Rahandusminister — "Haldusõiguserikkumise toimepanemise kohas rahatrahvi sissenõudmise vormistamise eeskirjade" kinnitamise kohta Haldusõiguserikkumise toimepanemise kohas rahatrahvi sissenõudmise vormistamise eeskirjad

REDAKTSIOON : Rahandusmin m 12.01.2001 Nr.6 jõust.02.02.2001 RTL 2001, 11, 150 Rahandusmin m 18.12.98 Nr.111 jõust.01.01.99 RTL 1998, 381, 1633 mrm m 09.08.93 nr. 115 jõust.01.09.93 Eesti Vabariigi Rahandusministeerium määrus 10. septembrist 1992. a. nr. 66 Tallinn otsusele "Haldusõigusrikkumise seadustiku rakendamise kohta" määran: 1. Kinnitada juurdelisatud "Haldusõigusrikkumise toimepanemise kohas rahatrahvi sissenõudmise vormistamise eeskirjad". 2. "Eesti Plangikirjastusel" organiseerida määruse punktis 1 nimetatud eeskirjades toodud kviitungite trükkimine ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonide tellimuste alusel. M. Üürike Minister ------ Kinnitatud EV Rahandusministeeriumi määrusega nr. 66 10. septembrist 1992. a. Haldusõigusrikkumise toimepanemise kohas rahatrahvi sissenõudmise vormistamise eeskirjad 1. Käesolevad eeskirjad määravad kindlaks haldusõigusrikkumise toimepanemise kohas rahatrahvi sissenõudmise vormistamise ühtse korra vastavalt EV Haldusõigusrikkumiste seadustiku prg. 21 lõikele 5, kui rahatrahvi suurus on kuni kümme päevapalka ning ei koostata haldusõigusrikkumise protokolli. (Rahandusmin m 12.01.2001 Nr.6 jõust.02.02.2001) 2. Haldusõigusrikkumise kohas selleks volitatud isiku (edaspidi "ametiisik") poolt määratav rahatrahv võetakse tema poolt vastu käesolevale eeskirjale lisatud vormikohase kviitungi alusel. 3. Ametiasutusi, kellel on vastavalt "Haldusõigusrikkumiste seadustikule" õigus kohapeal rahatrahve määrata ja vastu võtta, varustab kviitungitega vastav ministeerium, riiklik amet või inspektsioon. 4. Kviitungeid trükitakse vastava ministeeriumi, riikliku ameti või inspektsiooni tellimisel. Kviitungid varustatakse trükkimisel asutuse nimetusega, need nummerdatakse ning broþeeritakse raamatusse. (Rahandusmin m 12.01.2001 Nr.6 jõust.02.02.2001) 5. Trahve kohapeal vastuvõtvate ametiasutuste raamatupidamises arvestatakse kviitungeid kui range arvestusega dokumente. 6. Kviitungiraamatud antakse asutuse raamatupidamise poolt ametiisikule allkirja vastu. Väljaantud kviitungite arvestust peetakse raamatupidamises vastavas þurnaalis. See arvestus peab sisaldama amaetiisiku perekonnanime, väljaandmise kuupäeva, kviitungite arvu ja numbrid ning ametiisiku allkirja. 7. Kviitungeid saanud ametiisikul on keelatud temale antud kviitungeid üle anda teisele ametiisikule. Ametiisiku lahkumisel asutuse teenistusest peab ta kasutamata kviitungid raamatupidamisele tagastama. 8. Ametiisik täidab kviitungi kontsu ja kviitungi õigusrikkuja juuresolekul. Kviitungi kontsule märgitakse haldusõigusrikkuja ees- ja perekonnanimi, haldusõiguserikkumise koht (omavalitsusüksus) haldusõigusrikkumise sisu ja HÕS paragrahvi number, mida rikuti. Kviitungi kontsule annab õigusrikkuja oma allkirja selle kohta, et ta haldusrikkumist ja karistust ei vaidlusta ning tõendab tema poolt tasutud trahvi suurust. (Rahandusmin m 18.12.98 Nr.111 jõust.01.01.99) Kviitungile märgitakse HÕS paragrahvi number mida rikuti ning tasutud trahvi suurus sõnades. Kviitungile märgitakse ka trahvi määranud ametiisiku perekonnanimi, tema amet ning allkiri. Määratud trahvi suurus numbrites ümbritsetakse ühtse ringjoonega, mis haarab nii kontsul kui ka kviitungil olevad numbrid. Näiteks kui määrati trahv 180 krooni suuruses summas, ümbritsetakse eeltoodud viisil numbrid 30, 50, 100. (Rahandusmin m 12.01.2001 Nr.6 jõust.02.02.2001) Pärast kviitungi ning kontsu täitmist rebitakse mööda lõikejoont kviitung ning see antakse trahvi maksjale. 9. Nii kviitungil kui ka kontsul ei tohi esineda parandusi ega mahakraapimisi. Valesti väljakirjutatud kviitung ja konts loetakse kehtetuks, kriipsutatakse läbi ning tehakse ametiisiku allkirjaga pealdis "Rikutud" ja säilitatakse kviitungiraamatus. 10. Trahvi vastuvõtmine ilma kviitungit välja kirjutamata on keelatud, samuti on keelatud trahvi vastuvõtmine ühe kviitungiga mitmelt haldusõigusrikkujalt korraga. 11. Ametiisiku poolt sissenõutud trahvid antakse raamatupidamisele üle vähemalt kord 5. päeva jooksul. Trahvisummade ülekandmisel esitatakse raamatupidamisele ka kviitungiraamat. Raamatupidamine kontrollib äraantava trahvisumma vastavust kviitungikontsudele ning teeb viimase kontsu pöördele raamatupidamistöötaja allkirjaga märkuse, milliste kviitungikontsude järgi on raha üle antud. Pärast seda tagastatakse kviitungiraamat ametiisikule. Kviitungiraamat tagastatakse raamatupidamisele selle täitumisel ning säilitatakse seal võrdselt teiste kassadokumentidega. 12. (Kehtetu - Rahandusmin. m. 09.08.93 nr. 115 jõust.01.09.93) 13. Ametiisikute poolt vastuvõetud kui ka asutuse raamatupidamisele üleantud trahvisummasid on keelatud kasutada asutuse vajadusteks. 14. Ministeeriumidel, riiklikel ametitel ja inspektsioonidel on õigus käesolevate eeskirjade rakendamiseks võtta vastu ametkondlikke eeskirju tulenevalt trahve vastuvõtvate ametiasutuste töö iseloomust, kooskõlastades need EV Rahandusministeeriumiga. Lisa: kviitungi vorm.