Keskkonnaminister — Maapõue kasutamist käsitlevate normatiivaktide kinnitamine Riigi maavarade katastri pidamise kord Geoloogilise uuringu kehtivate lubade nimekirja avaldamise kord Maavara kaevandamise kehtivate lubade nimekirja avaldamise kord Allmaaehitise rajamiseks tehtavale uuringule loa taotlemise ja väljaandmise kord

Maapõue kasutamist käsitlevate normatiivaktide kinnitamine Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 20.03.2000/ 21 (RTL 2000, 37, 516) 01.04.2000 Vastavalt maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488) paragrahvi 7 lõikele 2, paragrahvi 14 lõikele 2, paragrahvi 33 lõikele 2 ja paragrahvi 71 lõikele 2 1. kinnitada juurdelisatud "Riigi maavarade katastri pidamise kord" koos lisaga 1; 2. kinnitada juurdelisatud "Geoloogilise uuringu kehtivate lubade nimekirja avaldamise kord"; 3. kinnitada juurdelisatud "Maavara kaevandamise kehtivate lubade nimekirja avaldamise kord"; 4. kinnitada juurdelisatud "Allmaaehitise rajamiseks tehtavale uuringule loa taotlemise ja väljaandmise kord" koos lisadega 2 ja 3. Kinnitatud keskkonnaministri 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 19 Riigi maavarade katastri pidamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Riigi maavarade katastri pidamise korra kehtestamise aluseks on maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488) paragrahv 7 ja Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a. määrus nr. 93 "Riigi maavarade katastri asutamine ja põhimääruse kinnitamine" (RT I 1995, 22, 329). 2. Käesolev kord kehtestab nõuded riigi maavarade katastri koosseisu kuuluva teabe kogumise, säilitamise ja kasutamise kohta. Maavarade ja maa-ainese kohalike andmepankade pidamise korra kehtestavad kohalikud omavalitsused. 3. Riigi maavarade kataster koosneb maardlate registrist ja maavaravarude bilansist. II. MAARDLATE REGISTER 4. Maardlate register koosneb maardlate registrikaartidest, mis koostatakse vastavalt käesoleva määruse lisas nr. 1 toodud vormile. 5. Registrikaardid koostatakse üldjuhul maardla kohta tervikuna. Suurte maardlate puhul koostatakse registrikaardid maardla osade kohta vastavalt Eesti Maavarade Komisjoni poolt heakskiidetud Keskkonnaministeeriumi otsusele. Ettepaneku maardla osadeks jaotamiseks teeb katastri pidaja. 6. Registrikaardid koostatakse kolmes identses eksemplaris. 7. Maardlate registrikaartide koostaja on katastri pidaja - Eesti Geoloogiakeskus. 8. Enne maapõueseaduse jõustumist (enne 1. jaanuari 1995. a.) uuritud maardlate registrikaardid koostatakse Eesti Geoloogiakeskuse fondis või teiste maavarade otsingute ja uuringutega tegelnud asutuste arhiivides asuva geoloogilise informatsiooni alusel. 9. Pärast 1. jaanuari 1995. a. lõpetatud maavarade otsingute ja uuringute puhul esitatakse käesoleva määruse lisas nr. 1 toodud vormi kohased maardlate registrikaardi projektid koos aruannetega. 10. Koostatud registrikaardid esitatakse läbivaatamiseks Eesti Maavarade Komisjonile. Eesti Maavarade Komisjon kontrollib registrikaardi andmete täielikkust ja õigsust ning teeb ettepaneku maardla või selle osa maavaravarude kinnitamiseks (kui maardla varud ei ole varem ametlikult kinnitatud) ja maardla kandmiseks riigi maavarade katastrisse. 11. Maardla kantakse riigi maavarade katastrisse keskkonnaministri vastava otsuse alusel. Maardla riigi maavarade katastrisse kandmine registreeritakse katastri pidaja poolt katastriandmestiku registreerimise raamatus. 12. Juhul, kui katastrisse kantud maardlal on täiendavate geoloogiliste uuringutega saadud andmestik, mis oluliselt erineb senisest andmestikust, koostatakse maardlale uus registrikaart, mis vormistatakse vastavalt käesoleva korra punktide 10 ja 11 nõuetele. Uuele registrikaardile omistatakse vana registrikaardi registreerimisnumber ja kaart viiakse katastrisse vana registrikaardi asemele. Asenduse kohta tehakse vastav märkus katastriandmestiku registreerimise raamatusse. Vana registrikaart varustatakse märkusega asendamisest ja antakse alaliseks säilitamiseks arhiivi. 13. Katastrisse kantud maardlate kasutamisega seotud muutused nagu maavara kaevandamislubade väljaandmine, objektide kaitse alla võtmine, ehitiste rajamise lubade väljaandmine, maavara hävimine või kasutuskõlbmatuks muutumine fikseeritakse maardla registrikaardi lisadel ilma registrikaardi muutmiseta. 14. Registrikaardid kuuluvad alalisele säilitamisele: 1) katastri pidaja juures; 2) Keskkonnaministeeriumis; 3) maardla asukohajärgses maavalitsuses. III. MAAVARAVARUDE BILANSS 15. Maavaravarude bilansi koostaja on Eesti Geoloogiakeskus. Bilansi koostamine toimub vastavalt statistikaameti poolt kinnitatud juhendile ja vormile. 16. Maavaravarude bilanss koostatakse neljas identses eksemplaris. 17. Koostatud aastabilansid esitatakse läbivaatamiseks Eesti Maavarade Komisjonile. Eesti Maavarade Komisjon kontrollib bilansi täielikkust ja õigsust ning teeb ettepaneku bilansi kandmiseks riigi maavarade katastrisse. 18. Maavaravarude aastabilanss kantakse riigi maavarade katastrisse keskkonnaministri vastava otsuse alusel. Aastabilansi katastrisse kandmine registreeritakse katastriandmestiku registreerimise raamatus. 19. Maavaravarude aastabilanss säilitatakse: 1) statistikaametis; 2) Keskkonnaministeeriumis; 3) maavalitsuses (vastava maakonna haldusterritooriumil paiknevate maardlate osas); 4) katastri pidaja juures. IV. KATASTRIANDMETE KASUTAMINE 20. Katastriandmetega tutvumine ja katastriandmete väljastamine toimub Eesti Geoloogiakeskuse direktori poolt kehtestatud korras, välja arvatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a. määrusega nr. 93 kinnitatud Riigi maavarade katastri põhimääruse punktis 14 toodud juhtudel. 21. Registrikaartide paljundamine, nendest väljavõtete tegemine ja avalikustamine võib uuringuloa kehtivuse ajal toimuda ainult uuringuloa valdaja nõusolekul. Käesolev nõue ei laiene enne uuringuloa väljaandmist katastrisse kantud registrikaartidele. 22. Eesti Geoloogiakeskuse poolt tõestatud ja väljastatud katastriandmed kuuluvad registreerimisele. 23. Katastriandmete väljastamisega seotud teenuste eest tasustamise tariifid kehtestab keskkonnaminister. Lisa 1 keskkonnaministri 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 19 juurde RIIGI MAAVARADE KATASTER MAARDLA REGISTRIKAART NR. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 001. Numeratsioon Massiivi indeks Maardla registrikaardi nr. Põhiaruande EGF inav. nr. Varude kinnitamise otsuse number ja kuupäev 01 02 03 04 002. Objekt 01 Maavara nimetus: 02 Maardla nimetus: 03 Maardla osa nimetus: 04 Maardla liik: Põhimaavara Kasutusala kood 05 06 Kaasnev maavara Kasutusala kood 07 08 003. Asukoht Registrikaart: Maakond (linn) Vald 01 02 004. Toopalus Registrikaart: Kaardilehtede nomenklatuur Lähtereeperid 1 : 100 000 1 : 50 000 01 02 03 005. Koordinaadid Registrikaart: Maardla keskme koordinaadid Põhjalaius Idapikkus Kraad Minut Sekund Kraad Minut Sekund 01 02 03 04 05 06 006. Pindala Registrikaart: 01 Maardla pindala hektarites: 007. Kaitsealad Registrikaart: Kaitseala või kaitstava üksikobjekti nimetus ja otstarve Pindala, ha 01 02 008. Uuritus Registrikaart: Uuringuid teostanud organisatsioon Töö nimetus Töö lõpetamise aasta nr. Aruande EGF inav. 01 02 03 04 009. Maardla tüüpläbilõige Registrikaart: Kihi paksus Strat. indeks Kivimi geneetiline tüüp Kivimi nimetus Kasulik kiht Botaaniline koostis Kasutusala kood Täiendavad andmed Min. Maks. Keskm. uus vana 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 010. Konditsioonid Registrikaart: Näitajad Mõõtühik Piirväärtused 01 02 03 011. Keemiline koostis Registrikaart: Väli, plokk, kiht Komponent Sisaldus, % min. maks. keskm. 01 02 03 04 05 012. Mikrokomponendid Registrikaart: Väli, plokk, kiht Mikrokomponent Sisaldus, g/t min. maks. keskm. 01 02 03 04 05 013. Kivimilis-mineraalne koostis Registrikaart: Väli, plokk, kiht Kiviline koostis Fraktsioonid Kristalliinsed kivimid Karbonaadid Liivakivid ja muud Kerge Raske min. maks. keskm. min. maks. keskm. min. maks. keskm. min. maks. keskm. min. maks. keskm. 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 Väli, plokk, kiht Mineraalne koostis Sisaldus, % min. maks. keskm. 01 17 18 19 20 014. Lõimis (A) Registrikaart: Väli, plokk, kiht Üldkoostis Kruus Liiv Veerised munakad üle 70 mm Kruus 5-70 mm Liiv 0,05-5mm Savi ja tolm alla o,o5mm üle 70 mm 70-40 mm 40-20 mm 20-10 mm 10-5 mm 5-2,5mm 2,5-1,25mm 1,25-0,63mm 0,63-0,315 mm 0,315-0,16mm 0,16-0,05mm Peensusmoodul Orgaanika 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 014. Lõimis (B) Registrikaart: Väli, plokk, kiht Üldkoostis üle 0,5mm 0,5-0,1mm 0,1-0,01mm 0,01-0,001mm alla 0,001mm 01 02 03 04 05 06 015. Füüsikalis-mehaanilised omadused Registrikaart: Väli, plokk, kiht Looduslik niiskus, % Tihedus tervikus, g/cm3 Survetugevusmark Kuluvusmark Külmakind-lus Veeimavus % Plastsusarv Sulamistemperatuur, oC Radiatsioon, +/- 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 016. Tehnilised näitajad Registrikaart: Väli, plokk, kiht Looduslik niiskus % Tuhasus, % Orgaanilise massi sisaldus, % Põlemissoojus MJ/kg Õli saagis,% Lagunemisaste Happesus, pH Reostusaste Radiatsioon, +/- % H 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 017. Hüdrogeoloogia Registrikaart: Mõjutatav veekiht Veetase abs. m Vee juurdevool mäetööde algperioodil, m3/d Vee juurdevool mäetööde lõpp-perioodil, m3/d Vesivarustust mõjustava depressiooni ulatus, km keskm. maks. Keskm. maks. 01 02 03 04 05 06 07 08 Veekõrvaldusmeetod: 09 Vee puhastusvajadus: 10 Vetekaitse meetmed: 11 Täiendavad andmed: 018. Mäetehnilised eritingimused Registrikaart: 019. Maavara kasutusalad Registrikaart: 01 Põhimaavara kasutusalad: 02 Kaasnevate maavarade kasutusalad: 020. Maardla varu Registrikaart: Kuupäev Eraldise, välja või maavara nim. Ühik Pindala, ha Keskm. Paksus, m Tarbevaru - T Reservvaru – R Prognoosvaru - P Kasutusala kood Täiendavad andmed Aktiivne - Ta Passiivne - Tp Aktiivne - Ta Passiivne - Tp 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 021. Geoökoloogilised tingimused Registrikaart: 022. Maardla kasutamine Registrikaart: Kaevandamisloa number ja kuupäev Kaevandamisloa väljaandja Maavara kaevandaja Eralduse pindala, ha Eralduse sügavus Kasutuse eesmärk Kaevandamisloa kehtivus Rekultiveerimis suund 01 02 03 04 05 06 07 08 Lisad: Registrikaart: 1. Ülevaatekaart 2. Maardla plaan Registrikaardi koostaja Kontrollija Kuupäev 01 02 03 04 05 3. Maardla kasutamist reguleerivate dokumentide nimekiri (pitser) Registrikaardi asendamine: Maardla registrikaardi vormi täitmise juhend Tiitelleht Tiitellehele kirjutatakse üldpealkirjaks "Riigi maavarade kataster" ja selle alla "Maardla registrikaart nr. ...". Registrikaardi numbri annab vastavalt kaartide registreerimise järjekorrale katastripidaja. Tiitellehe ülanurgas antakse massiivi indeks. Maardla nimetus antakse koos põhimaavara nimetuse näitamisega (näiteks Kaarma dolomiidimaardla). Põlevkivi- ja fosforiidimaardlate osade nimetusele lisatakse sõna "väli" (näiteks Eesti põlevkivimaardla Sirgala väli), turbamaardlate puhul aga vajaduse korral "soo" või "raba" (näiteks Sangla turbamaardla Sangla soo). 001. Numeratsioon 01 massiivi indeksina kasutatakse maapõueseaduses loetletud maavarade kohta järgnevaid tähistusi: B - järvemuda C - lubjakivi D - dolomiit F - fosforiit G - kristalliinne ehituskivi J - järvelubi K - kruus L - liiv M - meremuda P - põlevkivi S - savi T - turvas V - muud maavarad ja maa-aines. 02 registrikaardi number ja 03 põhiaruande Eesti Geoloogiakeskuse fondi (edaspidi EGF) inventarinumber antakse neljakohalise arvuna. 04 märgitakse varude kinnitamise protokollilise otsuse number ilma aasta indeksita kolmekohalise arvuna ja selle kinnitamise kuupäev (näit. 005 05.10.1995). 002. Objekt 01 maavara nimetus antakse vastavalt maapõueseaduses esitatud maavarade nimekirjale. 02 maardla nimetusena antakse see nimetus, mille all on selle maardla varud kinnitatud. Erandjuhtudel, kui maardlal on olnud varem teine nimetus, kirjutatakse maardla praeguse nimetuse taha sulgudesse sünonüümina endine nimetus. 03 maardla osa nimetus antakse siis, kui suure maardla erinevate osade kohta on koostatud eraldi registrikaardid. 04 maardla liik on "üleriigilise tähtsusega" või "kohaliku tähtsusega" vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirjale. 05 põhimaavaraks loetakse sellist maavara, mille kohta on maardla registrikaart koostatud, tuues ära selle kvalitatiivsed näitajad ja kinnitatud varud. 06 kasutusala kood täidetakse põhimaavara kohta. Registrikaartide koostamisel kasutatakse nii põhimaavara kui ka kaasnevate maavarade kohta ühesugust jaotust koos koodiga kasutusalade järgi: 0100 - põlevkivi 0201 - hästilagunenud turvas 0202 - vähelagunenud turvas 0301 - järvemuda põlluväetiseks 0302 - järvemuda lisasöödaks 0303 - järvemuda raviotstarbeks 0400 - meremuda 0500 - järvelubi (järvekriit) 0600 - fosforiit 0801 - tsemendilubjakivi 0802 - tehnoloogiline lubjakivi 0803 - ehituslubjakivi 0901 - tehnoloogiline dolomiit 0902 - viimistlusdolomiit 0903 - ehitusdolomiit 1000 - kristalliinne ehituskivi 1101 - tsemendisavi 1102 - raskeltsulav savi 1103 - keraamiline savi 1104 - keramsiidisavi 1201 - tehnoloogiline liiv 1202 - keraamikatööstuse liiv 1203 - ehitusliiv 1205 - ehituskruus Näiteks maavara nimetus: liiv, s.o. põhimaavara, mis kasutusala järgi võib ühes ja samas maardlas jaguneda: tehnoloogiline liiv . . . 1201 ehitusliiv . . . 1203 jne. 07 kaasnevaks maavaraks on loetud sellist maavara, mis esineb koos põhimaavaraga antud maardla tüüpläbilõikes. Seega kaasneva maavara olemasolu korral tuleb teha vastavad sissekanded tabelitesse 002, 009 ja 019. Maardla varude tabelisse 020 tuleb kirjutada vastavad andmed juhul, kui kaasneva maavara varu on kinnitatud ja kui see maavara ei moodusta omaette maardlat. 08 kasutusala kood antakse kaasneva maavara kohta vastavalt eespool toodud jaotusele analoogselt põhimaavaraga. 003. Asukoht 01 ja 02 antakse haldusterritooriumide ja administratiivjaotuse ühikute loetelu, kusjuures esikohale paigutatakse maakond või vald, mille piiridesse jääb põhiosa maardlast. Linnadest märgitakse eraldi ära ainult Tallinn ja Narva, kui maardla või selle osa jääb nende linnade piiridesse. 004. Toopalus 01 1:100 000 kaardilehtede nomenklatuuris antakse selles mõõtkavas olevate ja maardlat haaravate topograafiliste kaartide loetelu nomenklatuurinumbrite järjekorras, mis on 1942. a. süsteemis (näiteks O-34-33, O-34-34 jne.). 02 kasutatakse Eesti baaskaardi 1:50 000 nomenklatuuri. 03 lähtereeperite veerus antakse riikliku ja kohaliku geodeetilise võrgu punktide nimetused ja numbrid, millega maardla on seotud. 005. Koordinaadid 01, 02 ja 03 antakse maardla keskme põhjalaius. 04, 05 ja 06 antakse maardla keskme idapikkus. 006. Pindala 01 maardla pindala hektarites antakse sajandikhektarilise täpsusega. 007. Kaitsealad 01 kaitsealadena märgitakse: - kaitstavad loodusobjektid - seadusega ranna ja kalda kaitseks määratud maa-alad - muinsuskaitsealad - kultuurimälestised - kalmistud 02 kaitseala või objekti pindalana antakse maardla piiridesse jääva osa pindala kümnendikhektarilise täpsusega. 008. Uuritus Tabelisse kantakse ajalises järjekorras kõik tööd, mis annavad olulist teavet maardla kohta. 01 uuringuid teostanud organisatsiooni nimetusena antakse see nimetus, mis oli sellel organisatsioonil töö lõpetamise ajal (mitte hiljem muudetud nimetus). 02 töö nimetusena antakse vastava aruande pealkiri eesti keeles, lisades sulgudes põhiautori, ja kui töö ei olnud eestikeelne, siis ka kasutatud võõrkeele nimetuse. 03 ja 04 andmed antakse neljakohaliste arvudena. 009. Maardla tüüpläbilõige Maardla tüüpläbilõikes antakse eraldi ridadena maardla geoloogilist ehitust iseloomustavad kihid või kihtide kompleksid, alustades maapinnast. Andmed esitatakse nii katendi, maavara lasundi kui ka lamami kivimite kohta. Seega on esimesel real tavaliselt andmed kasvupinnase kohta (näit. viljakas mullakiht), turbamaardlate korral sugekihi kohta. Veekogudes asuvate meremuda, järvemuda ja järvelubja maardlate läbilõiget alustatakse seda katva veekihi andmetega. Tingimata eraldatakse nii põhimaavara kui ka kaasnevate maavarade lasundid eraldi kihi või kihtidena ka kasutusala järgi. Näiteks turbamaardlate korral esitatakse andmed eraldi vähelagunenud ja hästilagunenud turba lasundite kohta (mitte märkida eraldi raba, siirde- ja madalsoo lasundeid, mille kohta on märge 11 - täiendavad andmed). 01, 02 ja 03 kihi paksused antakse meetrites kümnendiktäpsusega. 03 ja 04 stratigraafilised indeksid peavad olema omavahel vastavuses nii, et vana indeks on põhiaruandes kasutatu ja sellele vastav uus on praegu kasutusel olev indeks, kui seda on võimalik märkida. 06 kivimi geneetiline tüüp on vastavalt kivimi tekkele alljärgnev (tabelis näidata indeksiga): fn - allikatekkeline a - jõetekkeline l - järvetekkeline f - liustikujõetekkeline lg - liustikujärvetekkeline g - liustikutekkeline b - sootekkeline m - meretekkeline t - tehnogeenne v - tuuletekkeline q - magmatogeenne 07 kivimi nimetus antakse lühidalt ilma iseloomustuseta. 08 kasulik kiht märgitakse nii põhimaavara kui ka kaasneva maavara korral tähisega (põhimaavara "+", kaasnev maavara "++"), eraldades need läbilõikes ülejäänud kihtidest. 09 botaaniline koostis on ainult turbamaardlate iseloomustamiseks, mis märgitakse maksimaalselt nelja ladinakeelsest nimetusest tuleneva tähega: S - sfagnum Er - villpea L - puu C - tarn Ph - pilliroog B - lehtsammal Ec - kanarbik 10 kasutusala kood antakse veerus 08 märgitud kasuliku kihi kohta (vt. lk. 1259). 11 täiendavad andmed maavara kohta. Tingimata näidata viited teiste maardlate kohta (näiteks Sirgala välja põlevkivi peal lasuva turba kohta, märkides vastava maardla nimetuse - Puhatu). 010. Konditsioonid Antakse ainult nende põlevkivi- ja fosforiidimaardlate kohta, mille andmed on võetud enne 1995. a. tehtud töödest. 011. Keemiline koostis 01 väli, plokk või kiht on ühe maardla piires kindlad suurused, mida iseloomustatakse veel tabelites 012, 013, 014, 015 ja 016 vastavalt andmete olemasolule. See tähendab, et maardlat ei jagata igas tabelis erinevateks väljadeks, plokkideks, kihtideks. Jaotuses tuleb arvestada, et oleks iseloomustatud erineva kvaliteediga tootmisväljad, maavara tüübid ja varud, lühendatud ja täisanalüüside tulemused jne. Vajaduse korral antakse ka esmase ümbertöötluse saaduste keemiline koostis (põlevkivi- ja turbatuha, fosfaatsete karpide jne. rikastamisel saadava kontsentraadi koostis). 02 komponendid: SiO2, Al2O3, TiO2, Fe2O3 üld., Fe2O3, FeO, FeS2, R2O3, CaO, MgO, MnO, Na2O, K2O, P2O5, SO3, CO2, F, S üld., N üld., lahustumatu jääk, kuumutuskadu jne. Tabelisse kirjutatakse need komponendid, mille kohta tehti analüüs. 03, 04 ja 05 antakse komponendi minimaalne, maksimaalne ja keskmine sisaldus sajandikprotsendilise täpsusega. Kui sisaldus oli väga väike või analüüsitavat komponenti ei esinenud, kirjutatakse sisalduse veergu null. 012. Mikrokomponendid 01 täidetakse analoogselt tabeliga 011. 02 mikrokomponendid: Ti, Ni, Co, Cr, Pb, Zn, Cu, Sn, Mn, U, Th, Ra, Ag, Au, Cd, Mo, W, V, Zr, Sr, As, Ba, TR, F, Br, I, B, jne. Tabelisse kirjutatakse nende mikrokomponentide analüüside tulemused, mis omavad tähtsust antud maavara iseloomustamisel. 03, 04 ja 05 antakse mikrokomponendi minimaalne, maksimaalne ja keskmine sisaldus grammides tonni maavara kuivaine kohta. 013. Kivimilis-mineraalne koostis 01 täidetakse analoogselt eelnevate tabelitega (vt. 011). 17 mineraalne koostis: kvarts, päevakivid, vilgud, fosfaadid, kaltsiit, dolomiit, püriit, hüdroksiidid, kaoliin, hüdrovilgud, montmorilloniit, glaukoniit, amorfne ränidioksiid, aktsessoorsed mineraalid, ilmeniit, magnetiit, apatiit jne. Tabelisse kirjutatakse need mineraalid, mille kohta tehti analüüs. Kivimiline koostis, fraktsioonid ja mineraalide sisaldused antakse kaalulistes protsentides vähemalt kümnendikprotsendilise täpsusega. Kui sisaldus oli väga väike või analüüsitavat mineraali ei esinenud, kirjutatakse sisalduse veergu null. 014. Lõimis (A) Tabel täidetakse fosforiidi-, kruusa- ja liivamaardlate kohta, andes koostised kaaluliste protsentidena vähemalt kümnendikprotsendilise täpsusega. 01 täidetakse analoogselt eelnevate tabelitega (vt. 011). 02 kuni 16 on vastava fraktsiooni sisaldus protsentides. 02, 03, 04 ja 05 üldkoostise näitajate summa peab võrduma sajaga. Üksikute fraktsioonide puudumisel jäetakse vastavad veerud täitmata. Vajaduse korral täiendatakse fraktsioonide osa tabelis. 18 orgaanika märgitakse tähisega "+" (heledam etalonist) või "-" (tumedam etalonist). 014. Lõimis (B) Tabel täidetakse savimaardlate kohta, andes koostised kaaluliste protsentidena vähemalt kümnendikprotsendilise täpsusega. 01 täidetakse analoogselt eelnevate tabelitega (vt. 011). 015. Füüsikalis-mehhaanilised omadused Tabelisse kantakse andmed siis, kui põhi- või kaasnev maavara on kasutatav ehitusmaterjalina. Täidetakse veerud, kus esitatud näitajate kohta on määrangud tehtud. 01 täidetakse analoogselt eelnevate tabelitega (vt. 011). 10 radiatsioon märgitakse tähisega "+", kui kivimi radioaktiivsus on madalam lubatud piirist, ja "-", kui see on kõrgem lubatud piirist. 016. Tehnilised näitajad Tabelisse kantakse andmed põlevkivi-, turba-, järve- ja meremudamaardlate nende näitajate kohta, mida on määratud. Esitatakse keskmised väärtused. 01 täidetakse analoogselt eelnevate tabelitega (vt. 011). 03 ja 04 antakse % kuivainest. 07 ja 08 antakse turba lagunemisaste %-des ja von Posti skaala järgi: vähelagunenud H1-H3, hästilagunenud H4-H10. 10 reostusastet iseloomustatakse järgnevate sõnadega: "puhas", "vajab kaitset", "reostunud". 11 radiatsioon märgitakse analoogselt eelnevas tabelis kasutatud tähistega. 017. Hüdrogeoloogia 01 mõjutatavad veekihid antakse maapinnast alates hüdrostratigraafilise indeksiga. 02 veetaseme veerus antakse vastava veekihi veetaseme absoluutne kõrgus kümnendikmeetrise täpsusega. 03, 04, 05 ja 06 vee juurdevoolu andmed antakse kuupmeetrites tunnis. 07 depressiooni ulatus antakse kümnendik kilomeetrilise täpsusega. 09 vee puhastusvajadust iseloomustatakse sõnadega "õlipuhastus", "hõljumi setitamine" jne. 11 täiendavates andmetes märgitakse ära ülevoolu esinemine, veetaseme mõõtmise aeg jne. 018. Mäetehnilised eritingimused Esitatakse lühidalt vabas sõnastuses. 019. Maavara kasutusalad 01 ja 02 põhi- ja kaasnevate maavarade kasutusalade iseloomustus peab olema vastavuses tabelites 002 ja 009 esitatud andmetega ning kinnitatud varude olemasolu korral ka tabeliga 020. Kui kinnitatud varusid ei ole, antakse kasutusalad geoloogilise aruande põhjal. Läbilõikes esineva ja uurimata kasutamisvõimalustega kaasneva maavara nimetus kirjutatakse ka veergu 02 koos vastava märkusega. 020. Maardla varu 01 veergu kirjutatakse esitatud varude seisu kuupäev. 02 eraldise, välja või maavara nimetuse veergu kirjutatakse esimesena maardla nimetus, andes sellega tabeli esimeses reas kõik vajalikud andmed kokkuvõetuna kogu maardla põhimaavara varude kohta. Järgnevad andmed eraldi ridadena maavara kasutusala järgi mäeeraldustes, väljades, tootmisaladel, plokkides jne. Kaasnevate maavarade varu antakse siis, kui need ei moodusta omaette maardlat (seega ei kuulu eraldi maavarade katastrisse). Näide. Varudi maardla - vähelagunenud turvas - hästilagunenud turvas - järvelubi - järvemuda ... jne. Varudi tootmisala - vähelagunenud turvas - hästilagunenud turvas ... jne. Põhimaavara loetelus tuuakse ära kõik selle erinevad osad varudega, mis moodustasid maardla nimetuse all varude terviku. 03 ühik näitab varu arvestusühikut (tuh. t, tuh. m3). 04 pindala kirjutatakse sajandikhektarilise täpsusega. 05 keskmine kihipaksus antakse kümnendikmeetrilise täpsusega. 06, 07, 08 ja 09 kirjutatakse tarbe- ja reservvaru täisarvulised kogused. 10 antakse prognoosvaru kogus (selle levikuala ei kuulu maardla üldpindala hulka). Katastri täitmisel võib varude kohta kasutada järgnevaid lühendeid: T - tarbevaru Ta - aktiivne tarbevaru Tp - passiivne tarbevaru R - reservvaru Ra - aktiivne reservvaru Rp - passiivne reservvaru P - prognoosvaru11 kasutusala kood antakse vastava põhimaavara või kaasneva maavara kohta. 021. Geoökoloogilised tingimused Esitatakse lühidalt vabas sõnastuses. 022. Maardla kasutamine Täidetakse siis, kui maardla piirides on välja antud maavara kaevandamisluba (kaevandamisload). 01 ja 02 antakse andmed kaevandamisloa (mäeeralduse) kohta. 06 kasutuse eesmärgi veergu kirjutatakse kaevandatava maavara põhiline kasutusala (või kasutusalad). 07 kaevandamisloa kehtivuseks märgitakse kuupäev, millal lõpeb olemasoleva mäeeralduse kehtivus või selle piirides juba lõppenud maavara kaevandamise aeg. Lisad Registrikaardi lõpus antakse kohustuslike lisade loetelu: Lisa 1 s.o. ülevaatekaart mõõtkavas 1:100 000 (või sellest suuremas mõõtkavas), mis kopeeritakse 1942. a. süsteemi kuuluvalt ja samas mõõtkavas olevalt topograafiliselt kaardilt. Soovitatavad koopia mõõtmed on 12-15cm * 17-20 cm. Kaardil näidatakse lisas 2 kujutatud maardla üldkontuur. Pärast Eesti baaskaardi 1:50 000 ilmumist kasutatakse ülevaatekaardina Eesti baaskaarti. Lisa 2 s.o. maardla plaan mõõtkavas 1:10 000, selle suurendatud koopia 1:5000 või plaan mõõtkavas 1:1000. Erandjuhtudel, näiteks eriti suure pindalaga maardla korral võib plaani anda ka väiksema mõõtkavaga topoalustel. Maardla plaanile kantakse: - maardla kontuur koos varude plokkide kontuuriga, - kaitsealade piirid, kaitstavad üksikobjektid kaitsetervikud, - geodeetilise alusvõrgu reeperid ja kindlustatud punktid, - mäeeralduste piirid koos märgetega pindalade kohta. Maardla plaani täiendatakse pidevalt vastavalt kasutusel olevates maardlates tekkinud muudatustele (uus mäeeraldus, kaitsetervik jne.), mis fikseeritakse maardla kasutamist reguleerivates dokumentides. Lisa 3 Maardla kasutamist reguleerivate dokumentide nimekiri haarab kõiki maardlat puudutavaid põhidokumente (geoloogilise aruande registreerimine, maavara kaevandamisloa väljaandmine, kaitstavate objektide vormistamine jne.) ja seda täidetakse pidevalt vastavalt uute dokumentide ilmumisele. Kinnitatud keskkonnaministri 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 19 Geoloogilise uuringu kehtivate lubade nimekirja avaldamise kord 1. Geoloogilise uuringu kehtivate lubade nimekirja avaldamise korra kehtestamise aluseks on maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488) paragrahvi 14 2. lõige. 2. Geoloogilise uuringu kehtivate lubade (edaspidi uuringulubade) nimekiri 1. jaanuari seisuga avaldatakse alates 2001. aastast iga aasta veebruari algul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 3. Avaldatavas nimekirjas esitatakse järgmised andmed: 1) uuringuloa välja andnud asutuse nimetus ja aadress; 2) uuringuloa väljaandmise kuupäev; 3) uuringuloa valdaja nimi ja aadress; 4) uuringuala nimetus ja asukoht (maakond, vald); 5) uuringuid teostava geoloogilise organisatsiooni nimetus ja aadress; 6) uuringuloa kehtivus (kuupäev). 4. Maakonna keskkonnateenistused esitavad iga aasta 15. jaanuariks Keskkonnaministeeriumile andmed maakonna keskkonnateenistuste poolt väljaantud uuringulubade kohta vastavalt käesoleva korra punktis 3 toodud nõuetele. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 5. Uuringulubade koondnimekirja koostab ja esitab avaldamiseks Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakond iga aasta 1. veebruariks. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] Kinnitatud keskkonnaministri 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 19 Maavara kaevandamise kehtivate lubade nimekirja avaldamise kord 1. Maavara kaevandamise kehtivate lubade nimekirja avaldamise korra kehtestamise aluseks on maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488) paragrahvi 33 lõige 2. 2. Maavara kaevandamise kehtivate lubade (edaspidi kaevandamislubade) nimekiri 1. jaanuari seisuga avaldatakse alates 2001. aastast iga aasta veebruari algul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 3. Avaldatavas nimekirjas esitatakse järgmised andmed: 1) kaevandamisloa välja andnud asutuse nimetus ja aadress; 2) kaevandamisloa väljaandmise kuupäev; 3) kaevandamisloa valdaja nimi ja aadress; 4) mäeeraldise nimetus ja asukoht (maakond, vald); 5) kaevandamisloa kehtivus (kuupäev). 4. Maakonna keskkonnateenistused esitavad iga aasta 15. jaanuariks Keskkonnaministeeriumile andmed maakonna keskkonnateenistuste poolt väljaantud kaevandamislubade ja vallavalitsuste poolt alla 100 ha pindalaga soodes väljaantud turbavarude kaevandamislubade kohta vastavalt käesoleva korra punktis 3 toodud nõuetele. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 5. Kaevandamislubade koondnimekirja koostab ja esitab avaldamiseks Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakond iga aasta 1. veebruariks. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] Kinnitatud keskkonnaministri 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 19 Allmaaehitise rajamiseks tehtavale uuringule loa taotlemise ja väljaandmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva korra kehtestamise aluseks on maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488) paragrahvi 71 lõige 2. 2. Maavarade kaevandamisega mitteseotud allmaaehitise rajamiseks tehtava geoloogilise uuringu luba (edaspidi uuringuluba) on dokument, mille alusel antakse maapõu kasutada vastavate geoloogiliste uuringute tegemiseks. Uuringuluba antakse vastava uuringu tellijale, kelleks võib olla nii juriidiline kui ka üksikisik. 3. Uuringuloa väljaandjaks on üleriigilise tähtsusega maardla või piiriveekogu, territoriaal- ja sisemere ning majandusvööndi piiridesse jääva uuringuala puhul Keskkonnaministeerium, kõigil ülejäänud juhtudel taotletava uuringuala asukohajärgne maakonna keskkonnateenistus. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] II. UURINGULOA TAOTLEMINE 4. Uuringuloa taotlus esitatakse loa väljaandjale kolmes eksemplaris vastavalt lisale 1 ning see koosneb vormikohasest avaldusest ja uuringuala plaanist. 5. Uuringuala plaan koostatakse vastavalt uuringuala pindalale ja situatsiooni keerukusele olemasoleva plaani või kaardi alusel. Plaani mõõtkava ei tohi olla väiksem kui 1:2000. Plaanile kantakse riikliku ja kohaliku geodeetilise võrgu punktid, kehtivate uuringualade ja mäeeraldiste piirid ning taotletava uuringuala piirid. Plaani vabale osale kantakse täiendavalt kasutatud koordinaatide süsteemi nimetus, uuringuala piiripunktide koordinaatide tabel, plaani koostanud ettevõtte nimetus ning töö tegija nimi, kvalifikatsioon, allkiri ja kuupäev. Plaani ülemisse paremasse nurka tuleb jätta vaba ruum uuringuloa väljaandmist tõendava märke tegemiseks. 6. Uuringuloa taotlusele lisatakse: 1) ärakiri geoloogiliste tööde litsentsist; 2) ärakiri uuringu taotleja registreerimist tõendavast dokumendist; 3) Kultuuri- ja Haridusministeeriumi õiend muinsuskaitsealade ja kultuurimälestiste olemasolu kohta taotletaval uuringualal; 4) uuringuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse (omavalitsuste) õiend taotletava uuringuala piiridesse jäävate kõigi kinnisasja omanike (valdajate) kohta, aga samuti isikute kohta, kellel on talumaa põlise kasutamise õigus või kelle tagastatava maa või asendusmaa kandmise kohta kinnistusraamatusse on valla- või linnavalitsus teinud korralduse. Lisaks nimetatud isikute nimedele ja aadressidele näidatakse õiendile lisatud plaanil kinnisasjade piirid. 7. Uuringuloa taotlus esitatakse loa väljaandjale. Taotluse üks eksemplar saadetakse loa taotleja poolt uuringuala asukoha omavalitsusele (omavalitsustele). Uuringuloa taotlused registreeritakse esitamise järjekorras. 8. Uuringuloa taotlemisest on loa taotleja kohustatud kuulutama maakonna keskkonnateenistuse poolt määratud ajalehes. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 9. Uuringuloa taotlemise avalik kuulutus peab sisaldama: 1) andmeid loa taotleja, taotletava uuringuala asukoha ja suuruse ning selle kavandatava kasutamise kohta; 2) teavet, et isikutel, kellele uuringud võivad põhjustada varalist kahju või kahjustada muul viisil nende huve, on õigus esitada kahe nädala jooksul, arvates uuringuloa avalikust kuulutamisest, kuulutuses osutatud uuringuloa väljaandjale omapoolseid kirjalikke seisukohti või nõuda endi ärakuulamist. 10. Avaliku kuulutuse tekst ja kuulutamise koht peab olema kooskõlastatud loa väljaandjaga. 11. Uuringuloa taotlemisest peab loa väljaandja kirjalikult teatama kõigile kinnisasja omanikele (valdajatele) ja nendega maapõueseaduse paragrahvi 85 lõikega 5 võrdsustatud isikutele, kelle kinnisasja piirides uuringuluba taotleti. Teade peab sisaldama sama informatsiooni kui avalik kuulutus. 12. Üleriigilise tähtsusega maardla piiridesse jääva uuringuala puhul saadab Keskkonnaministeerium taotluse uuringuala asukohajärgsele maakonna keskkonnateenistusele, kes peab enda ja kohaliku omavalitsuse seisukohast taotluse suhtes teatama ministeeriumile ühe kuu jooksul. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 13. Käesoleva korra nõuetele mittevastav taotlus võidakse tagastada juba enne selle avalikku kuulutamist. Vastavast otsusest informeerib loa väljaandja taotluse ärakirja saanud uuringuala asukoha omavalitsust. III. UURINGULOA TAOTLUSE LÄBIVAATAMINE 14. Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantavate lubade puhul kuuluvad uuringuloa taotlused pärast maakonna keskkonnateenistuse ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade ning avaliku kuulutamise tulemusel esitatud seisukohtade saamist kahe kuu jooksul läbivaatamisele Eesti Maavarade Komisjonis, välja arvatud käesoleva korra p. 13 sätestatud juhul. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 15. Eesti Maavarade Komisjoni otsuses peavad sisalduma: 1) andmed uuringuloa taotleja kohta; 2) andmed uuringuala asukoha ja suuruse kohta; 3) motiveeritud ettepanek uuringuloa väljaandmise, keskkonnaekspertiisi vajaduse või taotluse tagasilükkamise kohta; 4) ettepanek uuringuks vajaliku maa-ala suuruse kohta; 5) ettepanek uuringuloa kestuse kohta; 6) ettepanekud uuringuloaga kehtestamist vajavate tingimuste kohta. Andmestik alapunktides 4, 5 ja 6 ettenähtu kohta kuulub esitamisele positiivse otsuse puhul loa väljaandmiseks. 16. Eesti Maavarade Komisjoni otsus jõustub Keskkonnaministeeriumi kantsleri või teda asendava asekantsleri kinnitava pealdisega. 17. Maakonna keskkonnateenistuse poolt väljaantavate lubade taotluste läbivaatamise korra oma tööpiirkonnas kehtestab maakonna keskkonnateenistus. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] IV. UURINGULOA VÄLJAANDMINE 18. Uuringuluba vormistatakse vastavalt lisale 2. Loa lahutamatuks osaks on uuringuala plaan. 19. Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantavatele lubadele kirjutab alla kantsler või teda asendav asekantsler, maakonna keskkonnateenistuse poolt väljaantavatele lubadele kirjutab alla maakonna keskkonnateenistuse juhataja või tema poolt volitatud isik või teda asendav isik. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 20. Uuringuloa väljaandmisest kuulutab loa väljaandja loa saaja kulul maakonna keskkonnateenistuse poolt määratud ajalehes. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 21. Uuringuloa väljaandmise avalikus kuulutuses peavad sisalduma andmed loa valdaja, uuringute teostaja, uuringuala asukoha ja suuruse ning loa kehtivuse kohta. 22. Uuringuluba väljastatakse pärast riigilõivu ja loa väljaandmise kuulutamise eest tasumist. 23. Uuringuload säilitatakse Keskkonnaministeeriumis, uuringuala asukoha maakonna keskkonnateenistuses ja uuringuloa valdaja juures. Uuringulubade säilitajatele väljasaatmine on loa väljaandja kohustus. Uuringuloa koopia saadetakse uuringuala asukoha omavalitsusele (omavalitsustele). [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 24. Loa väljaandja juures tuleb koos loaga säilitada käesoleva korra punktis 6 ettenähtud dokumentide ärakirjad, maakonna keskkonnateenistuste ja kohalike omavalitsuste arvamused, loa taotlemise avaliku kuulutamise põhjal laekunud kirjalikud seisukohad ning loa taotluse läbivaatamise protokollid. [RTL 2000, 37, 516 - jõust.01.04.2000] 25. Uuringuloa väljaandmisel kantakse vabale osale uuringuloa plaani ülemises paremas nurgas uuringuloa väljaandja nimetus ning loa registreerimise number ja väljaandmise kuupäev. Märge kinnitatakse loa väljaandnud asutuse pitsati jäljendiga. 26. Uuringuloa väljaandja võib muuta uuringuloa tingimusi või tühistada loa, kui 1) loa taotlemisel on antud tegelikkusele mittevastavat teavet; 2) uuringuga on kaasnenud ettenägematud kahjulikud tagajärjed; 3) uuringuloa tingimusi või õigusakte on korduvalt või jämedalt rikutud. Uuringuloa väljaandja teatab uuringuloa tingimuste muutmisest või loa tühistamisest loa valdajale kirjalikult. Lisa 2 keskkonnaministri 31. märtsi 1995. a. määruse nr. 19 juurde Allmaaehitise geoloogilise uuringu loa taotlus 1. Taotleja 1.1. Nimi 1.2. Registrinumber / isikukood 1.3. Aadress 2. Uuringuala 2.1. Uuringuala nimetus 2.2. Uuringu eesmärk 2.3. Uuringuala asukoht - maakond - vald (vallad) 2.4. Uuringuala pindala hektarites 2.5. Maaomanike (valdajate) loetelu koos kinnisasja pindala äranäitamisega 3. Uuringu teostaja 3.1. Ettevõtte nimetus 3.2. Registrinumber 3.3. Aadress 3.4. Geoloogiliste tööde litsents - registreerimise number - väljaandmise kuupäev - kehtivuse tähtaeg 4. Uuringu maht 4.1. Puuraukude arv 4.2. Uurimissügavus, m 4.3. Uuringukaeveõõnte arv 4.4. Hüdrogeoloogilised katsetööd ( ) 4.5. Geofüüsikalised tööd - elektromeetria, km - gravimeetria, km 4.6. Ajutiste ehitiste loetelu 4.7. Taotletav loa kehtivus 5. Lisade loetelu 5.1. ( ) Ärakiri geoloogiliste tööde litsentsist 5.2. ( ) Ärakiri uuringu taotleja registreerimist tõendavast dokumendist 5.3. ( ) Kultuuri- ja Haridusministeeriumi õiend muinsuskaitsealade ja kultuurimälestiste olemasolust taotletava uuringuala piires 5.4. ( ) Asukohajärgse kohaliku omavalitsuse (omavalitsuste) õiend taotletava uurin- guala piiridesse jäävate kinnisasja omanike (valdajate) kohta Loa taotleja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) (pitsat) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (nimi ja amet) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev) Märkus: Pindalad näidatakse 0,01 hektari täpsusega. Lisa 3 keskkonnaministri 31. märtsi 1995. a. määruse nr. 19 juurde Allmaaehitise geoloogilise uuringu luba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (loa väljaandja) (registreerimise number) 1. Loa valdaja 1.1. Nimi 1.2. Registrinumber / isikukood 1.3. Aadress 2. Uuringuala 2.1. Uuringuala nimetus 2.2. Uuringu eesmärk 2.3. Uuringuala asukoht - maakond - vald (vallad) 2.4. Uuringuala pindala, ha 2.5. Maaomanike (valdajate) loetelu koos kinnisasja pindala äranäitamisega 3. Uuringu teostaja 3.1. Ettevõtte nimetus 3.2. Registrinumber 3.3. Aadress 3.4. Geoloogiliste tööde litsents - registreerimise number - väljaandmise kuupäev - kehtivuse tähtaeg 4. Uuringu maht 4.1. Puuraukude arv 4.2. Uurimissügavus, meetrites 4.3. Uuringukaeveõõnte arv 4.4. Hüdrogeoloogilised katsetööd ( ) 4.5. Geofüüsikalised tööd - elektromeetria, km - gravimeetria, km 4.6. Ajutiste ehitiste loetelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4.7. Loa kehtivus 5. Eritingimused ja piirangud Loa väljaandja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri)(pitsat) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (nimi, amet) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev)