Kunda Linnavolikogu — Kunda linnamaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine — KO, 84, 2164

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 6, asjaõigusseadusest ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 15, Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Linnamaale hoonestusõiguse andmise kord Kunda linnas» vastavalt lisale. 2. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. novembril 2002. a. Volikogu esimees Jaak JALAKAS Lisa Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 18. oktoobri 2002. a määrusega nr 27 LINNAMAALE HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE KORD KUNDA LINNAS I. ÜLDSÄTTED 1.1. «Linnamaale hoonestusõiguse seadmise kord Kunda linnas» (edaspidi kord) reguleerib Kunda linna (edaspidi linn) omandis olevate kinnistute (edaspidi linnamaa) kasutada andmist hoonestusõiguse alusel. 1.2. Käesoleva korra alusel seatakse linnamaale hoonestusõigus, kui sellel on maaga püsivalt ühendatud ehitis või planeeringuga on ette nähtud maaga püsivalt ühendatud ehitise püstitamine. Hoonestusõiguse seadmine toimub: 1.2.1. avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras hoonestamata linnamaale või linnamaaga püsivalt ühendatud ehitisele, kui nendel asjadel puudub kehtiv rendi- või tasuta kasutamise leping; 1.2.2. otsustuskorras Kunda Linnavolikogu (edaspidi volikogu) otsuse alusel linnamaad või sellega püsivalt ühendatud ehitist rendi- või tasuta kasutamise lepingu alusel kasutava isiku kasuks või muudel juhtudel. 1.3. Hoonestusõigust ei seata kinnistu üksikule osale sellest eraldi kinnistut moodustamata, maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks ega ehituse üksikule osale nagu korrus. 1.4. Hoonestusõiguse seadja on Kunda linn. Hoonestusõiguse seadmise otsustab ja hoonestusõiguse seadmisega seotud enampakkumise tulemused kinnitab linnavolikogu. Hoonestusõiguse tingimused määrab ja teisi käesolevas korras ettenähtud hoonestusõiguse seadja toiminguid teeb Kunda Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). 1.5. Linnavolikogu otsus hoonestusõiguse seadmiseks peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse tähtaeg; 3) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja maksmise kord. 1.6. Linnavolikogu otsus hoonestusõiguse seadmise pakkumiste tulemuste kinnitamiseks peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve, katastritunnus, kinnistu number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg; 3) hoonestusõiguse aastatasu suurus ja maksmise kord; 4) hoonestusõiguse tingimused; 5) hoonestamise tingimused, sealhulgas ehitis(t)e püstitamise tähtaeg; 6) hoonestusõiguse pakkumise võitja nimi, aadress, isikukood või registrinumber, esindaja nimi, aadress, isikukood; 7) notaritasu ja riigilõivu maksja. II. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE ÜLDSÄTTED 2.1. Hoonestusõiguse seadmist võivad algatada füüsilised või juriidilised isikud. Hoonestusõiguse seadmise algatamiseks esitavad füüsilised ja juriidilised isikud käesoleva korra juurde lisatud vormi kohase avalduse. Välismaalase või välismaise juriidilise isiku kasuks maatükile hoonestusõiguse seadmiseks rakendatakse välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse sätteid. 2.2. Pärast hoonestusõiguse seadmise otsustamist volikogu poolt kinnitab linnavolikogu hoonestusõiguse seadmise tingimused: 1) hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus; 2) koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 3) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 4) pakkumise viis (avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine); 5) osavõtutasu ning tagatisraha suurus ja tasumise kord; 6) nõutavad tagatised (eelläbirääkimistega pakkumise korral); 7) pakkumiste hindamise kriteeriumid (eelläbirääkimistega pakkumise korral); 8) hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg; 9) muud tingimused. 2.3. Teate avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seadmise kohta avaldab linnavalitsus vähemalt neliteist päeva enne pakkumiste esitamise tähtaega maa asukohajärgse maavanema määratud kohalikus lehes. Teade maale konkursi korras hoonestusõiguse seadmise kohta avaldatakse ka ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates näidatakse ära: 1) pakkumise korraldaja; 2) pakkumise viis; 3) maa asukoht, suurus ja katastritunnus; 4) maa sihtotstarve; 5) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja maksmise kord; 6) hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg; 7) osavõtutasu ning tagatisraha suurus, nende tasumise kord; 8) pakkumisel osalemise avalduste esitamise koht, aeg (kuupäev, kellaaeg) ja viis; 9) konkursi tingimustega tutvumise aeg ja koht; 10) vajaduse korral muud tingimused, sh nõutavate dokumentide loetelu. 2.4. Enampakkumisel lubatakse osaleda isikutel, kes: 1) on õigeaegselt tasunud enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha; 2) on õigeaegselt esitatud kirjalikus avalduses nõustunud kõigi enampakkumise tingimustega. 2.5. Osavõtutasu ei tagastata. Tagatisraha tagastatakse enampakkumise kaotanud osavõtjatele viie päeva jooksul pärast pakkumise võitja kindlakstegemist komisjoni poolt. Tagatisraha ei tagastata enampakkumise võitjale, kes ei sõlmi hoonestusõiguse lepingut ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse jõustumisest arvates. Võitja makstud tagatisraha arvestatakse hoonestusõiguse aastatasu katteks. 2.6. Hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise viib läbi linnavalitsuse moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. ENAMPAKKUMISEL VÕI EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISEL OSALEMINE 2.7. Enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale pakkumise teates märgitud tähtajaks kirjaliku avalduse. Avalduses peab olema: 1) taotleja nimi, aadress ja isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed), juriidilise isiku nimi, asukoht, esindaja nimi, registreerimisnumber või registrikood; 2) taotletava maa asukoht, suurus ja sihtotstarve; 3) kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korral pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus (sõnadega) ja pakkumise korraldaja seatud muude tingimustega nõustumine iga tingimuse kohta eraldi. 2.8. Avaldusele lisatakse maksekorralduse koopia enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, kehtiv B-kaardi koopia, esindaja volikiri juriidilisel isikul ja muud nõutud dokumendid. 2.9. Kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist, kirjaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist või eelläbirääkimistega pakkumise lõppemist võib enampakkumisel osaleja esitada komisjonile kirjaliku protesti. Komisjon vaatab protesti läbi ja esitab selle koos oma arvamusega kolme päeva jooksul protesti saamise päevast arvates linnavalitsusele, kes viie päeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 2.10. Enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine tunnistatakse linnavalitsuse korraldusega nurjunuks, kui on rikutud pakkumise korda või kui linnavalitsus on võtnud käesoleva korra punkti 2.9 kohaselt vastu otsuse protesti rahuldamise kohta või kui ei laekunud ühtegi pakkumise tingimustele vastavat avaldust. 2.11. Samas asjas teistkordse pakkumise korraldamisel võib linnavalitsus muuta enampakkumise tingimusi, v.a aastatasu algsuurus. Aastatasu algsuurust muudetakse linnavolikogu otsusega. 2.12. Pärast enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbi viinud komisjonilt pakkumise võitja määramise ettepaneku saamist teeb linnavalitsus linnavolikogule ettepaneku pakkumise tulemuste kinnitamiseks. SUULINE ENAMPAKKUMINE 2.13. Enne avaliku suulise enampakkumise algust registreerib komisjon osalejad ja annab neile registreerimisnumbri, mille all nad teevad pakkumisi enampakkumise lõpuni. Enampakkumisel osalejad annavad komisjoni protokolli lisalehele allkirja, millega nad tõendavad, et on teadlikud enampakkumise tingimustest. Isikut, kes ei anna allkirja või kelle esitatud dokumendid ei vasta nõuetele või kes ei ole tasunud tagatisraha, enampakkumisele ei lubata. 2.14. Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees komisjoni koosseisu, tutvustab osalejatele enampakkumise korda, teatab komisjoni poolt otsustatud pakkumise sammu ja teatab enampakkumisel osalejate nimed ning nende registreerimisnumbrid. 2.15. Kõik registreeritud osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma komisjoni esimehe korraldustele. 2.16. Enampakkumine algab alghinna teatavaks tegemisega komisjoni esimehe poolt ja tema haamrilöögiga. Enampakkumisel osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Komisjoni esimees teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel. 2.17. Komisjoni esimehel on õigus: 1) teha osalejale või muule kohalviibijale märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel; 2) nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel; 3) peatada enampakkumine, kui osaleja või muu kohalviibija segab või takistab enampakkumist; 4) jätkata enampakkumist pärast korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta. 2.18. Enampakkumine lõpeb komisjoni esimehe haamrilöögiga pärast suurima pakutud hoonestusõiguse aastatasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõige suurema pakkumise teinud osaleja. 2.19. Enampakkumine protokollitakse käesoleva korra juurde lisatud vormi kohaselt. Komisjoni esimees ja liikmed kirjutavad protokollile alla vahetult pärast enampakkumise lõppu. Protokollile lisatakse pakkumiste leht. Pakkumiste lehele kirjutavad alla komisjoni esimees, protokollija ja enampakkumisest osavõtjad. Enampakkumise protokoll ja pakkumiste leht koostatakse ka siis, kui pakkumisel osales ainult üks isik. Protokoll koos pakkumiste lehega esitatakse linnavalitsusele, kes teeb ettepaneku volikogule enampakkumise tulemused kinnitada. KIRJALIK ENAMPAKKUMINE 2.20. Kirjalikul avalikul enampakkumisel tuuakse pakkumised linnavalitsusse kinnistes ümbrikes märkega «Hoonestusõiguse pakkumine» või saadetakse posti teel. Postitamise kuupäev ümbrikul loetakse pakkumise esitamise tähtajaks. Ümbrikule peab olema märgitud, missuguse katastriüksuse kohta pakkumine esitatakse. Korraldaja registreerib ümbrikud pakkumistega nende saabumise järjekorras, märkides ümbrikule registreerimisnumbri, saabumise kuupäeva ja vajadusel kellaaja. 2.21. Kirjalikud pakkumised peavad vastama käesoleva korra punktide 2.7 ja 2.8 nõuetele. Pakkumisavaldusel peab olema pakkumise esitaja või tema esindaja allkiri, juriidilisel isikul pitser. 2.22. Ümbrikud avab komisjon järgmisel tööpäeval pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik. Pakkumine, mis ei vasta nõuetele, jäetakse komisjoni poolt arvestamata. Võrdsete suurimate pakkumiste korral antakse pakkujatele komisjoni otsusega võimalus pakkumise suurendamiseks. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks komisjoni otsuses määratakse esimese pakkumise suurim pakkumine. Pakkumised tehakse kirjalikult. Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal loetakse enampakkumise võitjaks suurima pakkumise tegija. Kui ka teises ringis on pakkumised võrdsed, selgitatakse võitja avaliku suulise enampakkumise teel. Pakkumise tulemustest teatab komisjon viivitamata kirjalikult kõigile pakkujatele. EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMINE 2.23. Eelläbirääkimistega pakkumisel esitab pakkuja kirjaliku pakkumise hoonestusõiguse seadmise tingimuste osas ja lisab sellele ka aastatasupakkumise. Pakkumine vormistatakse ja esitatakse korraldajale käesoleva korra sätteid järgides. Pakkumised avatakse pakkumiste esitamise tähtajale järgneval päeval. Komisjon kutsub ühekaupa kõik pakkujad pakkumiste avamisele järgneva viie päeva jooksul läbirääkimistele, mille käigus selgitatakse parim pakkumine. Läbirääkimised protokollitakse, protokollile kirjutavad alla kõik läbirääkimistel osalejad. Eelläbirääkimistega pakkumise võitja selgitamisel ei pea komisjon parima pakkumisena käsitama suurima aastatasu pakkumist, kui muud pakutud tingimused koos võimaldavad käsitada mõnd teist tehtud pakkumist paremana. 2.24. Pakkumise tulemustest teatab komisjon viivitamata kirjalikult kõigile osavõtjatele. III. HOONESTUSÕIGUSE AASTATASU MÄÄRAMINE 3.1. Hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse määrab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. 3.2. Hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse määramisel lähtutakse kinnistu turuväärtusest, mille aluseks on vajadusel eksperthinnang. Hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse miinimummäär on: – ärimaale 5% maa maksustamishinnast; – tootmismaale 4% maa maksustamishinnast; – transpordimaale 4% maa maksustamishinnast; – muu sihtotstarbega maale 2% maa maksustamishinnast. IV. HOONESTUSÕIGUSE LEPINGU SÕLMIMINE 4.1. Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus pakkumise võitjaga pakkumise tulemuste kinnitamisel määratud hoonestusõiguse aastatasu suuruses ning lähtudes hoonestusõiguse seadmise tingimustest. 4.2. Kui pakkumise võitja ei ole ühe kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise tulemuste kinnitamise päevast arvates sõlminud hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut, on pakkumise tulemuste kinnitajal õigus tühistada pakkumise tulemused ja korraldajal korraldada uus pakkumine. Pakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha sel juhul ei tagastata. 4.3. Hoonestusõiguse aastatasu kantakse hoonestusõiguse seadja pangakontole. 4.4. Hoonestusõiguse aastatasu maksab hoonestaja osadena kaks korda aastas, 1. juuliks ja 1. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Tasu maksmise kord hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese makse tähtajani määratakse hoonestusõiguse seadmise lepingus. 4.5. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks. 4.6. Hoonestusõiguse tasu makstakse Eesti Vabariigis käibivates maksevahendites. Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel hoonestusõiguse lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 4.7. Linnavalitsusel on õigus nõuda hoonestusõiguse aastatasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Aastatasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest aastatasu muutmisest. Aastatasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge. 4.8. Linnavalitsus ei vastuta hoonestusõiguse alusel kasutada antava maa puuduste eest, samuti ehitusloa saamise eest hoonestusõiguse saanud isikule. 4.9. Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes kokkulepitud ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaks määratud tähtajaks või valmis ehitama poolelioleva ehitise. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, võib hoonestusõiguse seadja nõuda hoonestusõiguse lõpetamist ja kinnistusregistri kande kustutamist. 4.10. Hoonestusõiguse leping peab sisaldama poolte kokkulepet hoonestusõiguse koormamise kohta reaalkoormatisega maaomaniku kasuks, samuti reaalkoormatise suuruse muutmise ning sellekohaste kannete kinnistusraamatusse tegemise kohta. 4.11. Hoonestusõiguse leping sõlmitakse notariaalses vormis ning hoonestaja esitab kinnistusametile hoonestusõiguse kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Lepingu notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja. Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama ka asjaõiguslepingu sätteid. 4.12. Hoonestusõiguse kandmisel kinnistusraamatusse korraldab linnavalitsus linna kinnistu ja seda koormava hoonestusõiguse kandmise linnavara registrisse. 4.13. Hoonestusõiguse võõrandamisel on vajalik Kunda Linnavalitsuse nõusolek vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 249. 4.14. Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad linnamaale püstitatud ehitised maa oluliseks osaks. Hoonestajal on õigus nõuda hoonestusõiguse seadjalt hüvitist ehitise äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahju ulatuses. Linnavalitsusel on õigus esitada ehitiste äravedamise nõue ainult juhul, kui kooskõlas kinnitatud planeerimiskavaga on ette nähtud maa majandusliku otstarbe muutmine või uus hoonestamine.