Rahandusminister — Riigimetsadest kasvava metsa müügi hindade kohta

Vastu võetud keskkonnaministeeriumi ning rahandusministeeriumi 30. juuli 1993. a määrustega nr 19 ja 112, jõustunud 1.09.1993. a. [Keskkonnaministri 30. juuli 1993. a määrus nr 19 kehtetu – RTL 2002, 53, 753 – 30.03.2002]

Keskkonnaminister ja rahandusminister määravad: 1. Kinnitada ja 1.septembrist 1993. a. kehtestada «Riigimetsadest kasvava metsa müügi hinnakiri» (juurde lisatud). 2. Rakendada käesoleva määruse punktis 1 toodud hinnakirja kasvava metsa müügi tehingutele, mis sõlmitakse alates 1. septembrist 1993. a. 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 4. [Kehtetu – RTL 1996, 31, 216 – jõust. 30.03.1996] 5. [Kehtetu – RTL 1996, 31, 216 – jõust. 30.03.1996]

KINNITATUD Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi 30. juuli 1993. a määrustega nr 19 ja 112 [KKm nr 19 kehtetu – RTL 2002, 53, 753 – 30.03.2002]

Riigimetsadest kasvava metsa müügi hinnakiri

Müümisele kuuluvate puude kluppimisel määratakse (jagatakse) neid puuliigiti metsas kuni 4 klassi: tarbepuud, kahjustatud puud, küttepuud ning männi ja kase korral eriti kvaliteetsed puud. Mõõdetakse kõigi puude rinnasdiameetrid. Puude kõrgusi mõõdetakse kõige suurema puude arvuga jämedusastmest ja sellele järgnevast kahest jämedusastmest. Hinnakirja lisas 1 olevatest tabelistest «Kasvavate puude mahud ja baashinnad» leitakse diameetrist (d) ja kõrgusest (h) lähtuvalt ühe puu esialgne baashind, mis vastab tarbepuude klassi kuuluva puu hinnale. Ostja huvides on baashindade tabelitesse lisatud andmed puu mahu ja puust saadavate sortimentide (palk, paberipuu, küte) ja jäätmete (koor) kohta, kusjuures toodud sortimentatsioon on antud täpsusega 0,01 tm ja ta ei mõjusta hinda. Eelpoolnimetatud tabelid erinevad senikehtinutest jäätmete mahu võrra. Baashindade tabelid on koostatud tugikõrgustest (h24) lähtudes. Tugikõrguse all mõistetakse lihtsustatult 24 cm jämeduse puu kõrgust ja see asendab seni kasutusel olnud kõrgusjärkude süsteemi. Kahjustatud või eriti kvaliteetse puu lõplik hind leitakse valemiga

ph = bh * (1 + 0.01 * kk * pkv), kus: ph – puu lõplik hind kr, bh – puu esialgne baashind kr (lisa 1), kk – kvaliteedi parandi kordaja, pkv – puu kvaliteedi parand %.

Kahjustatud (kõik puuliigid) või eriti kvaliteetse (Mä, Ks) puu hinda parandatakse vastavalt kahjustuse iseloomule ja kahjustatud tüveosa pikkusele või oksavaba tüükaosa pikkusele kvaliteedi parandiga (pkv) vastavalt tabelile 1 (näit. 20 m kõrgune puu on kahjustatud 3 m kõrguseni, s.o. 15%, millele vastab hinna parand (pkv) 35%).

Tabel 1. Puu hinna parandi (pkv) kahjustatud tüveosa või eriti kvaliteetse puu tüükaosa suhtelise pikkuse järgi protsentides

Pikkus 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 – – 6 9 12 14 16 19 21 23 10 25 27 29 31 33 35 37 39 40 42 20 44 46 47 49 51 52 54 55 57 58 30 60 61 62 63 65 66 68 69 70 71 40 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 50 83 84 84 85 86 87 88 88 89 90 60 90 91 92 92 93 93 94 94 95 95

Kordajad (kk) puu kvaliteedi parandite rakendamiseks: kahjustatud küttepuidu väärtuseni kk= –1; vaigutuse kahjustus või muudel juhtudel, kui kahjustatud on vähem kui küttepuu väärtuseni (näit. palk kõveruse tõttu paberipuu väärtuseni) kk= –0.5; eriti kvaliteetne puu kk= 1.

Märkus: puu koguhinda ei alandata allapoole küttepuu hinnast. Kütteks määratud puu hind (ph) leitakse arvutuse teel lähtudes puu kogumahust ja kütte hinnast alljärgnevalt

Ku, Hb, Lv 1 kr./tm; Mä, Lm, Lh 2 kr./tm; Ks, Ta, Sa 3 kr./tm.

Langi hind (kännuraha) leitakse valemiga

lh = sum(ph) + Ml * (vrp – ap + kp), kus lh – langi hind (kännuraha) kr; sum(ph) – puude hinna summa kr; Ml – langi tagavara tm; vrp – hinna parand raieliigi, keskmise tüve mahu ja hektari kohta raiutava tagavara järgi kr/tm; ap – asukoha parand kr/tm; kp – kokkuveo parand kr/tm.

Parand (vrp) raieliigi, keskmise tüve mahu ja hektari kohta raiutava tagavara järgi leitakse tabelist 2.1 ja 2.2. Tabel 2.1. Hinna parand (vrp) kr/tm hooldusraietel raiutava keskmise tüvemahu ja hektari kohta raiutava tagavara järgi

Raiutakse tm/ha Raiutava puu keskmine tüvemaht tm 0.04 0.10 0.15 0.20 0.25 0.30 0.35 0.50 0.75 1.00 1.25 1.50 2.00 2.50 3.00 4.00 30 ja vähem -43,77 -25.17 -19.12 -15.48 -13.00 -11.18 -9.77 -6.97 -4.49 -3.15 -2.35 -1.83 -1.27 -1.05 -1.00 -1.18 50 -34.77 -17.58 -11.98 -8.62 -6.33 -4.65 -3.35 -0.76 1.53 2.77 3.51 3.99 4.51 4.71 4.76 4.59 75 -29.63 -13.25 -7.92 -4.72 -2.53 -0.93 0.31 2.78 4.96 6.14 6.85 7.31 7.80 8.00 8.04 7.88 100 -26.94 -10.98 -5.79 -2.67 -0.54 1.03 2.23 4.64 6.76 7.91 8.61 9.05 9.53 9.72 9.76 9.60 150 -8.81 -3.74 0.70 1.37 2.90 4.07 6.41 8.49 9.61 10.28 10.72 11.18 11.37 11.41 11.26 200 -7.95 -2.94 0.07 2.13 3.63 4.80 7.12 9.17 10.27 10.94 11.37 11.84 12.02 12.06 11.91

Tabel 2.2. Hinna parand (vrp) kr/tm lõppraietel raiutava keskmise tüvemahu ja hektari kohta raiutava tagavara järgi

Raiutakse tm/ha Raiutava puu keskmine tüvemaht tm 0.04 0.10 0.15 0.20 0.25 0.30 0.35 0.50 0.75 1.00 1.25 1.50 2.00 2.50 3.00 4.00 30 ja vähem -36.31 -19,91 -14.44 -11.10 -8.80 -7.09 -5.75 -3.05 -0.56 0.85 1.75 2.37 3.14 3.56 3.79 3.96 50 -28.41 -13.17 -8.09 -4.99 -2.85 -1.26 -0.02 2.49 4.80 6.11 6.95 7.53 8.24 8.63 8.84 9.00 75 -23.72 -9.18 -4.33 -1.37 0.68 2.19 3.37 5.78 7.98 9.23 10.03 10.58 11.26 11.63 11.84 11.98 100 -21.15 -6.99 -2.26 0.62 2.61 4.09 5.24 7.58 9.72 10.94 11.72 12.26 12.92 13.28 13.48 13.62 150 -18.49 -4.73 -0.13 2.67 4.61 6.04 7.16 9.44 11.52 12.71 13.47 13.99 14.63 14.98 15.18 15.32 200 -3.67 0.87 3.63 5.54 6.96 8.06 10.31 12.37 13.53 14.28 14.79 15.43 15.78 15.97 16.11 250 -3.15 1.36 4.10 6.00 7.41 8.51 10.73 12.78 13.94 14.68 15.19 15.82 16.17 16.36 16.50 300 ja enam -2.91 1.58 4.32 6.21 7.61 8.71 10.93 12.97 14.12 14.87 15.37 16.00 16.35 16.54 16.67

Asukoha parandi (ap) kehtestab Eesti Metsaamet igale riigimetskonnale, ning selle suuruse määramisel arvestatakse metsamaterjalide väljaveo kaugust metskonna keskpaigast lähima sadamani. Kokkuveo parand (kp) leitakse aastaringset raiet ja kokkuvedu võimaldavail lankidel valemiga

kp = 30 * (0.4 – kv) ja vaid talvist raiet ja kokkuvedu võimaldavail lankidel valemiga

kp = –8 + 50 * (0.4 – kv), kus kp – kokkuveo parand kr/tm; kv – kokkuveo kaugus km.

Kokkuveo kauguseks loetakse reaalset tee pikkust raielangi keskkohast lähima metsaveoautoga sõidetava tee ääres paikneva laoplatsi keskkohani. Arvestades puiduturul valitsevat situatsiooni, võib Eesti Metsaamet kehtestada nn. turu parandi (tp). Selle parandiga korrutatakse läbi langi hind ning leitakse lõplik langi maksumus. Praegusel hetkel on tp = 1.