Keskkonnaminister — Jahieeskirjade kinnitamine Jahieeskirjad

Jahieeskirjade kinnitamine Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 25.04.1997/40 (RTL 1997, 73, 418) 20.05.1997 21.12.1998/71 (RTL 1999, 2, 21) 08.01.1999 27.01.2000/11 (RTL 2000, 18, 228) 10.02.2000 Jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465) paragrahvi 21 lõigete 2 ja 3 ja paragrahvi 24 lõike 2 alusel ja täitmiseks määran: 1. Kinnitada Eesti Vabariigi jahieeskirjad (juurde lisatud). 2. [käesolevast tekstist välja jäetud] 3. [käesolevast tekstist välja jäetud] 3. [käesolevast tekstist välja jäetud] 4. [käesolevast tekstist välja jäetud] 5. [käesolevast tekstist välja jäetud] 6. [käesolevast tekstist välja jäetud] 7. [käesolevast tekstist välja jäetud] 8. [käesolevast tekstist välja jäetud] 9. [käesolevast tekstist välja jäetud] 10. Määrus jõustub 1. oktoobril 1995. a. Kinnitatud keskkonnaministri 15. juuni 1995. a. määrusega nr. 28 Jahieeskirjad I. ÜLDSÄTTED 1. Jahipidamine on ulukite jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisega on võrdsustatud jahimaal jahisaagi või jahipidamisvahenditega viibimine. Jahipidamiseks ei loeta linnadesse või teistesse asulatesse tunginud jahiulukite püüdmist, tabamist või surmamist, kui nad on ohtlikud inimestele, samuti avariiolukordades viga saanud jahiuluki surmamist ning jahimaal viibimist püssikotis oleva laadimata jahirelvaga või lõastatud jahikoeraga. Jahipidamiseks ei loeta ka relvastatud ametiisikute viibimist jahimaadel ametikohustuste täitmisel. 2. Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ning jahipidamiseks kasutatav ala. 3. Vigase või haige jahiuluki leidmisel annab loa selle hukkamiseks politseiasutus või maakonna keskkonnateenistus. Surnuna leitud või punktis 1 või käesolevas punktis eelnimetatud tingimustel hukatud jahiuluki, samuti leitud jahisaaduse (ulukiliha, nahk, sarved, välja arvatud heitsarved) omastamine on keelatud. Nendest tuleb kohe teatada jahipiirkonna valdajale ja vastava maakonna keskkonnateenistusele. [RTL 2000, 18, 228 - jõust.10.02.2000] 4. Jahiulukeid looduslikust elupaigast elusana ära tuua, hoida ja kasvatada võib keskkonnaministri loal. 5. Kahjustada või lõhkuda lindude, välja arvatud hallvares, looduslikke või tehispesi või korjata lindude, välja arvatud hallvares, mune võib keskkonnaministri loal. 6. Rahvusparkides ja looduskaitsealadel ning kasutamiseks väljaandmata jahipiirkondades korraldatakse jahipidamist ulukikahjustuste ilmnemisel ulukite arvukuse reguleerimiseks või teaduslikel eesmärkidel keskkonnaministri kehtestatud korras. 7. Jahti võib pidada isik, kellel on jahipidamise õigus (jahimees). Jahipidamise õigust tõendavateks dokumentideks on jahitunnistus, jahiluba (suurulukiküttimise luba või ulukiküttimise luba), jahirelvaluba ja koeraga jahipidamisel jahikoera pass (kutsikal sünnitunnistus). Jahipidamise õigust mitteomav isik võib osa võtta kollektiivjahist ajajana. 8. Maaomanik tohib jahitunnistuse, jahirelvaloa ja koeraga jahipidamisel jahikoera passi (kutsikal sünnitunnistus) olemasolul temale kuuluval ühes ringpiiris enam kui kahe hektari suurusel maaomandil jahti pidada seaduses ja käesolevates eeskirjades sätestatud korras jahiloata, välja arvatud jahipidamine suurulukitele. 9. Jahitunnistus on riiklik dokument, mille ettenäitajal on õigus saada jahiluba ja iseseisvalt jahti pidada. Jahitunnistuse saamise õigus on vähemalt 18 aasta vanusel, jahindusalased katsed sooritanud ja riigilõivu tasunud füüsilisel isikul. II. JAHILOAD 10. Jahiload on suurulukiküttimise luba ja ulukiküttimise luba (lisa 1). Suurulukiküttimise luba väljastatakse ainult käesolevate eeskirjade punktis 46 loetletud ulukite küttimiseks. 11. Jahiloa väljastab riigijahipiirkonna haldaja, rendijahipiirkonna rentnik või erajahipiirkonna valdaja. Jahipidamiseks jahiulukitele väljaspool jahiaega või kaitsealustele ulukitele antakse luba keskkonnaministri kehtestatud korras. 12. Jahiloa väljaandja peab pidama arvestust jahilubade väljaandmise ja tagastamise ning jahiloale kantud andmete kohta (lisa 2). 13. Jahiloa väljaandmisel kantakse loale: 1) loa väljaandja nimi ja asukoht; 2) loa omaniku ees- ja perekonnanimi; 3) loa väljaandmise aeg ning kehtivusaeg; 4) jahipidamiseks lubatud koht (jahipiirkond või selle osa); 5) küttida lubatud suuruluki liik ning vajaduse korral sugu ja vanusegrupp; teiste ulukite puhul liik ning vajaduse korral arv; 6) jahiloa väljastaja poolt, samuti jahirendilepinguga või jahiulukivarude kasutamise lepinguga või teiste õigusaktidega kehtestatud jahipidamise erinõuded; 7) juriidilisest isikust jahiloa väljaandja pitser ja väljaandva ametiisiku allkiri. 14. Jahiloale võib parandusi teha üksnes selle väljaandja. Jahiluba ei kuulu pikendamisele. 15. Jahiloa väljaandja säilitab jahiloa koopiaid, tagastatud jahilube ning jahinimekirju kolme aasta jooksul. 16. Isik, kellele suurulukiküttimise luba on välja antud, võib selle edasi anda jahipidamiseks teisele jahipidamise õigust omavale isikule. Jahiloa kasutamise seaduslikkuse eest vastutab isik, kellele jahiluba on edasi antud. Kollektiivjahi korral vastutab jahiloa kasutamise seaduslikkuse eest jahijuhataja. 17. Jahiloa hinna kehtestab jahiloa väljaandja. III. JAHI KORRALDAMINE 18. Jahi korraldamine ei tohi kahjustada teiste isikute seaduslikke õigusi ja vabadusi. Jahi korraldamisel lähtutakse jahimaakorralduskavast, jahirendilepingust ning maaomanike või -haldajate ja jahirentniku vahel sõlmitud lepingutest maa kasutamise võimaluste ja jahipidamise tingimuste kohta või jahiulukivarude kasutamise lepingutest. 19. Eraõigusliku isiku omandis oleval maa-alal, mis ei ole kehtestatud korras piiratud ega tähistatud, võib lepingu olemasolul jahti korraldada päikesetõusust päikeseloojanguni, kui maaomanik ja jahirentnik (jahiloa valdaja) ei ole kokku leppinud teisiti. 20. Eraõigusliku isiku kehtestatud korras piiratud ja tähistatud maa-alal võib jahti pidada maa-ala omaniku või -haldaja ning jahirentniku (jahiloa valdaja) poolt kokkulepitud korras. 21. Veekogu kallasraja kasutamist liikumiseks jahi käigus ei piirata. 22. Kollektiivjaht on mitme jahimehe osavõtt jahist koostatud jahinimekirja alusel, mille juurde on lisatud jahiluba (jahiload) ning jahijuhatajaks valitud jahimehe juhtimisel. Kollektiivjahti võib korraldada ainult suuruluki ja hundi küttimiseks. 23. Jahiluba avatakse iga jahipäeva alguses kuupäeva märkimisega loale. Kollektiivjahi korral tehakse loale märge jahinimekirja olemasolu kohta. Suurulukiküttimise loale kirjutab alla loa valdaja või jahijuhataja. 24. Jahijuhataja on kohustatud: 1) enne jahi algust instrueerima jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatavatest ulukitest ja loal märgitud erinõuetest. Instrueerimise kohta annavad jahist osavõtjad allkirja jahinimekirjale; 2) kontrollima jahimeestel jahipidamist õigustavate dokumentide olemasolu ning jahipidamisvahendite vastavust käesolevate eeskirjadega kehtestatud nõuetele. Jahimees, kelle jahipidamist õigustavad dokumendid või jahipidamisvahendid ei vasta käesolevate eeskirjade nõuetele, võib jahil osaleda ajajana; 3) kontrollima jahist osavõtjate riietuse vastavust jahieeskirjade punkti 51 nõuetele; 4) kõrvaldama jahist alkoholi, narkootiliste või psühhotoksiliste ainete tarvitamise tagajärjel joobeseisundis olevad isikud; 5) organiseerima jahi viisil, mis tagab jahist osavõtjate ning teiste isikute ohutuse; 6) kui jahipidamise käigus saab inimene vigastada, võtma tarvitusele kõik abinõud kannatanu abistamiseks ning sündmuse ja asjaolude esialgseks fikseerimiseks. Kõigist tulirelvaga seotud õnnetustest teatab jahijuhataja viivitamatult politseile ja jahipiirkonna valdajale. 25. Enne suurulukijahti informeerib jahiloa valdaja või jahijuhataja jahi ajast ja kohast maaomanikku või -haldajat juhul, kui selline nõue on jahipiirkonna valdaja ja maaomaniku või -haldaja vahelises lepingus. 26. Jahti tohib pidada jahiloal märgitud jahipiirkonnas või selle osas. 27. Jahist osavõtjad on kohustatud täitma kõiki jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi. 28. Põdra-, hirve-, karu- ja metsseajahil võib kütina viibida vaid laskekatse sooritamist tõendavat dokumenti omav jahimees. Laskekatse kehtivusajaks on kaks aastat. Vintraudse jahirelva kasutamisel on eelneva laskekatse sooritamine kohustuslik igasugusel jahil. 29. Suurulukijahil tehakse jahiloale märge uluki tabamise või haavamise kohta vahetult pärast lasu tulemuse kontrollimist. Suurulukit ei tohi tabamiskohast ära viia enne jahiloale tabamise kohta märke tegemist. Suuruluki haavamisel märgitakse jahiloale kohe haavamise kuupäev ja kellaaeg. 30. Suuruluki haavamisel tuleb jahti jätkata tema tabamiseni. Mittetabamisel 24 tunni jooksul pärast haavamist loetakse jahiluba kasutatuks. Haavatud suuruluki jälitamisel võib jahipiirkonnast välja minna. Haavatud suuruluki jälitamisel ei kohaldata käesolevate eeskirjade punkte 19, 20 ning 26. Haavatud suuruluki tabamisest jahiloal märkimata kohas teatab jahijuhataja (jahiloa valdaja) vastava jahipiirkonna valdajale. Haavatud suuruluki tabamisel märgitakse jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus uluk tabati. 31. Haavatud suuruluki mitteleidmisest teatab jahijuhataja (jahiloa valdaja) 24 tunni jooksul jahipiirkonna valdajale. 32. Teiste ulukite jahil on jahiloa valdaja (jahijuhataja) kohustatud tabatud uluki (ulukite) nimetuse, arvu ja võimaluse korral ka ulukite soo ning tabamise kuupäeva märkima jahiloale kohe pärast jahipäeva lõpetamist. 33. Jahimees, kelle nimele luba on antud, tagastab kasutatud jahiloa selle väljaandjale hiljemalt kümne päeva jooksul arvates suuruluki tabamisest (haavamisest) või jahiloal märgitud tähtaja lõppemisest. IV. JAHIPIDAMISVAHENDID 34. Jahipidamisel lubatud vahendid on: 1) kehtestatud korras jahirelvaks tunnistatud sile- ja vintrauaga tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv; 2) kehtestatud korras jahirelvaks tunnistatud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit; 3) püünised (kastlõksud, ondatramõrrad, piirdevõrgud, kopra eluspüügi kahvad, ulukit kohe surmavad püünisrauad (conibear-tüüpi ja selle tööpõhimõttega sarnased püünisrauad); 4) piirdelipud; 5) peibutusvahendid; 6) optilised sihikud, välja arvatud valgusvõimendusega optilised sihikud. 7) jahinoad; 8) jahikoerad. [RTL 1999, 2, 21 - jõust.08.01.1999] 35. Põtra, hirve, karu ja metssiga võib küttida sile- või vintraudse jahirelvaga. Vintraudse jahirelva kaliiber peab olema vähemalt 6,5 mm ning padrunis kasutatava kuuli kaal vähemalt 9,0 g. 36. Põtra, hirve, karu ja metssiga võib lasta ainult kuuliga. Neile peetaval jahil ei tohi jahirelva laadida ja tulistada täismantelkuuliga laetud padruniga. 37. Ääretulepadrunit võib kasutada ainult metsnugise, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude laskmisel. 38. Püünised tuleb paigutada selliselt, et need oleksid ohutud teistele loomaliikidele ning inimesele. Püünisel või varjatud püünise juures nähtaval kohal peab leiduma märgis jahitunnistuse numbriga, kusjuures peab olema tagatud märgise nähtavus, säilivus ja loetavus kogu püügiperioodi kestel. V. JAHIPIDAMISVIISID 39. Jahipidamise viisideks on hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, urujaht ning uluki püüdmine. 40. Keelatud on jahipidamine uluki elukeskkonda kahjustaval, hävitaval või üldohtlikul viisil, sealhulgas: 1) jahipidamine püünisraua, välja arvatud conibear-tüüpi või selle tööpõhimõttega sarnane ulukit kohe surmav püünisraud, iselaskja, lõhkelaengu, elektri, linnuliimi, mürgi, silmuse või püünisaugu abil; 2) uluki tagaajamine mootorsõidukiga ning laskmine mootorsõidukist või seda kasutades; 3) kunstliku valgusallika või peegli kasutamine uluki laskmisel; 4) uluki laskmine õhusõidukilt; 5) vibu, ammu, õhkrelva, püstoli, revolvri või helisummuti või lasersihikuga tulirelva kasutamine; 6) loodusõnnetuse eest põgeneva või abitus seisukorras oleva uluki püüdmine või laskmine; 7) kähriku, rebase või mägra uru lahtikaevamine vastavat jahiluba omamata. 41. Urujahil lahtikaevatud uruosad tuleb jahimehel kohe jahi lõppedes kinni ajada. 42. Jahipidamiseks teadusliku uurimistöö eesmärgil jahieeskirjade punktis 39 loetlemata jahipidamisviisiga ja jahieeskirjade punktis 34 loetlemata vahendiga võib anda loa keskkonnaminister. 43. Koeraga jahipidamine, välja arvatud urujaht, on lubatud jahipiirkonnas, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 500 hektarit. 44. Jahikoera võib kasutada haavatud või surnud uluki otsimiseks. Kui jahikoer murrab jahi ajal kähriku või mingi, loetakse murtud loom koera omaniku jahisaagiks, sõltumata jahi liigist, kusjuures selle kohta tehakse märge jahiloale. 45. Keelatud on koera hulkuda laskmine jahimaal. VI. JAHIULUKID JA JAHIPIDAMISE TÄHTAJAD 46. Suurulukid on: põder (Alces alces), punahirv (Cervus elaphus), metssiga (Sus scrofa), metskits (Capreolus capreolus), pruunkaru (Ursus arctos) ja ilves (Felis lynx). 47. Teised jahiulukid on: hunt (Canis lupus), rebane (Vulpes vulpes), kährik (Nyctereutes procyonoides), mäger (Meles meles), mink (Mustela vison), tuhkur (Mustela putorius), metsnugis (Martes martes), valgejänes (Lepus timidus), halljänes (Lepus europaeus), kobras (Castor fiber), ondatra (Ondatra zibethicus), kormoran (Phalacrocorax carbo), hallhaigur (Ardea cinerea), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), kanada lagle (Branta canadensis), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), laanepüü (Bonasa bonasia), nurmkana (Perdix perdix), lauk (Fulica atra), tikutaja (Gallinago gallinago), metskurvits (Scolopax rusticola), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), hõbekajakas (Larus argentatus), merikajakas (Larus marinus), kodutuvi (Columba livia f. domestica), kaelustuvi (Columba palumbus), hallrästas (Turdus pilaris), künnivares (Corvus frugilegus), hallvares (Corvus corone), ronk (Corvus corax), faasan (Phasianus colchicus). [RTL 1997, 73, 418 - jõust.20.05.1997] [RTL 1999, 2, 21 - jõust.08.01.1999] 48. Jaht on lubatud: 1) kaelustuvile peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahina ning kütkendatud jahikoeraga, välja arvatud hagijas, 1. augustist 31. oktoobrini; 2) kormoranile, hanelistele (hallhani, suur-laukhani, rabahani, kanada lagle, piilpart, sinikael-part, viupart, soopart, rägapart, luitsnokk-part, rääkspart, hahk, punapea-vart, tuttvart, merivart, mustvaeras, tõmmuvaeras, aul, sõtkas), laanepüüle, laugule, kajakalistele (naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, merikajakas), metskurvitsale, tikutajale peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahina ning jahikoeraga, välja arvatud hagijas, 20. augustist 31. oktoobrini, hanelistele, kajakalistele ja laugule merel, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel 30. novembrini. 3) nurmkanale ainult seisva linnukoeraga 1. septembrist kuni 31. oktoobrini; Muude lindude, kes ei ole kaitse all, laskmiseks nende arvukuse reguleerimise eesmärgil antakse luba keskkonnaministri kehtestatud korras. 4) rebasele ja kährikule peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahina aastaringselt; urujahina ning jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini. 5) metsnugisele ja tuhkrule kastlõksuga või puult või ehitisest ulukit kohe surmava püünisrauaga või varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1. novembrist 28. veebruarini; 6) mingile kastlõksuga või varitsus- ning hiilimisjahina aastaringselt; 7) mägrale urujahina 1. oktoobrist 28. veebruarini; 8) jänestele hagija, hurda või urukoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini; Tarastatud aiandis võib jäneste laskmist maakonna keskkonnaamet lubada aastaringselt. 9) ondatrale mõrra, piirdevõrgu, ulukit kohe surmava püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina 1. oktoobrist 28. veebruarini; 10) koprale mõrra, piirdevõrgu, püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina ning urukoeraga 1. augustist 15. märtsini. Kahjustuskohast võib kopra väljapüüki teostada aastaringselt maakonna keskkonnateenistuse loaga; 11) hundile kõigi lubatud viiside ja vahenditega, välja arvatud püünisrauaga, aastaringselt; 12) ilvesele peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujahina ning jahikoeraga 1. novembrist 28. veebruarini; 13) karule varitsus- ja hiilimisjahina 1. augustist 30. septembrini ning varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga, välja arvatud hagijas, 1. oktoobrist 31. oktoobrini; 14) põdrale peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahina 15. septembrist 30. septembrini; peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujahina ning jahikoeraga, välja arvatud hagijas, 1. oktoobrist 15. novembrini; 15) punahirvele peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahina 1. septembrist 30. septembrini; peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujahina ning jahikoeraga, välja arvatud hagijas, 1. oktoobrist 31. jaanuarini; 16) metsseale varitsus- ja hiilimisjahina aastaringselt, välja arvatud põrsastega emisele 1. veebruarist 30. septembrini; varitsus-, hiilimis- ja ajujahina ning jahikoeraga, välja arvatud hagijas, 1. oktoobrist 28. veebruarini; 17) metskitsele peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahina 1. juunist 15. novembrini, sellest: sokule 1. juunist 30. septembrini; kitsele ja tallele 1. septembrist 15. novembrini. 18) hallvaresele ja kodutuvile peibutus-, hiilimis- ja varitsusjahina või varesemõrraga aastaringselt; 19) hallhaigrule, künnivaresele ja hallrästale mittepesitsusajal arvukuse reguleerimise eesmärgil varitsus- ja hiilimisjahina maakonna keskkonnateenistuse loal; 20) valgepõsk-laglele 20. augustist kuni 31. oktoobrini kahjustuskohtades Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud limiitide ulatuses vastava maakonna keskkonnateenistuse loal; 21) faasanile hiilimis- ja varitsusjahina ning linnukoeraga 1. oktoobrist kuni 28. veebruarini. [RTL 1997, 73, 418 - jõust.20.05.1997] [RTL 1999, 2, 21 - jõust.08.01.1999] [RTL 2000, 18, 228 - jõust.10.02.2000] VII. JAHIOHUTUS 49. Iga jahimehe kohustuseks on tagada täielik ohutus jahil, jahirelva käsitsemisel ning hoidmisel. 50. Transpordivahendis, välja arvatud jahipidamisel paadist, linnades ja teistes asulates, samuti jahile minnes ja jahilt tulles peab jahirelv olema laadimatult püssikotis. Jahil laskekohtade vahetamisel võib jahirelv olla ka laadimatult transpordivahendis kotist väljas. Kogunemiskohtades ja puhkepeatustes tuleb jahirelva hoida laadimatult ja lahtimurtult. Relvad, mida konstruktsiooni tõttu ei saa lahti murda, peavad sel juhul olema avatud lukuga. Laadimatuks loetakse jahirelva, millel pole padruneid ei rauas ega relvale kinnitatud salves. 51. Kollektiivjahil suurulukitele (välja arvatud varitsusjahil kõrgistmelt) on jahist osavõtjad kohustatud kandma punast või oranþi pealiskuube või -vesti. [RTL 1999, 2, 21 - jõust.08.01.1999] 52. On keelatud: 1) viibida jahil joobeseisundis, olles tarvitanud alkoholi, narkootikume või psühhotoksilisi aineid; 2) anda ilma vastava loata jahirelva kasutamiseks teisele isikule; 3) jätta jahirelva järelevalveta teisele isikule kättesaadavasse kohta; 4) suunata jahirelva inimesele; 5) pidada jahti rikkis jahirelvaga; 6) tulistada hääle või okste (heina, kõrkjate jm.) liikumise peale või halvasti nähtava kogu pihta (udus, sajus, vastu päikest jne.), samuti nähtavate hoonete suunas; 7) lüüa haavatud ulukit jahirelvaga; 8) ületada takistusi (kraave, purdeid, tarasid jne.) laetud jahirelvaga; 9) panna käest ära laetud jahirelva; 10) lahkuda omavoliliselt laskekohalt enne aju lõppemist; 11) tulistada ajajate suunas, kui pole eelnevalt veendutud täielikus ohutuses; 12) ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud juhul, kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit; 13) määrata kütiliiniks intensiivselt kasutatavaid riigimaanteid; 14) alustada haavatud uluki jälitamist enne aju lõppemist; 15) tulistada üle paadis viibivate inimeste või nende vahelt, samuti paadis püsti seistes ja vahetada paadis kohti, kui seal on kasvõi üks laetud tulirelv; 16) enne vastavat märguannet ületada ajajatel kütiliini. VIII. VASTUTUS 53. Jahieeskirjade rikkumisel kohaldatakse süüdlase suhtes kriminaal-, tsiviil- ja haldusvastutust vastavalt seadustele. 54. Jahieeskirjadest kinnipidamist kontrollivad jahikorralduse seaduses ja teistes seadustes sätestatud järelevalveorganid ja ametiisikud.