Vabariigi Valitsus — Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum Eesti osalemise kohta ühenduse energiakasutuse tõhustamise programmis (SAVE) (1998-2002) — RT II, 2002, 35, 170

"Euroopa Ühenduse ja Eesti vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi Eesti osalemise kohta ühenduse energiakasutuse tõhustamise programmis (SAVE) (1998-2002)" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Alla kirjutatud 24. oktoobril 2002. a, jõustunud 1. jaanuaril 2002. a Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi komisjon), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ja Eesti Valitsus teiselt poolt, arvestades, et: (1) Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu 27. veebruari 2002. aasta otsus nr 3/2002, mis käsitleb Eesti ühenduse programmides osalemise üldisi tingimusi, eelkõige selle artikkel 5, annab komisjonile ja Eesti pädevatele asutustele õiguse kindlaks määrata igas konkreetses programmis osalemise eritingimused, sealhulgas rahalise osamaksu küsimused; (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2000. aasta otsusega nr 647/2000/EÜ* loodi energiakasutuse tõhustamise mitmeaastane programm (SAVE) (1998–2002), on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Programm Eesti osaleb energiakasutuse tõhustamise mitmeaastases programmis (SAVE) (1998–2000) (edaspidi programm) vastavalt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu 27. veebruari 2002. aasta otsusega nr 3/2002 kehtestatud üldpõhimõtetele Eesti osalemiseks ühenduse programmides ning vastavalt käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi artiklis 2 sätestatud tingimustele. Artikkel 2. Programmis osalemise tingimused 1. Eesti osaleb kõnealuses programmis vastavalt neile eesmärkidele, kriteeriumidele, korrale ja tähtaegadele, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2000. aasta otsuses nr 647/2000/EÜ**. 2. Nõuetele vastavate Eesti asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute taotluste esitamise, hindamise ja valiku tingimused on samad, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide korral nõuetele vastavate institutsioonide, organisatsioonide ja üksikisikute suhtes. 3. Programmis osalemiseks tasub Eesti igal aastal Euroopa Liidu üldeelarvesse osamaksu. 4. Eesti osamaks seoses programmis osalemise ja selle rakendamisega lisatakse summale, mis on igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves ette nähtud kulukohustuste assigneeringutena selleks, et täita rahalisi kohustusi, mis tulenevad mitmesugustest programmi rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks vajalikest meetmetest. 5. Taotluste, lepingute ja aruannetega seotud toimingute ning programmi muude haldusaspektide puhul kasutatakse üht ühenduse ametlikest keeltest. Artikkel 3. Osamaks Eesti osamaksu reguleerivad eeskirjad on esitatud I lisas. Osa nimetatud osamaksust võidakse rahastada ühenduse välisabi vahenditest, kui Eesti esitab sellekohase taotluse. Artikkel 4. Aruandlus ja hindamine Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Euroopa Ühenduste Kontrollikoja kohustusi seoses programmi järelevalve ja hindamisega, kontrollitakse Eesti osalemist programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates sellesse komisjoni ja Eesti. Eesti esitab komisjonile vastavad aruanded ja võtab osa teistest ühenduse poolt selle programmiga seoses sätestatud konkreetsetest meetmetest. Artikkel 5. Lõppsätted Käesolevat vastastikuse mõistmise memorandumit kohaldatakse programmi kehtivuse ajal alates 1. jaanuarist 2002. Kui Euroopa Ühendus otsustab seda kehtivusaega pikendada ilma programmis olulisi muudatusi tegemata, pikeneb automaatselt ka käesoleva memorandumi kohaldamisaeg, kui kumbki pool seda ei denonsseeri. Lisa moodustab käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi lahutamatu osa. Käesolevat vastastikuse mõistmise memorandumit võib muuta ainult kirjalikult poolte kokkuleppe alusel. Tallinn Brüssel 1. oktoober 2002 24. oktoober 2002 Eesti valitsuse nimel Euroopa Ühenduse eest, Komisjoni nimel Liina TÕNISSON Loyola De PALACIO Eesti majandusminister ning teede- ja sideminister asepresident, transpordi ja energeetikaga tegelev komisjoni liige * EÜT L 79, 30.03.2000, lk 6. ** Otsuse 647/2000/EÜ tõlge eesti keelde on lisatud käesolevale memorandumile. I lisa EESKIRJAD, MIS REGULEERIVAD EESTI OSAMAKSU ENERGIAKASUTUSE TÕHUSTAMISE MITMEAASTASES PROGRAMMIS (SAVE) 2002 1. Osamaks, mille Eesti peab tasuma Euroopa Liidu üldeelarvesse, et osaleda programmis, on järgmine: 28 537 eurot 2002. aastal. 2. Eesti osamaks läheb – ühist huvi pakkuvate projektide ettevalmistamiseks, teostatavusuuringuteks, arendamiseks ja rakendamiseks, samuti programmis ettenähtud horisontaalmeetmete arendamiseks ja rakendamiseks. 3. Lähetuskulud ja päevarahad, mida Eesti esindajad ja eksperdid vajavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2000. aasta otsuse nr 647/2000/EÜ artiklis 6 nimetatud komitee töös vaatlejana osalemiseks ning teistest programmi rakendamisega seotud kohtumistest osavõtuks, hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes. 4. Eesti osamaksu haldamisel kohaldatakse Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kehtivat finantsmäärust. 5. Komisjon esitab pärast käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist ja iga järgmise eelarveaasta alguses Eestile rahastamisnõude, mis vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt vastab Eesti osamaksule programmi eelarves. 6. Osamaks makstakse eurodes komisjoni eurokontole. 7. Eesti tasub oma osamaksu iga-aastaste kulude katmiseks vastavalt rahastamisnõudele hiljemalt kolm kuud pärast nõude esitamist. Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Eesti maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates. Intressimäär on sama suur kui maksetähtpäeval Euroopa Keskpanga eurodes tehtavate põhiliste refinantseerimistehingute puhul kehtiv intress, pluss 1,5 protsenti. Kui Eesti viivitab osamaksu tasumisega, võib komisjon peatada maksed Eestis abi saavatele isikutele. Kui osamaksu tasumisega viivitamine võib märkimisväärselt kahjustada programmi rakendamist ja haldamist, võib komisjon selleks aastaks peatada Eesti osalemise programmis. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS NR 647/2000/EÜ, MILLEGA VÕETAKSE VASTU ENERGIAKASUTUSE TÕHUSTAMISE MITMEAASTANE PROGRAMM (SAVE) (1998–2000) 28. veebruar 2000 Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,1 võttes arvesse regioonide komitee arvamust,2 toimides asutamislepingu3 artiklis 251 sätestatud korras vastavalt lepituskomisjonis 9. detsembril 1999 heakskiidetud ühistekstile ning arvestades, et: 1) asutamislepingu artiklis 174 on sätestatud, et ühenduse meetmete üks eesmärke on tagada loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; 2) 29. oktoobril 1990 toimunud koosolekul seadis nõukogu eesmärgi stabiliseerida 2000. aastaks süsinikdioksiidi heitmete koguhulk ühenduses tervikuna 1990. aasta tasemele; 3) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokollis on ühenduse ja selle liikmesriikide jaoks sätestatud täiendavad kohustused vähendada kasvuhoonegaaside heitmete hulka; 4) süsinikdioksiidi heitmete hulga märkimisväärseks vähendamiseks ühenduses tuleb teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige seepärast, et johtuvalt energiatarbimisest suureneb süsinikdioksiidi heitmete hulk tavapärase majanduskasvu korral ajavahemikus 1995–2000 eeldatavasti ligikaudu 3%; seepärast on täiendavad meetmed hädavajalikud; 5) nõukogu otsusega 93/389/EMÜ4 loodi ühenduse süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve süsteem; 6) 8. veebruari 1990. aasta teatises energia ja keskkonna kohta rõhutas komisjon, et tulevikus energia negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks tehtavate jõupingutuste nurgakivi on energiakasutuse tõhusus. 29. aprilli 1998. aasta komisjoni teatises «Energiakasutuse tõhusus Euroopa Ühenduses. Teel energia mõistliku kasutamise strateegia poole» rõhutati energiakasutuse tõhususe majanduslikku potentsiaali, et seeläbi juhtida tähelepanu energiakasutuse tõhususe soodustamisele; 7) kiiresti tuleb tõhustada energiahaldamist, mis võimaldaks eelkõige ära kasutada energiaintensiivsuse vähendamise suurt potentsiaali, et seeläbi aidata kaasa keskkonnakaitsele, energiaga varustamise suuremale kindlusele ja säästvale arengule; 8) komisjon edastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule 11. jaanuari 1995. aasta rohelises raamatus ja 13. detsembri 1995. aasta valges raamatus oma seisukohad ühenduse energiapoliitika tuleviku ning energiasäästu ja tõhusa energiakasutuse meetmete osa kohta; 9) asutamislepingu artiklis 158 on sätestatud, et ühendus peab töötama välja ja järgima meetmeid majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning et ühendus peaks eelkõige ühtlustama eri regioonide arengutasemed ja vähendama mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades; nimetatud meetmed hõlmavad muu hulgas energiasektorit; 10) otsusega 91/565/EMÜ5 ja otsusega 96/737/EÜ6 võttis nõukogu vastu ühenduse energiakasutuse tõhustamise programmi (SAVE), mille eesmärk on tugevdada energiakasutuse tõhustamise infrastruktuure ühenduses; 11) SAVE-programm on oluline ja vajalik energiatõhususe suurendamise vahend; 12) seepärast tuleks nõukogu otsusega 1999/21/EÜ, EURATOM 7 vastuvõetud energiasektori meetmete mitmeaastase raamprogrammi (1998–2002) alusel näha ette energiaressursside mõistliku ja tulemusliku kasutamise edendamise eriprogramm; nimetatud eriprogramm asendaks vastava praegu kehtiva dokumendi; 13) ühendus tunnistas, et SAVE-programm on oluline element ühenduse süsinikdioksiidi heitmete vähendamise strateegias. Komisjoni 8. mai 1991. aasta teatises Euroopa Ühenduse tegevusest piirkondlike energiaprogrammide valdkonnas, nõukogu järeldustes nimetatud teatise kohta ja Euroopa Parlamendi 16. juuli 1993. aasta resolutsioonis8 on sedastatud, et kõnealuseid meetmeid tuleks järgida, laiendada ja kasutada ühenduse energiastrateegia toetamiseks; kõnealune piirkondlikke meetmeid käsitlev algatus peaks praeguseks olema programmi lahutamatu osa; 14) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamise viiendat raamprogrammi (1998–2002) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 1998. aasta otsuse nr 182/1999/EÜ9 rakendamiseks vastu võetud nõukogu 25. jaanuari 1999. aasta otsuses 1999/170/EÜ, millega on vastu võetud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning energia, keskkonna ja säästva arengu tutvustamise eriprogramm (1998–2002),10 pööratakse erilist tähelepanu tõhusa energiakasutusega ja taastuvate energiakandjatega seotud tehnoloogiatele; SAVE-programm on kõnealust programmi täiendav tegevusvahend; 15) SAVE-programmi eesmärk on parandada energia lõpptarbimise intensiivsust täiendavalt ühe protsendipunkti võrra aastas lisaks edasiminekule, mida oleks muidu saavutatud; 16) 15.–16. detsembri 1994. aasta istungjärgul tõdes nõukogu, et süsinikdioksiidi heitmete koguse stabiliseerimine on võimalik vaid kõigi energia tootmise, muundamise, transportimise ja tarbimise tasandite pakkumisel ja nõudlusel põhineva kooskõlastatud meetmete paketi abil, mille eesmärk on energiatõhususe ja mõistliku energiakasutuse suurendamine ja taastuvenergia kasutamine, ning et kohalikud energiahaldamise programmid kuuluvad selliste meetmete hulka; 17) 10. oktoobri 1999. aasta resolutsioonis komisjoni energiapoliitikat käsitleva rohelise raamatu11 kohta leidis Euroopa Parlament, et tuleb sõnastada energiatõhususe ja -säästmise eesmärgid ja ühisprogramm, mis oleksid kooskõlas Rio de Janeiros (1992), Berliinis (1995) ja seejärel Kyotos (1997) kokkulepitud kasvuhoonegaaside heitmeid käsitlevate eesmärkidega, tegi ettepaneku luua programm SAVE II, millel oleks märkimisväärselt rohkem vahendeid kui programmil SAVE I, ja nõudis, et komisjon muudaks oma rolli energiasäästmise ja energiatõhususe valdkonnas selgemaks praktiliste projektide käivitamisega; 18) energiakasutuse suurem tõhusus mõjutab positiivselt nii keskkonda kui ka energiavarustuse kindlust, mis on oma olemuselt ülemaailmsed nähtused; parimate tulemuste saavutamine eeldab kõrgetasemelist rahvusvahelist koostööd; 19) kui suurendada lõppnõudluse energiatõhusust 5% lisaks tavapäraselt eeldatavale vähendamisele, saaks süsinikdioksiidi heitmete hulka aastaks 2000 vähendada 180–200 miljoni tonni võrra; energiaressursside tulemusliku ja mõistliku kasutamise korral võiksid nimetatud numbrid olla veelgi suuremad; 20) poliitilistel ja majanduslikel kaalutlustel oleks soovitav vastavalt 21.–22. juuni 1993. aasta Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni istungjärgu otsustele, mida kinnitasid sellele järgnenud ülemkogud, ja vastavalt komisjoni 1994. aasta maikuu vastavasisulisele teatisele avada programm ka assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele ning samuti Küprosele; 21) tagamaks, et ühenduse abi kasutatakse tulemuslikult ja tööd ei kattu omavahel, kindlustab komisjon selle, et projektid läbivad põhjaliku eelhindamise; komisjon jälgib ja hindab süstemaatiliselt toetatavate projektide ja taastuvate energiaallikate valdkonna täiendavate meetmete arengut ja tagajärgi; 22) käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused12; 23) käesoleva otsusega kehtestatakse kogu programmi kehtivusajaks finantssüsteem, mis kujutab endast eelarveasutusele eelarvemenetluseks peamist juhist Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja -menetluse parandamise kohta)13 punkti 33 tähenduses; 24) käesolev otsus asendab otsuse 96/737/EÜ, mis tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada, on vastu võtnud käesoleva otsuse. Artikkel 1 1. Aastatel 1998–2002 rakendab ühendus energiasektori meetmete raamprogrammi osana eriprogrammi, mis toetab seadusandlikke ja muid meetmeid, et soodustada energiaressursside mõistlikku kasutamist (edaspidi SAVE-programm). Lisaks nõukogu otsuse 1992/21/EÜ, EURATOM artikli 1 lõikes 2 loetletud esmatähtsatele eesmärkidele tegeleb SAVE-programm järgmisega: a) aitab kaasa energiatõhususe meetmetele kõigis sektorites; b) soodustab era- ja avaliku sektori tarbijate ning tööstuse investeeringuid energia säästmisse; c) loob tingimused energia lõpptarbimise intensiivsuse parandamiseks. 2. Ühendus rahastab SAVE-programmi raames abinõusid ja meetmeid, mis on kooskõlas käesoleva otsuse eesmärkidega. Artikkel 2 SAVE-programmi raames rahastatakse järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid energiatõhususe abinõusid ja meetmeid: a) uuringud ja muud nendega seotud toimingud, mille eesmärk on võtta kasutusele, rakendada, täiendada ja hinnata ühenduse energiatõhususe suurendamise meetmeid (näiteks vabatahtlikke lepinguid, sealhulgas nendega seotud eesmärke ja nende järelevalvet, standardimisorganite volitusi, ühishankeid ja õigusakte), uuringud energia hinna mõjust energiatõhususele, uuringud, mille eesmärk on muuta energiatõhusus ühenduse programmide üheks kriteeriumiks, ja rahvusvahelise tasandi koordineerimist eeldavad uuringud; b) sihtotstarbelised sektoripõhised katsemeetmed, mille eesmärk on kiirendada investeeringuid energiatõhususse ja/või energiakasutusmudelite parandamisse ja mille viivad ellu avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ettevõtted või organisatsioonid, sealhulgas vajaduse korral kohalikud sõltumatud energiakeskused või -agentuurid, või olemasolevad ühenduse võrgustikud või projektide elluviimiseks loodud organisatsioonide ja/või ettevõtete ajutised rühmitused; c) ühenduse poolt kogemuste vahetamisele kaasaaitamiseks esitatud meetmed, mille eesmärk on parandada rahvusvaheliste, ühenduse, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete koordineerimist asjakohaste teabelevitamise vahendite abil; d) punktis c kirjeldatud meetmete sarnased meetmed, mille on esitanud muud organid peale komisjoni; e) energiatõhususe vallas tehtavate edusammude järgimine ühenduses ja eri liikmesriikides ning SAVE-programmi raames võetud abinõude ja meetmete pidev hindamine ja järelevalve nende üle, sealhulgas mõõtmised (näiteks energiaauditid) enne ja pärast meetmete rakendamist, sekkumist, stiimulite kohaldamist, vms; f) konkreetsed meetmed energiahaldamise tõhustamiseks piirkondade ja linnade tasandil, et saavutada energiatõhususe valdkonnas suurem ühtekuuluvus liikmesriikide ja eri piirkondade vahel. Artikkel 3 1. Kõik artikli 2 punktides a, c ja e nimetatud abinõude ja meetmetega seotud kulud rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest. 2. Artikli 2 punktides b, d ja f nimetatud abinõude ja meetmete rahastamise osakaal on kuni 50% nende kogumaksumusest. 3. Ülejäänud summad artikli 2 punktides b, d ja f nimetatud abinõude ja meetmete rahastamiseks võivad pärineda kas avalikust või erasektorist või neist mõlemast. Artikkel 4 1. SAVE-programmi rakendamise finantsraamistikuks artiklis 1 sätestatud ajavahemikus määratakse 66 miljonit eurot. 2. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires. Artikkel 5 1. Komisjon vastutab SAVE-programmi rahastamise ja rakendamise eest. Lisaks sellele tagab komisjon, et SAVE-programmi alusel võetavad meetmed läbivad eelhindamise, nende üle teostatakse järelevalvet ja seejärel antakse neile hinnang, mis hõlmab pärast projekti lõpetamist hinnangut selle mõjule, rakendamisele ja sellele, kas esialgsed eesmärgid on saavutatud. 2. Valitud toetusesaajad esitavad komisjonile aruanded iga kuue kuu järel ja pärast projekti lõpetamist. 3. Kõigi artiklis 2 nimetatud abinõude ja meetmete toetamise suhtes kohaldatavad tingimused ja suunised määratakse kindlaks igal aastal, võttes arvesse järgmist: – tasuvuskriteerium, säästupotentsiaal ja keskkonnamõju, eelkõige süsinikdioksiidi heitmete hulga vähendamine; – artiklis 7 osutatud prioriteetide nimekiri; – liikmesriikide ühtekuuluvus energiatõhususe vallas. Kõnealuste tingimuste ja suuniste kindlaksmääramisel abistab komisjoni artiklis 6 nimetatud komitee. Artikkel 6 SAVE-programmi rakendamisel abistab komisjoni nõukogu otsuse 1999/21/EÜ, EURATOM artiklis 4 nimetatud komitee. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. Komitee koostab oma töökorra. Artikkel 7 Komisjon koostab iga aasta SAVE-programmi rahastamisprioriteetide nimekirja. Kõnealuse nimekirja koostamisel võetakse liikmesriikide esitatud kokkuvõtlike iga-aastaste andmete põhjal arvesse vastastikust täiendavust SAVE-programmi ja riiklike programmide vahel. Eelistatakse selliseid valdkondi, kus kokkulangevus on võimalikult suur. Prioriteetide nimekirja koostamisel abistab komisjoni artiklis 6 nimetatud komitee. Artikkel 8 SAVE-programmi rakendamise kontrollimine ning sisemine ja väline hindamine toimub kooskõlas nõukogu otsuse 1999/21/EÜ, EURATOM artikli 5 sätetega. Artikkel 9 Assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid võivad SAVE-programmis osaleda kooskõlas assotsieerumislepingute lisaprotokollides või assotsieerumislepingutes sätestatud ühenduse programmides osalemist käsitlevate tingimustega, sealhulgas finantssätetega. SAVE-programmis võib osaleda ka Küpros lisaassigneeringute alusel ja vastavalt samadele reeglitele, mida kohaldatakse EFTA/EMP riikide suhtes, ning kõnealuse riigiga kokku lepitava korra kohaselt. Artikkel 10 Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Artikkel 11 Nõukogu otsus 96/737/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Artikkel 12 Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 28. veebruar 2000. Euroopa Parlamendi nimel president N. FONTAINE Nõukogu nimel eesistuja J. PINA MOURA 1 EÜT C 214, 10.07.1998, lk 44. 2 EÜT C 315, 13.10.1998, lk 1. 3 Euroopa Parlamendi 11. märtsi 1999. aasta arvamus (EÜT C 175, 21.06.1999, lk 269); nõukogu 28. juuni 1999. aasta ühisseisukoht (EÜT C 232, 13.08.1999, lk 20) ja Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 1999. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 24. jaanuari 2000. aasta otsus ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2000. aasta otsus. 4 EÜT L 167, 9.07.1993, lk 31. 5 EÜT L 307, 8.11.1991, lk 34. 6 EÜT L 335, 24.12.1996, lk 50. 7 EÜT L 7, 13.01.1999, lk 16. 8 EÜT C 255, 20.09.1993, lk 252. 9 EÜT L 26, 1.02.1999, lk 1. 10 EÜT L 64, 12.03.1999, lk 58. 11 EÜT C 287, 30.10.1995, lk 34. 12 EÜT L 184, 17.07.1999, lk 23. 13 EÜT C 172, 18.06.1999, lk 1. MEMORANDUM OF UNDERSTANDING BETWEEN THE EUROPEAN COMMUNITY AND ESTONIA ON ESTONIA’S PARTICIPATION IN THE COMMUNITY PROGRAMME FOR THE PROMOTION OF ENERGY EFFICIENCY (SAVE) (1998 TO 2002) The Commission of the European Communities, hereinafter referred to as “the Commission”, on behalf of the European Community, of the one part, and the Government of Estonia, of the other part, Whereas (1) Council Decision No 3/2002 of the EU-Estonia Association Council of 27 February 2002 on the general conditions for the participation of Estonia in Community programmes, in particular Article 5 thereof, allows the Commission and the competent authorities of Estonia to determine the specific terms and conditions, including financial contribution, with regard to such participation in each particular programme, (2) The multiannual programme for the promotion of energy efficiency (SAVE) (1998 to 2002) was established by Decision No 647/2000/EC of the European Parliament and of the Council of 28 February 2000* Have agreed as follows: Article 1. Programme Estonia shall participate in the multiannual programme for the promotion of energy efficiency (SAVE) (1998 to 2002), (hereinafter called “the Programme”), in accordance with the conditions laid down in Council Decision No 3/2002 of the EU-Estonia Association Council of 27 February 2002 establishing the general principles for the participation of Estonia in Community programmes, and under the terms and conditions referred to in Article 2 of this Memorandum of Understanding. Article 2. Terms and conditions with respect to participation in the Programme 1. Estonia shall participate in the activities of the Programme in conformity with the objectives, criteria, procedures and deadlines as defined in Decision No 647/2000/EC of the European Parliament and of the Council of 28 February 2000. 2. The terms and conditions applicable to the submission, assessment and selection of applications by eligible institutions, organisations and individuals of Estonia shall be the same as those applicable to eligible institutions, organisations and individuals of the Member States of the European Union. 3. To participate in the Programme, Estonia shall pay every year a financial contribution to the General Budget of the European Union. 4. The financial contribution of Estonia in respect of its participation and implementation of the Programme shall be added to the amount earmarked each year in the General Budget of the European Union for commitment appropriations to meet the financial obligations arising out of different forms of measures necessary for the execution, management and operation of the Programme. 5. One of the official languages of the Community shall be used for the procedures related to requests, contracts and reports, as well as for other administrative aspects of the Programme. Article 3. Financial contribution The rules governing the financial contribution of Estonia are set out in Annex I. Part of that financial contribution may be financed under the relevant Community external aid instrument, if Estonia so requests. Article 4. Reporting and evaluation Without prejudice to the responsibilities of the Commission and the Court of Auditors of the European Communities in relation to the monitoring and evaluation of the Programme, the participation of Estonia in the Programme shall be continuously monitored on a partnership basis involving the Commission and Estonia. Estonia shall submit to the Commission relevant reports and take part in other specific activities provided for by the Community in the context of that Programme. Article 5. Final provisions This Memorandum of Understanding shall apply for the duration of the Programme, starting from 1 January 2002. Nevertheless, should the European Community decide to extend the duration without any substantial change within the Programme, this Memorandum would also be extended correspondingly and automatically if no Party denounces it. The annex forms an integral part of this Memorandum of Understanding. This Memorandum of Understanding may only be amended in writing by common consent of the parties. This Memorandum of Understanding shall take effect from 01 January 2002. Done at Tallinn Done at Brussels on 01.10.2002 on 24.10.2002 For the Government of Estonia For the Commission, on behalf of the European Community, Ms Liina TÕNISSON Loyola De PALACIO Minister of Economic Affaires and Transport and Communications of Estonia Vice-President, Member of the Commission for Transport and Energy * OJ L 79, 30.3.2000, p. 6. Annex I RULES GOVERNING THE FINANCIAL CONTRIBUTION OF ESTONIA IN THE MULTIANNUAL PROGRAMME FOR THE PROMOTION OF ENERGY EFFICIENCY (SAVE) 2002 1. The financial contribution to be paid by Estonia to the General Budget of the European Union to participate in the Programme shall be the following: EUR 28 537 for the year 2002. 2. The contribution of Estonia shall cover – costs related to the preparation, feasibility, development and execution of the projects of common interest, as well as for the development and implementation of horizontal measures as foreseen in the Programme. 3. Travel costs and subsistence costs incurred by representatives and experts of Estonia for the purposes of taking part as observers in the work of the committee referred to in Article 6 of Decision No 647/2000/EC of the European Parliament and of the Council of 28 February 2000 or other meetings related to the implementation of the Programme shall be reimbursed by the Commission on the same basis as and in accordance with the procedures currently in force for representatives of the Member States of the European Union. 4. The Financial Regulation applicable to the General Budget of the European Union shall apply to the management of the contribution of Estonia. 5. When this Memorandum of Understanding takes effect and at the beginning of each subsequent budgetary year, the Commission shall send to Estonia a call for funds corresponding to its contribution of the costs covered by this Memorandum of Understanding. 6. That contribution shall be paid in Euro to a Euro denominated bank account of the Commission. 7. Estonia shall pay its contribution to the annual costs in accordance with the call for funds request no later than three months after the date of the call. Any delay in the payment of the contribution shall give rise to the payment of default interest by Estonia on the outstanding amount from the due date. The interest rate shall be the rate applied by the European Central Bank to its main refinancing operations in Euro on the due date, increased by 1.5 percentage points. In case of a delay in the payment of the contribution by Estonia, the Commission may also suspend payments to Estonian beneficiaries. In case the delay in the payment of the contribution is such that it may significantly jeopardise the implementation and management of the programme, participation in the programme of Estonia for the concerned year may be suspended by the Commission.