Vabariigi Valitsus — Vastastikuse mõistmise memorandum Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel Eesti ühinemise kohta Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda mitmeaastase raamprogrammiga, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002-2006) — RT II, 2002, 35, 169

"Vastastikuse mõistmise memorandumi Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel Eesti ühinemise kohta Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda mitmeaastase raamprogrammiga, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002-2006)" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine Teadaanne välislepingu jõustumise kohta Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ning Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi Eesti) teiselt poolt, arvestades, et EL–Eesti assotsiatsiooninõukogu 27. veebruari 2002. aasta otsusega 3/2002 on kehtestatud üldpõhimõtted Eesti osalemiseks ühenduse programmides ning jäetud komisjonile ja Eesti pädevatele asutustele õigus määrata igas konkreetses programmis osalemise eritingimused, sealhulgas osamaksu küsimused; Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuues mitmeaastane raamprogramm, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006), kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsusega 1513/2002/EÜ,* on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Programm Eesti ühineb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda mitmeaastase raamprogrammiga, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (edaspidi EÜ raamprogramm) ning mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1513/2002, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide EÜ kuuendas raamprogrammis (2002–2006) osalemise ning programmi uurimistulemuste levitamise ja rakendamise eeskirju, nõukogu otsusega, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm «Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine», nõukogu otsusega, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm «Euroopa teadusruumi struktureerimine», ning nõukogu otsusega, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse otsese tegevuse kaudu elluviidav teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm (2002–2006), vastavalt EL–Eesti assotsiatsiooninõukogu otsuses 3/2002 sätestatud tingimustele ning käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis ja selle lisades sätestatud või osutatud tingimustel. Artikkel 2. Eesti ühinemisel EÜ raamprogrammiga täidetavad tingimused 1. Eesti osaleb EÜ raamprogrammis käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis ja selle lisades sätestatud või osutatud tingimustel. 2. Eesti juriidilised isikud osalevad EÜ raamprogrammi kaudsetes meetmetes samadel tingimustel kui need, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste liikmesriikide juriidiliste isikute suhtes vastavalt käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis ja selle lisades sätestatud või osutatud tingimustele. 3. Eesti esindajad osalevad vaatlejatena EÜ raamprogrammi komiteedes, mis on moodustatud nõukogu otsusega, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm «Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine», ning nõukogu otsusega, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm «Euroopa teadusruumi struktureerimine». Hääletamise ajal kohtuvad need komiteed esindajate juuresolekuta. Eestile teatatakse tulemusest. Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, kaasa arvatud teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi kui liikmesriikide esindajate puhul. 4. Eesti esindajad osalevad vaatlejatena Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus. Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, kaasa arvatud teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi kui liikmesriikide esindajate puhul. 5. Käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis osutatud komiteede ja organite koosolekutel või EÜ raamprogrammi või käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumiga rakendamisega seotud koosolekutel osalevate Eesti esindajate lähetuskulud ja päevarahad hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes. 6. Taotluste, lepingute ja aruannetega seotud toimingute ning EÜ raamprogrammi muude haldusaspektide puhul kasutatakse üht ühenduse ametlikest keeltest. Artikkel 3. Eesti osamaks 1. EÜ raamprogrammi kehtivuse ajal tasub Eesti igal aastal Euroopa Liidu üldeelarvesse osamaksu. 2. Eesti osamaks lisatakse summale, mis on igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves ette nähtud kulukohustuste assigneeringutena selleks, et täita rahalisi kohustusi, mis tulenevad mitmesugustest EÜ raamprogrammi rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks vajalikest meetmetest. 3. Eesti osamaksu arvutamis- ja maksmiseeskirjad on esitatud III lisas. 4. Osa Eesti osamaksust võidakse rahastada ühenduse asjaomastest välisabi vahenditest, kui Eesti seda taotleb. Artikkel 4. Aruandlus ja hindamine Ilma et see piiraks komisjoni ja Euroopa Ühenduste Kontrollikoja kohustusi seoses EÜ raamprogrammi järelevalve ja hindamisega, kontrollitakse Eesti osalemist EÜ raamprogrammis pidevalt partnerluse alusel, kaasates sellesse komisjoni ja Eesti. Eesti esitab komisjonile vastavad aruanded ja võtab osa teistest erimeetmetest, mida ühendus näeb ette seoses EÜ raamprogrammiga. Artikkel 5. Lõppsätted 1. Käesolevat vastastikuse mõistmise memorandumit kohaldatakse EÜ raamprogrammi kehtivuse ajal. Kui Euroopa Ühendus otsustab kehtivust pikendada ilma EÜ raamprogrammis olulisi muudatusi tegemata, pikeneb vastavalt ja automaatselt ka käesoleva memorandumi kohaldamisaeg, kui kumbki pool seda ei denonsseeri. Projektid ja tegevused, mida teostatakse käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi lõpetamisel ja/või lõppemisel, jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni käesoleva memorandumiga sätestatud tingimustel. 2. I, II ja III lisa moodustavad käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi lahutamatu osa. 3. Käesolevat vastastikuse mõistmise memorandumit võib muuta ainult kirjalikult poolte ühisel nõusolekul. 4. Käesolev vastastikuse mõistmise memorandum jõustub kuupäeval, mil mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud. Kui see kuupäev on pärast 1. jaanuari 2003, jõustub käesolev vastastikuse mõistmise memorandum EÜ raamprogrammi selle majandusaasta, kuhu Eesti tasub oma osamaksu, esimesel päeval. Brüssel Brüssel 29. oktoober 2002 29. oktoober 2002 Eesti Valitsuse nimel Euroopa Ühenduse Komisjoni nimel Mailis RAND Philippe BUSQUIN Eesti Vabariigi haridusminister teadusvolinik * EÜT L 232, 29.08.2002, lk 1. Otsuse 1513/2002/EÜ tõlge eesti keelde on lisatud käesolevale memorandumile I lisa EESTI JURIIDILISTE ISIKUTE OSALEMISEL EÜ RAAMPROGRAMMI ERIPROGRAMMIDE KAUDSETES MEETMETES TÄIDETAVAD TINGIMUSED 1. Eesti ühinemise eesmärgil EÜ raamprogrammiga määratletakse Eesti juriidiline isik Eesti mis tahes füüsilise isiku või Eesti õiguse alusel loodud mis tahes juriidilise isikuna. 2. Eesti juriidiliste isikute osalemine EÜ raamprogrammi ja Euratomi raamprogrammi kaudsetes meetmetes toimub tingimustel, mis on sätestatud «assotsieerunud kandidaatriikide» tarvis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, mis käsitleb ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide EÜ kuuendas raamprogrammis (2002–2006) osalemise ning programmi uurimistulemuste levitamise ja rakendamise eeskirju. 3. Ülesannete täitmiseks vajalike sõltumatute ekspertide valimisel võetakse Eesti juriidilisi isikuid koos ühenduse üksustega arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, mis käsitleb ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide EÜ kuuendas raamprogrammis (2002–2006) osalemise ning programmi uurimistulemuste levitamise ja rakendamise eeskirju. 4. Kooskõlas eespool nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb EÜ kuuendas raamprogrammis (2002–2006) osalemise eeskirju, ja ühenduse finantsmäärustega sätestatakse lepingutes, mis ühendus sõlmib Eesti mis tahes juriidilise üksusega kaudse meetme elluviimiseks, kontrollimine ja audit, mille korraldavad või mille korraldamise loa annavad komisjon ja Euroopa Ühenduste Kontrollikoda. Koostöö vaimus ja vastastikuseid huve silmas pidades annavad Eesti asjaomased ametiasutused mõistlikkuse ja võimaluste piires igakülgset abi, mis võib vastavas olukorras olla selliste kontrollimiste ja auditite korraldamiseks vajalik või aitab nendele kaasa. 5. Pooled teevad olemasolevate sätete raames jõupingutusi, et soodustada käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumiga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumist ja elamist ning soodustada nende tegevuses kasutatavate kaupade piiriülest liikumist. 6. Korrapäraselt ja vähemalt kord aastas vaatab käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamise läbi ning annab sellele hinnangu asjaomane allkomitee, mille on moodustanud Euroopa lepingu alusel toimiv assotsiatsiooninõukogu. II lisa INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE JAGAMISE PÕHIMÕTTED Käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi alusel loodud või antud õigused intellektuaalomandile jagatakse käesolevas lisas sätestatud viisil. I. Kohaldamine Käesolevat lisa kohaldatakse käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi alusel tehtud teadustöö suhtes (edaspidi ühine teadustöö), kui ühendus ja «riik» (edaspidi pooled) ei ole asjaomaselt teisiti kokku leppinud. II. Omandiõigus, õiguste jagamine ja teostamine 1. Käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis on mõistel «intellektuaalomand» 14. juulil 1967 Stockholmis sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud tähendus. 2. Käesolev lisa käsitleb õiguste, soodustuste ja autoritasude jaotamist poolte ja nende osaliste vahel. Kumbki pool ja selle osalised tagavad, et teine pool ja selle osalised võivad omandada talle käesoleva lisa kohaselt jagatud intellektuaalomandi õigused. Käesolev lisa ei muuda ega piira muul viisil poole ja tema kodanike omavahelist õiguste, soodustuste ja autoritasude jaotamist, mille määravad kindlaks kummagi poole suhtes kohaldatavad seadused ja tavad. 3. Lepingulistes suhetes kehtivad ja sätestatakse järgmised põhimõtted: a) intellektuaalomandi piisav kaitse. Pooled, nende asutused ja/või osalised, vastavalt kohaldatavusele, tagavad mõistliku aja jooksul üksteise teavitamise käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumist või rakendusmeetmetest tuleneva intellektuaalomandi loomisest ning üritavad seda intellektuaalomandit õigeaegselt kaitsta; b) poolte ja nende osaliste õiguste ja huvide kindlaksmääramisel võetakse arvesse osapoolte või osaliste panust; c) tulemuste tõhus kasutamine; d) teise osapoole osaliste mittediskrimineeriv kohtlemine võrreldes oma osaliste kohtlemisega; e) konfidentsiaalse äriteabe kaitsmine. 4. Osalejad koostavad ühiselt tehnoloogiahalduskava, mis käsitleb ühise teadustöö käigus tekkiva teabe ja intellektuaalomandi omandilist kuuluvust ja kasutamist, sealhulgas avaldamist. Tehnoloogiahalduskava tunnusjooned esitatakse käesoleva lisa liites. Teadustöö rahastamises osaleva poole vastutav rahastamisasutus või -amet kinnitab tehnoloogiahalduskava enne konkreetse teadus- ja arenduskoostöölepingu sõlmimist, millele see lisatakse. Tehnoloogiahalduskavade koostamisel võetakse arvesse ühise teadustöö eesmärke, poolte või osalejate suhtelisi rahalisi või muid panuseid, territoriaalse või kasutusvaldkonniti litsentsimise häid ja halbu külgi, kohaldatavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid, kaasa arvatud need poolte nõuded, mis puudutavad intellektuaalomandi õigusi ja muid tegureid, mida osalised peavad asjakohasteks. Ühistes tehnoloogiahalduskavades sätestatakse ka külalisteadlaste tehtava teadustööga seotud intellektuaalomandialased õigused ja kohustused. 5. Ühise teadustöö käigus tekkiv teave ja intellektuaalomand, mida ei ole tehnoloogiahalduskavas sätestatud, jagatakse osapoolte nõusolekul tehnoloogiahalduskavas sätestatud põhimõtete kohaselt. Lahkarvamuse korral kuulub selline teave või intellektuaalomand ühiselt kõigile osalejatele, kes tegelesid ühise teadustööga, millest see teave või intellektuaalomand tulenes. Igal osalejal, kelle suhtes seda sätet kohaldatakse, on õigus kasutada sellist teavet või intellektuaalomandit ilma geograafiliste piiranguteta oma ärilistel eesmärkidel. 6. Kumbki pool tagab, et teisel poolel ja selle osalejatel on võimalus saada intellektuaalomandi õigusi nende põhimõtete kohaselt. 7. Säilitades käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumiga hõlmatud valdkondades konkurentsitingimusi, püüab kumbki osapool tagada, et käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi ja selle kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel omandatud õigusi kasutatakse nii, et soodustatakse eelkõige i) käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi alusel saadud, avalikustatud või muul viisil kättesaadavaks tehtud teabe levikut ja kasutamist ning ii) rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist ja rakendamist. 8. Koostöö lõppemine ei mõjuta käesolevast lisast tulenevaid õigusi ja kohustusi. III. Rahvusvahelised konventsioonid Pooltele või nende osalejatele kuuluvat intellektuaalomandit käsitletakse kooskõlas poolte suhtes kohaldatavate asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega, kaasa arvatud TRIP-leping (Maailma Kaubandusorganisatsiooni hallatav intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping), Berni konventsioon (1971. aasta Pariisi akt) ja Pariisi konventsiooni (1967. aasta Stockholmi akt). IV. Teaduskirjandus Kui V jaost ei tulene teisiti ja kui tehnoloogiahalduskavas ei ole kokku lepitud teisiti, avaldavad pooled või ühises teadustöös osalejad sellise teadustöö tulemused ühiselt. Kui sellest üldreeglist ei tulene teisiti, kohaldatakse järgmist korda: 1. kui pool või selle avalikud asutused avaldavad käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohasest ühisest teadustööst tulenevaid teaduslikke ja tehnilisi ajakirju, artikleid, aruandeid või raamatuid, sealhulgas videolinte ja tarkvara, on teisel poolel õigus saada ülemaailmne, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste teoste tõlkimiseks, reprodutseerimiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks; 2. pooled tagavad, et teaduslikke kirjandusteoseid, mis tulenevad käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohasest ühisest teadustööst ja mille avaldavad sõltumatud kirjastajad, levitatakse võimalikult laialdaselt; 3. kõigil autoriõigusega kaitstavate teoste eksemplaridel, mida levitatakse avalikult ja mis valmistatakse käesoleva jao sätete alusel, esitatakse teose autori nimi või autorite nimed, välja arvatud juhul, kui autor on selgesõnaliselt keeldunud nimetamisest. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta. V. Avaldamata teave A. Dokumentaalne avaldamata teave 1. Mõlemad pooled või vajaduse korral nende asutused või osalejad määravad võimalikult kiiresti ja eelistatavalt tehnoloogiahalduskavas kindlaks teabe, mille avalikustamist ei soovita, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume: a) teabe konfidentsiaalsus, mis tähendab, et teave tervikuna või oma teatavas koosseisus või koostisosade kogumina ei ole selle valdkonna asjatundjatele üldteada ega seaduslikul viisil hõlpsasti juurdepääsetav; b) teabe tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus, mis tuleneb selle konfidentsiaalsusest; c) teabe varasem kaitse, mis tähendab, et teavet seaduslikult valdav isik on teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks astunud olukorrale vastavaid samme. Kui ei ole ette nähtud teisiti, võivad pooled või vajaduse korral nende asutused või osalejad teatavatel juhtudel kokku leppida, et ühise teadustöö käigus esitatud, vahetatud või tekkinud teavet ei või avalikustada. 2. Mõlemad pooled tagavad, et ta ise ja tema osalised määravad selgelt kindlaks avalikustamisele mittekuuluva teabe, näiteks kohase märkimise või piirava seletuskirja abil. See kehtib ka nimetatud teabe täieliku või osalise taasesituse puhul. Avaldamata teavet saav pool või osaline arvestab selle salajasusega. Salajasusega arvestamine lõpeb automaatselt, kui teabe omanik teeb selle avalikkusele kättesadavaks. 3. Käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi alusel edastatud avalikustamata teabe võib vastuvõttev pool või selle organisatsioon levitada teabe saanud poole või organisatsiooni koosseisus olevatele isikutele või töötajatele, kellel on käimasoleva ühise teadustöö erieesmärkidel selleks luba, tingimusel et mis tahes sellisel moel levitatud avalikustamata teabe puhul sõlmitakse konfidentsiaalsusleping ning et see on kergesti äratuntav kui avalikustamata teave, nagu on sätestatud eespool. 4. Avalikustamata teavet esitava poole eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev pool levitada sellist avalikustamata teavet laiemalt, kui on lubatud lõikes 3. Pooled teevad kõnealust laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra koostamiseks koostööd ning kumbki pool annab kõnealuse nõusoleku oma siseriiklike põhimõtete ja õigusnormidega lubatud ulatuses. B. Mittedokumentaalne avaldamata teave Käesoleva kavatsuste protokolli raames korraldatud seminaridel ja muudel koosolekutel saadud mittedokumentaalset avalikustamata või muud konfidentsiaalset teavet või teavet, mis tuleneb töötajate seotusest, rajatiste kasutamisest või ühisprojektidest, kohtlevad pooled või nende osalised vastavalt käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis dokumentaalse teabe tarvis täpsustatud põhimõtetele; samas peetakse mõistetavaks, et sellise avalikustamata või muu konfidentsiaalse või eelisõigusliku teabe saajale on selgitatud edastatud teabe konfidentsiaalsust selle edastamise ajal. C. Järelevalve Kumbki pool püüab tagada, et talle käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt teatavaks saanud avaldamata teabe suhtes kohaldatakse memorandumis sätestatud järelevalvet. Kui ühele pooltest saab teatavaks, et ta ei suuda täita jagude A ja B sätteid levitamisest hoidumise kohta või et see võib tõenäoliselt juhtuda, teatab ta sellest viivitamata teisele poolele. Seejärel peavad pooled nõu vajaliku toimimisviisi üle. Liide Tehnoloogiahalduskava tunnusjooned Tehnoloogiahalduskava on osalejate vahel sõlmitav konkreetne kokkulepe ühise teadustöö rakendamise ning osalejate vastavate õiguste ja kohustuste kohta. Intellektuaalomandi suhtes sätestatakse tehnoloogiahalduskavas tavaliselt muu hulgas omandõigus, kaitse, kasutajaõigused teadus- ja arendustööks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. Tehnoloogiahalduskavas võib sätestada ka eel- ja taustteabe, litsentsimise ja lõpptulemused. III lisa EÜ RAAMPROGRAMMI EESTI OSAMAKSU REGULEERIVAD EESKIRJAD I. Eesti osamaksu arvutamine 1. EÜ raamprogrammi Eesti osamaks kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga, mis igal aastal määratakse Euroopa Liidu üldeelarves kulukohustuste assigneeringuteks, mida vajatakse EÜ raamprogrammi rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks. 2. Eesti osamaksu suurust määrava suhtarvu saamiseks leitakse turuhindades arvutatud Eesti sisemajanduse kogutoodangu suhe turuhindades arvutatud Euroopa Liidu liikmesriikide ja Eesti sisemajanduse kogutoodangu summasse. See suhtaarv arvutatakse Euroopa Ühenduste Statistikaameti (Eurostat) viimaste statistiliste andmete põhjal, mis on Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projekti avaldamise ajal kättesaadavad. 3. Eriprogrammides osalemise soodustamiseks on Eesti osamaks majandusaastatel järgmine: – 2003. majandusaasta: osamaks vastavalt lõikes 2 sätestatud suhtarvule, mida korrutatakse 0,7ga; – 2004. majandusaasta: osamaks vastavalt lõikes 2 sätestatud suhtarvule, mida korrutatakse 0,8ga; – 2005. majandusaasta: osamaks vastavalt lõikes 2 sätestatud suhtarvule, mida korrutatakse 1,0ga; – 2006. majandusaasta: osamaks vastavalt lõikes 2 sätestatud suhtarvule, mida korrutatakse 1,0ga. Komisjon võib õigel ajal esitada käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi muudatusettepaneku suhtarvu 1,0 vähendamiseks, mida käesoleva lisa kohaselt kohaldatakse 2005. ja 2006. majandusaasta suhtes. 4. Komisjon esitab Eestile järgmise teabe koos asjakohase taustamaterjaliga niipea kui võimalik ja hiljemalt igale majandusaastale eelneva aasta 1. septembril: – Euroopa ühenduste üldeelarve esialgse projekti kulude kalkulatsioonis EÜ raamprogrammile määratud kulukohustuste assigneeringute summad; – esialgsel eelarveprojekti kohase osamaksu arvestusliku suuruse, mis vastab EÜ raamprogrammi Eesti osamaksule kooskõlas lõigetega 1, 2 ja 3. Niipea kui üldeelarve on lõplikult vastu võetud, teatab komisjon Eestile kulude kalkulatsioonis sisalduvad esimeses taandes osutatud lõplikud summad, mis vastavad Eesti osalusele. II. Eesti osamaksu tasumine 1. Hiljemalt iga majandusaasta 1. jaanuaril ja 15. juunil esitab komisjon Eestile rahastamisnõude, mis vastab käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohasele Eesti osamaksule. Nendes rahastamisnõuetes nähakse vastavalt ette, et: – kuus kaheteistkümnendikku Eesti osamaksust tuleb tasuda hiljemalt 20. veebruaril; – kuus kaheteistkümnendikku Eesti osamaksust tuleb tasuda hiljemalt 15. juulil. Need kuus kaheteistkümnendikku, mis tuleb tasuda hiljemalt 20. veebruaril, arvutatakse eelarve esialgse eelnõu tulude kalkulatsioonis sätestatud summa alusel, selliselt tasutud summat reguleeritakse kuue kaheteistkümnendiku tasumisega hiljemalt 15. juulil. Käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi esimesel rakendusaastal esitab komisjon rahastamisnõude 30 päeva jooksul pärast memorandumi jõustumisest. Kui see rahastamisnõue esitatakse pärast 15. juunit, nähakse sellega ette kaheteistkümne kaheteistkümnendiku tasumine Eesti osamaksust 30 päeva jooksul, kusjuures selle osamaksu suurus on arvutatud eelarve tulude kalkulatsioonis esitatud summa põhjal. 2. Eesti osamaks väljendatakse ja tasutakse eurodes. Eesti makse kantakse ühenduse programmidesse eelarvelaekumisena, mis märgitakse Euroopa ühenduste üldeelarve tulude kalkulatsiooni asjakohasesse rubriiki. Assigneeringute haldamisel kohaldatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kehtivat finantsmäärust. 3. Eesti tasub oma käesoleva otsuse kohase osamaksu käesolevas lõikes esitatud ajakava kohaselt. Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Eesti alates maksetähtpäevast maksma laekumata summalt viivist. Intressimäär on sama suur kui maksetähtpäeval Euroopa Keskpanga eurodes tehtavate põhiliste refinantseerimistehingute puhul kehtiv intress, nagu on avaldatud Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias selle kuu esimesel tööpäeval, millal võla maksetähtaeg saabus, pluss 3,5 protsenti. Kui osamaksu tasumisega viivitamine võib märkimisväärselt kahjustada programmi rakendamist ja haldamist, peatab komisjon selleks majandusaastaks Eesti osalemise programmis, kui maksu ei ole tasutud kahekümne tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist, piiramata ühenduse kohustusi juba sõlmitud lepingute osas, mis on seotud väljavalitud kaudsete meetmete rakendamisega. 4. Hiljemalt igale majandusaastale järgneva aasta 31. mail koostatakse ja esitatakse Eestile teadmiseks EÜ raamprogrammi assigneeringute aruanne selle majandusaasta kohta komisjoni tulude ja kulude aruande vormis. 5. Iga majandusaasta kontode sulgemise ajal täpsustab komisjon tulude ja kulude aruande koostamise raames Eesti osalusega seotud kontosid. Täpsustamisel võetakse arvesse muudatusi, mis on majandusaasta jooksul toimunud ülekannete, maksete tühistamiste, üleviimiste, kohustustest vabastamiste või lisa- ja paranduseelarvete tagajärjel. Selliseid täpsustusi tehakse järgmise majandusaasta teise makse tegemise ajal ja viimasel majandusaastal juulis 2007. Edasisi täpsustusi tehakse igal aastal 2010. aasta juulini. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS 1513/2002, MIS KÄSITLEB EUROOPA ÜHENDUSE TEADUSUURINGUTE, TEHNOLOOGIAARENDUSE JA TUTVUSTAMISTEGEVUSE KUUENDAT RAAMPROGRAMMI, MILLE EESMÄRK ON TOETADA EUROOPA TEADUSRUUMI LOOMIST JA INNOVATSIOONI (2002–2006) 27. juuni 2002 Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 166 lõiget 1, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1 võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,2 võttes arvesse regioonide komitee arvamust,3 toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras4 ning arvestades, et: 1) asutamislepingu artiklis 2 kehtestatud ülesannete täitmiseks sätestatakse asutamislepingu artiklis 163, et ühenduse eesmärk on tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning toetada selle muutumist konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil, samal ajal edendades teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks ühenduse muu poliitika põhjal; 2) asutamislepingu artiklis 164 loetletakse liikmesriikide tegevust täiendavad sammud, mida ühendus nende eesmärkide saavutamiseks astub; 3) asutamislepingus on sätestatud, et võetakse vastu mitmeaastane raamprogramm, milles esitatakse kogu ühenduse tegevus teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamise vallas. Nimetatud raamprogrammis järgitakse täielikult asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõtet; 4) asutamislepingu artikli 165 kohaselt kooskõlastavad ühendus ja liikmesriigid oma teadusuuringud ja tehnoloogiaarenduse, et tagada liikmesriikide poliitika ja ühenduse poliitika vastastikune sobivus; 5) komisjon esitas aastal 2000 kaks teatist, millest üks käsitles Euroopa teadusruumi loomise väljavaateid ja eesmärke ning teine Euroopa teadusruumi rajamist ja Euroopa Liidu teadusuuringute suuniseid ajavahemikuks 2002–2006. Komisjon esitas aastal 2000 ka teatise, mis käsitles innovatsiooni teadmistel põhinevas majanduses; 6) Euroopa Ülemkogu kohtumistel 2000. aasta märtsis Lissabonis, 2000. aasta juunis Santa Maria de Feiras ja 2001. aasta märtsis Stockholmis võeti vastu otsused, mille eesmärk on luua kiiresti Euroopa teadus- ja innovatsiooniruum säästva majanduskasvu, suurema tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ja lõppeesmärk, et Euroopa Liidust võiks aastaks 2010 saada maailma kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmispõhine majandussüsteem. Lähtudes asutamislepingu artiklist 6, lepiti 2001. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumisel kokku säästva arengu strateegias ja lisati Lissaboni strateegiale kolmas, keskkonnaalane mõõde. Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutati komisjoni «e-Euroopa» algatuse tähtsust, mille eesmärk on kõigile kättesaadava infoühiskonna rajamine, samal ajal kui Euroopa Ülemkogu Stockholmi kohtumisel rõhutati ka vajadust teha suuremaid jõupingutusi uute tehnoloogiate, eelkõige biotehnoloogia vallas; 7) Euroopa Parlament,5, 6 nõukogu,7, 8 majandus- ja sotsiaalkomitee9 ja regioonide komitee10 on samuti toetanud Euroopa teadusruumi loomist; 8) 19. oktoobril 2000 esitas komisjon eelneva viie aasta jooksul ühenduse meetmete rakendamist ja tulemusi käsitleva välishindamise otsused ning oma tähelepanekud; 9) kuues raamprogramm peaks struktureerima teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust Euroopas, sealhulgas liikmesriikides, assotsieerunud kandidaatriikides ja muudes assotsieerunud riikides, ning toetama oluliselt Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni; 10) vastavalt asutamislepingu artikli 166 lõikele 1 on vaja seada ettenähtud tegevuse teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid ning määrata kindlaks asjakohased prioriteedid, maksimaalne üldmaht, üksikasjalikud eeskirjad ühenduse finantsosaluseks kuuendas raamprogrammis, samuti vastavad osad, mis on iga tegevuse puhul ette nähtud, ning näidata niisuguse tegevuse üldsuunad, mille rakendamisel järgitakse ühenduse finantshuvide kaitsmise eesmärki. Tähtis on tagada kuuenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine; 11) asjakohane on asetada põhirõhk väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) vajadustele, pidades silmas Euroopa Ülemkogu Feira kohtumisel kinnitatud Euroopa väikeettevõtluse hartat, mille põhimõtete ja kaheksanda tegevussuunise eesmärk on tugevdada väikeettevõtete tehnoloogilist potentsiaali ja hõlbustada parimate teadusuuringute ja tehnoloogia kasutamist; 12) kuues raamprogramm peaks oluliselt toetama teaduse ja tehnika tipptaseme arengut ning Euroopa teadusuuringute kooskõlastamist. Raamprogramm peaks rõhutama assotsieerunud kandidaatriikide kaasamise tähtsust ühenduse teaduspoliitikasse ja Euroopa teadusruumi; 13) «tipptasemele jõudmise trepina» võib kasutada konkreetseid sihtprojekte ja kooskõlastusmeetmeid, millega hõlbustatakse väiksemate teadusala tipptasemel tegutsejate, sealhulgas VKEd, ning assotsieerunud kandidaatriikide teadusega tegelevate isikute juurdepääsu kõnealuse raamprogrammi tegevusele; 14) tuleks hõlbustada ühenduse äärepoolseimate piirkondade osalemist teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses, kasutades asjakohaseid mehhanisme, mis vastavad nende piirkondade konkreetsele olukorrale; 15) Euroopa teadusuuringute rahvusvaheline ja ülemaailmne ulatus on tähtis vastastikuse kasu saamise seisukohast. Kuues raamprogramm on osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased vajalikud lepingud, ning on projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel osalemiseks avatud ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele. Astutakse konkreetseid samme arengumaade, Vahemere riikide (sealhulgas Lääne-Balkani alad) ning Venemaa ja uute iseseisvate riikide teadlaste ja teadusasutuste osalemise toetuseks; 16) Teadusuuringute Ühiskeskus peaks toetama raamprogrammi oma eripädevusse kuuluvates valdkondades, kui tal on võimalik pakkuda sõltumatut, kliendikeskset abi ühenduse poliitika sõnastamisel ja rakendamisel, sealhulgas kõnealuse poliitika rakendamise kontrollimisel; 17) kuuenda raamprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud peaksid järgima olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas neid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; 18) teadlaste liikuvust edendatakse komisjoni teatise «Euroopa teadusruumi liikumisstrateegia» kohaselt, et luua toimiv Euroopa teadusruum; 19) ühenduse teatise «Naised ja teadus» ning sama teemat käsitlevate nõukogu 20. mai 1999 ja 26. juuni 2001 resolutsioonide 11, 12 ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2000 resolutsiooni 13 kohaselt rakendatakse tegevuskava, mille abil püütakse suurendada ja tugevdada naiste osa teaduses ja teadusuuringutes; vaja on veel tõhusamaid meetmeid; 20) komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule regulaarseid aruandeid kuuenda raamprogrammi rakendamise edenemise kohta. Samuti oleks asjakohane, kui komisjon korraldaks tehtud toimingute sõltumatu hindamise aegsasti ja enne seitsmendat raamprogrammi käsitleva ettepaneku esitamist, pidades silmas kuuenda raamprogrammi osa Euroopa teadusruumi loomisel; kõnealune hindamine tuleks korraldada kõigi asjaosaliste suhtes avatuse vaimus; 21) kuuenda raamprogrammi elluviimisel võib ühendus osaleda mitme liikmesriigi algatatud programmides või ühisettevõtete loomises või muus asutamislepingu artiklites 169–171 sätestatud tegevuses; 22) on konsulteeritud teadus- ja tehnikauuringute komiteega (CREST), on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 1. Käesolevaga võetakse vastu ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse mitmeaastane raamprogramm ajavahemikuks 2002–2006, edaspidi kuues raamprogramm. 2. Kuues raamprogramm hõlmab kõiki asutamislepingu artikliga 164 ettenähtud toiminguid. 3. Kuues raamprogramm toetab Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni. 4. I lisas määratakse kindlaks teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid ning nendega seotud prioriteedid, samuti näidatakse ettenähtud tegevuse üldsuunad. Artikkel 2 1. Ühenduse finantsosaluse ülemmäär kuuenda raamprogrammi kohta tervikuna on 16 270 miljonit eurot. Iga toimingu jaoks eraldatud osa on esitatud II lisas. 2. Ühenduse finantsosaluse üksikasjalikke eeskirju reguleerib Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärust, mida täiendab III lisa. Artikkel 3 Kõik kuuenda raamprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud peavad toimima olulisi eetikapõhimõtteid järgides. Artikkel 4 Komisjon peab aastaaruandes, mille ta esitab vastavalt asutamislepingu artiklile 173, üksikasjalikult kirjeldama kuuenda raamprogrammi rakendamisel saavutatud edu ja eelkõige I lisa iga pealkirja all esitatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel tehtud edusamme; aruanne sisaldab ka finantsaspekte ja teavet vahendite kasutamise kohta. Artikkel 5 Kuuenda raamprogrammi elluviimine toimub eriprogrammide kaudu. Nimetatud programmides nähakse ette nende täpsed eesmärgid ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Artikkel 6 1. Komisjon jälgib sõltumatute pädevate ekspertide abiga pidevalt ja süstemaatiliselt kuuenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide elluviimist. 2. Enne seitsmendat raamprogrammi käsitleva ettepaneku esitamist korraldab komisjon välishindamise, mis puudutab ühenduse meetmete rakendamist ja tulemusi hindamisele eelnenud viie aasta jooksul, ja mille viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud sõltumatud eksperdid. Komisjon edastab hindamistulemused ja oma tähelepanekud Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Luxembourg, 27. juuni 2002 Euroopa Parlamendi nimel president P. COX Nõukogu nimel eesistuja M. Arias CAŃETE 1 EÜT C 180 E, 26.06.2001, lk 156 ja EÜT C 75 E, 26.03.2002, lk 132. 2 EÜT C 260, 17.09.2001, lk 3. 3 EÜT C 107, 3.05.2002, lk 111. 4 Euroopa Parlamendi 14. novembri 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta ühisseisukoht (EÜT C 113, 14.05.2002, lk 54) ja Euroopa Parlamendi 15. mai 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 3. juuni 2002. aasta otsus. 5 18. mai 2000. aasta resolutsioon (EÜT C 59, 23.02.2001, lk 250). 6 15. veebruari 2001. aasta resolutsioon (EÜT C 276, 1.10.2002, lk 271). 7 15. juuni 2000. aasta resolutsioon (EÜT C 205, 19.07.2000, lk 1). 8 16. novembri 2000. aasta resolutsioon (EÜT C 374, 28.12.2000, lk 1). 9 25. juuni 1997. aasta arvamus (EÜT C 204, 18.07.2000, lk 70). 10 12. aprilli 2000. aasta arvamus (EÜT C 226, 8.08.2000, lk 18). 11 EÜT C 201, 16.07.1999, lk 1. 12 EÜT C 199, 14.07.2001, lk 1. 13 EÜT C 309, 27.10.2000, lk 57. MEMORANDUM OF UNDERSTANDING BETWEEN THE EUROPEAN COMMUNITY AND THE REPUBLIC OF ESTONIA ON ESTONIA’S ASSOCIATION WITH THE SIXTH FRAMEWORK PROGRAMME OF THE EUROPEAN COMMUNITY FOR RESEARCH, TECHNOLOGICAL DEVELOPMENT AND DEMONSTRATION ACTIVITIES, CONTRIBUTING TO THE CREATION OF THE EUROPEAN RESEARCH AREA AND TO INNOVATION (2002–2006) The European Commission, hereinafter referred to as “the Commission”, on behalf of the European Community, of the one part, and the Government of the Republic of Estonia, hereinafter referred to as “Estonia”, of the other part, Whereas Decision No 3/2002 of the EU-Estonia Association Council of 27.02.2002 establishes the general principles for the participation of Estonia in Community programmes, leaving the Commission and the competent authorities of Estonia to determine the specific terms and conditions, including financial contribution, with regard to such participation in each particular programme; Whereas the sixth framework programme of the European Community for research, technological development and demonstration activities, contributing to the creation of the European Research Area and to innovation (2002–2006) was established by Decision of the European Parliament and of the Council No 1513/2002/EC of 27 June 2002*, Have agreed as follows: Article 1. Programme Estonia shall be associated with the sixth framework programme of the European Community for research, technological development and demonstration activities, contributing to the creation of the European Research Area and to innovation (2002–2006) (hereinafter called “the EC Framework Programme”), as established by the Decision of the European Parliament and of the Council adopting this Framework Programme, and the Regulation of the European Parliament and of the Council concerning the rules for the participation of undertakings, research centres and universities and for the dissemination of research results for the implementation of the European Community sixth Framework Programme 2002–2006, the Council Decision adopting a specific programme for research, technological development and demonstration: “Integrating and strengthening the European Research Area” (2002–2006), the Council Decision adopting a specific programme for research, technological development and demonstration: “Structuring the European Research Area” (2002–2006) and the Council Decision adopting a specific programme of research, technological development and demonstration to be carried out by means of direct actions by the Joint Research Centre (2002–2006); in accordance with the conditions laid down in Decision No 3/2002 of the EU-Estonia Association Council, and under the terms and conditions established by, or referred to in this Memorandum of Understanding and the Annexes thereto. Article 2. Terms and conditions with respect to the association of Estonia with the EC Framework Programme 1. Estonia shall participate in the activities of the EC Framework Programme subject to the terms and conditions established by, or referred to in this Memorandum of Understanding and the Annexes thereto. 2. Legal entities of Estonia shall participate in indirect actions of the EC Framework Programme under the same conditions as those applicable to legal entities of Member States of the European Communities, subject to the terms and conditions established by, or referred to in this Memorandum of Understanding and the Annexes thereto. 3. Representatives of Estonia shall participate as observers in the committees of the EC Framework Programme established by the Council Decision adopting a specific programme for research, technological development and demonstration: “Integrating and strengthening the European Research Area” (2002–2006) and the Council Decision adopting a specific programme for research, technological development and demonstration: “Structuring the European Research Area” (2002–2006). These committees shall meet without the presence of representatives of at the time of voting. Estonia will be informed of the result. Participation as referred to in this paragraph shall take the same form, including procedures for receipt of information and documentation, as that applicable to representatives from Member States. 4. Representatives of Estonia shall participate as observers in the Board of Governors of the Joint Research Centre. Participation as referred to in this paragraph shall take the same form, including procedures for receipt of information and documentation, as that applicable to representatives from Member States. 5. Travel costs and subsistence costs incurred by representatives of Estonia participating in meeting of the committees and bodies referred to in this Memorandum of Understanding, or to meetings related to the implementation of the EC Framework Programme or of this Memorandum of Understanding, shall be reimbursed by the Commission on the same basis as and in accordance with the procedures currently in force for representatives of the Member States of the European Union. 6. One of the official languages of the Community shall be used for the procedures related to requests, contracts and reports, as well as for other administrative aspects of the EC Framework Programme. Article 3. Financial contribution of Estonia 1. Estonia shall pay for every year of the EC Framework Programme duration a financial contribution to the General Budget of the European Union. 2. The financial contribution of Estonia shall be added to the amount earmarked each year in the General Budget of the European Union for commitment appropriations to meet the financial obligations arising out of different forms of measures necessary for the execution, management and operation of the EC Framework Programme. 3. The rules governing the calculation and the payment of the financial contribution of Estonia are set out in Annex III. 4. Part of the financial contribution of Estonia may be financed under the relevant Community external aid instrument, if Estonia so requests. Article 4. Reporting and evaluation Without prejudice to the responsibilities of the Commission and the Court of Auditors of the European Communities in relation to the monitoring and evaluation of the EC Framework Programme, the participation of Estonia in the EC Framework Programme shall be continuously monitored on a partnership basis involving the Commission and Estonia. Estonia shall submit to the Commission relevant reports and take part in other specific activities provided for by the Community in the context of the EC Framework Programme. Article 5. Final provisions 1. This Memorandum of Understanding shall apply for the duration of the EC Framework Programme. Nevertheless, should the European Community decide to extend the duration without any substantial change within the EC Framework Programme, this Memorandum would also be extended correspondingly and automatically if no Party denounces it. Projects and activities in progress at the time of termination and/or expiry of this Memorandum of Understanding shall continue until their completion under the conditions laid down in this Memorandum. 2. The Annexes I, II and III form an integral part of this Memorandum of Understanding. 3. This Memorandum of Understanding may only be amended in writing by common consent of the Parties. 4. This Memorandum of Understanding shall take effect on the date on which both Parties have signed it. Should this date be after the 1st of January 2003, this Memorandum of Understanding shall take effect from the first day of the budgetary year of the EC Framework Programme to which Estonia pays its financial contribution. Done at Brussels Done at Brussels on 29th October 2002 on 29th October 2002 For the Government of Estonia For the Commission, on behalf of the European Community, Mailis RAND Philippe BUSQUIN Minister of Education of the Republic of Estonia Member of the Commission for Research * OJ L 232, 29.8.2002, p.1. Annex I TERMS AND CONDITIONS FOR THE PARTICIPATION OF LEGAL ENTITIES OF ESTONIA IN INDIRECT ACTIONS OF THE SPECIFIC PROGRAMMES OF THE EC FRAMEWORK PROGRAMME 1. For the purpose of the association of Estonia with the EC Framework Programme, a legal entity of Estonia is defined as any natural person of Estonia or any legal person created under the law of Estonia. 2. Participation of legal entities of Estonia in indirect actions of the EC Framework Programme shall follow the conditions laid down for “candidate associated countries” in the Regulation of the European Parliament and of the Council concerning the rules for the participation of undertakings, research centres and universities and for the dissemination of research results for the implementation of the European Community sixth Framework Programme 2002–2006. 3. Legal entities of Estonia shall be taken into consideration, alongside Community’s ones, for the selection of independent experts for the tasks and under the conditions foreseen in the Regulation of the European Parliament and of the Council concerning the rules for the participation of undertakings, research centres and universities and for the dissemination of research results for the implementation of the European Community sixth Framework Programme 2002–2006. 4. In conformity with the above mentioned Regulation of the European Parliament and of the Council concerning the rules for the participation in the sixth Framework Programme of the European Community and the Community’s Financial Regulations, contracts concluded by the Community with any legal entity of Estonia in order to perform an indirect action shall provide for controls and audits to be carried out by, or under the authority of, the Commission and the Court of Auditors of the European Communities. In a spirit of cooperation and mutual interest, the relevant Authorities of Estonia shall provide any reasonable and feasible assistance as may be necessary or helpful under the circumstances to perform such controls and audits. 5. The Parties will make every effort, within the framework of the existing provisions, to facilitate the free movement and residence of research workers participating in the activities covered by this Memorandum of Understanding and to facilitate cross-border movement of goods intended for use in such activities. 6. The relevant sub-committee set up by the Association Council under the Europe Agreement shall, on a regular basis and at least once a year, review and evaluate the implementation of this Memorandum of Understanding. Annex II PRINCIPLES ON THE ALLOCATION OF INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS Rights to intellectual property created or furnished under this Memorandum of Understanding shall be allocated as provided in this Annex. I. Application This Annex is applicable to research carried out pursuant to this Memorandum of Understanding (hereinafter referred to as “joint research”), except as otherwise specifically agreed by the Community and Estonia (hereinafter referred to as “the Parties”). II. Ownership, allocation and exercise of rights 1. For purposes of this Memorandum of Understanding, “intellectual property” (hereinafter referred to as “IP”) shall have the meaning given in Article 2 of the Convention establishing the World Intellectual Property Organisation, done at Stockholm on 14 July 1967. 2. This Annex deals with the allocation of rights, interests and royalties of the Parties and their participants. Each Party and its participants shall ensure that the other Party and its participants may obtain the rights to IP allocated to it in accordance with this Annex. This Annex does not otherwise alter or prejudice the allocation of rights, interests and royalties between a Party and its nationals or participants, which shall be determined by the laws and practices applicable to each Party. 3. The following principles shall apply and be provided for in the contractual arrangements: (a) adequate protection of IP. The Parties, their agencies and/or their participants, as appropriate, shall ensure that they notify one another within a reasonable time of the creation of any IP arising under this Memorandum of Understanding or implementing arrangements and that they seek protection for such intellectual property in a timely fashion; (b) taking account of the contributions of the Parties or their participants in determining the rights and interests of the Parties and participants; (c) effective exploitation of results; (d) non-discriminatory treatment of participants from the other Party as compared with the treatment given to its own participants; (e) protection of confidential business information. 4. The participants shall jointly develop a Technology Management Plan (TMP) in respect of the ownership and use, including publication, of information and IP to be created in the course of joint research. The indicative features of a TMP are contained in the Appendix to this Annex. The TMP shall be approved by the responsible funding agency or department of the Party involved in financing the research, before the conclusion of the specific research and development cooperation contract to which it is attached. The TMPs shall be developed taking into account the aims of the joint research, the relative financial or other contributions of the Parties or participants, the advantages and disadvantages of licensing by territory or for fields of use, requirements imposed by the applicable laws including those of the Parties concerning IP rights and other factors deemed appropriate by the participants. The rights and obligations concerning the research generated by visiting researchers in respect of IP shall also be dealt with in the joint TMPs. 5. Information or IP created in the course of joint research and not dealt with in the TMP shall be allocated, with the approval of the Parties, according to the principles set out in the TMP. In case of disagreement, such information or IP shall be owned jointly by all the participants involved in the joint research from which the information or IP results. Each participant to whom this provision applies shall have the right to use such information or IP for his own commercial exploitation with no geographical limitation. 6. Each Party shall ensure that the other Party and its participants may have the rights to IP allocated to them in accordance with these principles. 7. While maintaining the conditions of competition in areas affected by this Memorandum of Understanding, each Party shall endeavour to ensure that rights acquired pursuant to this Memorandum of Understanding and arrangements made under it are exercised in such a way as to encourage, in particular, (i) the dissemination and use of information created, disclosed or otherwise made available, under this Memorandum of Understanding, and (ii) the adoption and implementation of international standards. 8. Termination of cooperation shall not affect rights or obligations under this Annex. III. International conventions IP belonging to the Parties or to their participants shall be accorded treatment consistent with the relevant international conventions that are applicable to the Parties, including the TRIPS Agreement (Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights administered by the World Trade Organisation) as well as the Berne Convention (Paris Act 1971) and the Paris Convention (Stockholm Act 1967). IV. Scientific literary works Without prejudice to Section V, and unless otherwise agreed in the TMP, publication of results of research shall be made jointly by the Parties or participants to that joint research. Subject to the foregoing general rule, the following procedures shall apply: 1. in the case of publication by a Party or public bodies of that Party of scientific and technical journals, articles, reports, books, including video and software arising from joint research pursuant to this Memorandum of Understanding, the other Party shall be entitled to a worldwide, non-exclusive, irrevocable, royalty-free licence to translate, reproduce, adapt, transmit and publicly distribute such works; 2. the Parties shall ensure that literary works of a scientific character arising from joint research pursuant to this Memorandum of Understanding and published by independent publishers are disseminated as widely as possible; 3. all copies of a copyright work to be publicly distributed and prepared under this section shall indicate the name(s) of the author(s) of the work unless an author explicitly declines to be named. They shall also bear a clearly visible acknowledgement of the cooperative support of the Parties. V. Undisclosed information A. Documentary undisclosed information 1. Each Party, its agencies or its participants, as appropriate, shall identify at the earliest possible moment and preferably in the TMP the information they wish to remain undisclosed, taking into account, inter alia, the following criteria: (a) confidentiality of the information in the sense that it is not, as a body or in the precise configuration or assembly of its components, generally known among, or readily accessible by lawful means to, experts in the field; (b) the actual or potential commercial value of the information by virtue of its confidentiality; (c) previous protection of the information in the sense that it has been subject to steps that were reasonable under the circumstances by the person lawfully in control, to maintain its confidentiality. The Parties, their agencies and their participants, as appropriate, may in certain cases agree that, unless otherwise indicated, parts or all of the information provided, exchanged or created in the course of joint research may not be disclosed. 2. Each Party shall ensure that it and its participants clearly identify undisclosed information, for example by means of an appropriate marking or restrictive legend. This also applies to any reproduction of the said information, in whole or in part. A Party and a participant receiving undisclosed information shall respect the privileged nature thereof. Such respect shall automatically terminate when this information is revealed by the owner to the public domain. 3. Undisclosed information communicated under this Memorandum of Understanding may be disseminated by the receiving Party or its organisation to persons within or employed by the receiving Party or organisation authorised for the specific purposes of the joint research under way, provided that any undisclosed information so disseminated is pursuant to an agreement of confidentiality and readily recognisable as such, as set out above. 4. With the prior written consent of the Party providing undisclosed information, the receiving Party may disseminate such undisclosed information more widely than otherwise permitted in paragraph 3. The Parties shall cooperate in developing procedures for requesting and obtaining prior written consent for such wider dissemination, and each Party will grant such approval to the extent permitted by its domestic policies, regulations and laws. B. Non-documentary undisclosed information Non-documentary undisclosed or other confidential information provided in seminars and other meetings arranged under this Memorandum of Understanding, or information arising from the attachment of staff, use of facilities, or joint projects, shall be treated by the Parties or their participants according to the principles specified for documentary information in the Memorandum of Understanding; this is on the understanding, however, that the recipient of such undisclosed or other confidential or privileged information was made aware of the confidential character of the information communicated at the time such communication was made. C. Control Each Party shall endeavour to ensure that undisclosed information received by it under this Memorandum of Understanding is controlled as provided herein. If one of the Parties becomes aware that it will be, or may be reasonably expected to become, unable to meet the non-dissemination provisions of sections A and B, it shall immediately inform the other Party. The Parties shall thereafter consult to define an appropriate course of action. Appendix Indicative features of a TMP The TMP is a specific agreement to be concluded between the participants on the implementation of joint research and the respective rights and obligations of the participants. With respect to IP, the TMP will normally deal with, among other things, ownership, protection, user rights for research and development purposes, exploitation and dissemination, including arrangements for joint publication, the rights and obligations of visiting researchers and dispute settlement procedures. The TMP may also deal with foreground and background information, licensing and deliverables. Annex III RULES GOVERNING THE FINANCIAL CONTRIBUTION OF ESTONIA TO THE EC FRAMEWORK PROGRAMME I. Calculation of Estonia’s financial contribution 1. The financial contribution of Estonia to the EC Framework Programme shall be established on a yearly basis in proportion to, and in addition to, the amount available each year in the general budget of the European Union for commitment appropriations needed for the implementation, management and operation of the EC Framework Programme. 2. The proportionality factor governing the contribution of Estonia shall be obtained by establishing the ratio between the gross domestic product of Estonia, at market prices, and the sum of gross domestic products, at market prices, of the Member States of the European Union and Estonia. This ratio shall be calculated on the basis of the latest statistical data pertaining to the same year from the Statistical Office of the European Communities (Eurostat), available at the time of publication of the preliminary draft budget of the European Union. 3. In order to facilitate its participation in the specific programmes, the contribution of Estonia will be implemented as follows for each financial year: – Financial year 2003: contribution according to the proportionality factor fixed in accordance with paragraph 2, multiplied by 0,7; – Financial year 2004: contribution according to the proportionality factor fixed in accordance with paragraph 2, multiplied by 0,8; – Financial year 2005: contribution according to the proportionality factor fixed in accordance with paragraph 2, multiplied by 1,0; – Financial year 2006: contribution according to the proportionality factor fixed in accordance with paragraph 2, multiplied by 1,0. The Commission may, in due time, propose the amendment of this Memorandum of Understanding to reduce the factor of 1,0 that is applicable to the financial years 2005 and 2006 pursuant to this Annex. 4. The Commission shall communicate to Estonia, as soon as possible and at the latest on 1st September of the year before each financial year, the following information together with relevant background material: – the amounts in commitment appropriations, in the statement of expenditure of the preliminary draft budget of the European Communities corresponding to the EC Framework Programme; – the estimated amount of the contributions derived from the preliminary draft budget, corresponding to the participation of Estonia in the EC Framework Programme according to paragraph 1, 2 and 3. Once the general budget has been finally adopted, the Commission shall communicate to Estonia, in the statement of expenditure corresponding to Estonia's participation, the final amounts referred to in the first subparagraph. II. Payment of Estonia’s financial contribution 1. The Commission shall issue, at the latest on 1st January and 15 June of each financial year, a call for funds to Estonia corresponding to its contribution under this Memorandum of Understanding. These calls for funds shall provide, respectively, for the payment: – of six-twelfths of Estonia’s contribution not later than 20 February; – and six-twelfths of Estonia’s contribution not later than 15 July. However, the six-twelfths to be paid not later than 20 February shall be calculated on the basis of the amount set out in the statement of revenue of the preliminary draft budget: the regularisation of the amount thus paid shall occur with the payment of the six-twelfths not later than 15 July. For the first year of implementation of this Memorandum of Understanding, the Commission shall issue a first call for funds within 30 days of its coming into effect. Should this call be issued after 15 June, it shall provide for the payment of twelve/twelfths of Estonia’s contribution within 30 days, calculated on the basis of the amount set out in the statement of revenue of the budget. 2. The contribution of Estonia shall be expressed and paid in Euro. Payment by Estonia shall be credited to the Community programmes as budget receipts allocated to the appropriate budget heading in the statement of revenue of the general budget of the European Communities. The financial regulation applicable to the general budget of the European Communities shall apply to the management of the appropriations. 3. Estonia shall pay its contribution under this Memorandum of Understanding according to the schedule in this paragraph. Any delay in the payment of the contribution shall give rise to the payment of default interest by Estonia on the outstanding amount from the due date. The interest rate shall be the rate applied by the European Central Bank to its main refinancing operations in Euro, as published in the C series of the Official Journal of the European Communities on the first working day of the month in which the debt is due, increased by three and a half percentage points. In case the delay in the payment of the contribution is such that it may significantly jeopardise the implementation and management of the programme, participation in the programme of Estonia for the concerned financial year will be suspended by the Commission following the absence of payment 20 working days after a formal letter of reminder sent to, without prejudice to the Community’s obligations according to contracts already concluded pertaining to the implementation of selected indirect actions. 4. At the latest on 31 May of the year following a financial year, the statement of appropriations for the EC Framework Programme of that financial year, shall be prepared and transmitted to Estonia for information, according to the format of the Commission’s revenue and expenditure account. 5. The Commission, at the time of the closure of the accounts relating to each financial year, within the framework of the establishment of the revenue and expenditure account, shall proceed to the regularisation of the accounts with respect to the participation of Estonia. This regularisation shall take into consideration modifications which have taken place, either by transfer, cancellations, carry-overs, decommitments, or by supplementary and amending budgets during the financial year. This regularisation shall occur at the time of the second payment for the next financial year, and for the last financial year in July 2007. Further regularisation shall occur every year until July 2010.