Kultuuriminister — Raamatukogu töökorralduse juhendi kinnitamine Raamatukogu töökorraldus

Raamatukogu töökorralduse juhendi kinnitamine Vastu võetud kultuuri- ja haridusministri 6.03.1995.a määrusega nr 10 (RTL 1995, 25, 0), jõustunud 25.04.1995 Muudetud järgmiste määrustega: 17.03.1999 nr 10 (RTL 1999, 52, 678) 04.04.1999 Tulenevalt rahvaraamatukogu seaduse (RT 1992, 17, 250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180) paragrahv 10 lõikest 2 rahvaraamatukogude töö korraldamiseks kultuuri- ja haridusminister määrab: Kinnitada juurdelisatud juhend "Raamatukogu töökorraldus". ------ Kinnitatud kultuuri- ja haridusministri 6. märtsi 1995. a. määrusega nr. 10 Raamatukogu töökorraldus Juhend rahvaraamatukogudele ÜLDSÄTTED [Välja jäetud] [RTL 1999, 52, 678 - jõust. 04.04.1999] KOGUD EHK FONDID 1. Rahvaraamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid eri keeltes, tüüpi ja laadi teavikuid. [RTL 1999, 52, 678 - jõust. 04.04.1999] 2. Raamatukogu kogude koostis kujundatakse kooskõlastatult piirkonna teiste raamatukogudega. 3. Raamatukogu kogude moodustamisel lähtutakse teeninduspiirkonna elanike vajadustest, teeninduspiirkonna iseärasustest, lugejate arvust jm. Raamatukogus on tavaliselt üks kogu, vajadusel võib moodustada laenutusosakonna, lugemissaali, lasteosakonna, ränd-, vahetuskogu jt. kogusid. 4. Kogude täiendamise viisid on teavikute ostmine, annetamine, üleandmine, raamatuvahetus. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 5. Teavikute hankimisallikateks on raamatukauplused, antikvariaadid ja teised raamatukaubandusettevõtted, ajakirjanduse levitajad, teised raamatukogud, asutused, ühingud ning üksikisikud. 6. Rahvaraamatukogude kogud komplekteerib ja teavikud töötleb valla või linna keskraamatukogu või maakonnaraamatukogu vastavalt maakonnaraamatukogu ja valla- või linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingutele. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 7. Keskraamatukogu komplekteerimisosakond tegeleb lepingute alusel oma piirkonna raamatukogude jooksva ja järelkomplekteerimisega ning töötleb hangitud teavikud kokkulepitud mahus. Teenuste eest tasub raamatukogu omanik. 8. Iga raamatukogu vastutab oma kogude hoiu, säilivuse, kasutamise, mittevajalike teavikute eemaldamise, kasutamata teavikute üleandmise ja arvestusdokumentide nõuetekohase täitmise eest. 9. Vahetuskogu tööd korraldab keskraamatukogu. TEAVIKUTE HANKIMINE EHK KOMPLEKTEERIMINE 10. Raamatukogu komplekteerib teavikuid eeltellimise, kirjastustes ning raamatukaubandusettevõtetes kohapeal valimise teel. Informatsiooni ilmuva kirjanduse kohta annavad raamatukaubandusettevõtete tellimisnimekirjad, kirjastuste ja autorite koostatud teavikututvustused, perioodika. 11. Maakonnaraamatukogu või valla või linna keskraamatukogu koostab teiste raamatukogude tellimuste alusel koondtellimuse. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 12. Teavikute eest tasutakse arvete alusel pangaülekandega, ettemaksuga või sularahas. 13. Ajakirjad ja ajalehed tellib raamatukogu ajakirjandusleviasutuse või sidejaoskonna kaudu. Nende saabumist kontrollib raamatukogu kartoteegi abil. Ajakirjade ja ajalehtede kaasanded võetakse arvele ja töödeldakse nagu raamatud. 14. Auviseid hangitakse analoogiliselt muude teavikutega. 15. Järelkomplekteerimine toimub paralleelselt jooksva komplekteerimisega. Järelkomplekteerimise kohta peetakse igas raamatukogus kartoteeki. 16. Keskraamatukogu komplekteerimisosakonnas peavad olema: 1) kataloogikorralduse ja kataloogimisreeglite tööeksemplarid; 2) komplekteerimise töökartoteegid; 3) valik käsiraamatuid teavikute komplekteerimise, liigitamise, kirjeldamise, töötlemise ja kataloogide korraldamise kohta ning sõnaraamatuid ja metoodikaväljaandeid. 17. Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna töökartoteegid on järgmised: 1) ilmuva kirjanduse infokartoteek; 2) jooksva komplekteerimise kartoteek; 3) järelkomplekteerimise kartoteek; 4) komplekteerimisallikate kartoteek. 18. Maakonnaraamatukogu ja valla või linna keskraamatukogu tellimiskartoteegid kajastavad nii maakonnaraamatukogu ja valla või linna keskraamatukogu kui ka tema kaudu komplekteeritavate raamatukogude andmeid. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 19. Teiste rahvaraamatukogude komplekteerimise töökartoteegid on järgmised: 1) jooksva komplekteerimise kartoteek; 2) järelkomplekteerimise kartoteek; 3) vajadusel kartoteek teeninduspiirkonna kohta (elanike ja sealhulgas laste arv, klasside arv koolides, piirkonna asutuste ja ettevõtete tegevusvaldkonnad jm). 20. Jooksva komplekteerimise kartoteegis on teaviku kohta järgmised andmed: selle autor, pealkiri, köide, kirjastus, ilmumisaeg, komplekteerimisallikas, tellimislehe või nimekirja number. 21. Kaardile märgitakse raamatukogusse tellitud eksemplaride arv. Keskraamatukogu märgib tellitud eksemplaride arvu iga raamatukogu kohta eraldi. 22. Kartoteeki täiendatakse pidevalt tellimislehtede ja nimekirjade järgi tellitud nimetustega. 23. Saabunud teavikute kaardid eemaldatakse jooksva komplekteerimise kartoteegist ja hoitakse komplekteerimisosakonnas vajaduse möödumiseni. 24. Saabumata teavikute kaardid hoitakse jooksva komplekteerimise kartoteegis või järelkomplekteerimise kartoteegis, kuni selgub nende saamise võimalus. 25. Komplekteerimiskartoteegid vaadatakse üle vähemalt kord kvartalis, et kontrollida tellimuste täitmist ja teavikute saabumist. 26. Järelkomplekteerimise kartoteek peegeldab raamatukogus puuduvaid või ebapiisavas eksemplaarsuses saadud nimetusi. Kaardil on viide teavikut vajavale raamatukogule või selle osakonnale. ARVESTUSKATALOOG 27. Keskraamatukogude komplekteerimisosakondades kuni 1988. aastani peetud arvestuskataloogi võib soovi korral ja vastavalt vajadusele edasi pidada sisekataloogina. TEAVIKUTE VASTUVÕTMINE 28. Raamatukogusse saabunud teavikud võetakse vastu saatedokumendi alusel. Erinevuste korral saatedokumendis märgitu ja tegelikult saadu vahel võetakse ühendus teavikute saatjaga. 29. Ajakirjad ja ajalehed saabuvad raamatukogusse ilma saatedokumendita. Nende saabumine registreeritakse registreerimiskaardil (vormid 5, 6). 30. Saatedokumendita saabunud teavikutele antakse nende vajalikkuse kohta hinnang, hinnatakse rahaliselt ning koostatakse 3 eksemplaris akt (vorm 1). Sama kehtib ka lugejate poolt kaotatud raamatute asendamise kohta. 31. Saatedokumendita saabunud teavikute hinna määrab raamatukogu vastavalt nende turuhindadele. 32. Pärast saadetise võrdlemist saatedokumentidega, hulgiarvestuses arvelevõtmist ja teaviku jaotust näitavate arvestuskaartide (jaotuskaartide) koostamist (keskraamatukogu komplekteerimisosakonnas), tähistatakse saatedokumendil rahalisele arvestusele kuuluvad teavikud. 33. Saatedokumendile tehakse järgmine märge: Hulgiarvestuses nr. ........ all on arvele võetud ......... eksemplari raamatuid ........ krooni ja ........ sendi väärtuses ja auviseid ....... eksemplari ........ krooni ja ....... sendi väärtuses. Raamatud ja auvised on inventeeritud inventarinumbrite ....... all. Rakendustrükised ja töötlemiskulud on kokku ...... krooni ...... senti. Kuupäev Vastutava töötaja allkiri 34. Saatedokumendi üks eksemplar jääb raamatukogusse, teine eksemplar antakse raamatupidamisse. 35. Keskraamatukogult teisele raamatukogule (osakonnale) üleantud saadetise kohta koostatakse 3 eksemplaris saateleht (vorm 2), mis on saadetise üleandmis- ja vastuvõtmisdokumendiks ning raamatukogu (osakonna) inventariraamatu pidamise aluseks. Üks eksemplar saatelehest antakse teavikud saanud raamatukogule (osakonnale), teine eksemplar raamatupidamisele ja kolmas eksemplar jääb keskraamatukogu komplekteerimisosakonnale. 36. Igal raamatukogul (osakonnal) on oma saatelehtede numeratsioon. 37. Saadetise vastuvõtmisel võrdleb saaja raamatukogu (osakond) saadetist saatelehega. 38. Raamatukogu (osakond) tembeldab saadud teavikud raamatukogu templiga. Tempel on täisnurkne, mõõtmetega 5*2,5 cm. Jäljend lüüakse raamatu tiitellehe pöördele keskele, 17. lehekülje vasakusse nurka teksti alla ja irdlisadele, ajalehtede esiküljele, ajakirjadel jms. trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel tembeldatakse esikülje etikett, magnetofonilintidel kassett, diapositiividel, filmidel jms. pakendi etikett. Tembeldamisel ei tohi rikkuda teaviku teksti ja illustratsioone. TEAVIKUTE ARVESTUS 39. Arvestusest saab andmeid raamatukogu suuruse, koostise, rahalise väärtuse ja selles tehtud muudatuste kohta. Selle alusel kontrollitakse raamatukogu varade säilivust ning koostatakse statistilisi aruandeid. 40. Arvestatakse kõiki raamatukogusse saabunud ja kustutatud teavikuid. 41. Ajakirju, ajalehti, kiiresti aeguvaid ja reklaamtrükiseid rahaliselt arvele ei võeta ning nende hankimiseks kulutatud raha kantakse raamatupidamises kuludesse. 42. Raamatukogus peetakse teavikute hulgi-, üksik- ja rahalist arvestust. 43. Raamatukogu teaviku hind on see, mis tema eest maksti või kuidas ta hinnati aktis. Hinna sisse ei kuulu töötlemis-, posti- ja transpordikulud. HULGIARVESTUS 44. Kogu(de) suuruse, rahalise väärtuse ja selles tehtud muudatuste arvestust peetakse hulgiarvestuses, mille andmed peavad olema kooskõlas raamatupidamise bilansiga. 45. Raamatukogus täidetakse hulgiarvestusraamatu kõik kolm osa (vorm 3): 1. Saabumine, 2. Kustutamine, 3. Kokkuvõte. Mitme eraldi kogu puhul peetakse hulgiarvestuse koondarvestust hulgiarvestusraamatu 3. osas. 46. Vahetuskogu hulgiarvestust peetakse eraldi hulgiarvestusraamatus ning neid andmeid ei kanta koondraamatusse. 47. Hulgiarvestusraamatusse kantakse saatedokumentide ja aktide alusel kõik saadud ja kustutatud teavikud, iga dokument omaette järjenumbriga eraldi real. 48. Kustutusaktide numeratsioon algab number 1-st ja jätkub aastast aastasse. 49. Ajakirjad arvestatakse aastakäikude kaupa selleks eraldi peetavas kartoteegis või vihikus, kust saadakse aasta statistilise aruande jaoks vajalik ajakirjade aastakäikude arv. 50. Ajalehtede hulgiarvestust raamatukogus ei peeta. 51. Raamatute, ajakirjade ja ajalehtede nimetuste arvestust peetakse jooksva aasta töökartoteegis (andmed saab jooksva aasta komplekteerimiskartoteegist ja uudiskirjanduse kartoteegist). ÜKSIKARVESTUS 52. Üksikarvestust peetakse inventariraamatus (vorm 4), milles registreeritakse kõik rahaliselt arvel olevad teavikud (raamatud, noodiväljaanded, kartograafiaväljaanded, kunstitrükised, tehnikakirjanduse erilaadid jm). 53. Raamatukogu võib pidada kas ühist või eraldi inventariraamatut iga kogu (osakonna) kohta. Auviste jaoks on eraldi inventariraamatud. 54. Inventariraamatusse tehakse sissekanded teavikute kohta saatelehtede järgi. 55. Inventariraamatu täitmisel antakse igale saabunud eksemplarile oma inventarinumber. Ajakirjade ja ajalehtede komplekte, kiiresti aeguvaid ja reklaamtrükiseid ei inventeerita. 56. Inventarinumber kantakse raamatu tiitellehe pöördele templi alla, 17. leheküljele, irdlisale, raamatukaardile ja -taskule ning tähestikkataloogi põhikaardi pöördele. 57. Inventarinumber on selle eksemplari number ja seda ei kasutata uuesti pärast inventeeritud teaviku kustutamist. 58. Kui raamatukogus on mitu kogu, mille kohta peetakse eraldi inventariraamatuid, lisatakse inventarinumbrile kogu tunnus (näiteks H - hoidla, L - lugemissaal; 1154-H, 1995-L). 59. Vahetuskogu üksikarvestus toimub vahetuskogu tähestikkataloogis. Vahetuskogu teavikuid pole vaja inventeerida. 60. Teavikud inventeeritakse ümber raamatukogu omaniku korraldusel. 61. Keskraamatukogudes aastatel 1971-1988 peetud arvestuskataloogi saab kustutamiste ja inventuuride puhul kasutada sisekataloogina. AUVISTE ARVESTUS 62. Auvised inventeeritakse eraldi inventariraamatus. Inventarinumbrile lisatakse täht A (näiteks 823-A), märgitakse auvise hind. Neid ei jaotata liigi ja keele järgi. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 63. Heliplaadid inventeeritakse teistest auvistest eraldi inventariraamatus. Inventarinumbrile lisatakse täht D ja formaaditunnus. 64. Inventarinumber koos formaaditunnusega kirjutatakse templi kohale heliplaadi esikülje etiketile ning ümbrise avatud serva parempoolsesse nurka. 65. Heliplaatidega samas inventariraamatus inventeeritakse helilindid ja -kassetid. Lindi inventarinumbrile lisatakse täht H ja kasseti omale täht K. Inventarinumber koos tunnusega kirjutatakse karbi seljale. MÕÕTÜHIKUD JA ARVESTUSÜKSUSED 66. Teavikuid arvestatakse raamatukogus mõõtühikutega arvestusüksustes. Arvestusüksuse määrab mõõtühik. Mõõtühikud on: Nimetus - eraldi väljaandena ilmunud teavik. Uue nimetusena arvestatakse kordustrükke ja mitmeköitelise teose iga köidet. Ajakirjade mõõtühik on nimetus ja aastakäik, ajalehtedel nimetus. Eksemplar - iseseisev teavik, mis on koondatud ühtede kaante vahele (ümbrisesse) ja moodustab terviku. Laudimeeter (lm) - UNESCO soovitatud raamatukogustatistika rahvusvaheline mõõtühik. Üks laudimeeter on 1 meetri pikkune, keskmiselt 26 cm sügav ja 37 cm kõrge ning mahutab keskmiselt 33-40 köidet raamatuid või 14 köidet ajakirju. 67. Arvestusüksus on üksikteaviku eksemplar või nimetus või teavikute kogum (komplekt), näiteks plaat, kassett, filmirull. Diapositiivide sari arvestatakse ühe üksusena, kui see on omaette karbis (komplektis). Kui materjal moodustab ühe terviku, mida laenutatakse koos (näiteks keeleõpik + kassett), arvestatakse seda ühe üksusena. Raamat - raamatute hulka arvestatakse raamatud (vähemalt 49-leheküljelised trükised), broþüürid (5-48-leheküljelised mitteperioodilised trükised), köidetud kaardid, noodid, partituurid. Ajakiri - ühe ja sama pealkirja all regulaarselt ilmuv perioodikaväljaanne, mille ilmumise lõpp ei ole määratud ja üksiknumbrid on jooksvalt numereeritud ja dateeritud. Ajaleht - perioodikaväljaanne, mille numbrid on kronoloogiliselt või järjenumbriliselt loendatud ja mis ilmub tavaliselt vähemalt kord nädalas. Ta on sama päistiitliga, kaaneta, trükitud ajalehepaberile ja tavaliselt A3 formaadis (297 mm * 420 mm) või suurem. Käsikiri - käsitsi või masinal kirjutatud originaaldokument. Auvis - kuulmis- ja nägemismeeltega spetsiaalseadme abil tajutava info kandja: - audiaalteavik - heliplaat ja -lint, kassett, laserplaat - visuaalteavik - diapositiiv ja -film, kileleht - kombineeritud auvis - helifilm, videokassett Elektrooniline teavik- CD-ROM, magnetketas ja -lint. Muu teavik - raamatukogus olev teavik, mida eespool ei ole nimetatud, näiteks pimedate raamatud, pisitrükised, mängud. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] TEAVIKUTE KUSTUTAMINE 68. Kogude kontrollimine aegunud, lagunenud ja ülearuste teavikute eemaldamiseks on kohustuslik igale raamatukogule. 69. Kustutamiseks koostatakse akt (vorm 7), kuhu kantakse ühel ja samal põhjusel kustutatavad teavikud (aegunud, lagunenud, lugejate poolt kaotatud jne.). 70. Akt kirjutatakse 2-3 eksemplaris: üks jääb raamatukogule, teine keskraamatukogule paranduste tegemiseks keskkataloogis ja kolmas saadetakse vajadusel raamatupidamisele. 71. Lugejate poolt kaotatud ja asendatud või rahas tasutud teavikud kantakse jooksvalt arvestusvihikusse (vorm 8). Selle alusel koostatakse kustutusakt (vorm 7). 72. [Välja jäetud] [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 73. Teaviku liigsed eksemplarid annab raamatukogu aktiga (vorm 7) üle teistele raamatukogudele, vahetuskogusse või müüb need vastavalt kehtestatud korrale. 74. Ajakirjade ja ajalehtede hoiu aja otsustab iga raamatukogu ise vastavalt oma võimalustele. Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogust pole akti vaja koostada. Iga aasta lõpul tehakse parandused ajakirjade ja ajalehtede arvestuse kartoteegis ning kataloogides. 75. Kustutusakti kinnitab raamatukogu omanik. Keskraamatukogu akti kinnitab keskraamatukogu direktor. 76. Kui raamatupidamine ei nõua kustutusakti üht eksemplari endale, esitatakse talle kustutamiste kohta kord kvartalis järgmine teatis: Aktide nr. ........ alusel on ajavahemikul................ raamatukogust kustutatud ....... eksemplari raamatuid ......... krooni ........ sendi väärtuses ja .......... eksemplari auviseid ......... krooni ........ sendi väärtuses. Kuupäev Raamatukogu juhataja allkiri 77. Raamatupidamine kustutab teatise või aktide alusel teavikute maksumuse raamatukogu bilansist. 78. Kustutusakti alusel tehakse: 1) sissekanded inventariraamatusse, kus kriipsutatakse läbi kustutatud teaviku inventarinumber ja kirjutatakse vastavasse lahtrisse kustutusakti number ja kinnitamise kuupäev; 2) parandused neis kataloogides, kus teavik on registreeritud inventarinumbriga (eksemplarinumbriga), kriipsutatakse number läbi. Raamatukogus viimase või ainueksemplari kustutamise järel tuleb kõik kirjed teaviku kohta kataloogidest välja võtta. ARVESTUSDOKUMENTIDE PIDAMISE NÕUDED 79. Arvestusdokumendid tuleb täita selgesti loetava käekirjaga ja hoolikalt. 80. Vigade parandamisel kriipsutatakse vale tekst maha ja selle kohale kirjutatakse õige. Mahakriipsutus tehakse peene joonega nii, et esialgne tekst jääks loetavaks. Vea paranduse tõestab vastutav töötaja oma allkirjaga. 81. Inventariraamatu leheküljed peavad olema nummerdatud ning lehekülgede arv raamatukogu omaniku poolt allkirja ja pitsatiga kinnitatud. 82. Inventariraamatud säilitatakse alatiselt ning neid hoitakse kui rahalisi dokumente. INVENTUUR 83. Teavikute olemasolu kontrollimiseks tehakse raamatukogus iga 10 aasta järel või vastavalt vajadusele (vastutava töötaja vahetus, avariid, milles sai kannatada raamatuvara jne.) inventuur. Omanik võib nõuda inventuuri läbiviimist igal ajal. 84. Inventuuri tegemiseks moodustab raamatukogu omanik komisjoni, kuhu kuuluvad raamatukogu omaniku esindaja, kogude eest vastutav isik ja raamatukogu nõukogu esindaja. 85. Inventuuri käigus kontrollitakse kõigi teavikute olemasolu raamatukogus. Selleks võrreldakse kohalolevaid teavikuid ja laenutusdokumentidesse kantud andmeid inventariraamatute ning arvestuskataloogide ja -kartoteekidega. 86. Inventuuri lõpetamisel koostatakse akt kahes eksemplaris (vorm 9), millele lisatakse puuduvate teavikute nimekiri (vorm 7). Akti üks eksemplar jääb raamatukogule, teine antakse raamatupidamisele. 87. Puuduvad teavikud kustutatakse valla- või linnavalitsuse otsusel. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 88. Inventuuriakti kinnitab raamatukogu omanik. 89. Inventuuri ajaks võib raamatukogu sulgeda. TEAVIKUTE TÖÖTLEMINE 90. Teavikute raamatukogutöötlus koosneb liigitamisest, autorimärgistamisest, kataloogimisest ja tehnilisest töötlusest (inventarinumbri ja kohaviida märkimine, tembeldamine, raamatutasku ja raamatukaardi kirjutamine, lasteraamatutel vanuseastme määramine). 91. Kasutusel olevate liigitustabelite alusel määratakse igale teavikule tema paigutusindeks ja kataloogiindeksid. 92. Autorimärgis määratakse kasutusel olevate autoritabelite järgi. 93. Kohaviit koosneb paigutusindeksist ja autorimärgisest. Lastele määratud teaviku kataloogiindeksi ja kohaviida juurde kuulub vanuseastme tunnus (vanusemäärang). 94. Teaviku kataloogimisel koostatakse selle kohta kasutusel olevate kataloogimisreeglite alusel kataloogikaart (vorm 11). 95. Kui keskraamatukogu tähestikkataloog on ka tähestikulise keskkataloogi ülesannetes, koostatakse komplekteerimisosakonnas tähestikulise keskkataloogi põhikaart, mille pöördele kantakse lisaks keskraamatukogu inventarinumbrile andmed selle teaviku eksemplaride jagamise kohta piirkonna raamatukogudele. 96. Igas raamatukogus koostatakse saadud teaviku kohta tähestikkataloogi põhikaart, täiendkirje(d), liigikataloogi kaart või kaardid. 97. Tähestikkataloogi põhikaardi vasakusse ülanurka kirjutatakse kohaviit, kirje lõppu täiendkirjed, paremasse alanurka täielik indeks, põhikaardi pöördele inventarinumber või -numbrid. 98. Liigikataloogi kaardi vasakusse alanurka kirjutatakse kataloogiindeks. 99. Kaardid tähestikkataloogi täiendkirjete ja liigikataloogi jaoks dubleeritakse põhikaardi alusel. 100. Raamatukaardile (vorm 10) märgitakse raamatu kohaviit, inventarinumber, autor, pealkiri, raamatu ilmumisaasta ja hind, mitmeköitelise teose puhul kirjutatakse pealkirja järele köite number. 101. Raamatukaardi uuendamisel kantakse uuele kaardile eelmisel kaardil registreeritud laenutuste arv. Soovi korral võib raamatukaardi kirjutada ka köidetud ajakirjade ja ajalehtede komplektide kohta. 102. Raamatu esikaane sisekülje alanurka kleebitakse raamatutasku ja sellele kirjutatakse inventarinumber. 103. Raamatu tagakaane paremasse ülanurka märgitakse kohaviit. TEAVIKUTE PAIGUTUS 104.-116. [Välja jäetud] [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] TEAVIKUTE HOID 117.-128. [Välja jäetud] [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] KATALOOGID 129. Kõik raamatukogu teavikud peavad olema kataloogides kajastatud ja lugejatele kättesaadavad. 130. Kataloogide kujundamine, kaartide liitmine, kirjete koostamine ja nende õigsuse kontrollimine, paranduste ja täienduste tegemine on iga raamatukogu ülesanne. Maakonna raamatukogude keskkataloogi peab ja maakonna raamatukogusid nõustab maakonnaraamatukogu, valla või linna raamatukogude keskkataloogi peab ja valla või linna raamatukogusid nõustab valla või linna keskraamatukogu. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 131. Kataloogid, mis peavad raamatukogus olema, sõltuvad raamatukogu tüübist. 132. Keskraamatukogus peavad olema järgmised kataloogid: sisekataloog: komplekteerimisosakonna arvestuskataloog; lugejakataloogid: 1) tähestikkataloog (keskkataloog); 2) liigikataloog (ainult keskraamatukogu kohta); 3) auviste tähestikkataloog (ainult keskraamatukogu kohta); 4) auviste liigikataloog (ainult keskraamatukogu kohta); 5) muusikaosakonna nootide tähestikkataloog; 6) ajakirjanduse tähestikkartoteek. Keskraamatukogu osakondade kogude kohta võib teha eraldi kataloogid. 133. Lasteraamatukogus või -osakonnas peavad olema järgmised kataloogid: 1) tähestikkataloog; 2) liigikataloog vanusemäärangu alusel: lastele (8-12 aastased); noortele (13-16 aastased); 3) soovi korral võib koostada piltkataloogi 7-aastastele ja noorematele mõeldud kirjanduse kohta. 134. Linna-, valla- ja külaraamatukogus, mis teenindavad nii täiskasvanuid kui lapsi, peavad olema: 1) tähestikkataloog; 2) liigikataloog; 3) liigikataloog lastele (vt. p. 133); 4) soovi korral piltkataloog 7-aastastele ja noorematele lastele. 135. Täiskasvanuid teenindavas linnaraamatukogus peavad olema järgmised kataloogid: 1) tähestikkataloog; 2) liigikataloog. 136. Peale kataloogide on lugejatele abiks mitmesugused kartoteegid: uudiskirjanduse kohta nii täiskasvanutele kui ka lastele; artiklite, koduloo- ning mitmesugused teemakartoteegid, mis avavad perioodikaväljaannete ja kogumike sisu ning loetlevad ka artikleid ja teavikuid, mida raamatukogus ei ole. LUGEJATEENINDUS 137. Lugejateenindus on raamatukogu peaülesanne. 138. Rahvaraamatukogu teeninduse korraldus, lugejate õigused ja kohustused kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud raamatukogu kasutamise eeskirjas, mis tehakse teatavaks igale lugejale. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 139. Rahvaraamatukogu teenuseid võib kasutada igaüks, välja arvatud lugejad, kellelt on raamatukogu kasutamise õigus ajutiselt ära võetud. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 140. Rahvaraamatukogu põhiteenused on teavikute kohalkasutus ja kojulaenutus. Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta. Eriteenused (kopeerimine, andmebaaside kasutamine, tõlked jm) võivad olla tasulised. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse kinnitab valla- või linnavalitsus. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] LUGEJATE REGISTREERIMINE JA ARVESTUS 141. Raamatukogu lugejaks registreeritakse passi, õpilaspileti või muu dokumendi alusel, kus on selle omaniku foto, isiku ja elukoha andmed (andmed õppeasutuse kohta). Alaealised esitavad lisaks vanema (eestkostja) nõusoleku (vorm 13). 142. Lugejalt, kelle elukohaks ei ole rahvaraamatukogu asukohajärgne vald või linn, võib teavikute kojulaenutamisel võtta tagatist, kuid mitte rohkem kui on teavikute hind. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 143. Lugejaks registreerimisel täidetakse registreerimiskaart (vorm 12) või kantakse lugeja andmed registreerimisvihikusse (vorm 18). 144. Raamatukogu esmakordsel külastusel täidetakse lugejakaart (vorm 15), millel on andmed lugeja ja talle laenutatud teavikute kohta. Lugeja annab lugejakaardile allkirja raamatukogu kasutamiseeskirja tundmise kohta. 145. Lugejale kirjutatakse lugejapilet (vorm 14), mis annab talle õiguse kasutada raamatukogu kõiki osakondi, teeninduspunkte, autoraamatukogu. 146. Lugejakaart täidetakse lugeja kohta igas osakonnas, teeninduspunktis vm. raamatukogu osas, mida lugeja kasutab. 147. Lugejal on raamatukogus ainult üks registreerimisnumber. Topeltregistreerimise vältimiseks antakse igale osakonnale aastas kasutada teatud vahemik registreerimisnumbreid (näiteks laenuosakond 1-1500, lugemissaal 1501-2300 jne.). Ekslikud mitmekordselt lugejaksregistreerimised selguvad registreerimiskaartide liitmisel ühtsesse kartoteeki. 148. Iga aasta 1. jaanuarist alates lugejad taasregistreeritakse. Lugeja andmed kontrollitakse ja täpsustatakse ning tehakse vajalikud parandused lugeja- ja registreerimiskaardil ning lugejapiletil. 149. Võlglasi ümber ei registreerita. 150. Lugeja võib volitada enda jaoks raamatuid laenama täisealisi perekonnaliikmeid. Selleks kirjutab ta volikirja lugejakaardi tagaküljele. KOJULAENUTAMINE 151. Lugeja võib laenata teavikuid koju tähtajani, mis on määratud raamatukogu kasutamiseeskirjas. 152. [Välja jäetud] [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 153. Laenutusi võib vormistada kahel viisil: 1) raamatukaardile märgitakse raamatu tagastamistähtaeg ja lugeja registreerimisnumber ning lugeja annab allkirja. Tähtaeg kirjutatakse või märgitakse kuupäevatempliga ka lugejapiletile. Raamatukaart (-kaardid) pannakse lugejakaardi vahele. Raamatukaartidest võib moodustada kartoteegi teavikute inventarinumbrite või tähestikjärjestuses; 2) iga laenutatud teaviku kohta kantakse lugejakaardile tagastamistähtaeg, inventari- (eksemplari-) number, liik, autor, pealkiri (võib lühendada), köite või ande number; ajakirjal aasta ja number. Lugeja annab laenutuse kohta allkirja. Raamatukaardile märgitakse tagastamistähtaeg ja lugeja registreerimisnumber. Tagastamistähtaeg märgitakse ka lugejapiletile. Raamatukaardid pannakse lugejakaartide vahele. 154. Lugejakaardid järjestatakse tagastamistähtaegade, iga kuupäeva ulatuses lugejate registreerimisnumbrite või lugejate perekonnanimede tähestikjärjestuses. Laste lugejakaardid võib järjestada koolide ja klasside kaupa. Eraldi järjestuses on nende lugejate lugejakaardid, kelle käes teavikuid ei ole. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 155. Raamatu tagastamisel pannakse raamatukaart raamatutaskusse. Kui laenutus on märgitud lugejakaardile, tehakse sellele märkus tagastamise kohta. 156. Raamatukogu kasutamiseeskirja kohaselt võib tagastamistähtaega pikendada (ka korduvalt), kui teaviku saamiseks ei ole teised lugejad soovi avaldanud. Pikendamisel märgitakse lugejapiletile, raamatukaardile ja lugejakaardile uus tähtaeg. Tähtaja pikendamist arvestatakse statistikas uueks laenutuseks. 157. Kui tagastamistähtaeg on möödunud, saadetakse lugejale meeldetuletus (vorm 16) või teatatakse talle tähtaja möödumisest telefoni teel. Raamatukogus tuleb võlgnike kaardid järjekindlalt üle vaadata. 158. Tagastamistähtaja ületamise eest võib raamatukogu kasutamiseeskirja alusel nõuda viivist. Lugeja tasub meeldetuletuse posti- ja telefonikulud. Lugejale annab raamatukogu saadud raha eest kviitungi. 159. Kui lugeja ei tagasta laenatud teavikuid tähtajaks, võib rahvaraamatukogu võtta viivist, kuid mitte rohkem üks kroon iga viivitatud päeva kohta. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 160. Teaviku rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle asendama või tasuma selle hinna kuni kümnekordses suuruses. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 161. Lugejalt, kes ei ole punktis 160 nimetatud kohustust rahvaraamatukogu antud tähtajaks täitnud, võetakse rahvaraamatukogu kasutamise õigus ära kuni üheks aastaks. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 1611. Käesoleva juhendi punktides 160 ja 161 nimetatud summad laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 162. Teavikute puudumisel on soovitav äraütlusi üles märkida vihikus või kaartidel. Lugejale teatatakse põhjus (välja laenutatud, köitmisel, puudub raamatukogus) ja ta suunatakse teise raamatukogusse, kasutama raamatukogudevahelist laenutust, panema end teaviku saamiseks järjekorda jne. Raamatukogu arvestab äraütlusi järelkomplekteerimisel. 163. Teaviku saamise järjekorras olevale lugejale on soovitav teaviku tagasisaabumisest raamatukokku teatada. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] KOHALLUGEMINE. LUGEMISSAAL 164. Lugejad kasutavad teavikuid ka raamatukogus kohapeal, eelkõige lugemissaalis. Lugemissaalist laenutatakse teavikuid koju vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjale. 165. Lugemissaali esmakordsel külastusel registreeritakse lugeja vaid juhul, kui ta soovib laenata teavikuid koju ja varem teda selles raamatukogus (osakondades, teeninduspunktis, autoraamatukogus) lugejaks registreeritud ei ole. Lugejaks registreerimine toimub nagu raamatukogu laenuosakonnas (vt. p. 141-150). 166. Teavikute kohalkasutamist laenutusena ei arvestada, olenemata sellest, kas lugeja sai teaviku raamatukoguhoidja vahendusel või vahenduseta. Kohallugemise analüüsimiseks kasutatakse valikstatistikat. [RTL 1999, 52, 678 - jõust. 04.04.1999] 167. [Välja jäetud] [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 168. Lugemissaali külastusena arvestatakse lugeja iga käiku lugemissaali. 169. Lugemissaalita raamatukogus arvestatakse külastuseks ka kohallugemine. TEENINDUSPUNKT 170. Raamatukogust kaugel asuvate külade, koolide ja ettevõtete teenindamiseks avab raamatukogu teeninduspunkte. 171. Teeninduspunktis teenindab raamatukoguhoidja kindlatel päevadel ja kellaaegadel. Teeninduspunkti lahtiolekuaegadest teatatakse piirkonna elanikele. 172. Teeninduspunkti viiakse raamatukogust valik teavikuid lugejate soove arvestades. Valikut uuendatakse pidevalt. 173. Teeninduspunkti teavikud paigutatakse nagu raamatukoguski. Teavikuid ja laenutusdokumente hoitakse lukustatavas kapis või ruumis, mis tagab nende hoiu. Raamatukogus on dublettkaartidel või vihikus kirjas andmed, millised raamatud on teeninduspunktis. 174. Lugejaid registreeritakse, laenutusi ja külastusi vormistatakse ning arvestatakse teeninduspunktis nagu paikses raamatukoguski. 175. Teeninduspunktil võib olla eraldi päevik või teeninduspunkti näitajad kantakse raamatukogu päevikusse. AUTORAAMATUKOGU 176. Autoraamatukogu teenindab raamatukogust kaugel olevaid piirkondi, kus raamatukoguteenindus puudub. 177. Raamatukogu määrab autoraamatukogu marsruudi, teenindusgraafiku ning teeb selle peatuskohtades teatavaks. 178. Autoraamatukogu teavikute valikul ja täiendamisel arvestatakse lugejate soove. Teavikud, mida ei kasutata, antakse paiksesse raamatukogusse tagasi. Paikses raamatukogus on andmed selle kohta, millised teavikud on autoraamatukogus ja tema lugejate käes. 179. Lugejaid registreeritakse ja laenutusi vormistatakse autoraamatukogus nagu paikse raamatukogu laenuosakonnas. 180. Autoraamatukogus on lugejate, laenutuste ja külastuste arvestamiseks raamatukogupäevik. KODUTEENINDUS 181. Lugejatele (vanurid, invaliidid jne.), kellel on raske raamatukogus käia, viivad raamatukoguhoidja või tema abilised teavikuid koju. 182. Koduteeninduses registreeritakse lugejaks ja vormistatakse laenutusi nagu paikse raamatukogu laenuosakonnas. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 183. Koduteeninduse lugejate, laenutuste ja külastuste arvestust peetakse raamatukogupäevikus. LUGEJATEENINDUSE ARVESTUS 184. Lugejateeninduse arvestust peetakse lugejate, külastuste ja laenutuste kohta. Registreeritakse ka raamatukogu teatme- ja infotööd, üritusi jm. 185. Arvestuse pidamise aluseks on lugeja registreerimiskaart (vorm 12) või lugejate registreerimisvihik (vorm 18), raamatukaart (vorm 10), lugejakaart (vorm 15) ja soovisedel (vorm 19). 186. Jooksva päeva arvestust peetakse statistikalehel. Päeva kokkuvõtted kantakse iga päeva lõpul või järgneva päeva algul raamatukogupäevikusse (vorm 20). Päeviku vabu lahtreid kasutab raamatukogu oma soovi kohaselt. Väikese lugejate arvuga raamatukogus võib täiskasvanute ja lasteteeninduse arvestust pidada ühes päevikus. Lasteraamatukogud ja -osakonnad peavad lasteteeninduse arvestust lasteraamatukogu päevikus (vorm 17). 187. Päevikut peetakse raamatukogu igas osakonnas, teeninduspunktis ja autoraamatukogus, kui nende päevaandmeid ei liideta ühte raamatukogupäevikusse. 188. Iga kuu lõpul tehakse päevikus kokkuvõtted. Kui raamatukogus on mitu päevikut, siis andmed koondatakse ja kantakse ühe päeviku võrdlustabelisse. 189. Lugejaid arvestatakse registreerimiskaartide või -vihiku alusel. Raamatukogu lugejate arv aasta lõpul on osakondades registreeritud lugejate arvude summa. 190. Külastusena arvestatakse lugeja käiku raamatukogusse, osalemist raamatukogu korraldatud üritustel, samuti laenutustähtaja pikendamist telefoni, posti või elektronposti teel. [RTL 1999, 52, 678 - jõust. 04.04.1999] 191. Kui lugeja külastab samal korral mitut osakonda (laenuosakonda, lugemissaali jne.), arvestab külastuse iga osakond. Need arvud liidetakse raamatukogu külastuste üldarvuks. 192. Laenutusüksuseks on teavikute arvestusüksused (vt. p. 66-67), nagu nad on arvel hulgiarvestuses. Raamatute laenutusi arvestatakse liikide ja keelte järgi. Ajalehtede, ajakirjade ja auviste laenutusi liikide ja keelte järgi ei arvestata. Perioodikalaenutusi arvestatakse aastakäikude kaupa, olenemata laenutatud numbrite arvust. [RTL 1999, 52, 678 - jõust. 04.04.1999] 193. Teavikute kasutamist raamatukogus laenutusena ei arvestata, seda analüüsitakse valikstatistika alusel. [RTL 1999, 52, 678 - jõust. 04.04.1999] 194. Raamatukogupäevikus (vorm 20 ja vorm 24) registreeritakse kõik raamatukogus toimunud üritused. 195. Päeviku lõpus tehakse kokkuvõtted põhinäitarvudest koos eelmiste aastate võrdlusandmetega. RAAMATUKOGUDEVAHELINE LAENUTUS 196. Teavikuid, mida raamatukogus ei leidu, võib lugeja saada raamatukogudevahelise laenutuse (RVL-i) teel. Selleks tuleb täita RVL-i laenusedel (vorm 21). RVL-i kasutamine toimub juhendi kohaselt (RTL 1995, 4, lk. 138). 197. RVL-i teel saadud raamatuid võib lugeja kasutada kuni 30 päeva, ajakirju 15 päeva, mikrofilme 45 päeva, kui teaviku saatnud raamatukogu ei määra teist tagastamistähtaega. 198. Tellitud teavikuid loetakse raamatukogus (lugemissaalis) ja hoitakse eraldi. 199. Vajalikke teavikuid tellitakse esmajärjekorras oma maakonna/linna keskraamatukogust, seejärel kesksetest teadus- ja erialaraamatukogudest või välismaalt. 200. Lugejale teatatakse tellitud teaviku saabumisest või äraütlusest telefoni, kirja vm. teel. 201. RVL-i kasutamine registreeritakse laenusedelite alusel RVL-i arvestusvihikus (vorm 22). 202. RVL-i teel teise raamatukogusse saadetava raamatu raamatukaardile tehakse märkus, millal ja kuhu raamat saadeti, ning raamatukaart jääb raamatu välja saatnud raamatukogusse. TEATME- JA INFOTEENINDUS 203. Teatme- ja infoteenindus on iga raamatukogu ülesanne. Raamatukoguhoidja kasutab selleks oma raamatukogu teatmestut. Vajadusel pöördub ta teiste raamatukogude poole. 204. Raamatukogu teatmestusse kuuluvad kõik raamatukogus olevad teatmeteosed, kataloogid ja kartoteegid. Teatmeteosed on paigutatud avariiulitele ja nende ainueksemplare kasutatakse raamatukogus kohapeal. 205. Kataloogid peegeldavad raamatukogu kõiki teavikuid. Nad on aluseks teatme- ja infotöös. 206. Lisaks kataloogidele peetakse kartoteeke, millega avatakse perioodikaväljaannete ja kogumike sisu. Kartoteegid võivad sisaldada ka nende trükiste ja artiklite kirjeid, mida raamatukogus ei leidu. Peale allpoolloetletu võib vajadusel koostada täiendavaid kartoteeke. Keskraamatukogus: 1) artiklite ja retsensioonide liigikartoteek; 2) kodulookartoteek; 3) ilukirjandusteoste pealkirjade tähestikkartoteek; 4) uudiskirjanduse kartoteek (jooksva aasta ulatuses); 5) muusikaosakonnas vokaalteoste teksti autorite tähestikkartoteek. Lasteraamatukogus: 1) artiklite kartoteek; 2) laste- ja ilukirjandusteoste pealkirjade tähestikkartoteek; 3) uudiskirjanduse kartoteek (jooksva aasta ulatuses). Täiskasvanuid ja lapsi teenindavas raamatukogus: 1) artiklite ja retsensioonide liigikartoteek; 2) kodulookartoteek; 3) ilukirjandus- ja lastekirjandusteoste pealkirjade tähestikkartoteek; 4) uudiskirjanduse kartoteek (soovitav lasteraamatud eraldi aasta ulatuses). Ainult täiskasvanuid teenindavas raamatukogus: 1) artiklite ja retsensioonide liigikartoteek; 2) kodulookartoteek; 3) ilukirjandusteoste pealkirjade tähestikkartoteek; 4) uudiskirjanduse kartoteek (jooksva aasta ulatuses). 207. Kartoteegid on ülesehituselt liigi-, teema-, märksõna- jm. kartoteegid. Rubriigi sees järjestatakse kirjed pöördkronoloogiliselt (v.a. retsensioonid). 208. Lugeja esitab päringu suuliselt (ka telefoni teel) või kirjalikult ning teadis antakse talle sobivas vormis (kirjalikult või suuliselt). 209. Teadised registreeritakse arvuliselt. Teadisena arvestatakse vastust lugeja päringule teaviku bibliograafiliste andmete täpsustamiseks, temaatilise informatsiooni otsimiseks või mitmesuguste faktiandmete väljaselgitamiseks. Arvestatakse nii lugemissaalis kui ka kojulaenutuses antud teadiseid. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 210. Infotöö vormid on: 1) informatsiooni andmine uudiskirjanduse kohta (nimestikud, näitused, ülevaated); 2) info- ja spetsialistipäevade korraldamine; 3) individuaal- ja kollektiivabonentide teenindamine jm. 211. [Välja jäetud] [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] RAAMATUKOGU ARHIIV 212. Raamatukogul on arhiiv, kus säilitatakse raamatukogu asjaajamises tekkinud dokumente. Nende dokumentide väärtus on erinev ja seetõttu säilitatakse neid kas alatiselt, pikaajaliselt või 3-10 aastat. Rahvaraamatukogus asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega raamatute ja muude dokumentide arvestus, säilitamine, kasutamine ja üleandmine toimub õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Alatiselt säilitatakse raamatukogu põhitegevusega seotud dokumendid: - käskkirjad; - ministeeriumi, omavalitsuse jt. asutuste korraldavad dokumendid raamatukogu kohta; - plaanid; - aruanded; - eelarved; - protokollid, õiendid; - raamatukogukroonika; - raamatukogupäevikud; - hulgiarvestusraamatud; - inventariraamatud; - inventuuriaktid; - täienduskoolituse programmid, kavad; - kirjavahetus (raamatukogu põhitegevuse kohta). Isikkoosseisu dokumente (töölepingud jm.) säilitatakse 75 aastat. Raamatupidamise dokumente hoitakse vastavalt raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790) nõuetele. Toimikute pidamise kord asjaajamises ja toimikute konkreetsed säilitustähtajad määratakse igal aastal raamatukogus koostatavas toimikute loetelus. Alatiselt säilitatavad dokumendid korrastatakse asutuste arhiivide tööeeskirjade kohaselt. LÕPPSÄTTED 213. Käesolev juhend kehtib kõikidele rahvaraamatukogudele kuni nende automatiseerimiseni. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 214. Käesoleva juhendi osades "Hulgiarvestus", "Üksikarvestus", "Mõõtühikud ja arvestusüksused" ning "Lugejateeninduse arvestus" sätestatu laieneb kooli- ja eriraamatukogudele. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] 215. Käesoleva juhendi punktides 67, 166, 190, 192 ja 193 sätestatut rakendatakse alates 1. jaanuarist 2000. a. [RTL 1999, 52, 678 - jõust.04.04.1999] Raamatukogu töökorralduse juhendi juurde Vormide näidised Vorm 1. Raamatute vastuvõtuakt Vorm 2. Saateleht Vorm 3. Hulgiarvestusraamat Vorm 4. Inventariraamat Vorm 5. Ajakirja registreerimiskaart Vorm 6. Ajalehe registreerimiskaart Vorm 7. Kustutusakt Vorm 8. Lugejate poolt asendatud raamatute arvestusvihik Vorm 9. Inventuuriakt Vorm 10. Raamatukaart Vorm 11. Kataloogikaart Vorm 12. Lugeja registreerimiskaart Vorm 13. Nõusolek Vorm 14. Lugejapilet Vorm 15. Lugejakaart Vorm 16. Meeldetuletus Vorm 17. Lasteraamatukogu päevik Vorm 18. Lugejate registreerimisvihik Vorm 19. Soovisedel Vorm 20. Raamatukogupäevik Vorm 21. RVL-i laenusedel Vorm 22. RVL-i arvestusvihik Vorm 23. Teadiste registreerimisvihik