Keskkonnaminister — Kaevandamisalade rekultiveerimise kordade kinnitamine Pealmaakaevandamisega rikutud maa rekultiveerimise kord Turba tootmisalade rekultiveerimise kord

Kaevandamisalade rekultiveerimise kordade kinnitamine Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 20.03.2000/21 (RTL 2000, 37, 516) jõust.01.04.2000 Määrus kehtestatakse maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488) paragrahvi 39 lõike 1 alusel. Vastavalt maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488) paragrahvi 39 lõikele 1 määran: 1. Kinnitada "Pealmaakaevandamisega rikutud maa rekultiveerimise kord" (juurde lisatud). 2. Kinnitada "Turba tootmisalade rekultiveerimise kord" (juurde lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks Keskkonnaministeeriumi 23. aprilli 1993. a. määrus nr. 8 "Jääksoode rekultiveerimise juhendist". Lisa 1 keskkonnaministri 28. detsembri 1995. a. määrusele nr. 44 Pealmaakaevamisega rikutud maa rekultiveerimise kord I. Üldsätted 1. Käesolev kord on kehtestatud maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488) paragrahvi 39 1. lõike alusel ning sätestab maavarade pealmaakaevandamisega, välja arvatud turba kaevandamisega rikutud maa rekultiveerimise ja taaskasutuselevõtu. 2. Rekultiveeritava maa kasutamise sihtotstarve määratakse kaevandamisloas. 3. Rekultiveerimisele kuulub kogu rikutud maa ja seda tehakse kaevandamisloa valdaja kulul. Rikutuks loetakse kogu maa, mille looduslik seisund on kaevandamisega muudetud, kuni hetkeni, mil maa on käesoleva korra punkti 35 järgi registreeritud maakatastris. Rikutud maad võib rekultiveerida mitmes jaos. Rekultiveerimise jagu on korraga rekultiveeritav ja/või üleantav ala. 4. Rekultiveerimise varaline tagamine toimub maapõueseaduse paragrahvi 39 2. lõikes sätestatud korras. 5. Rekultiveerimine toimub kas rekultiveerimisprojekti või karjääri sulgemisprojekti rekultiveerimisosa (edaspidi projekt) alusel. Projekti esitab maakonna keskkonnateenistusele kooskõlastamiseks kaevandamisloa valdaja ja selle esitamise tähtaja kehtestab maakonna keskkonnateenistus. Karjäärides, mis tegutsevad käesoleva korra jõustumise hetkel, toimub rekultiveerimine ja rekultiveeritud maa vastuvõtmine kuni projekti kooskõlastamiseni seniste eeskirjade nõuete kohaselt. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] II. Projekt 6. Tehniline ja bioloogiline rekultiveerimine projekteeritakse koos. Tehniline rekultiveerimine on kaevandamisega rikutud maa ettevalmistamine taaskasutamiseks: tasandamine ja silumine, vajadusel ekraankihi ja viljaka kihiga katmine, teede, kraavide, sildade ja teiste rajatiste ehitamine ning muud sellekohased tööd. Bioloogiline rekultiveerimine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest jt. töödest, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. 7. Projekti koostamise aluseks on rekultiveerimistingimused, mille väljastab maakonna keskkonnateenistus. Rekultiveerimistingimused peavad sisaldama: 1) rekultiveeritava maa sihtotstarbelise kasutuse liikide (põllumajandusmaa, metsamajandusmaa, veekogude maa jne.) nõutavaid suurusi või osasuhteid, arvestades maavara katendi kooslust; 2) karjääri külgede kujundamise nõudeid; 3) mulla kasutamise ja käitluse nõudeid; 4) veereþiimi kujundamise nõudeid; 5) bioloogilise rekultiveerimise nõudeid (taimekooslus, väetised, külvikord, taastumisaeg jne.); 6) vajadusel muid nõudeid ja ettepanekuid. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 8. Rekultiveerimistingimusi seades tuleb arvestada käesoleva korra ja maaomaniku poolt maa kasutada andmisel või võõrandamisel esitatud nõudeid ning kohaliku omavalitsuse täitevorgani arvamust. Kohaliku omavalitsuse arvamuse taotlemise algatab maakonna keskkonnateenistus ja arvamusega arvestatakse, kui see on väljastatud ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Maakonna keskkonnateenistus esitab kaevandamisloa valdajale rekultiveerimistingimused kahe kuu jooksul, arvates vastava taotluse saamisest. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 9. Projekt koosneb joonistest (graafiline osa) ja seletuskirjast. Seletuskirjale lisatakse rekultiveerimistingimuste ärakiri ning muud vajalikud dokumendid. Projektid säilitatakse rekultiveeritava ala asukohajärgses maakonna keskkonnateenistuses ja kohalikus omavalitsuses (omavalitsustes) ning kaevandamisloa valdaja juures. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 10. Projekti graafilise osa nõutavad joonised on: 1) karjääri plaan (plaanid); 2) sisepuistangute puhul nende moodustamise skeem (skeemid); 3) rekultiveerimise tehnoloogiline skeem; 4) läbilõiked. 11. Sõltuvalt mäeeraldise suurusest ja olukorra keerukusest koostatakse üks või mitu karjääri plaani, millest põhiplaani mõõtkava, koordinaadistik, leppemärgid ja teised vormistamise nõuded peavad vastama mäeeraldise plaani mõõtkavale, koordinaadistikule ja nõuetele. Muud, põhiplaani täpsustavad plaanid (kaardid) võivad olla mäeeraldise plaani koordinaatidele vastava mäetööde plaani mõõtkavas või maakatastri koosseisu kuuluvate kaartide nõuetekohases mõõtkavas. Plaanidele kantakse: 1) mäeeraldise piir; 2) kaitsetervikute piirid; 3) kaevandamiseelsete maavalduste piirid; 4) püsivate välispuistangute asukoht; 5) kaevandamiseelset ja rekultiveeritud maapõue iseloomustavate läbilõigete asukohad; 6) rekultiveeritud maa piirid; 7) rekultiveeritud maa, välja arvatud rekultiveeritud sisepuistangud, samakõrgusjooned lõikepindade vahega mitte rohkem kui 1 m. Rekultiveeritud maa plaanile kantakse täiendavalt maa sihtotstarbelise kasutamise alade piiripunktide koordinaatide tabel. Kaevandamisloa valdaja juures säilitatavad plaanid tehakse joonestuskilele. 12. Sisepuistangute moodustamise skeem peab selgitama nende kujundamiseks rekultiveerimise seisukohalt olulisi üksikasju (ühe- või mitmeastmelise ekskaveerimisega, koonus- või lehvikpuistamisega, puistangute moodustamine veoga jms.). 13. Rekultiveerimise tehnoloogilise skeemi joonistel näidatakse ajutiste puistangute ning mulla ladustamise (aunade, vallitamise) kohad. Kui rekultiveerimistingimused nõuavad, illustreeritakse puistangute tasandamise (ekskavaatoriga, buldooseriga), silumise (buldooseritega, skreeperitega), ekraankihi ja mulla veo (autodega, skreeperitega) ning silumise, teede, veekogude ja muude rajatiste või puude istutamise tehnoloogiat. 14. Läbilõigetel näidatakse kaevandamiseelse ja rekultiveeritud maapõue kooslus, karjääri külgede ja puistangute nõlvused ning oodatav veetase pärast rekultiveerimist. 15. Projekti seletuskirjas tuleb käsitleda järgmisi küsimusi: 1) valitud rekultiveerimistehnoloogia põhjendus lähtuvalt rekultiveerimistingimustest ja majanduslikest kaalutlustest; 2) viljaka kihi koormise eelnevus ja rekultiveerimistööde kaugus paljundus- ja tootmisete suhtes lähtuvalt mäetööde ohutusnõuetest; 3) rekultiveerimistööde mahud ja neid teostavate masinate andmestik; 4) valitud mullakäitluse põhjendus ja kirjeldus, arvestades käesolevas korras toodud mullakäitluse nõudeid; 5) istutatavate ja külvatavate taimede ja puude nimistu, nende külvamise ja istutamise kord, vajaduse korral väetiste kogused jms. 6) tööde kalenderplaan, maht ja eelarve. 16. Kui rekultiveerimistingimused näevad ette, lisatakse projektile 1) rekultiveeritava maa kasutamist ja ümbritsevat keskkonda käsitlev territooriumi maastikulise kujundamise kava; 2) teede, hüdrotehniliste ja teiste rajatiste (trepid, paadisillad jne.) ehitamise põhjendus ja joonised; 3) tootmis- ja elamumaaks ning jäätmehoidla maaks rekultiveerimisel pinnase eeldatavate ehitus- ja hüdrogeoloogiliste omaduste andmestik; 4) muud rekultiveerimistingimustes nõutavad materjalid ja seletused. III. Rekultiveerimise üldnõuded 17. Katend paigutatakse sisepuistangusse järgneva skeemi kohaselt: 1) katendi alaosa moodustavad aluspõhjakivimid paigutatakse puistangu põhja, samasse võib paigutada ka neutraalseid rikastusjääke; 2) katendi ülaosa moodustavad setted, kui need pole muld ega maavara, paigutatakse aluspõhjakivimite peale; 3) projektis on lubatud ette näha erandeid käesoleva punkti alapunktide 1 ja 2 nõuetest, kui need on tingitud katendi kooslusest; 4) mulda käideldakse vastavalt käesoleva korra V peatüki nõuetele. 18. Karjääri küljed, välispuistangud ning moodustatavad tehisveekogud tuleb kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. Nende nõuete järgimisest tekkiva maavarade kao küsimus tuleb lahendada kaevandamisloa väljaandjaga. 19. Teed tuleb rajada vastavalt rekultiveeritava maa sihtotstarbelisele kasutamisele. 20. Karjääri külgede nõlvus tuleb rekultiveerimisel valida selline, et oleksid välditud varingud, lihked ja erosioon. Kui need tingimused on täidetud või on toimunud külgede taimestumine, võib jätta nõlvuse muutmata, kui rekultiveerimise tingimustes pole nõutud teisiti. 21. Aluspõhja kivimisse rajatud karjääri järsud küljed (üle 70 kraadi) tuleb teha laugeks, kattes need taimestikule sobiva pinnasega nii, et nõlvanurk ei ületaks nõlva katvate kivimite püsinurka. Käesoleva korra punkti 24 nõudeid täites võib rekultiveerimistingimustes lubada erandeid. 22. Rekultiveeritud kruusa- ja liivakarjääri külje nõlvanurk (nõlvus) peab olema väiksem kui püsinurk (püsinõlvus): peenterisel liival - 25 kuni 26 kraadi (1:2), keskterisel liival - 30 kraadi (1:1,7), jämeterisel liival - 32 kraadi (1:1,6), kruusal - 35 kraadi (1:1,4). Veealuseks püsinurgaks (püsinõlvuseks) arvestatakse peenterisel liival 12 kraadi (1:5), keskterisel liival 18 kraadi (1:3), jämeterisel liival 20 kraadi (1:2,7) ning kruusal 26 kraadi (1:2). 23. Savikarjääri puhul tuleb külgede püsivustingimused ja nõlvanurgad määrata lähtuvalt konkreetse maardla mäendustingimustest. Üldjuhul tuleb savikarjääri küljed taimestada või katta moreeni või killustikuga. 24. Kui rekultiveerimistingimused lubavad jätta aluspõhja kivimisse rajatud karjääris järsu külje (nõlvanurga), tuleb külg puhastada ripetest nii, et oleks kõrvaldatud varinguoht. Järsk külg tuleb ülevalt tõkestada valli, tiheda põõsastiku või piirdega. Karjääri põhjale laskumiseks tuleb rajada teeradu ja treppe. 25. Metsamaaks rekultiveeritavad sisepuistangud tasandatakse. Enne metsa istutamist rekultiveeritav maa silutakse. Haritavaks maaks tasandatud sisepuistangud peavad vähemalt aasta jooksul vajuma, mille järel tehakse täiendav tasandamine. Enne viljaka kihi pealevedu tuleb rekultiveeritav maa esmalt siluda ja sellelt koristada kivid. Maa lõplik silumine toimub pärast viljaka kihi paigaldamist. 26. Metsastamiseks ettenähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8 kraadi. Looduslikuks rohumaaks ja põõsastikuks jäetaval alal võib nõlvanurk olla kuni 18 kraadi. Haritavaks maaks lõplikult silutud alal ei tohi esineda lainelisust nõlvanurgaga üle 3 kraadi ega sulglohke, millesse koguneval veel puudub äravoolu võimalus. 27. Mullaga katmiseks, looduslikuks rohumaaks ja metsamaaks silutud pinna ülemine, 0,5 m paksune kiht peab sisaldama peenet (terasuurusega alla 1 mm) vähemalt 25 protsenti (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle 10 mm) enam kui 40 protsenti. 28. Haritavaks maaks rekultiveerimisel peab viljaka kihi paksuseks olema 0,4 kuni 0,6 m. 29. Rekultiveeritud haritaval maal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 1 m sügavuseni maapinnast. Metsamaal ei tohi põhjavee tase vegetatsiooniperioodil tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast. Liigniiskuse ohu korral tuleb rajada kuivendus või luua märgalasid vastavalt rekultiveerimistingimustele. 30. Kui haritavaks maaks rekultiveeritud alale tekivad sulglohud, tuleb viljakas kiht eemaldada, täita lohk materjaliga punkti 28 kohaselt ja pärast silumist taastada viljakas kiht endises paksuses. Sulglohkude täitmine ainult mullaga on keelatud. 31. Karjääri rajatava tehisveekogu valdav sügavus peab olema üle 2 meetri. Supluskohad, paadisillad jm. rajatakse vastavalt nendele kehtestatud erinõuetele. Tehisveekogu kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1,0 m kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust. Kui kallas metsastatakse, siis on soovitav jätta veekogule avatud vaatega lagendikke. 32. Veekogu projekteerimisel tuleb ette näha selle reostumist takistavad meetmed. Veekogusse tuleb rajada madalaveelisi kõrkja ja pilliroo kasvualasid pindalaga vähemalt 5 kuni 7 protsenti veekogu pindalast. IV. Rekultiveerimise korraldamine 33. Rekultiveerimist võib alustada, kui kaevandamisloa valdaja on saanud maakonna keskkonnateenistuselt projekti kooskõlastuse. Projekti hilisem muutmine on lubatav ainult projekti kooskõlastanud asutuse loal. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 34. Tasandatud ala viljaka kihiga katmise alustamine ja rekultiveeritud maa vastuvõtmine kaevandamisloa valdajalt toimub maakonna keskkonnateenistuse nimetatud rekultiveerimiskomisjoni (edaspidi komisjon) loal. Sama komisjon lahendab vajadusel ka rikutud maa määratlemisega tekkinud küsimusi nendes karjäärides, mis tegutsevad käesoleva korra kehtestamise hetkel. Iga mäeeraldise jaoks nimetatakse eraldi komisjon, mille koosseisu kuuluvad kohaliku omavalitsuse täitevorgani, maakonna keskkonnateenistuse, kaevandamisloa valdaja ja maaomanike (-valdajate) üks esindaja. Komisjoni liikmed ja asendusliikmed on määratud kas nimeliselt või ametialaselt. Komisjoni esimeheks on maakonna keskkonnateenistuse esindaja. Muudatusi komisjoni koosseisus võib teha vaid maakonna keskkonnateenistus. Komisjoni esimees kutsub komisjoni kokku hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kaevandamisloa valdajalt vastava taotluse saamist. Komisjoni korraline töö toimub kaevandamisloa valdaja kulul. Rekultiveerimiskomisjoni istungite protokollid säilitatakse kõikide osaliste juures. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 35. Maavara kaevandamisloa valdaja korraldab vastavalt kehtestatud korrale rekultiveeritud maa kohta katastriüksuse plaani koostamise ja esitab selle komisjonile. Komisjoni loal registreerib maavara kaevandamisloa valdaja katastriüksuse riigi maakatastris. 36. Rekultiveeritud ala kvaliteedi pistelise kontrolli punktid peavad moodustama juhusliku valimi. Käesoleva korra punktides 22, 26, 27, 28 ja 31 toodud arvväärtused peavad olema tagatud 95-protsendilise tõenäosusega. V. Mullakäitluse erinõuded 37. Kaevandamise, sealhulgas välispuistangute alla jäävalt maalt tuleb muld eelnevalt koorida sõltuvalt maa kõlvikulisest jaotusest, kaevandamise moodusest ja rekultiveerimistingimustega seatud mulla kasutamise viisist. Haritavalt maalt ja looduslikult rohumaalt kooritakse horisontide A1 ja A1B ja järgneva rähavaba B horisondi materjal, mille huumusesisaldus on üle 0,5 protsendi, koos või valikuliselt. Metsamaalt kooritakse haritavaks maaks rekultiveerimisel viljakamate metsamuldade koresevaba või kuni keskmiselt koreseline huumushorisont või selle ja sellele järgneva tumenenud (huumusliku) B horisondi (huumusesisaldusega üle 0,5 protsendi) segu vahekorras 1:1. 38. Koorimisele kuulub kuni keskmiselt koreseline (rähkne, veeriseline, kivine) huumushorisondi ja koresevaba või nõrgalt koreseline järgneva horisondi materjal. Tugevalt rähkne (koreseline) huumushorisont koorimisele ei kuulu. Kruusalt ja liivalt kooritakse ainult huumushorisont. Paepealsetelt kooritud huumushorisondi materjali võib segada koresevaba või nõrgalt koreselise saviliiva või liivsaviga vahekorras 1:1. 39. Mulla koorimine ja mullatamine tuleb reeglina läbi viia ilma vahelaota ja kuival aastaajal mulla normaalse niiskuse juures. Erandjuhul, põhjendatud vajadusel, võib mulda ladustada. Arvestust kooritud mulla kohta peab kaevandamisloa valdaja. 40. Ladustamiseks moodustatakse mõõtmist hõlbustava kujuga aunad kõrgusega mitte üle 3 m. Auna ei tohi tihendada ega moodustada liigniiskesse kohta. Auna pealispind ja küljed tuleb siluda, liigse umbrohustamise vältimiseks tuleb aunale kõlvata liblikõielisi ja neid perioodiliselt niita. Üle kahe aasta aunas hoitud mulla kasutamisel tuleb ette näha meetmed selle bioloogilise aktiivsuse taastamiseks. Lisa 2 keskkonnaministri 28. detsembri 1995. a. määrusele nr. 44 Turba tootmisalade rekultiveerimise kord I. Üldsätted 1. Käesolev kord on kehtestatud maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488) paragrahvi 39 1. lõike alusel ning sätestab turba tootmisalade rekultiveerimise ja taaskasutuselevõtu. 2. Rekultiveeritava maa kasutamise sihtotstarve määratakse kaevandamisloas. 3. Rekultiveerimisele kuulub kogu tootmisala maa ja seda tehakse kaevandamisloa valdaja kulul. Rikutuks loetakse kogu maa, mille looduslik seisund on kaevandamisega muudetud (edaspidi jääksoo), kuni hetkeni, mil maa on käesoleva korra punkti 25 kohaselt registreeritud riigi maakatastris. Tootmisala maad võib rekultiveerida mitmes jaos. Rekultiveerimise jagu on ühe korraga rekultiveeritav ja/või üleantav ala. 4. Rekultiveerimise varaline tagamine toimub maapõueseaduse paragrahvi 39 2. lõikes sätestatud korras. 5. Rekultiveerimine toimub kas rekultiveerimisprojekti või tootmisala sulgemisprojekti rekultiveerimisosa (edaspidi projekt) alusel. Projekti esitab maaomanikule kooskõlastamiseks kaevandamisloa valdaja ja selle esitamise tähtaja kehtestab maakonna keskkonnateenistus. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] II. Projekt 6. Tehniline ja bioloogiline rekultiveerimine projekteeritakse koos. Tehniline rekultiveerimine on tootmisala maa ettevalmistamine taaskasutamiseks: tasandamine ja silumine, veereþiimi reguleerimine, teede, kraavide, sildade ja teiste rajatiste ehitamine ning muud sellekohased tööd. Bioloogiline rekultiveerimine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest ja muudest töödest, mis tagavad kultuurmaastiku loomise või sootaimestiku ja -loomastiku taastamise. 7. Projekti koostamise aluseks on rekultiveerimistingimused, mille väljastab maaomanik. Rekultiveerimistingimused peavad sisaldama: 1) rekultiveeritava maa sihtotstarbelise kasutuse liikide (metsamajanduslik maa, põllumajanduslik maa, sihtotstarbeta maa, taastuv soo jne.) nõutavaid suurusi või osasuhteid; 2) rekultiveeritud jääksoo kontuuride ja nõlvade kujundamise nõudeid; 3) veereþiimi kujundamise nõudeid; 4) bioloogilise rekultiveerimise nõudeid (taimekooslus, väetised, külvikord, taastumisaeg jne.); 5) vajadusel muid nõudeid ja ettepanekuid. 8. Rekultiveerimistingimusi seades tuleb arvestada käesoleva korra ja maaomaniku poolt maa kasutamisele andmisel või võõrandamisel esitatud nõudeid ning kohaliku omavalitsuse täitevorgani arvamust. Kohaliku omavalitsuse arvamuse taotlemise algatab maakonna keskkonnateenistus ja arvamusega arvestatakse, kui see on väljastatud ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Maa omanik esitab kaevandamisloa valdajale rekultiveerimistingimused ühe kuu jooksul, arvates vastava taotluse saamisest. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 9. Projekt koosneb joonistest (graafiline osa) ja seletuskirjast. Seletuskirjale lisatakse rekultiveerimistingimuste ärakiri ning muud vajalikud dokumendid. Projektid säilitatakse rekultiveeritava ala asukohajärgses maakonna keskkonnateenistuses ja kohalikus omavalitsuses (omavalitsustes) ning kaevandamisloa valdaja juures. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 10. Projekti graafilise osa nõutavad joonised on: 1) jääksoo plaan (plaanid); 2) rekultiveeritud jääksoo moodustamise skeemid; 3) läbilõiked. 11. Koostatakse jääksoo plaan, mille mõõtkava, koordinaadistik, leppemärgid ja teised vormistamise nõuded peavad vastama mäeeraldise plaani mõõtkavale, koordinaadistikule ja nõuetele. Plaanile kantakse: 1) mäeeraldise piir; 2) kaitsetervikute piirid; 3) rekultiveerimise jaod; 4) kaevandamiseelset ja rekultiveeritud maapõue iseloomustavate läbilõigete asukohad; 5) rekultiveeritud maa piirid; 6) rekultiveeritud maa samakõrgusjooned lõikepindade vahega mitte rohkem kui 1 m. Rekultiveeritud maa plaanile kantakse täiendavalt maa sihtotstarbelise kasutamise alade piiripunktide koordinaatide tabel. Eraldi plaanile kantakse kaevandamiseelsete maavalduste ja maa sihtotstarbelise kasutamise alade piirid. Kaevandamisloa valdaja juures säilitatavad plaanid tehakse joonestuskilele. 12. Rekultiveerimise tehnoloogilise skeemi joonistel näidatakse teede, veekogude ja teiste rajatiste paiknemist, puude istutamise tehnoloogiat ja muud vajaminevat. 13. Läbilõigetel näidatakse kaevandamiseelse ja rekultiveeritud soo kooslus ning oodatav veetase pärast rekultiveerimist. 14. Projekti seletuskirjas tuleb käsitleda järgmisi küsimusi: 1) valitud rekultiveerimistehnoloogia põhjendus lähtuvalt rekultiveerimistingimustest ja majanduslikest kaalutlustest; 2) rekultiveerimistööde mahud ja neid teostavate masinate andmestik; 3) istutatavate ja külvatavate taimede ja puude nimistu, nende külvamise ja istutamise kord, vajaduse korral väetiste kogused jms.; 4) muud rekultiveerimistingimustes nõutavad materjalid ja seletused. 15. Kui rekultiveerimistingimused näevad ette, lisatakse projektile 1) rekultiveeritava maa kasutamist ja ümbritsevat keskkonda käsitlev territooriumi maastikulise kujundamise kava; 2) teede, hüdrotehniliste ja teiste rajatiste (trepid, paadisillad jne.) ehitamise põhjendus ja joonised; 3) tööde kalenderplaan, maht ja eelarve. III. Rekultiveerimise üldnõuded 16. Põllumajandusmaa rekultiveerimiseks peab kaevandamata turba keskmine paksus olema vähemalt 0,3 m. Kuivendusvõrk peab tagama IV intensiivsusastme kuivenduse. 17. Metsamajandusmaaks rekultiveeritud alal peab kaevandamata turba keskmine paksus olema vähemalt 0,3 m. Metsamajandusmaal peab põhjavee tase vegetatsiooniperioodi keskmisena olema 0,4-0,5 m maapinna madalamast kohast. Liigniiskuse ohu korral rajatakse täiendav drenaaþ. 18. Veekogude maa rekultiveerimist (veekogu rajamist) sobib kasutada jääksoodes, kus maavara kaevandamisel kasutatakse polderkuivendust. Veekogu reostumise vältimiseks tuleb ette näha abinõud toite- ja reoainete sissevoolu tõkestamiseks. Projekteerimisel ja kasutamisel tuleb vältida veekogu reostumist. 19. Vee looduslikuks puhastamiseks, taimestiku ja loomastiku arenguks tuleb tehisveekogus ette näha madalamad alad roostiku (pilliroo, kõrkja) kasvamiseks. Rooalade pindala peab moodustama vähemalt 2-5 protsenti veekogu üldpindalast. 20. Rekultiveerimisel jõhvikaistandusteks peab olema tagatud 0,2 m paksuse sfagnumturba kihi (lagunemisaste kuni H 4) olemasolu. Põhjaveetase ei tohi vegetatsiooniperioodil tõusta kõrgemale kui 0,1 m ja langeda madalamale kui 0,4 m. Kuivenduskraavide vahekaugus peab olema kuni 60 m ja sügavus kuni 1 m, ülejäänud kraavid peavad olema kinni aetud ja nende vaheline ala planeeritud tasaseks või nõrgalt nõgusaks. 21. Rekultiveerimisel soo taastamiseks peab olema jäetus 0,5 m paksune kaevandamata turba kiht. Veetaseme reguleerimiseks tuleb rajada regulaatorite süsteem ning soostumise kiiremaks tagamiseks kuni 20 m laiuste ja 2-4 m kõrguste vallide süsteem, millega piiratud ala suurus ei tohi ületada 50 ha. 22. Jääksood, kus turvas on ammendatud kogu esinemise ulatuses ja põhjavesi on hästi kaitstud, võib erandkorras kasutada jäätmehoidla maana. IV. Rekultiveerimise korraldamine 23. Rekultiveerimist võib alustada, kui kaevandamisloa valdaja on saanud maakonna keskkonnateenistuselt projekti kooskõlastuse. Projekti hilisem muutmine on lubatav ainult projekti kooskõlastanud asutuste loal. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 24. Rekultiveerimise alustamine ja rekultiveeritud maa vastuvõtmine kaevandusloa valdajalt toimub maakonna keskkonnateenistuse nimetatud rekultiveerimiskomisjoni (edaspidi komisjon) loal. Sama komisjon lahendab vajadusel ka rikutud maa määratlemisega tekkinud küsimusi nendel turba tootmisaladel, kus tegutsetakse käesoleva korra kehtestamise hetkel. Iga mäeeraldise jaoks nimetatakse eraldi komisjon, mille koosseisu kuuluvad kohaliku omavalitsuse täitevorgani, maakonna keskkonnateenistuse, kaevandamisloa valdaja ja maaomanike (-valdajate) üks esindaja. Komisjoni liikmed ja asendusliikmed on määratud kas nimeliselt või ametikohaliselt. Komisjoni esimeheks on maakonna keskkonnateenistuse esindaja. Muudatusi komisjoni koosseisus võib teha vaid maakonna keskkonnateenistus. Komisjoni korraline töö toimub kaevandamisloa valdaja kulul. Rekultiveerimiskomisjoni istungite protokollid säilitatakse kõikide osaliste juures. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 25. Maavara kaevandamisloa valdaja korraldab vastavalt kehtestatud korrale rekultiveeritud jääksoo kohta katastriüksuse plaani koostamise ja esitab selle komisjonile. Komisjoni loal registreerib maaomanik katastriüksuse riigi maakatastris.