Vabariigi Valitsus — Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise eritingimused'1 — RT I, 100, 588

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505) § 31 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus sätestab keskkonnakaitsele suunatud riigiabi (edaspidi keskkonnakaitseabi) andmise eritingimused. Keskkonnakaitseabi antakse keskkonnakaitse investeeringuteks ja tegevuskulude katmiseks. (2) Keskkonnakaitse investeeringuteks käesoleva määruse tähenduses loetakse investeeringuid energia tootmiseks taastuvatest energiaallikatest (edaspidi taastuvenergia tootmine), energiasäästu meetmete rakendamiseks, soojuse ja elektri koostootmiseks, saastatud keskkonnaga tööstusalade puhastamiseks, ettevõtete ümberpaigutamiseks keskkonnakaitse eesmärgil ning muid keskkonnakaitseks suunatud investeeringuid. (3) Taastuvateks energiaallikateks käesoleva määruse tähenduses loetakse mittefossiilseid energiaallikaid (vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass). (4) Biomassiks käesoleva määruse tähenduses loetakse põllumajanduse ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat osa, samuti tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevaid komponente. (5) Energiasäästu meetmeteks käesoleva määruse tähenduses loetakse meetmeid, mis võimaldavad ettevõtjatel vähendada tootmises tarbitava kütuse kogust või kasutatavat energiahulka. (6) Riigiabi soojuse ja elektri koostootmiseks võib anda üksnes juhul, kui nende energialiikide üheaegsel tootmisel saavutatakse kõrgem summaarne kasutegur kui sama hulga elektrienergia tootmisel sama elektrivõimsusega elektrijaamas, kus elektri tootmise protsessist ülejääv soojus antakse täielikult üle ümbritsevasse keskkonda. (7) Summaarseks kasuteguriks käesoleva määruse tähenduses loetakse soojuse ja elektri koostootmisjaamast tarbijatele antud energiahulga suhet tarbitud tegeliku kütuse hulga ja kütuse püsirõhulise alumise kütteväärtuse korrutisse. (8) Määrust ei kohaldata riigi või Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest keskkonnakaitse infrastruktuuri objektide rajamiseks eraldatavatele investeeringutoetustele. (9) Keskkonnakaitse infrastruktuuri objektideks käesoleva määruse tähenduses loetakse keskkonnakaitsenõuete täitmiseks üldistes huvides vajalikke keskkonnaseadmeid ja -ehitisi. (10) Abi teavitamiskampaaniate korraldamiseks, mis tõstavad keskkonnaalast teadlikkust ja annavad asjakohast informatsiooni, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise, loodusressursside säilitamise või keskkonnasõbralike toodete kohta, ei loeta riigiabiks, kui see on üldise iseloomuga ja sellega ei mõjutata otseselt vastavat kaubaturgu ning abi andmisega ei kaasne üheselt tuvastatavat kasu teatud ettevõtjale. (11) Lõikes 1 sätestatud keskkonnakaitseabi võib rahandusminister lubada «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 3 punkti 3 alusel. § 2. Keskkonnakaitse investeeringuteks suunatud riigiabi lubatavad kulud (1) Rahandusminister võib lubada anda riigiabi keskkonnakaitse investeeringuteks, mis võimaldavad täita keskkonnanormatiive, kui ettevõtja viib riigiabi andmise tulemusena oma tegevuse keskkonnanormatiividega kooskõlla nende jõustumise tähtajaks. Pärast keskkonnanormatiivide jõustumise tähtaega tehtud investeeringuteks riigiabi anda ei ole lubatud. (2) Investeeringute puhul materiaalsetesse põhivaradesse on lubatavateks kuludeks maasse, hoonetesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, mille otsene eesmärk on vähendada keskkonna saastamist ja keskkonda häirivat tegevust või see likvideerida või rakendada keskkonnasõbralikke tootmisprotsesse ja tehnoloogiaid. (3) Investeeringute puhul immateriaalsetesse põhivaradesse on lubatavateks kuludeks kulud õiguse omandamiseks patentidele või oskusteabe kasutamiseks ning tegevuslubade omandamise jms kulud, kui selline vara on: 1) amortiseeritav; 2) soetatud turutingimustel kolmandatelt isikutelt, kelle üle ostja ei oma otsest või kaudset valitsevat mõju; 3) arvestatud ettevõtja varade hulka ning jääb abisaaja ettevõttesse vähemalt 5 aastaks. See tingimus ei kehti, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud. Kui vara müüakse 5 aasta jooksul vara soetamisest, tuleb müügist saadud tulu lubatavatest kuludest maha arvata ja riigiabi osaliselt või tervikuna tagasi maksta. (4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud lubatavatest kuludest arvatakse maha tulu, mis saadakse tootmisvõimsuse kasvust, investeeringu esimese viie aasta jooksul kokkuhoitud kuludest ja sama aja jooksul toodetud kõrvaltoodetest. (5) Lubatavateks kuludeks loetakse ainult neid kulusid, mis on otseselt seotud keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks vajalike täiendavate investeeringutega. (6) Taastuvenergia tootmise puhul loetakse lubatavateks kuludeks täiendavaid kulusid, mida taastuvenergia tootja kannab võrreldes ettevõtjaga, kes sama tootmisvõimsuse juures toodab energiat mittetaastuvast energiaallikast. (7) Kui keskkonnanormatiive ei ole kehtestatud, on lubatavad kulud investeeringukulud, mis on vajalikud kõrgema keskkonnakaitsetaseme saavutamiseks võrreldes tasemega, mille ettevõtja saavutaks ilma keskkonnakaitseabita. § 3. Keskkonnakaitse investeeringuteks suunatud riigiabi osakaal (1) Paragrahvi 2 lõike 1 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal lubatavates kuludes ei tohi Harjumaal (sealhulgas Tallinnas) asuvate ettevõtjate puhul ületada 50% ja teistes regioonides asuvate ettevõtjate puhul 60%. (2) Kui investeeringu teevad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, võib rahandusminister lubada 10 protsendipunkti võrra suuremat riigiabi osakaalu, kui on lõikes 1 sätestatud. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ettevõtjat. (3) Riigiabi brutosumma osakaal lubatavates kuludes arvutatakse enne otseste maksude mahaarvamist. Abi, mida antakse muus vormis kui otsene rahaline abi, teisendatakse sama väärtusega rahaliseks abiks. (4) Abi, mida antakse mitmes osas, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on «Konkurentsiseaduse» § 43 lõikes 2 nimetatud intress (riigiabi viiteintress), mis kehtis ajal, kui abi tehti kättesaadavaks. Otsest rahalist abi ei diskonteerita. § 4. Saastatud keskkonnaga tööstusalade puhastamiseks suunatud riigiabi lubatavad kulud ja osakaal (1) Kui saaste tekitajat pole võimalik kindlaks teha või kui saaste tekitaja ei ole suuteline puhastustöid finantseerima, võib rahandusminister lubada anda riigiabi maa omanikule või rentnikule kuni 100% lubatavatest kuludest ja lisatoetust kuni 15% puhastustööde maksumusest. (2) Saaste tekitajale saastatud ala puhastamise eest riigiabi anda ei ole lubatud. (3) Saastatud keskkonnaga tööstusalade puhastamiseks suunatud riigiabi lubatavad kulud on veekogude, põhjavee või pinnase keskkonnakahjustuse likvideerimise kulud. (4) Lõikes 3 nimetatud lubatavate kulude arvutamiseks lahutatakse puhastustööde maksumusest tööstusala puhastamisest tulenev maa väärtuse kasv. (5) Kui maa kuulub avalik-õiguslikku funktsiooni täitvale isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, ei loeta nendepoolset puhastustööde finantseerimist riigiabiks, välja arvatud juhul, kui pärast saastatud ala puhastamist müüakse see turuväärtusest madalama hinnaga. § 5. Ettevõtete ümberpaigutamiseks keskkonnakaitse eesmärgil suunatud riigiabi lubatavad kulud ja osakaal (1) Kui linnas või üle-euroopalise looduskaitsealade võrgustiku Natura 2000 piirkonnas asuva ettevõtte seaduslik tegevus tekitab olulist saastet, mistõttu on vajalik ettevõtte ümberpaigutamine sobivamasse piirkonda, võib rahandusminister lubada selleks anda riigiabi, kui ettevõtte asukoha muutmise põhjused on seotud keskkonnakaitsega ja asukoha muutmine toimub haldusakti või kohtuotsuse alusel. (2) Lubatavate kulude suuruse arvutamisel võetakse arvesse ümberpaigutamise tõttu mahajäetud ettevõtte või maa müügist või rentimisest saadav tulu, sundvõõrandamise puhul makstud hüvitise ja maa ostmise ning vana ettevõtte tootmisvõimsusele vastava uue ettevõtte projekteerimise või ostmisega seotud kulud. Täiendavalt võib arvesse võtta tulu, mis saadakse ettevõtte ümberpaigutamisega kaasnevast tehnoloogia parendamisest. (3) Kui haldusaktist või kohtuotsusest, millega antakse korraldus ettevõtte asukoha muutmiseks, tuleneb maa või hoonete rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine, võib lubatavate kulude arvutamisel arvesse võtta ettevõtjale lepingu lõpetamisest tulenevaid leppetrahve ja kahjuhüvitisi. (4) Lõike 1 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal lubatavates kuludes ei tohi Harjumaale (sealhulgas Tallinna) ümberpaigutatud ettevõtete puhul ületada 50% ja teistesse regioonidesse ümberpaigutatud ettevõtete puhul 60%. (5) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele võib rahandusminister ettevõtete ümberpaigutamiseks lubada lõikes 4 nimetatust 10 protsendipunkti võrra suuremat riigiabi osakaalu. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ettevõtjat. (6) Riigiabi brutosumma osakaal lubatavates kuludes arvutatakse enne otseste maksude mahaarvamist. Abi, mida antakse muus vormis kui otsene rahaline abi, teisendatakse sama väärtusega rahaliseks abiks. (7) Abi, mida antakse mitmes osas, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on «Konkurentsiseaduse» § 43 lõikes 2 nimetatud intress (riigiabi viiteintress), mis kehtis ajal, kui abi tehti kättesaadavaks. Otsest rahalist abi ei diskonteerita. § 6. Tegevuskulude katmiseks suunatud riigiabi üldtingimused (1) Tegevuskulude katmiseks suunatud riigiabi (edaspidi tegevusabi ) võib rahandusminister lubada anda jäätmekäitluseks, energiasäästu meetmete rakendamiseks, taastuvenergia tootmiseks ning soojuse ja elektri koostootmiseks. (2) Tegevusabiga kompenseeritakse ainult täiendavad kulud, mis tekivad võrreldes eelnevate perioodide tootmiskuludega, kusjuures kompenseerimisel arvestatakse ka antud toodete või teenuste turuhindu. (3) Tegevusabi eesmärgiks on toetada riigiabi saajat, et ta põhjendatud aja möödudes kehtestaks kulupõhised hinnad. (4) Tegevusabi võib anda kuni viie aasta jooksul, kusjuures: 1) esimesel aastal antakse riigiabi kuni 100% täiendavatest kuludest ja viienda aasta lõpuks on riigiabi järk-järgult jõudnud nulli või 2) ühelgi aastal ei ületa riigiabi 50% täiendavatest kuludest (edaspidi mittekahanev tegevusabi). § 7. Tegevusabi jäätmekäitluseks (1) Rahandusminister võib lubada anda tegevusabi jäätmekäitluseks, kui lisaks § 6 lõikes 4 sätestatud tingimustele on täidetud järgmised tingimused: 1) jäätmekäitlus on kooskõlas üleriigilise, maakonna, valla või linna jäätmekavaga; 2) jäätmetekitajad tasuvad jäätmekäitluse süsteemi kasutamise eest proportsionaalselt nende poolt toodetud jäätmete hulga või käitlemise maksumusega. (2) Jäätmekäitluseks antava riigiabi lubatavateks kuludeks on jäätmete liigiti kogumise, taaskasutamise ja töötlemisega seotud täiendavad kulud. § 8. Tegevusabi taastuvenergia tootmiseks või soojuse ja elektri koostootmiseks (1) Taastuvenergia tootmiseks või soojuse ja elektri koostootmiseks antava tegevusabi puhul võib rahandusminister § 6 lõikes 4 sätestatud tingimustel antava abi asemel lubada anda tegevusabi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud tingimustel ja ulatuses. (2) Kui tegevusabiga kompenseeritakse toodetud energia tootmiskulude ja turuhinna vahe, siis: 1) on tegevusabi maksimaalseks suuruseks ja lubatavateks kuludeks soojuse ja elektri koostootmisjaama, katlamaja või elektrijaama (edaspidi jaam) arvestuslik amortisatsioonisumma aastas; 2) tuleb abi suuruse määramisel arvesse võtta investeeringuabi, mida ettevõtja on varem saanud seoses uue jaama ehitamisega, kusjuures tegevusabi suurus ei tohi ületada uue jaama rajamiseks tehtud investeeringuid. Kui taastuvenergia allikaks on biomass, võib rahandusminister lubada tegevusabi, mille suurus ületab investeeringute suuruse. (3) Kui taastuvatest energiaallikatest energiat tootvad ettevõtjad (edaspidi taastuvenergia tootjad) saavad kaudselt kasu nende poolt toodetud energia garanteeritud nõudlusest hinnaga, mis on kõrgem kui tavapärastest energiaallikatest toodetud energia hind, siis: 1) peab riigiabi andja tõestama, et abi on vajalik taastuvenergia tootjate tegevusvõime tagamiseks; 2) võib riigiabi anda kuni kümneks aastaks. (4) Kui tegevusabi antakse taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate uute jaamade tegevuskulude katmiseks ulatuses, mis vastab uue jaama poolt ärahoitud arvestuslikele keskkonnakahjudele, siis: 1) ei tohi tegevusabi suurus ületada 0.79 krooni kWh kohta. Kui tegevusabi suurus ületab nimetatud suuruse, peab ettevõtja ületava osa ulatuses uuesti investeerima taastuvasse energiaallikasse; 2) peab tegevusabi olema osa riigiabi programmist, mille kestus ei ületa 5 aastat ja mille raames taastuvenergia tootjaid koheldakse ühtmoodi ning ühesugusest taastuvast energiaallikast energiat tootvatele ettevõtjatele antakse abi võrdsel alusel. (5) Lõikes 4 nimetatud ärahoitud arvestuslikud keskkonnakahjud on keskkonnakaitsekulud, mida tarbijad kannaksid, kui sama kogus energiat toodetaks jaamas, mis toodab energiat mittetaastuvast energiaallikast. (6) Paragrahvi 6 lõike 4 või käesoleva paragrahvi lõigete 2–4 alusel soojuse ja elektri koostootmiseks suunatud tegevusabi võib rahandusminister lubada vaid juhul, kui on täidetud § 1 lõikes 6 sätestatud tingimused ja kui toodetud elekter antakse üleriigilisse elektrienergia tootmise ja edastamise tehnilisse süsteemi ning soojuse ja elektri tootmiskulud ületavad turuhinna. § 9. Tegevusabi maksu või tasu maksmisest osalise või täieliku vabastamise vormis (1) Seaduse alusel keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatud maksu või tasu maksmisest osalise või täieliku vabastamise (edaspidi osaline või täielik vabastamine) vormis antava tegevusabi puhul võib rahandusminister § 6 lõikes 4 sätestatud tingimustel antava abi asemel lubada tegevusabi anda käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud tingimustel ja ulatuses. (2) Kui keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatakse uus maks või tasu, võib rahandusminister lubada mittekahanevat tegevusabi osalise või täieliku vabastamise vormis kuni kümneks aastaks tingimusel, et seaduse alusel sõlmitakse leping abisaava ettevõtjaga, milles ettevõtja kohustub saavutama keskkonnakaitse eesmärgid osalise või täieliku vabastamise kehtimise aja jooksul. (3) Kui keskkonnakaitse eesmärgil uue maksu või tasu kehtestamisel lõikes 2 nimetatud lepingut ei sõlmita, võib rahandusminister lubada mittekahanevat tegevusabi kuni kümneks aastaks ainult osalise vabastamise vormis tingimusel, et ettevõtja maksab pärast antud vabastamise kohaldamist üle 50 protsendi seadusega sätestatud maksu või tasu määrast. (4) Kehtiva maksu või tasu suhtes võib lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldada, kui üheaegselt on täidetud järgmised lisatingimused: 1) maksu või tasu kehtestamine avaldab keskkonnakaitsele olulist positiivset mõju; 2) osaline või täielik vabastamine on otsustatud maksu või tasu kehtestamisel või osutub osaline või täielik vabastamine vajalikuks majandustingimustes toimunud oluliste muutuste tõttu, mis seavad ettevõtja konkurentidega võrreldes ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Summa, mille osas kohustatud isik vabastatakse maksu või tasu maksmisest, ei tohi ületada majandustingimustes toimunud muutuste tõttu tekkinud kulude kasvu. (5) Kui osalist või täielikku vabastamist kohaldatakse, et soodustada energia tootmise protsesside ja tehnoloogiate kasutamist, mis ei rakenda taastuvaid energiaallikaid, kuid mille energiatõhusus on oluliselt suurem kui seni kasutusel olnud sarnase tööpõhimõttega seadmetel ja jaamadel, võib rahandusminister lubada osalist või täielikku vabastamist viieks aastaks. Kümneks aastaks võib nimetatud eesmärgil antavat osalist või täielikku vabastamist lubada vastavalt lõigetes 2–4 sätestatud tingimustele. § 10. Keskkonnakaitseabi osakaalu arvutamine Määruses sätestatud keskkonnakaitseabi osakaalu arvutamisel arvestatakse kogu saadava abiga, olenemata sellest, kas abi antakse üheaegselt mitme abiprogrammi alusel või riigi, kohaliku omavalitsusüksuse või Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest. § 11. Rakendussäte Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrus nr 301 «Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 78, 467) tunnistatakse kehtetuks. 1 «Ühenduse suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta» (EÜT C 37, 3.02.2001). Peaminister Siim KALLAS Rahandusminister Harri ÕUNAPUU Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN