Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 136, 1996

(õ) 26.05.2009 15.25 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. M. (sünd 11.07.1970) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti menetlusse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos 12. aprillil 2001. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et A. M. on kriminaalkorras karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning tema karistatus ei ole kustunud. 25. jaanuaril 2001. a mõistis Tallinna Linnakohus A. M. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189; 56, 350) § 47 ning § 2011 lõike 2 punkti 3 alusel ning mõistis talle karistuseks tingimisi vabadusekaotuse kaheks aastaks, kaheaastase katseajaga. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 19. aprilli 2002. a kirjaga nr 15.2-20/14738 A. M. teavitanud, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. A. M. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile omapoolseid vastuväiteid esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Karistusregistri väljavõtte kohaselt mõisteti A. M. süüdi 25. jaanuaril 2001. a ning tema karistuse kandmine lõpeb 25. jaanuaril 2003. a. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830; 2001, 93, 565; 2002, 32, 189; 56, 350; 82, 477) §-le 31 lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või haldusõiguserikkumise korduvuse arvestamisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punkti 5 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Eeltoodust tulenevalt ei kustutata A. M. karistusandmeid karistusregistrist enne 25. jaanuari 2006. a. Seega vastab A. M. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4 mitte anda Eesti kodakondsust A. M-le, kuna ta on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja tema karistatus ei ole kustunud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus A. M-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.