Sotsiaalminister — Koolitervishoiu korraldamine Koolitervishoiu korraldamise juhend Kooliarsti ametijuhend Kooliõe ametijuhend Kooliõpilaste (7-18 a. 11 k. 29 p.) arstliku profülaktilise abi juhend Kooliarsti kabineti sisustus ja meditsiiniinstrumentaarium

AVALDATUD : RTL 1995, 60, 0 REDAKTSIOON : Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001 RTL 2001, 4, 41 Koolitervishoiu korraldamine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528) paragrahvi 32 lõike 2 alusel määran: 1. Kinnitada juurdelisatud "Koolitervishoiu korraldamise juhend" koos lisadega 1, 2, 3 ja 4. 2. Linna- ja vallaarstidel kindlustada oma tööpiirkonnas juhendi elluviimine. 3. Eesti Haigekassal (edaspidi haigekassa) tagada juhendi elluviimine. (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 4. Kehtestada käesolev määrus 1. septembrist 1995. a. Sotsiaalminister Siiri OVIIR ------ Kinnitatud sotsiaalministri 24. augusti 1995. a. määrusega nr. 51 Koolitervishoiu korraldamise juhend 1. Koolitervishoiu sisu 1.1. Koolitervishoid hõlmab õpilaste tervist edendava, haigusi ennetava, ravi- ja tervisekaitsealast tegevust. 1.2. Koolitervishoiu eesmärk on jälgida õpilaste tervislikku seisundit, kujundada tervislikku eluviisi kooli personali ja õpilaste seas, ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist, jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist ja tervisliku keskkonna loomist, osutada vajadusel arstiabi. 2. Koolitervishoiu korraldamine 2.1. Käesolev juhend on kohustuslik põhikoolide ja gümnaasiumide koolitervishoiu korraldamiseks (v.a. hälvikute erikoolid ja sanatoorsed koolid). 2.2. Koolitervishoidu korraldab valla- või linnaarst, kes komplekteerib vastava piirkonna kooliarstide ja kooliõdede ametikohad orienteeruva koormusega ühele arstile 2300 õpilast ja ühele õele 700 õpilast. 2.3. Käesolev juhend laieneb kõikide kutseõppeasutuste (v.a. hälviklaste kutseõppeasutused) õpilaste meditsiiniliseks teenindamiseks. 2.4. Kooliarstina võib töötada perearst, üldarst või lastearst. 2.5. Olenevalt valla- või linnaarsti kokkuleppest raviasutuse või eraarstiga võib kooliarsti ja kooliõe tööandjaks olla raviasutus või kooliarst tegutseb eraarstina. 2.6. Töös juhindub kooliarst ja kooliõde Sotsiaalministeeriumi kinnitatud dokumentidest: kooliarsti ametijuhendist (lisa 1), kooliõe ametijuhendist (lisa 2), kooliõpilaste (7-18 a. 11 k. 29 p.) arstliku profülaktilise abi juhendist (lisa 3), kooliarsti kabineti sisustuse ja meditsiiniinstrumentaariumi normidest (lisa 4) ja teistest Sotsiaalministeeriumi meditsiinialastest õigusaktidest ning muudest kooli eripära määratlevatest nõuetest. 3. Koolitervishoiu finantseerimine 3.1. Koolitervishoidu finantseeritakse Eesti Haigekassa eelarvest raviasutuse või eraarsti ja kooli asukohajärgse haigekassa piirkondliku osakonna vahelise lepingu kaudu. (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 3.2. Finantseerimise aluseks on ühe lapse meditsiinilise teenindamise keskmine hind aastas, mille kehtestab Sotsiaalministeerium kooskõlastatult Eesti Haigekassaga. (Sotsiaalmin m 29.12.2000 Nr.95 jõust.15.01.2001) 3.3. Kooliarsti kabineti sisustuse ja kommunaalkulud katab kooli omanik. 3.4. Kaitsepookimiste vaktsiinid eraldatakse tasuta kohaliku tervisekaitse talituse kaudu Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a. määrusega nr. 388 (RT I 1994, 3, 21) kinnitatud riikliku immunoprofülaktika programmi aastateks 1994-2000 kohaselt. 4. Aruandluse korraldamine 4.1. Kooliarst esitab töö aruande vastavalt Sotsiaalministeeriumi kehtestatud korrale. ------ Lisa 1 Koolitervishoiu korraldamise juhendi juurde Kooliarsti ametijuhend 1. Kooliarsti põhikohustused on: 1.1. haigusi ennetav töö; 1.2. dispanseerne töö; 1.3. ravitöö; 1.4. tervisekasvatuslik töö; 1.5. kutsenõustamine; 1.6. töö analüüs. 2. Haigusi ennetav töö 2.1. Igal sügisel kontrollib õppeaasta algul kõikide esimeste klasside õpilaste tervist. 2.2. Kooliaasta algul teeb kõikide uute õpilaste arstliku läbivaatuse, määrates - õpilaste somaatilise ja psüühilise tervise seisundi, - füüsilise ja sugulise arengu, - kuuluvuse kehalise kasvatuse gruppi, - vajalikud tervistavad üritused. 2.3. Õppeaasta jooksul teeb arstliku profülaktilise läbivaatuse IV, VI, IX, X ja XII klassi õpilastele. 2.4. Analüüsib haigestumise ja koolitraumatismi olukorda ja organiseerib vastavaid preventiivseid üritusi. 2.5. Koostab koos kooli meditsiiniõega vaktsineerimiste plaani. 2.6. Nakkushaiguste puhkemisel kehtestab vajaliku sanitaarreþiimi nakkuste leviku tõkestamiseks, informeerib kooli direktorit ja kohalikku tervisekaitsetalitust, jälgib nakkuskontaktseid. 2.7. Kontrollib õppetöö reþiimi, osaleb koolikoormuse reguleerimises, jälgib tervisekaitse normatiivide täitmist, analüüsib kooliõpilaste tervislikku seisundit. 2.8. Kontrollib õpilaste toitlustamise organiseerimist, hindab toiduratsiooni. Informeerib puudustest tervisekaitse talitust, kooli direktorit, lapsevanemaid. 2.9. Organiseerib psühhoprofülaktilisi üritusi psüühilist korrektsiooni vajavatele õpilastele. 3. Dispanseerne töö 3.1. Jälgib dispanseersel arvel olevaid õpilasi. Korraldab neile lastele taastusravi üritusi vastavalt raviarsti soovitustele. 3.2. Reguleerib tervisehäiretega õpilaste koolikoormust ning teeb ettepanekuid nende õppetöö korraldamiseks. 4. Ravitöö 4.1. Suunab haigeid lapsi eriarstlikule konsultatsioonile, statsionaarsele ravile või uuringutele. 4.2. Teostab vajadusel õpilaste ambulatoorset vastuvõttu koolis ja määrab ravi. 5. Tervisekasvatuslik töö 5.1. Viib läbi ja korraldab koos pedagoogidega tervisekasvatuslikke vestlusi ning loenguid õpilastele ja kooli personalile. 5.2. Korraldab ja viib läbi tervisekasvatuslikke üritusi lastevanematele - perekoolid, loengud, vestlused nii rühmiti kui individuaalselt. 5.3. Nõustab tervisekasvatuse õpetajaid somaatilise ja psüühilise tervise küsimustes. 6. Kutsenõustamine 6.1. Aitab õpilastel orienteeruda kutsevalikus sõltuvalt nende tervislikust seisundist. 7. Töö aruanne ja analüüs 7.1. Täidab kehtiva dokumentatsiooni ning esitab jooksva aruandluse vastavalt kehtestatud korrale. 7.2. Koostab õpilaste tervisliku seisundi ja haigestumise näitajate alusel kooliaasta lõppedes aruande, mille esitab kooli direktorile, lepingu sõlminud asutusele ja valla- või linnaarstile. 7.3. Kaitsepookimiste jooksev aruandlus toimub Sotsiaalministeeriumi kehtestatud korras vastavalt 3. augusti 1992. a. käskkirjale nr. 46. ------ Lisa 2 Koolitervishoiu korraldamise juhendi juurde Kooliõe ametijuhend 1. Kooliõe põhikohustused on: 1.1. haigusi ennetav töö; 1.2. dispanseerne töö; 1.3. ravitöö; 1.4. tervisekasvatuslik töö; 1.5. organisatoorne tegevus. 2. Haigusi ennetav töö 2.1. Koos arstiga: 2.1.1. vaatab õppeaasta jooksul läbi kõik I, IV, VI, IX, X, XII klasside õpilased, tehes neil antropomeetrilised mõõtmised, määrates nägemisteravuse ning mõõtes vererõhku; 2.1.2. teeb õppeaasta jooksul plaanilised kaitsepookimised. 2.2. Iseseisev haigusi ennetav töö: 2.2.1. Vaatab läbi kõik II, III, V, VII, VIII, XI klasside õpilased, teeb neil antropomeetrilised mõõtmised, hindab sugulist arengut, kuulmist, määrab nägemisteravuse ning mõõdab vererõhku. Vajadusel konsulteerib kooliarstiga. 2.2.2. Teeb õppeaasta jooksul plaanilist tuberkuliindiagnostikat, vajadusel konsulteerib arstiga. 2.2.3. Kontrollib õpilaste toitlustamise organiseerimist, hindab toiduratsiooni. Informeerib puudustest kooliarsti (tervisekaitse talitust, kooli direktorit, lapsevanemaid). 3. Dispanseerne töö 3.1. Jälgib eriarstlikul arvel olevate õpilaste tervislikku seisundit. 3.2. Jälgib ja suunab nägemis-, kuulmis- ja rühihäiretega õpilaste paigutamist klassiruumis. 3.3. Jälgib ettevalmistus- ja erigrupis võimlevate õpilaste kehalise kasvatuse tundide läbiviimist. Vajadusel nõustab õpetajat. 4. Ravitöö 4.1. Abistab arsti haigestunud õpilaste vastuvõtul. 4.2. Nakkushaiguste avastamisel koolis informeerib sellest kooli arsti, juhtkonda, tervisekaitse talitust. 4.3. Analüüsib koos kooliarstiga kooliõpilaste tervislikku seisundit ja koolis esinevat traumatismi. 4.4. Iseseisev ravitöö: 4.4.1. Võtab vastu haigestunud õpilasi, osutab esmaabi. Vajadusel suunab lapse arstlikuks konsultatsiooniks kooli- või eriarsti juurde. 4.4.2. Nakkuskontaktsete jälgimisel teeb vajadusel kaitsepookimisi, korraldab jooksva desinfektsiooni läbiviimist, võtab analüüse. 4.4.3. Kontrollib õpilasi pedikuloosi ja nakkavate nahahaiguste avastamiseks. 5. Tervisekasvatustöö 5.1. Viib läbi individuaalseid või grupiviisilisi terviseteemalisi vestlusi õpilaste, õpetajate, kooli personali ja lastevanematega. 5.2. Viib kõikide klasside õpilastele kord aastas läbi esmaabi ja sidumise õpetuse. 5.3. Teeb koostööd klassijuhatajate ning teiste pedagoogide ja lastevanematega - lapsesõbraliku kooli loomisel (toitlustamise, hügieenivajaduste rahuldamise, psühhokliima tagamisel), - teadvustab traumade põhjused õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele, - võtab osa ja vajadusel algatab tervisekasvatusteemaliste ürituste läbiviimist koolis. 6. Organisatoorne tegevus 6.1. Koos arstiga planeerib oma profülaktilist, dispanseerset ja tervisekasvatuslikku tööd. 6.2. Tagab õpilaste õigeaegse ilmumise vastuvõtule või immuniseerimisele. 6.3. Tellib vajalikud ravimid ja toob vaktsiinid tervisekaitse talitusest. Tagab nende õige säilitamise, kasutamise ja arvestuse. 6.4. Vastutab meditsiinikabineti sisustuse korrasoleku eest. 6.5. Osaleb õpilaste koolikoormuse reguleerimises. ------ Lisa 3 Koolitervishoiu korraldamise juhendi juurde Kooliõpilaste (7-18 a. 11 k. 29 p.) arstliku profülaktilise abi juhend Arstlike profülaktiliste läbivaatuste eesmärgiks on tervisehäirete varane avastamine, krooniliste haiguste dünaamika jälgimine ning tervisekasvatus. Profülaktiline läbivaatus toimub arsti, meditsiiniõe, lastevanemate ja koolipersonali koostöös. Arstliku profülaktilise läbivaatuse järgselt antakse hinnang lapse tervisele ning tervisehäirete või krooniliste haiguste korral määratakse kas eriarsti konsultatsioon, uuringud või tervistavad üritused koolis, kodus või raviasutuses. Arst ja õde teevad profülaktilisi läbivaatusi vastavalt tabelis 1 näidatud sagedusele. Töö sisu ja tegija on toodud tabelis 2. Juhend koosneb järgmistest lisadest: lisa 1 - Kooliõpilaste (7-18 a. 11 k. 29 p.) arstliku profülaktilise jälgimise sagedus; lisa 2 - Arstliku profülaktilise läbivaatuse sisu. Lisa 1 Kooliõpilaste (7-18 a. 11 k. 29 p.) arstliku profülaktilise jälgimise sagedus ---------------------------------------------------------------- Klass Vanus Arst Õde Immuniseerimise aeg ---------------------------------------------------------------- I 7-8 + POLIO 6.-7. a. BCG 2 (Mantoux negat.) II 8-9 + DT 5 9.a. III 9-10 + IV 10-11 + V 11-12 + VI 12-13 + MR 2 VII 13-14 + VIII 14-15 + BCG 3 (Mantoux negat.) IX 15-16 + DT 16.a. X 16-17 + XI 17-18 + XII 18-19 + ---------------------------------------------------------------- Lisa 2 Arstliku profülaktilise läbivaatuse sisu Õe ülesanded: 1) füüsilise arengu hindamine - kaal, pikkus. Soovitav on välja arvestada Kettle'i indeks: kaal 2 I = ---------- kasv m Indeksi väärtused: füüsilise arengu taset võib hinnata ka tabelite alusel (vanus, sugu - kasv, kasv - kaal; vt. Abitabelid pediaatritele. - TRÜ, 1989); 2) nägemisteravuse hindamine; 3) arteriaalse vererõhu määramine - mõõdetakse istuvas asendis puhkuse järgselt mõlemal käel. Tehakse 2 mõõtmist ja fikseeritakse viimase mõõtmise tulemused; 4) kuulmisteravuse hindamine - sosinkõne abil; 5) uriinis suhkru, valgu määramine - juhul, kui on võimalik muretseda koolile uriinisuhkru ja valgu määramise testrid. Arsti ülesanded Tutvub õe uuringute tulemustega, vestleb klassijuhatajaga, seejärel: 1) selgitab anamneesi, sealhulgas riskifaktorid - toitumise iseärasused, tegelemine kehakultuuriga, suitsetamine jne; 2) hindab tugi-liikumisaparaadi seisundit: rüht - eest- ja tagantvaates, küljelt, sammudes; skolioos - kere painutused ette eest- ja tagantvaates; 3) hindab puberteedi astet vastavalt rahvusvaheliselt väljatöötatud süsteemile ja annab puberteediastme hinde pallides; 4) vaatab läbi teised organsüsteemid. ------ Lisa 4 Koolitervishoiu korraldamise juhendi juurde Kooliarsti kabineti sisustus ja meditsiiniinstrumentaarium KOOLIARSTI KABINET Sisustus 1. Töölaud, kirjutuslaud 1-2 2. Toolid 4-6 3. Seinakapp (üleriiete, dokumentide, õppevahendite jaoks) 1 4. Ravimikapp 1 5. Protseduurilaud 1 6. Arstikuðett 1 7. Riidenagi 1 8. Sirm 1 9. Tekk 1 10. Peegel 1 11. Prügikast 1 12. Ühekordsed paberist käterätid 13. Laualamp 1 14. Pikkusemõõtja 1 15. Meditsiiniline kaal 1 16. Rothi aparaat 1 17. Silmatabel 1 18. Väike külmutuskapp 1 Meditsiiniinstrumentaarium (arvestatud 700 õpilase kohta aastas) 1. Spaatlid ühekordseks kasutamiseks 2. Termomeeter 4 3. Käärid, meditsiinilised 1 4. Pintsetid, anatoomilised 2 5. Pipett 3 6. Sterilisaator, elektriline 1 7. Neerukauss 1 8. Luup 1 9. Soojaveekott 1 10. Fonendoskoop 1 11. Vererõhu mõõtmise aparaat 1 12. Lahased 1 kompl. 13. Otoskoop 1 14. Süstlad 1,0 ml 350 Süstlad 2,0 ml 280 Süstlad 5,0 ml 10 15. Süstlanõelad 0,45 13 mm 350 0,6 25 mm 280 0,8 40 mm 20 16. Kummikindad 100 17. Vatt (1 g ühe süsti jaoks) 750 g 18. Naha desinfitseerimise vahend 1,5 kg 19. Tilkinfusiooni süsteem 2 20. þgutt 1 21. Leukoplast - bakteritsiidne 30 lehte - tavaline 3 rulli 22. Marlisidemed (erinevates laiustes) 50 rulli 23. Salfetid 2 pk. 24. Toruvõrksidemed nr. 1 ja 2 10 orig. Anafülaktilise ðoki vastased vahendid 1. Sol. Adrenalini 0,1% - 1,0 3 ampulli 2. Sol. Prednisoloni 30 mg in amp. 6 ampulli 3. Sol. Euphyllini 2,4% - 10,0 3 ampulli 4. Sol. NaCl 0,9% - 500,0 2 pudelit Ravimid 1. Analgini 0,5 a 10 tbl. 5 orig. 2. Paracetamoli 250 mg a 10 tbl. 5 orig. 3. Aspirini 0,5 a 20 tbl. 10 orig. 4. Nuuskpiiritus 1,0 in amp. 10 ampulli 5. Validoli a 10 tbl. 5 orig. 6. Corvaloli a 10 ml 5 orig. 7. Palderjanitinktuur a 25 ml 3 orig. 8. Meditsiiniline süsi a 10 tbl. 2 orig. 9. Sol. Pipolpheni 2,5% - 1,0 5 orig. 10. Vesinikülihapend a 6 tbl. 4 orig. 11. Briljantroheline 3% a 10 ml 6 orig. 12. Jood 2 orig. 13. Erütromütsiinsalv 2 orig. 14. Silmatilgad (Sol. Sulfacyli 20% - a 1,0) 10 orig.