Kunda Linnavolikogu — Kunda linna heakorra- ja kaevetööde ning koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 84, 2161

Võttes aluseks karistusseadustiku rakendamise seaduse § 16 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktid 36 1 ja 362, Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 23. aprilli 1999. a määrusega nr 36 vastu võetud Kunda linna raiemäärus. 2. Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 14. juuni 1999. a määrusega nr 46 vastu võetud Kunda linna kaevetööde eeskiri. 3. Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 3. mai 2002. a määrusega nr 15 vastu võetud Kunda linna avaliku korra eeskiri, Kunda linna heakorraeeskiri, Kunda linna turul ja tänavatel kauplemise eeskiri, Kunda linna koerte ja kasside pidamise eeskiri. 4. Kehtestada Kunda linna heakorraeeskiri – lisa 1; 5. Kehtestada Kunda linna kaevetööde eeskiri – lisa 2; 6. Kehtestada Kunda linna koerte ja kasside pidamise eeskiri – lisa 3. 7. Määrus jõustub 1. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Jaak JALAKAS Lisa 1 Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 27. septembri 2002. a määrusega nr 24 KUNDA LINNA HEAKORRAEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Heakorraeeskiri sätestab Kunda linna üldkasutatavate territooriumite korrashoiu, samuti kruntide, hoonete, rajatiste ja õuede ning määratud puhastusterritooriumite korrashoiu ning keskkonnaohutuse nõuded. 1.2. Üldkasutatav ehk avalik territoorium on see osa linna territooriumist, mis ei kattu krundiga ning kuhu on vaba juurdepääs kõigil inimestel. 1.3. Krunt on juriidilise või füüsilise isiku omanduses või kasutuses olev maa-ala. 1.4. Iga elaniku kohus on hoida korda ja pidada puhtust avalikes kohtades, mitte rikkuda käesoleva eeskirjaga sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid, täita sanitaar-, tuletõrje-, ehitus-, looduskaitsealaseid või muid seadusega kooskõlas olevaid ettekirjutusi. 1.5. Eeskirja on kohustatud täitma kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes viibivad Kunda linna haldusterritooriumil. 2. Üldkasutatavate maa-alade korrashoid 2.1. Linnavalitsus on korraldava tegevusega kohustatud: 2.1.1. tagama üldkasutatavate alade ja munitsipaalomandis olevate territooriumite korrashoiu, sõlmides selleks vastavaid lepinguid, tehes ettekirjutusi ja määrates kohustusi, mis tulenevad käesolevast eeskirjast; 2.1.2. tagama sõiduteedel talviste lumetõrjetööde tegemise, libedusetõrje ja puisteliiva koristamise kevadel; 2.1.3. tagama tänavatel ja teedel tänavasiltide paigaldamise ja korrashoiu, samuti liiklusmärkide paigaldamise ja korrashoiu; 2.1.4. tagama üldkasutatavates kohtades vajalikul arvul prügikastide ja -urnide ning üldrahvalike ürituste tarbeks prügikonteinerite paigaldamise, nende korrashoiu ja regulaarse tühjendamise; 2.1.5. organiseerima operatiivselt nende tegemata jäetud tööde teostamise, mis on vajalikud inimeste ohutuse tagamiseks, kusjuures kulud kannab isik, keda käesolev eeskiri nendeks töödeks kohustab; 2.1.6. tagama juurdepääsu üldkasutatavatel territooriumitel asuvatele tuletõrje veevõtukohtadele; 2.1.7. tagama tänavavalgustuse rajamise, hoolduse ja remondi. 3. Üldised korranõuded 3.1. Puude ja põõsaste mahavõtmiseks või kärpimiseks (v.a viljapuud, marjapõõsad ja punktis 4.3.2 nimetatud kärpimistööd) Kunda linna haldusterritooriumil tuleb taotleda linnavalitsuselt luba. 3.2. Küttepuid, ehitusmaterjale jms võib hoida krundi (kinnistu) piires tagapool ehitusjoont (eesaeda) korralikult ladustatult; kui krunt seda ei võimalda, võib ehitusmaterjalide ja küttepuude vastuvõtmiseks kasutada väljaspool krunti asuvat territooriumi lühiajaliselt nii, et ei oleks takistatud liiklus ega segataks kaasinimesi; sellel eesmärgil maa-ala kasutamiseks väljaspool krundi piire tuleb taotleda linnavalitsuse luba. 3.3. Kauplemise või toitlustamisega tegelevad isikud on kohustatud hoidma müügikoha (baar, kauplus, kiosk, müügilett jne) ja selle ümbruse puhtana ning paigaldama sinna juurde vajalikul arvul prügikaste või -urne ning organiseerima nende tühjendamise. 3.4. Sõidukite parkimine ei tohi takistada avalikes kohtades lumekoristus- ja muid heakorratöid. 3.5. Sõidukeid võib pesta ainult selleks ettenähtud kohtades. 3.6. Avalikus kohas sportimine ja mängimine on lubatud, kui see ei sega kaasinimesi, ei kahjusta haljasala ega häiri liiklust. 3.7. Ettevõtted ja eraisikud, kes tegelevad naftasaaduste ja määrdeainete turustamise ning müügiga, peavad võimalusel vältima nende ainete transportimist kesklinna kaudu. 3.8. Mürkkemikaalide ja muude ohtlike ainete transiitvedude marsruudid tuleb kooskõlastada eelnevalt päästeteenistuse ning politseiga. 3.9. Tänavareklaam tuleb paigaldada kooskõlastatult linnavalitsusega. 3.10. Riigi ja Kunda linna ametlike sümbolite (lipp, vapp) kasutamine peab vastama nende kasutamiseks kehtestatud korrale. 3.11. Heakorra tagamiseks on keelatud: 3.11.1. paigutada prügi, jäätmeid, solki jm risustavaid või reostavaid aineid ning materjale selleks mitte ettenähtud kohtadesse ja teiste isikute valduses olevatele territooriumidele, samuti tänavale sülitada ja muul viisil tänavaid reostada; 3.11.2. rikkuda avalikes kohtades olevaid pinke, piirdeid, prügikaste, iluvaase, lillekaste, kuulutustahvleid, valgusteid jm inventari; 3.11.3. lõhkuda, rikkuda ja omavoliliselt teisaldada kehtestatud korras ülespandud liiklusmärke, viitasid, kuulutustahvleid, reklaami, tänavasilte jms; 3.11.4. määrida, täis kritseldada või muul viisil kahjustada hoonete seinu, müüre, piirdeaedu jms; 3.11.5. murda avalikes kohtades kasvavaid põõsaid, lilli ja puude oksi või neid muul viisil vigastada, samuti muru kahjustada ja teekatet rikkuda; 3.11.6. ehitada ehitusloata, k.a muuta olemasoleva hoone fassaadi (vahetada aknaid ja uksi, muuta välisviimistlust, värvilahendust, katusekatet, varikatuseid, rõdusid, lodžasid); 3.11.7. rajada omavoliliselt kõnniteid, piirdeaedu, parkimisplatse; lammutada hooneid ja rajatisi; 3.11.8. kasutada kõnniteedel libedusetõrjeks kloriide (soola), (mittesoovitatav kasutada tuhka); 3.11.9. parkida mootorsõidukeid ning sõita nendega haljasaladel, laste mänguväljakutel, kalmistutel ja kvartalisisestel teedel (mis ei ole ette nähtud transpordivahenditega liiklemiseks) ning teistes selleks mitte ettenähtud kohtades; 3.11.10. tekitada mootorsõidukitega müra elu- ja administratiivhoonete läheduses; 3.11.11. parkida mootorsõidukeid elamute juurde nii, et oleks takistatud operatiivautode juurdepääs elamule; 3.11.12. sõita jalgratastega haljasaladel, laste mänguväljakutel ja kalmistutel; 3.11.13. risustada linna haljasalasid ja parkmetsi olme- ja muude jäätmetega. 4. Hoonete, rajatiste ja kruntide korrashoid 4.1. Hoonete, rajatiste, kruntide omanikud ja valdajad on kohustatud aastaringselt puhastama ja korras hoidma oma kruntide territooriumid ja kruntidega piirnevad puhastusalad. 4.2. Puhastusala hõlmab krundiga piirneva territooriumi teede- ja tänavateäärsetel kruntidel, mis ulatub krundi laiuselt sõiduteeni, kui krundi ja sõidutee vahel pole kõnniteed, ning veekogude kaldaaladel vee sügavuseni 0,5 m. Kõnniteega piirneva krundi omanik on kohustatud hooldama sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleva kõnnitee koos alaga, mis jääb krundi ja kõnnitee vahele. Vaidlused puhastusalade piiride üle lahendab linnavalitsus. Linnavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit. 4.3. Puhastusalal tuleb: 4.3.1. koristada praht ja pühkida kõnniteed; lõigata maha kõnnitee kattest väljakasvanud rohututid ja puude juurevõsud; 4.3.2. kärpida kõnnitee kohale madalamale kui 2 m ulatuvad või liiklusmärke varjavad puude ja põõsaste oksad; 4.3.3. koristada varisenud puulehed. 4.4. Talvisel ajal tuleb koristada hommikul kella 7-ks ja vajaduse korral ka päeva jooksul puhastusalal liikumist häiriv lumi ja jää, sh treppidelt, kõnniteelt ning ülekäiguradadelt, libeduse vältimiseks tuleb neid liivatada, lume sulades tuleb lahti hoida pinnaveerennid ja sademeveekaevud vee äravooluks. 4.5. Praht ja koristatud lumi tuleb vedada linnavalitsuse määratud kohta (Kunda linna jäätmehoolduseeskiri). 4.6. Hoonete, rajatiste ja kruntide valdajad ning kasutajad on kohustatud: 4.6.1. tagama, et territooriumi, hoonete ja vara seisukord ei ohustaks kaasinimesi; 4.6.2. heiskama riigilipud vastavalt kehtivale korrale; 4.6.3. tagama mitmekorteriliste majade väliskoridoride ja trepikodade valgustatuse; 4.6.4. regulaarselt puhastama krundil ja puhastusalal olevad sademeveekraavid ja truubid; 4.6.5. kindlustama oma territooriumil või puhastusalal asuvatele tuletõrje veevõtukohtadele vaba juurdepääsu; 4.6.6. rajama ja korras hoidma prügikonteinerite hoiukohad ning nende juurdepääsuteed; 4.6.7. eemaldama üldkasutatavate teede äärde jäävate hoonete katuselt, räästast või muudest kohtadest varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lume ja jääpurikad ning vajaduse korral eelnevalt tähistama ohtliku maa-ala; 4.6.8. varustama hooned (ühtses stiilis kujundatud ja paigaldatud) numbrisiltidega kooskõlastatult linnavalitsusega; hoonetel, mis asuvad valgustamata või vähevalgustatud tänavatel, peab olema valgustatud numbrisilt; 4.6.9. hoidma korras hoonete fassaadid ning nende juurde kuuluvad elemendid: rõdud, piirded, vihmaveetorud, varikatused, soklid, korstnad, samuti piirdeaiad; 4.6.10. lammutama lagunenud hooned, samuti ehitusloata ehitatud hooned linnavalitsuse loal või ettekirjutusel määratud ajaks; 4.6.11. tagama õuede üldise puhtuse ja korra; 4.6.12. tagama õuedes paiknevate settekaevude ja kuivkäimlate regulaarse tühjendamise ja desinfitseerimise; 4.6.13. informeerima linnavalitsust kuivanud puudest ja okstest, mis võivad kokku puutuda õhuliinide juhtmetega või varjavad liiklusmärke; 4.6.14. informeerima linnavalitsust teekattesse tekkinud aukudest, lahtistest kaevuluukidest jm ohtlikest olukordadest teedel ja tänavatel. 4.7. Keelatud on: 4.7.1. laduda küttepuid, ehitusmaterjali jms vastu kasvavaid puid või piirdeaedu; 4.7.2. paigaldada hoonete fassaadile sobimatuid esemeid, kuivatada pesu või hoida esemeid rõdupiirdest kõrgemal; 4.7.3. hoida oma territooriumil lagunenud ehitisi, piirdeaedu, varemeid, kuhjata prügi hunnikusse; 4.7.4. akendest ja rõdult kloppida või harjata vaipu ja mööblit ning voodiriideid, visata välja tolmu ja olmejäätmeid; 4.7.5. põllumajandusloomade pidamine lähemal kui 100 m lasteasutustest, toitlustusettevõtetest, spordiväljakutest, puhkekohtadest, ühiskondlikest hoonetest. 4.8. Põllumajandusloomade ja kodulindude pidajad on kohustatud: 4.8.1. loomade ja lindude pidamise kooskõlastama linnavalitsusega; 4.8.2. jälgima, et ei oleks mingil määral halvendatud naabrite elutingimused; 4.8.3. vältima keskkonnareostust ja kohe kompostima tekkiva sõnniku; 4.8.4. oma loomad väljaspool pidamiskohta alati kinni hoidma, kusjuures hobusega võib avalikus kohas sõita üksnes siis, kui hobune on täisvarustuses rakendatud ja sõitja on asjakohaste oskustega teovõimeline isik; 4.8.5. kooskõlastama linna haljasmaadel loomade karjatamise kohad linnavalitsusega. 5. Maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide korrashoid 5.1. Tänavavalgustuse, kanalisatsiooni ja soojavarustuse võrgu, side, samuti elektri kaablitrasside ja õhuliinide ning muude kommunikatsioonide korrashoiu peavad tagama kommunikatsioonide valdajad. 5.2. Kommunikatsioonide valdajad on kohustatud: 5.2.1. puhastama ja korras hoidma tuletõrjehüdrantide, side, veevärgi, kanalisatsiooni ja soojatrasside kaevud, lahtised sademeveekraavid ja truubid, gaasiseadmete kapid; 5.2.2. likvideerima vee- ja kanalisatsioonitorude ning kommunikatsioonide avariidest või nende rajamisest põhjustatud olukorra teedel, õuedes või hoonetes; 5.2.3. tagama, et tööde käigus ei ohustataks liiklust ega häiritaks kaasinimesi, tähistama ohtlikud kohad. 6. Ehitus-, remondi- ja kaevetöid tegevate firmade ning üksikisikute kohustused 6.1. Mulla- ja kaevetöid võib teha linnavalitsuse poolt välja antud loa alusel. Tuleb täita kaeveloaga kindlaksmääratud eritingimusi (Kunda linna kaevetööde eeskiri). 6.2. Vältida tuleb nimetatud töödega seonduva pori ja prahi sattumist sõidu- ja kõnniteedele. 6.3. Objekti juurdepääsutee tuleb hoida korras ja puhastada lumest. 6.4. Ehitusobjektid peavad vajadusel olema varustatud korrektse piirdega, mis tagab möödujate ohutuse ja väldib kõrvaliste isikute sattumise objektile; piirdel peab olema info territooriumi valdaja ja tööde tegija kohta; teisaldatavad soojakud peavad olema varustatud omaniku (valdaja) embleemi või nimetusega ja paigaldamine kooskõlastatud maavaldajaga. 6.5. Pärast tööde lõpetamist tuleb teed ja haljasalad viia endisesse seisukorda. 6.6. Tuleb säilitada väljakujunenud sademevee äravool. 7. Lõppsätted 7.1. Käesoleva eeskirja rikkumise eest karistatakse süüdlast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel. 7.2. Eeskirja täitmist kontrollivad ja kohtuvälist menetlust korraldavad Kunda Linnavalitsus (valitsuse poolt volitatud ametiisikute kaudu), Politseiprefektuur või Keskkonnainspektsioon. Lisa 2 Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 27. septembri 2002. a määrusega nr 24 KUNDA LINNA KAEVETÖÖDE EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Käesolev eeskiri reguleerib kaevetööde korraldamist Kunda linna haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes kaevetöid teevad. 1.2. Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. Nõuetekohane kaevetööde luba tuleb taotleda Kunda Linnavalitsuselt vastavalt käesolevas eeskirjas toodud korrale. 1.3. Eeskirja sätteid ei kohaldata: 1.3.1. kaevetöödele füüsiliste või juriidiliste isikute omandis või kasutuses olevatel maa-aladel maavaldaja-omaniku poolt, tingimusel, et seal ei asu teistele isikutele kuuluvaid insenerikommunikatsioone. Vastutus kaevetööde ohutu tegemise eest lasub sellisel juhul maavaldajal; 1.3.2. kaevetöödele kalmistutel või muudel territooriumitel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega, v.a tehnorajatiste püstitamisel või rekonstrueerimisel. 1.4. Kaevetööd tuleb teha tehnoloogiliselt võimalikult lühima aja jooksul. 1.5. Tänava või selle osa võib ajutiselt kaevetööde tegemise ajaks liikluseks sulgeda linnavalitsuse loal, informeerides sulgemisest politseid ja päästeametit. 2. Mõisted 2.1. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes loetakse pinnases tehtavaid töid: 2.1.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 2.1.2. kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalti, sillutist, muru jne); 2.1.3. kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; 2.1.4. mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega. 2.2. Kaevetööde tegijana mõistetakse juriidilist või füüsilist isikut, kes teeb kaevetöid, kellele väljastatakse kaevetööde luba. 2.3. Avariilised kaevetööd on kaevetööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. 2.4. Tehnorajatis on maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk, gaasijuhe jne. 2.5. Teostusmõõdistamine on paigaldatud tehnorajatise digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist. 2.6. Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all olevad horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise koordineeritud märgid, mis on paigaldatud maapinda või hoonetesse. 2.7. Taastamistööde tagatis (edaspidi tagatisraha) on kaevaja poolt Kunda Linnavalitsuse arvelduskontole deponeeritud rahasumma. 2.8. Kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavune tühimik/süvend. 2.9. Kaeveala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks vajalikke materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid. 3. Kaevetööde lubade taotlemine ja väljastamine 3.1. Lubasid vormistab ja väljastab Kunda Linnavalitsuse määratud ametiisik. 3.2. Loa taotleja peab esmalt esitama linnavalitsusele väljavõtte plaanimaterjalist, kus on ära märgistatud kaevetööde alla jääv ala. Taotlejale väljastatakse loa blankett, kus näidatakse ära kooskõlastuste vajadus. Pärast kooskõlastamist vormistatakse luba lõplikult ja märgitakse peale täiendavad tingimused. 3.3. Linnavalitsusel on õigus nõuda: tööde teostamise ajagraafikut; liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega; tagatisraha maksmist vastavalt pinnasele tekitatud kahjule. 3.4. Tagatisraha suuruse määrad ja arvestuse alused kehtestab linnavalitsus. 3.5. Tagatisraha suuruse arvutab kehtestatud taastamishindade alusel luba väljastav ametnik. 3.6. Kaevetööde luba väljastatakse tööde läbiviimise eest vastutavale isikule. Enne loa lõplikku vormistamist võib linnavalitsuse määratud isik kontrollida kaevetööde ettevalmistust (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liikluse tingimused, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal). Ebapiisava ettevalmistamise korral on linnavalitsusel õigus jätta kaeveluba vormistamata. 3.7. Kaevetööde teostaja saab loa kätte pärast tagatisraha tasumist Kunda Linnavalitsuse arvelduskontole. 3.8. Kaevetööde tingimusi, sh tähtaega ja korda võib muuta üksnes neid seadnud ametiisik. 3.9. Linnavalitsus võib kaevetööde loa tühistada tööde ajagraafiku rikkumisel ja peatada kooskõlastuste eiramise korral tööprotsessi. 4. Kaevetööd 4.1. Kaevetööde ajal peab kaeveluba asuma kaevetööde objektil. 4.2. Kui kaevetöid tehakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoni number, tööde tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Töövälisel ja pimedal ajal peab kaevetööde tsoon olema piiratud ja tähistatud. 4.3. Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijatele ohutu juurdepääs üldkasutatavatele kohtadele ja elukohtadele ning kinnistutele, kui see enne kaevetööd oli olemas. 4.4. Kaevetööde üldkasutataval alal peab kaeveala ja sellega 0,5 meetri ulatuses külgnev maa-ala olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile. 4.5. Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud kõikvõimalike vigastuste eest. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui kaks meetrit tuleb kooskõlastada linnavalitsusega. 4.6. Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine linna kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja maa-alade omanikega (valdajatega). 4.7. Kaevetööd käigus on keelatud hävitada, kahjustada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Kahjud taastatakse kaevaja kulul. 4.8. Ettenägematute asjaolude (tundmatu kommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) ilmnemisel tuleb kaevetööd peatada ja sellest viivitamatult informeerida linnavalitsust. Kaevetööde jätkamise loa annab linnavalitsus. 4.9. Loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma linnavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde lõppu. 5. Avariitööd 5.1. Avariilisi kaevetöid võib kaevaja alustada kaeveloata. 5.2. Töid on lubatud alustada, kui on täidetud järgmised tingimused: 5.2.1. linnavalitsusele on teatatud avarii asukoht ja põhjus, kaevetööde eest vastutava isiku nimi ning tööde algus- ja lõpptähtaeg; 5.2.2. avariikohale on kutsutud kõikide läheduses asuvate insenerkommunikatsioonide valdajad; 5.2.3. avariikohal on tagatud nii sõidukite kui ka jalakäijate liiklusohutus. 5.3. Kui avariiliste kaevetööde alustamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale tuleb tööde alustamisest teatada linnavalitsusele riiklikule pühale või puhkepäevale järgneval tööpäeval. 5.4. Kui avarii kõrvaldamine nõuab aega üle 48 tunni, tuleb taotleda kaevetööde luba käesoleva eeskirja kohaselt. 5.5. Pärast avarii kõrvaldamist taastatakse pinnase kate kohe, v.a punktis 6.9 toodud põhjusel. 6. Taastamine 6.1. Kaevetöödega rikutud maa-ala taastatakse endisel kujul kogu ulatuses kaevaja kulul hiljemalt kaeveloal märgitud tähtajaks. 6.2. Tänavatel, väljakutel või parklas asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib tee mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. Kaeviku tagasitäidet tuleb tihendada kihtide kaupa (kihi max paksus 30 cm). 6.3. Pargis või puhkealal asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib pargi või puhkeala mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. 6.4. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. 6.5. Taastatava asfaltkatte äär tuleb sirgeks lõigata ja kiht taastada mõlemalt poolt vähemalt 20 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. Asfaltkatte eri kihtide vahekoht ning vana ja uue asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmise asfaltkatte vuugikohad tuleb katta bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistata üle graniitsõelmetega. 6.6. Tänava, väljaku või parkla või selle osa pikisuunalise kaevetöö korral tuleb kaeviku serva ja äärekivi või tänavakatte serva vaheline alla 1,0 meetri laiune asfaltkate eemaldada ning paigaldada sinna uus asfaltkate koos vajaliku aluskihiga. 6.7. Kuni viis aastat vanade asfaltkatete üleskaevamisel tuleb katend taastada mõlemalt poolt kaevet vähemalt kaks meetrit laiemalt, kõnnitee pikisuunalisel kaevamisel tuleb paigaldada uus asfaltkate kogu kõnnitee laiuselt. 6.8. Tänava, väljaku või parkla või selle osa, millel ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile. Kaevaja peab tagama teekatte nõuetekohase taastamiseni häireteta ja ohutu liikluse, sh vajadusel ajutise teekatte korrashoiu oma kulul. 6.9. Garantiikirja esitamisel ei nõuta ajavahemikul 1. novembrist kuni 1. maini kaevetööde järgsel katte taastamisel asfalteerimistöid. Asfalteerimistööd, mida nimetatud ajavahemikul ei tehtud, tuleb teostada hiljemalt 15. maiks. 6.10. Garantiiaeg taastamistöödele on 24 kuud alates kaeveloa lõpetamisest. Garantiiajal ilmsiks tulnud vead kõrvaldab kaevaja oma kulul linnavalitsuse määratud tähtajaks. Kui kaevaja ei ole kõrvaldanud ilmsiks tulnud vigasid linnavalitsuse määratud tähtajaks, võib linnavalitsus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja kulul. 7. Tehnorajatiste kaitse 7.1. Kaevetööde teostamise piirkonnas olevate kommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale (kui seda on nõutud loa kooskõlastamisel) enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakus tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja. 7.2. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta tuleb esitada linnavalitsusele. 7.3. Kommunikatsioonide vigastamisel on kaevaja kohustatud sellest viivitamatult teatama valdajale. Vigastus parandatakse kaevaja kulul. 8. Kaevetööde lõpetamine 8.1. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on teostatud kõik põhi- ja taastamistööd ning territoorium on nõuetekohaselt taastatuna linnavalitsuse esindajale üle antud. 8.2. Pärast objekti vastuvõtmist tagastab linnavalitsus tagatisraha kaevetöid teostanud füüsilisele või juriidilisele isikule. 8.3. Kui kaevetööde teostaja ei taasta kaevamistöödega tekitatud kahjusid tähtajaks, jääb tagatisraha linnavalitsusele pinnase taastamistööde tellimiseks ja tasumiseks. 9. Lõppsätted 9.1. Käesoleva eeskirja rikkumise eest karistatakse süüdlast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel. 9.2. Eeskirja täitmist kontrollivad ja viivad läbi kohtuvälist menetlust Kunda Linnavalitsus (valitsuse volitatud ametiisikute kaudu), Politseiprefektuur või Keskkonnainspektsioon. Lisa 3 Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 27. septembri 2002. a määrusega nr 24 KUNDA LINNA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Kunda linna haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja on kohustatud täitma kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle omandis on koer või kass. 1.3. Koerte ja kasside pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, veterinaarkorralduse seadusest ning teistest Eesti Vabariigi ja Kunda linna õigusaktidest. 1.4. Loomapidamine ei tohi ohustada inimeste, sealhulgas loomapidaja enda ega ka looma ning teise loomapidaja looma elu või tervist. Looma tuleb pidada keskkonda, heakorda ja avalikku rahu kahjustamata. 1.5. Koerte ja kasside registreerimise korra kehtestab linnavalitsus. 2. Nõuded koerte ja kasside omanikele 2.1. Koeri ja kasse on lubatud pidada elamus või elamu juures kinnisel territooriumil või ketis. 2.2. Korterelamu korteris koerte ja kasside pidamisel peab tagama loomadele elamisväärsed tingimused, täites kõiki veterinaarkorralduse seaduse ja loomakaitseseaduse nõudeid; korteriomandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. 2.3. Asutustes ja ettevõtetes tohib looma pidada, kui looma pidamiseks on loodud vastavad tingimused. 2.4. Koera ja kassi omanik peab tagama, et tema koer või kass ei häiriks kaaselanike rahu ega ohustaks inimesi ja teisi loomi. 2.5. Koeri võib pidada ketis, mis ei ulatu kõnniteele lähemale kui 1 m. Tuleb vältida nende ärajooksmist ja inimestele kallaletungimist. 2.6. Koeri võib viia jalutama hoovidesse, tänavatele jm kohtadesse, mis pole rahvarohked, kusjuures koerad peavad olema keti või rihma otsas (vajadusel suukorv). 2.7. Koera omanik kannab täielikku vastutust kõigi koera tekitatud kahjude eest, v.a juhul, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 2.8. Koerte ja kasside ühissõidukis vedamisel tuleb kinni pidada vastavas sõidukis kehtivatest eeskirjadest, kusjuures tuleb tagada kaassõitjate ohutus (koerad peavad olema lühikese rihma otsas ja suukorviga, kassid ja sülekoerad korvis või kotis). 2.9. Koerte ja kasside omanikud on KOHUSTATUD: 2.9.1. vaktsineerima kolme kuu vanused koerad marutaudi vastu, edaspidised vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal; 2.9.2. registreerima kolme kuu vanuseks saanud koerad 10 päeva jooksul ja vanemalt soetatud koerad 15 päeva jooksul Kunda Linnavalitsuses või koerakasvatajate klubis; (registreerimistunnistus ja number antakse vaktsineerimistunnistuse alusel, registreerimise kulud katab koera omanik); 2.9.3. kustutama surnud, kaduma läinud või võõrandatud koera kümne päeva jooksul linnavalitsuse arvelt; 2.9.4. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse koera olemasolust (KURI KOER); 2.9.5. tagama ametnikele ohutu tööülesannete täitmise; 2.9.6. tagama, et koer ei pääseks rahvakogunemistele, laste mänguplatsidele, spordivõistlustele ega suusa- ja uisuradadele; 2.9.7. tagama, et koeral oleks kaelarihma külge kinnitatud registreerimisnumber ja omaniku aadress. 2.10. Koerte ja kasside haigestumise või teadmata põhjusel hukkumise korral tuleb pöörduda veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole haigestumise või hukkumise põhjuste selgitamiseks. 2.11. Kui koer või kass on hammustanud inimest, tuleb sellest kohe teatada kannatanu perearstile ja maakonna veterinaarkeskusesse. 2.12. Inimest või kodulooma hammustanud koer või kass tuleb viivitamatult isoleerida ning kutsuda looma läbivaatamiseks kohale veterinaararst. 2.13. Koerte ja kasside omanikel on KEELATUD: 2.13.1. võtta koeri ja kasse kaasa kauplustesse, toitlustusasutustesse, supelranda, turule, spordi- ja laste mänguväljakule ning muudesse rahvarohketesse paikadesse, samuti jätta neid valveta trepikodadesse ja keldritesse; 2.13.2. ujutada koera või kassi supelrannas; 2.13.3. lasta koertel ja kassidel reostada trepikodasid, hoove, tänavaid, jalakäiguradasid, muruplatse, lillepeenraid, liivakaste, majaseinu, liiklusvahendeid ja muid avalikke kohti. Kui koerad või kassid on reostanud avalikke kohti, on loomaomanikud kohustatud need korrastama; 2.13.4. vigastada looma, piinata või jätta abitusse seisundisse, hüljata looma; 2.13.5. jätta koerad ja kassid lahtiselt järelevalveta; 2.13.6. lasta koeri ja kasse ilma järelevalveta paljukorteriliste elamute trepikodadesse. 2.14. Kõik järelevalveta koerad ja kassid loetakse hulkuvateks ja kuuluvad püüdmisele ning kehtestatud tähtaja möödumisel hukkamisele. 2.15. Ettevõtted, kes tegelevad hulkuvate koerte ja kasside püüdmise ja hävitamisega, hoiavad neid varjupaigas. Loom tagastatakse omanikule, kui omanik pöördub kehtestatud tähtaja jooksul loomade püüdmisega tegeleva ettevõtte poole, kaasas looma tervisekaart või registreerimistunnistus, mis tõendab looma kuulumist temale, ning on nõus tasuma looma püüdmise ja ülalpidamiskulud. 3. Lõppsätted 3.1. Käesoleva eeskirja rikkumise eest karistatakse süüdlast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 alusel. 3.2. Eeskirja täitmist kontrollivad ja kohtuvälist menetlust korraldavad Kunda Linnavalitsus (valitsuse poolt volitatud ametiisikute kaudu) või Politseiprefektuur.