18-aastane; c. karistuse täideviimise taotluse esitamise ajal lõppstaadiumis diagnoositud haigusega või raske kehalise või vaimse häirega ning vajab vanglast väljaspool arstiabi; d. mõistetud sundravile Rootsi sundravi seaduse (1991:1129) alusel või saab muul viisil ravi nimetatud seaduse alusel; e. Rootsi vanaduspensioni saaja; f. Eesti kodanik või Eesti alaline elanik; g. isik, kelle Eesti Vabariigi ametiasutus on kuulutanud tagaotsitavaks; h. Eestis kuulutatud vastuvõetamatuks isikuks (persona non grata) või kellele Eesti ametiasutused on kehtestanud riiki sisenemise keelu muudel alustel. 2. Rootsi vanglateenistus ei taotle Rootsis mõistetud karistuse täideviimist Eestis isiku suhtes, kes kujutab endast suurt julgeolekuriski, kuna ta: a. on süüdi mõistetud Rootsi terroriaktide seaduse (2022:666) alusel toime pandud süüteos; b. on süüdi mõistetud Rootsi karistusseadustiku (1962:700) 19. peatüki alusel toime pandud süüteos; c. on menetlusosaline Rootsi välismaalaste erijärelevalve seaduse (2022:700) alusel algatatud asjas või menetluses; d. on või on olnud uurimise all julgeolekumenetluses Rootsi välismaalaste seaduse (2005:716) alusel; e. on muul viisil Rootsi vanglateenistuse hinnangul suur julgeolekurisk. Artikkel 21 Karistuse täideviimise alustamine Eestis 1. Kui Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeerium on täideviimise taotluse rahuldanud, võib Rootsi vanglateenistus alates Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumi artikli 19 lõike 6 kohaselt teatatud kuupäevast kinnipeetava Eestisse üle tuua. 2. See kokkulepe on õiguslik alus kinnipeetava sisenemiseks Eestisse ja viibimiseks Eestis Rootsi karistuse täideviimise perioodil vanglas. Artikkel 22 Karistuse Eestis täideviimise lõpetamine 1. Kinnipeetav toimetatakse Eestist Rootsi tagasi hiljemalt kuupäevaks, mis on kindlaks määratud artikli 19 lõike 2 kohaselt. 2. Rootsi vanglateenistus võib otsustada, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse varem kui artikli 19 lõike 2 kohaselt määratud kuupäeval. 3. Eesti vanglateenistus võib taotleda, et Rootsi vanglateenistus otsustaks karistuse täideviimise Eestis lõpetada varem kui artikli 19 lõike 2 kohaselt määratud kuupäeval. Kui taotluse aluseks on asjaolu, et isikust lähtuvat julgeolekuriski tuleb pidada suureks artikli 20 lõike 2 punkti e tähenduses, rahuldab Rootsi Vanglateenistus taotluse koheselt. Artikkel 23 Karistuse Eestis täideviimise perioodi pikendamine Karistuse täideviimise Eestis lõpetamise kuupäeva võib pikendada Rootsi vanglateenistuse taotlusel. Eesti vanglateenistus käsitleb sellist taotlust artikli 19 lõigete 4–6 kohaselt. Artikkel 24 Kinnipeetavate transport 1. Rootsi vanglateenistus vastutab kinnipeetavate transpordi eest Eesti territooriumile ja sealt välja. 2. Eesti vanglateenistus vastutab kinnipeetavate transpordi eest Eesti territooriumil, sealhulgas transpordi eest Eesti lennujaamadesse ja lennujaamadest ning piiriületuskohtadesse ja sealt tagasi. 3. Enne kinnipeetava üleandmist Rootsi vanglateenistusele vastutab Eesti vanglateenistus selle eest, et kinnipeetava suhtes oleksid rakendatud kõik vajalikud Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohased turvameetmed. 4. Enne kinnipeetava üleandmist Eesti vanglateenistusele vastutab Rootsi vanglateenistus selle eest, et kinnipeetava suhtes oleksid rakendatud kõik vajalikud Rootsi seaduste ja muude õigusaktide kohased turvameetmed. 5. Rootsi vanglateenistuse taotlusel võib Eesti vanglateenistus korraldada transpordi, mis muidu kuuluks lõike 1 kohaselt Rootsi ametiasutuse vastutusalasse. See ei kehti Rootsi territooriumil toimuva transpordi kohta. 6. Kinnipeetavate transpordi ajal, mida teeb Eesti vanglateenistus, võib Eesti personal ohutuse ja transpordi häireteta kulgemise huvides rakendada sunnimeetmeid, sealhulgas ohjeldusmeetmeid, Eesti seaduste ja muude õigusaktide ja selle kokkuleppe kohaselt. 7. Rootsi personal võib osaleda Eesti vanglateenistuse korraldatud transpordil vaatlejatena. 8. Eesti vanglateenistusel on õigus kohaldada kinnipeetavale, kes paneb Eesti territooriumil transportimise ajal toime distsiplinaarrikkumise, meetmeid ja sanktsioone kooskõlas Eesti seaduste ja muude õigusaktidega ning selle kokkuleppega. Artikkel 25 Põgenemine 1. Kinnipeetava põgenemise korral teavitab Eesti personal viivitamata Eesti politseid ja Rootsi vanglateenistust põgenenud kinnipeetavast, edastades isiku identifitseerimist võimaldavad andmed. Samuti edastatakse muu asjakohane teave. 2. Eesti vanglateenistus teavitab juhtunust pädevaid Eesti ametiasutusi, kui seda nõuavad Eesti seadused või muud õigusaktid. Eesti ametiasutused vastutavad kõigi asjakohaste määruste väljaandmise eest kooskõlas Eesti õigusaktidega. 3. Rootsi vanglateenistus teavitab juhtunust pädevaid Rootsi ametiasutusi, kui seda nõuavad Rootsi seadused või muud õigusaktid. Rootsi ametiasutused vastutavad kõigi asjakohaste määruste väljaandmise eest kooskõlas Rootsi õigusaktidega. V OSA KARISTUSE TÄITMISE TINGIMUSED Artikkel 26 Tasustatav tegevus 1. Kinnipeetavale võimaldatakse osalemist tasustatavas tegevuses, milleks võib olla töö, haridus, koolitus, kuritegevuse ja sõltuvustega seotud programmid või muu struktureeritud tasustatav tegevus. Eesti vanglateenistus võib kuritegevuse ja sõltuvustega seotud programmide läbiviimise ja hariduse pakkumisel taotleda abi Rootsi vanglateenistuselt. 2. Kinnipeetavale pakutakse vähemalt 30 tundi tasustatavat tegevust nädalas. Võimaluse korral määratakse kinnipeetavale tasustatav tegevus, mille eesmärk on korduvkuritegevuse ennetamine või ühiskonda taaslõimimise soodustamine. Seejuures võetakse arvesse kinnipeetava motivatsiooni muutusteks. 3. Kinnipeetav on kohustatud osalema talle määratud tasustatavas tegevuses. Kinnipeetavat, kellele on Rootsi sotsiaalkindlustusseadustiku alusel määratud haigushüvitis või tegevustoetus, võib kohustada osalema üksnes sellise iseloomuga tegevuses ja sellises ulatuses, mida peetakse tema jaoks sobivaks. Kinnipeetavat ei või kohustada meditsiinilise iseloomuga ravile. 4. Kinnipeetavale võib määrata tasustatava tegevuse esmaspäevast reedeni, välja arvatud Rootsi riigipühadel, ajavahemikus kell 7.30 kuni 19.00. Kui tegevuse laad või muud konkreetsed asjaolud seda nõuavad, võib kinnipeetavale määrata tasustatava tegevuse ka muul ajal. 5. Kinnipeetaval on õigus vähemalt kahele puhkepäevale nädalas, välja arvatud juhul, kui on olemas mõjuvad põhjused teisiti toimimiseks. Artikkel 27 Kinnipeetavate vaba aeg 1. Kinnipeetaval võimaldatakse iga päev vähemalt üks tund õues viibida, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud, mis välistavad selle võimaluse. 2. Kinnipeetaval võimaldatakse sobival viisil kehalise või muu vaba aja tegevusega tegeleda. Tegevus peab olema mitmekesine. 3. Kinnipeetaval võimaldatakse sobival viisil jälgida välismaailmas toimuvat. See tähendab muu hulgas juurdepääsu mitmekesisele rootsikeelsele kirjandusele ja Rootsi avalikule teabele ning Rootsi telekanalitele, nagu sätestatakse koostöömemorandumis. 4. Kinnipeetaval võimaldatakse sobival viisil järgida oma religioosseid veendumusi. 5. Kinnipeetaval võimaldatakse sobival viisil kohtuda teiste kinnipeetavatega, et arutada kinnipeetavate ühiseid huvisid (kinnipeetavate nõukogu). Kinnipeetavate nõukogule võimaldatakse sobival viisil arutelusid Eesti personaliga. Artikkel 28 Kinnipeetavate elektrooniline suhtlus 1. Ilma et see piiraks artiklit 47, võib kinnipeetav kasutada vanglas olles elektroonilist sidevahendit üksnes Eesti vanglateenistuse loal. Sellise loa taotlus tuleb esitada Eesti vanglateenistusele, kes seda menetleb. Taotlus rahuldatakse, kui lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. 2. Kinnipeetav võib suhelda elektroonilise sidevahendi kaudu teiste isikutega niivõrd, kuivõrd see on mõistlikult korraldatav. Sellise suhtluse võib siiski keelata, kui see: a. ohustab julgeolekut; b. takistab kinnipeetava kohanemist kogukonnas; c. võib muul viisil olla kahjulik kinnipeetavale või mõnele teisele isikule. 3. Kinnipeetavalt võib nõuda elektroonilise suhtluse kulude katmist koostöömemorandumis täpsemalt sätestatud korras. Artikkel 29 Kinnipeetavate kirjavahetus ja pakid 1. Rootsi vanglateenistus vastutab kinnipeetavate postiteenuse haldamise eest, sealhulgas kirjavahetuse ja pakkide edastamise eest Rootsi postiteenusele. Eesti vanglateenistus abistab Rootsi vanglateenistust kinnipeetavate kirjavahetuse ja pakkide haldamisel. 2. Ilma et see piiraks lõiget 1, vastutab Eesti vanglateenistus kinnipeetavate kirjavahetuse haldamise eest Eesti ametiasutustega ja Eesti õigusabi osutajatega. Artikkel 30 Kinnipeetavate isiklikud esemed Kinnipeetavatel on õigus võtta kaasa isiklikke esemeid koostöömemorandumis täpsemalt sätestatud korras. VI OSA KINNIPEETAVATE RAHALISED VAHENDID JA TASU Artikkel 31 Kinnipeetavate rahaliste vahendite haldamine 1. Rootsi vanglateenistus teatab kinnipeetava vanglasse üleviimise päeval Eesti vanglateenistusele tema Rootsi vanglateenistuse rahaliste vahendite konto jäägi. Teave jäägi kohta esitatakse eurodes pärast valuuta konverteerimist Euroopa Keskpanga vahetuskursi järgi vanglasse üleviimise päeval. 2. Eesti vanglateenistus tagab, et lõikes 1 nimetatud jäägile vastavad rahalised vahendid kantakse kinnipeetava Eesti vanglateenistuse rahaliste vahendite kontole. 3. Rootsi karistuse täideviimise ajal vanglas tagab Eesti vanglateenistus, et kinnipeetava Eesti vanglateenistuse rahaliste vahendite kontol on pidevalt kättesaadavad vahendid artiklis 32 sätestatud tasustatava tegevuse eest makstava tasu ulatuses. Neid vahendeid saab kasutada vangla kaupluses. 4. Kui kinnipeetava Rootsi vanglateenistuse hallatava rahaliste vahendite kontole toimub laekumine, teavitab Rootsi vanglateenistus Eesti vanglateenistust summa laekumisest. Teave laekumise kohta esitatakse eurodes pärast konverteerimist Euroopa Keskpanga kursi järgi laekumise päeval. Eesti vanglateenistus tagab, et nimetatud laekumistele vastavad rahalised vahendid on pidevalt kättesaadavad Eesti vanglateenistuse kinnipeetava rahaliste vahendite kontol kooskõlas koostöömemorandumiga. 5. Kinnipeetaval on õigus kanda vahendeid oma rahaliste vahendite kontole vastavalt koostöömemorandumis sätestatule. Kõik ülekanded rahaliste vahendite kontolt korraldab Rootsi vanglateenistus. 6. Rootsi vanglateenistus teavitab Eesti vanglateenistuse taotlusel, kinnipeetava konto jäägist Rootsi vanglateenistuses. Jääk esitatakse eurodes pärast ümberarvestust vastavalt Euroopa Keskpanga vahetuskursile taotluse esitamise päeval. 7. Eesti vanglateenistus teavitab Rootsi vanglateenistuse taotlusel, kinnipeetava konto jäägist Eesti vanglateenistuses. 8. Rootsi karistuse täideviimise lõpetamisel vanglas teatab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistusele kinnipeetava Eesti vanglateenistuse rahaliste vahendite konto jäägi ja töötasust kinnipeetud summa artikli 33 kohaselt. Teave jäägi kohta esitatakse eurodes. 9. Kinnipeetava rahaliste vahendite kontole Eesti vanglateenistuses ei või teha muid sissemakseid ega väljamakseid kui need, mis on kokkuleppes või koostöömemorandumis selgesõnaliselt ette nähtud. Artikkel 32 Tasustatava tegevuse eest makstav tasu 1. Kinnipeetaval on õigus saada tasu, kui ta on osalenud talle määratud tasustatavas tegevuses ja tingimusel, et tasustatud tegevuse eest ei maksa tasu mõni muu isik või asutus. 2. Kinnipeetaval on õigus saada tasu, mis ei tohi olla väiksem kui 1,6 eurot tunnis (tavatöötasu) iga tunni eest, mil ta osaleb talle määratud tasustatavas tegevuses (tööaeg). Tavatöötasu määr sätestatakse koostöömemorandumis. 3. Kui kinnipeetava töösooritus jääb oluliselt alla oodatava taseme, vähendatakse tavatöötasu, kuid mitte alla standardtasu 1 euro tunnis (vähendatud töötasu). Vähendatud töötasu määr sätestatakse koostöömemorandumis. Tavatöötasu võib vähendada ainult juhul, kui kinnipeetavale on enne teatatud võimalikust vähendamisest ja ta ei paranda oma töösooritust. Vähendatud töötasu kohaldatakse, kuni kinnipeetava töösooritus vastab temalt mõistlikult oodatavale tasemele. 4. Tööaja hulka arvatakse ka tegevuste vaheline aeg päeva jooksul ja pausid kogupikkusega kuni 30 minutit päevas. Lõunapaus tööaja hulka ei kuulu. 5. Tööaja hulka arvatakse ka aeg, mil kinnipeetav oleks muidu osalenud tasustatavas tegevuses, kuid viibib: a. planeeritud ja personali juhitud arutelul Rootsi karistuse täideviimise ja sellega seotud küsimuste üle; b. kinnipeetavate nõukogu või selle ja Eesti personali vahelisel arutelul; c. muul olulisel vanglasisesel tegevusel, sealhulgas arsti- või hambaarstivisiidil või usulise esindajaga suhtlemisel. 6. Kinnipeetaval on õigus saada lisatasu, mille määr sätestatakse koostöömemorandumis, kui ta: a. töötab rohkem kui kaheksa tundi päevas; b. töötab rohkem kui 40 tundi nädalas; c. töötab päeval, mis oleks artikli 26 lõike 4 kohaselt olnud riiklik püha; d. töötab väljaspool artikli 26 lõikes 4 sätestatud kellaaegu, kui punktides a–c ei ole ette nähtud lisatasu. 7. Kinnipeetaval on õigus saada tasu ka juhul, kui talle ei saa määrata tasustatavat tegevust tavapärastel tööaegadel ja see ei ole tingitud kinnipeetavast, või kui tema töövõime on haiguse tõttu täielikult või osaliselt vähenenud. Sellist tasu ei maksta, kui kinnipeetav saab Rootsi sotsiaalkindlustusseadustiku alusel haigustoetust või tegevustoetust. 8. Kinnipeetaval, kellele ei ole võimalik määrata vähemalt 30 tundi tasustatavat tegevust nädalas, on õigus saada tasu, mis ei tohi olla väiksem kui 0,8 eurot iga tunni eest, mil tegevust ei ole võimalik määrata. Tasu määr sätestatakse koostöömemorandumis. 9. Selles artiklis sätestatud tasu ei või arestida. Artikkel 33 Tasust kinnipidamine 1. Eesti vanglateenistus peab artiklis 32 nimetatud tasust kinni kümme (10) protsenti lühiajalise väljasõidu ja vabastamisega seotud eesmärkidel. Erandjuhul võib Eesti vanglateenistus lubada kinnipeetud tasu kasutamist mõnel muul otstarbel. 2. Kui kinnipeetav on tahtlikult kahjustanud vara, mis kuulub või on antud kasutamiseks Eesti vanglateenistusele, võib Eesti vanglateenistus kooskõlas artikli 56 lõikega 5 pidada artiklis 32 nimetatud tasust kinni summa, mis vastab kahjustatud vara asendamise või muul viisil hüvitamise kulule. VII OSA LÜHIAJALINE VÄLJASÕIT JA MUU AJUTISELT VANGLAST EEMAL VIIBIMINE Artikkel 34 Üldtingimused Lühiajalisi väljasõite ja muud ajutiselt vanglast eemal viibimist võib lubada ainult Rootsi territooriumil. Artikkel 35 Lühiajalise väljasõidu taotlused 1. Kinnipeetava taotlusel võib anda loa lühiajaliseks väljasõiduks artikli 36 või 37 kohaselt. Loa taotlus esitatakse Eesti vanglateenistusele, kes seda menetleb. 2. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et lühiajalise väljasõidu taotluse võib artikli 36 või 37 alusel rahuldada, teavitab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistust oma järeldusest ning kinnipeetava lühiajalise väljasõidu taotlusest. Rootsi vanglateenistus vaatab taotluse läbi ja teatab oma järeldusest Eesti vanglateenistusele. a. Kui Rootsi vanglateenistus jõuab taotluse hindamisel samale järeldusele kui Eesti vanglateenistus, otsustab Rootsi vanglateenistus viivitamata, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 kohaselt. b. Kui Rootsi vanglateenistus jõuab taotluse hindamisel erinevale järeldusele kui Eesti vanglateenistus, jätab Eesti vanglateenistus taotluse rahuldamata. Artikkel 36 Tavapärane lühiajaline väljasõit 1. Kinnipeetava kohanemise hõlbustamiseks Rootsi kogukonnas võib talle anda loa viibida vanglast eemal lühiajaliselt (tavapärane lühiajaline väljasõit), kui: a. vähemalt veerand Rootsi karistusajast, ent minimaalselt kaks kuud, on kantud; b. puudub ilmne oht, et kinnipeetav sooritab kuriteo, hoiab eemale Rootsi karistuse täies ulatuses täitmisest või käitub muul viisil sobimatult. 2. Eluaegse vanglakaristuse kandmise korral loetakse lõikes 1 nimetatud perioodiks Rootsi karistusaja pikkus kaheksateist (18) aastat. 3. Eriliste asjaolude korral võidakse anda lühiajaliseks väljasõiduks luba ka enne lõike 1 punktis a nimetatud perioodi möödumist. 4. Kui kinnipeetava suhtes kohaldub Rootsi otsus eriliste asjaolude kohta, mis on vajalikud julgeoleku tagamiseks, võetakse seda otsust arvesse lühiajalise väljasõidu lubamisel selle artikli alusel. Artikkel 37 Erakorraline lühiajaline väljasõit 1. Eriti kaalutletud põhjustel võib kinnipeetavale anda loa viibida vanglast eemal lühiajaliselt (erakorraline lühiajaline väljasõit), kui: a. tema vajadust vanglast eemal viibimiseks ei ole võimalik täita artikli 36 alusel antava lühiajalise väljasõiduga; b. vanglast eemal viibimise andmine on võimalik, võttes arvesse riski, et kinnipeetav võib sooritada kuriteo, hoida eemale karistuse täies ulatuses täitmisest või käituda muul viisil sobimatult. 2. Kui kinnipeetava suhtes kohaldub Rootsi otsus eriliste asjaolude kohta, mis on vajalikud julgeoleku tagamiseks, võetakse seda otsust arvesse erakorralise lühiajalise väljasõidu lubamisel selle artikli alusel. Artikkel 38 Ajutiselt vanglast eemal viibimise menetlemine 1. Ajutiselt vanglast eemal viibimiseks artikli 39 või 40 alusel ei pea kinnipeetav esitama taotlust. 2. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutiselt vanglast eemal viibimiseks tuleks anda luba artikli 39 või 40 alusel, teavitab Eesti vanglateenistus sellest Rootsi vanglateenistust. a. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutiselt vanglast eemal viibimiseks tuleks anda luba artikli 39 alusel Eesti riigiasutuse taotlusel, vastutab Eesti vanglateenistus otsuse täideviimise eest. Erandina artiklist 34 võib sellise otsuse jõustada Eesti territooriumil. b. Kui Eesti vanglateenistus leiab, et ajutiselt vanglast eemal viibimiseks tuleks anda luba artikli 39 või 40 alusel Rootsi riigiasutuse taotlusel, vastutab otsuse täideviimise eest Rootsi vanglateenistus ning otsustab viivitamata, et karistuse täideviimine Eestis lõpetatakse artikli 22 lõike 2 kohaselt. Artikkel 39 Ilmumine kohtusse või muu asutuse ette 1. Kinnipeetav võib viibida vanglast eemal ajutiselt, kui Rootsi või Eesti riigiasutus nõuab tema ilmumist enda ette. Kui kutse kinnipeetava ilmumise kohta on esitanud kohus, tuleb seda alati täita. 2. Ilma et see piiraks lõiget 1 ning lähtudes artiklist 12, tuleks soodustada lahendusi, mis võimaldavad kinnipeetaval ilmuda riigiasutuse ette audiokõne või audio- ja videokõne teel. Artikkel 40 Uue süüteo toimepanemise riski hindamine Kinnipeetav, kes peab läbima Rootsi eluaegsete vanglakaristuste muutmise seaduse (2006:45) § 10 kohase hindamise, võib viibida vanglast eemal sel määral, mida hindamise eest vastutav Rootsi asjaosane ametiasutus peab hindamiseks vajalikuks. VIII OSA TERVISHOIUTEENUS JA KINNIPEETAVA SURM Artikkel 41 Tervihoiuteenus 1. Kinnipeetava tervishoiuteenust Eestis osutab Eesti riigisiseste seaduste ja muude õigusaktide kohaselt. 2. Kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse antakse kinnipeetavale võimalus läbida meditsiiniline kontroll vanglas tervishoiutöötaja juures. 3. Enesetapu ennetamise eesmärgil korraldatavad hindamised tehakse koostöömemorandumis täpsemalt sätestatud korras. 4. Kinnipeetavale tagatakse tervishoiuteenuste osutamine, sealhulgas hambaravi ja optometristi konsultatsioon: a. vanglas, kui kinnipeetava terviseseisund ei nõua tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas hambaarsti või optometristi juurde suunamist punkti b kohaselt; b. väljaspool vanglat asuva tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas hambaarsti või optometristi juures, kui kinnipeetava terviseseisund nõuab ajutist tervishoiuteenust sellises asutuses väljaspool vanglat. 5. Kinnipeetav, kelle suhtes on kasutatud ohjeldusmeedet, peab läbima arsti läbivaatuse võimalikult kiiresti. Arsti läbivaatuse ootamise ajal kontrollib kinnipeetavat viivitamata teine tervishoiutöötaja. 6. Kui kinnipeetav ei ole oma terviseseisundi tõttu enam sobilik karistuse täitmiseks vanglas artikli 20 lõike 1 punkti c kohaselt, tuleb ta võimalikult kiiresti Rootsile üle anda. 7. Kui meditsiinilistel põhjustel ei ole võimalik kinnipeetavat Rootsile üle anda (vt lõige 6), antakse talle vältimatut arstiabi Eestis lõike 4 punkti b kohaselt. Üleandmine Rootsile toimub kohe, kui kinnipeetav on selleks sobivas tervislikus seisundis. 8. Kui kinnipeetav tuleb Rootsile üle anda tervishoiuteenuse vajaduse tõttu, otsustab Rootsi vanglateenistus lõike 6 kohaselt, et karistuse täideviimine Eestis lõpeb artikli 22 lõike 2 alusel. 9. Eesti tagab meditsiiniseadmed ning ravimite kättesaadavuse kehtivate seaduste ja õigusaktide kohaselt. Kinnipeetavale antakse teavet ravimi või toote üldnimetuse kohta. Erandina võib pakkuda Rootsi meditsiiniseadmeid ning ravimeid, kui see vastab kohaldatavatele õigusaktidele. 10. Kui kinnipeetav antakse selle kokkuleppe alusel üle Eestile, edastab Rootsi vanglateenistus tema ingliskeelsed ja rootsikeelsed terviseandmed Eesti vangla tervishoiuteenuse osutajale kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 11. Kui kinnipeetav antakse selle kokkuleppe alusel üle Rootsi, edastab Eesti vangla tervishoiuteenuse osutaja kinnipeetava rootsikeelsed terviseandmed Rootsi vanglateenistusele kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 12. Kui kinnipeetava terviseandmeid jagatakse lõike 10 või 11 kohaselt, lisatakse järgmised dokumendid: a. terviseandmed; b. retseptid; c. meditsiinilised arvamused; d. arstitõendid; e. muud terviseseisundi hindamisel olulised dokumendid, sealhulgas rehabilitatsiooniga seotud materjalid. 13. Lõikes 12 nimetatud dokumendid tehakse kinnipeetavale järjepidevalt kättesaadavaks rootsi keeles. 14. Lõike 4 kohased Eestis osutatud tervishoiuteenuse kulud kaetakse artiklites 51 ja 52 nimetatud tasu arvelt. Artikkel 42 Kinnipeetava surm, enesetapukatsed ja muu enesevigastamine 1. Kui kinnipeetav karistuse täitmise ajal vanglas sureb, sooritab enesetapukatse või end muul viisil vigastab, teavitab Eesti vanglateenistus sellest viivitamata Rootsi vanglateenistust. Teavitamiskohustus ei piira Eesti kohustusi, mis tulenevad konsulaarsuhete Viini konventsiooni artiklist 37. 2. Eesti vanglateenistus teavitab juhtunust asjaomaseid Eesti ametiasutusi. 3. Surnukeha lubatakse transportida Eesti pädevate ametiasutuste korraldusel, et surma põhjuseid täiendavalt uurida. 4. Rootsi vanglateenistus ning Eesti vanglateenistus vastutavad ühiselt selle eest, et surnukeha toimetatakse võimalikult kiiresti Rootsi või kolmandasse riiki. 5. Lõikes 1 nimetatud vanglas aset leidnud juhtumite korral võivad Rootsi pädevad ametiasutused läbi viia haldus- ja järelevalvemenetluse kooskõlas Rootsi seaduste ja muude õigusaktidega. Taotluse korral edastab Eesti Rootsi pädevatele ametiasutustele teavet käimasolevate uurimiste ja süüdistuse esitamise tulemuste kohta. IX OSA TEABEVAHETUS Artikkel 43 Teave karistuse täitmise alustamise kohta Eestis Rootsi vanglateenistus edastab karistuse Eestis täitmise alustamisel Eesti vanglateenistusele kogu vajaliku teabe, mille täpsem loetelu sätestatakse koostöömemorandumis. Artikkel 44 Teabevahetus karistuse täitmise ajal Eestis 1. Eesti vanglateenistus teatab viivitamata Rootsi vanglateenistusele kõikidest tõsistest juhtumitest, mis mõjutavad vangla julgeolekut. Samuti teatab Eesti vanglateenistus viivitamata Rootsi vanglateenistusele vanglat puudutavast meediakajastusest. 2. Eesti vanglateenistus esitab Rootsi vanglateenistusele korrapäraselt aruandeid kõigi õigustoimingute kohta, mis puudutavad kinnipeetavaid Rootsi karistuse täitmise ajal Eestis. 3. Eesti vanglateenistus teavitab Rootsi vanglateenistust kolmandate riikide õigusalase koostöö taotlustest, mis puudutavad kinnipeetavat. 4. Eesti vanglateenistus edastab Rootsi vanglateenistusele koopiad kinnipeetavate kaebustest, kui need on seotud artikli 6 lõikes 1 sätestatuga. 5. Rootsi vanglateenistuse taotlusel esitab Eesti vanglateenistus muud teavet karistuse täitmise kohta Eestis. Artikkel 45 Teave karistuse täitmise lõpetamise kohta Eestis Enne kinnipeetava Eestist Rootsi toimetamist esitab Eesti vanglateenistus Rootsi vanglateenistusele teabe karistuse täitmise kohta vanglas, mis on vajalik karistuse täitmise jätkamiseks Rootsis. Artikkel 46 Konfidentsiaalsus Kõiki selle kokkuleppe alusel vahetatud andmeid käsitlevad pooled turvalisel ja konfidentsiaalsel viisil. X OSA PUUTUMATUS JA EESÕIGUSED Artikkel 47 Kinnipeetavate järelevalve, päringud, kaebused ja õigustoimingud 1. Rootsi karistuste täitmist rakendatakse ja tehakse selle järelevalvet kooskõlas Eesti seaduste ja teiste õigusaktidega, arvestades selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi sätteid (vt artikkel 6). 2. Rootsi vanglateenistusel on õigus jälgida karistuste nõuetekohast täitmist ning selleks on tal ligipääs selle kokkuleppe artikli 7 ja artikli 24 lõike 7 alusel. 3. Rahvusvahelistel organitel, näiteks piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komiteel, on õigus teha etteteatatud ja etteteatamata visiite vanglasse, samuti seoses transportimisega artikli 24 alusel ning üleviimise ja kohtlemisega artikli 41 alusel. Eesti võimaldab neile organitele maksimaalses ulatuses juurdepääsu teabele ja kinnipeetavate küsitlemist. 4. Asjaomased Eesti ametiasutused võivad teha uurimisi Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt, kui see on selle kokkuleppe alusel kohaldatav ja vastab nende asutuste pädevusele. 5. Eesti advokaadid ja muud seaduslikud esindajad võivad vanglas osutada õigusabi Eesti seaduste ja muude õigusaktide kohaselt. Õigusabi andmise loa otsustab Eesti vanglateenistus vastavalt Eesti seadusele ja muudele õigusaktidele. 6. Advokaadid ja teised seaduslikud esindajad kui lõikes 5 nimetatud ning mittetulundusühingud, kes osutavad õigusabi, võivad saada loa osutada õigusabi vanglas või võtta kinnipeetavaga ühendust audiokõne või audio- ja videokõne kaudu. Sellise loa annab Rootsi vanglateenistus kooskõlas Rootsi seaduste ja õigusaktidega. 7. Advokaadi visiiti, kui ta abistab kinnipeetavat õigusküsimuses, võib kontrollida vaid juhul, kui seda taotleb advokaat või kinnipeetav ise. Artikkel 48 Rootsi personali puutumatus 1. Rootsi personalil on puutumatus Eesti jurisdiktsioonis nende toimingute korral, mida nad teevad oma ametikohustuste täitmisel. 2. Lõikes 1 sätestatud puutumatus on antud selle kokkuleppe nõuetekohase rakendamise huvides, mitte Rootsi personali isikliku kasu saamise eesmärgil. Rootsi loobub puutumatusest omal algatusel või Eesti taotlusel igal juhul, kui puutumatuse säilitamine takistaks õigusemõistmist ja kui puutumatusest loobumine ei kahjusta eesmärki, milleks see on antud. 3. Lõikes 1 sätestatud puutumatus ei välista Rootsi jurisdiktsiooni kohaldamist Rootsi personali suhtes. 4. Kõik Rootsi failid, dokumendid ja muud andmekandjad, mis on Rootsi personali valduses nende ametikohustuste täitmisel, on puutumatud sõltumata nende asukohast. Eesti võib taotleda juurdepääsu asjakohastele dokumentidele. 5. Puutumatust vara, varaobjektide ja muude asjakohaste esemete suhtes reguleeritakse täpsemalt koostöömemorandumis. 6. Rootsi vanglateenistuse Rootsi personalile makstud töötasud, palgad ja muud sarnased hüvitised on Eestis maksuvabad. Artikkel 49 Kinnipeetavate tulumaks 1. Kinnipeetava Eestis viibitud aega Eesti territooriumil Rootsi karistuse täitmise eesmärgil ei loeta kinnipeetava Eestis viibimise ajaks tema maksukohustuse kindlaks tegemisel Eestis alalise elukoha, elamise või muu sarnase kriteeriumi alusel. 2. Lõiget 1 kohaldatakse üksnes juhul, kui kinnipeetav Rootsi karistuse täitmise alguses: a. on maksukohustuslane Rootsis alalise elukoha, elamise või muu sarnase kriteeriumi alusel; b. ei ole maksukohustuslane Eestis ühelgi sellisel alusel. 3. Artiklis 32 nimetatud tasu on Eestis maksuvaba. XI OSA KULUD Artikkel 50 Vangla kohandamine ja kulude katmine 1. Eesti katab kulud, mis on seotud vangla vajaliku kohandamise, ettevalmistamise ja varustamisega selle kokkuleppe standardite ja õiguslike nõuete kohaseks. 2. Vajalikud kohandused otsustatakse dialoogis Rootsi vanglateenistuse ning Eesti vanglateenistuse vahel. Artikkel 51 Täismahutavus 1. Eesti tagab artikli 13 lõikes 1 sätestatud vanglakohtade koguarvu täieliku kättesaadavuse hiljemalt kaksteist (12) kuud pärast selle kokkuleppe jõustumist. 2. Pärast artiklis 52 nimetatud üleminekuperioodi maksab Rootsi iga-aastase fikseeritud tasu summas 30 600 000 eurot 300 koha kättesaadavuse eest kuus kuud ette, kaks korda aastas, kus kumbki osa moodustab 50% aastatasust. 3. Lisanduvate kohtade kasutamine, mille eest ei ole lõike 2 alusel ette tasutud, arvestatakse igas kuus ning makstakse Rootsi poolt tagantjärele summas 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. Artikkel 52 Üleminekuperiood 1. Artikli 13 lõikes 1 sätestatud üksikkambrite koguarv tehakse järk-järgult kättesaadavaks üleminekuperioodi jooksul, mis kestab kaksteist (12) kuud pärast selle kokkuleppe jõustumist. Üleminekuperiood jaguneb neljaks kvartaliks ja mahutavus tehakse kättesaadavaks lõigete 2–5 kohaselt. 2. Esimese kvartali alguses pärast selle kokkuleppe jõustumist tagab Eesti 25% lõikes 1 nimetatud mahutavusest (100 kambrit). 3. Teise kvartali alguses pärast selle kokkuleppe jõustumist tagab Eesti 50% lõikes 1 nimetatud mahutavusest (200 kambrit). 4. Kolmanda kvartali alguses pärast selle kokkuleppe jõustumist tagab Eesti 75% lõikes 1 nimetatud mahutavusest (300 kambrit). 5. Neljanda kvartali alguses pärast selle kokkuleppe jõustumist tagab Eesti 100% lõikes 1 nimetatud mahutavusest (400 kambrit). 6. Üleminekuperioodi fikseeritud tasu on 22 950 000 eurot ja see makstakse Rootsi poolt ette hiljemalt kaks kuud pärast selle kokkuleppe jõustumist. 7. Neljandas kvartalis lõike 5 kohaselt arvestatakse lisaks lõikes 4 nimetatud 300 kambrile kasutatavate lisakambrite eest tasu igas kuus ning makstakse tagantjärele summas 8500 eurot kuus ühe kinnipeetava kohta. Artikkel 53 Kulud ettenägematu Eestis viibimise eest Rootsi hüvitab kulud, mis tekivad kinnipeetava ootamatul viibimisel Eestis asüülitaotluse või väidetava kuriteo uurimise tõttu. See sisaldab kulusid kuni Eesti ametiasutuse lõpliku otsuse jõustumiseni asüülitaotluse või väidetava kuriteo uurimise küsimuses. Artikkel 54 Indekseerimine Artiklis 51 nimetatud tasud indekseeritakse igal aastal fikseeritud indekseerimismääraga 3,5% alates 1. jaanuarist 2027. XII OSA LÕPPSÄTTED Artikkel 55 Kokkuleppe jõustumine ja kehtivus 1. Pooled on kohustatud kokkuleppe ratifitseerima. Pooled teatavad teineteisele kirjalikult, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riiklikud nõuded on täidetud. Kokkulepe jõustub kolmekümnendal päeval pärast viimast asjakohast teadet. 2. Kokkulepe kehtib viis (5) aastat alates selle jõustumisest. 3. Kokkuleppe kehtivusaega pikendatakse korraga automaatselt kolme (3) aasta võrra, välja arvatud juhul, kui üks pooltest teatab teisele poolele oma kavatsusest kokkulepe lõpetada. Selline teade tuleb esitada vähemalt kaksteist (12) kuud enne: a. kokkuleppe kehtivusaja lõppu lõike 2 kohaselt või b. selle artikli kohase pikendusperioodi lõppu. Artikkel 56 Vastutus 1. Kokkuleppe ja sellest tulenevate kohustuste rikkumine kohustab rikkunud poolt hüvitama teisele poolele rikkumisega põhjuslikus seoses tekkinud kahju. 2. Pool vastutab kolmanda isiku toimingute, tegevusetuse või muu käitumise eest, kui ta on sellele kolmandale isikule loovutanud õiguse oma kohustuste täitmiseks selle kokkuleppe alusel, samal viisil nagu ta vastutab omaenda toimingute, tegevusetuse või muu käitumise eest. 3. Igasugune kinnipeetavale tekitatud isiklik kahju, mis on põhjustatud Eesti personali süü või hooletuse tõttu, hüvitatakse Eesti poolt. See hõlmab ka hüvitist kinnipeetava kehalise puutumatuse rikkumise eest. 4. Vangla ning selle vallas- ja kinnisasjade kahju, mille kinnipeetav on põhjustanud tavapärase kasutamise tõttu või muul viisil, kannab Eesti. Sama kehtib ka kinnipeetava Eesti personalile tekitatud kahju kohta. 5. Kinnipeetava põgenemise korral kannab kinnipeetava tekitatud kahju ja kulud Eesti. Sama kehtib kahju ja kulude kohta, mille on põhjustanud kinnipeetav talle antud lühiajalise väljasõidu või muu lubatud ajutise vanglast eemal viibimise ajal, kui see toimub Eesti territooriumil. 6. Olenemata eespool sätestatust tunnistavad pooled, et kinnipeetav võib Eesti seaduste kohaselt isiklikult vastutada tahtlikult tekitatud kahju eest. Artikkel 57 Vääramatu jõud 1. Kui ilmneb vääramatu jõu juhtum, mis takistab selle kokkuleppe osalist või täielikku täitmist, peab pool teavitama teist poolt sellistest asjaoludest viivitamata kirjalikult. Teate kättesaamisel alustavad pooled dialoogi, et selgitada välja, kas seda kokkulepet ja sellest tulenevaid kohustusi on võimalik muuta vastuvõetavate tingimuste korral. 2. Vääramatu jõud tähendab kõiki asjaolusid, mis jäävad asjaomase poole mõistlikust kontrollist väljapoole, sealhulgas, kuid mitte ainult, loodusõnnetused, sõda, rahutused, rahvarahutused, tulekahju, plahvatus, terrorism, sabotaaž, streik, tööseisak, töövaidlused, õnnetus, epideemia, pandeemia, kommunaalteenuste katkestused, kohtumäärused või -otsused ning kolmandate isikute erakorralised meetmed. Artikkel 58 Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine 1. Pooled võtavad vajalikud meetmed, et tagada selle kokkuleppe täielik täitmine. Iga selle kokkuleppe rakendamise rikkumine Eesti poolt, mille Rootsi vanglateenistus on tuvastanud ja sellest teatanud Eesti vanglateenistusele, tuleb viivitamata lahendada. 2. Kõik selle kokkuleppe täitmisest tulenevad vaidlused lahendavad Rootsi vanglateenistus ning Eesti vanglateenistus esmalt konsultatsioonide teel. 3. Kui lõikes 2 nimetatud konsultatsioonide kaudu ei õnnestu vaidlust lahendada, konsulteerivad pooled vajaduse korral selle kokkuleppe rakendamise üle. Kõik selle kokkuleppe tõlgendamise või rakendamisega seotud lahkarvamused või vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Artikkel 59 Kokkuleppe peatamine Kokkuleppe täitmise võib mõlema poole nõusolekul ajutiselt ja igal ajal täielikult või osaliselt peatada. Kumbki lepingupool võib igal ajal teha ettepaneku lepingu peatamiseks diplomaatiliste kanalite kaudu. Peatamine jõustub vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele. Artikkel 60 Kokkuleppe muutmine Käesolevat lepingut võib muuta poolte vastastikusel nõusolekul. Kumbki pool võib igal ajal teha ettepaneku lepingu muutmiseks diplomaatiliste kanalite kaudu. Muudatused tehakse kirjavahetuse teel ja kooskõlas poolte siseriiklike õigusaktidega. Kõnealused muudatused jõustuvad vastavalt käesoleva lepingu artiklis 55 lõikes 1 sätestatule. Artikkel 61 Kokkuleppe lõpetamine 1. Olenemata artiklis 55 sätestatust võib Rootsi või Eesti kokkuleppe lõpetada igal ajal, teavitades sellest teist poolt kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu. Lõpetamine jõustub kaksteist (12) kuud pärast teate kättesaamist. 2. Pärast käesoleva lepingu lõpetamise teate saamist alustavad pooled viivitamatult konsultatsioone, et täpsustada Rootsi kohtuotsuste täitmise lõpetamise tingimused vanglas. 3. Kokkuleppe lõpetamine ei mõjuta selle kokkuleppe ja koostöömemorandumi täitmisest tulenevaid õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne kokkuleppe lõpetamist. 4. Kokkuleppe lõpetamise korral jätkatakse, kui Rootsi seda vajalikuks peab, Eestis vastu võetud isikuandmete töötlemist artikli 3 lõikes 2 nimetatud eeskirjade kohaselt või muul juhul tagastatakse või kustutatakse isikuandmed Rootsi vanglateenistuse juhiste kohaselt. 5. Kokkuleppe lõppemisel tagavad pooled, et Rootsi karistuste täitmine vanglas lõpeb ja et vanglasse ei jää Rootsi poolt vanglasse toodud kinnipeetavaid ega vara. SELLE KINNITUSEKS on vastavate valitsuste nõuetekohaselt täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud. Allkirjastatud Stockholmis 18. juunil 2025. Koostatud kahes eksemplaris inglise, eesti ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduserisuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. EESTI VABARIIGI VALITSUSE NIMEL ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUSE NIMEL Liisa-Ly Pakosta Gunnar Strömmer