Jõelähtme Vallavolikogu — Neeme Algkooli arengukava kinnitamine — KO, 84, 2150

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31, Jõelähtme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Neeme Algkooli arengukava aastateks 2001–2005 vastavalt lisale. 2. Avalikustada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 31. mail 2002. a. Volikogu esimees Ardo LASS Kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 21. mai 2002. a määrusega nr 13 NEEME ALGKOOLI ARENGUKAVA 2001–2005 Sissejuhatus Neeme Algkooli arengukava aastateks 2001–2005 on valminud esiteks kooli huvigruppide (õpetajad, lastevanemad, hoolekogu liikmed) koostööna, sest on kujunenud välja vajadus tugeva kogukonna järele, selleks et vastu seista riigi survele, mis kaldub likvideerima väikese laste arvuga koole. Koostöös tekkiva sünergia arvel võime leida jõud, mis võimaldab meie koolil püsima jääda ehk edasi areneda, sest «selleks et paigal seista, tuleb joosta kõigest väest». Teiseks oleme aluseks võtnud koduvalla arengukava, sest tutvumisel Jõelähtme valla arengukavaga selgus, et me seisame sarnaste probleemide ees ning oleme jõudnud ka samasuguste järeldusteni. • Meiegi oleme valinud võimalusest olla kaasamineja või kaasatiritav esimese tee, st kasutada ära võimalusi ja viia sihipäraselt sisse muudatusi – mitte jääda äraootavale seisukohale. Sellest annavad tunnistust paljud muudatused, milleni oleme jõudnud arengukava väljatöötamise protsessis ning mis kajastuvad meie kooli tegevuskavas aastateks 2001–2005. • Sarnaselt valla visioonile, kus nähakse kooli koos rahvamajaga kohaliku seltsielu keskusena, on Neeme Algkool tegutsenudki taasavamisest alates 1991. aastal. Koostööd soodustab ka asumine ühes hoones. Seda viljakat ühistegevust plaanime jätkata veelgi aktiivsemalt. • Kui Jõelähtme vald kujuneb visiooni järgi üleriigilise tähtsusega puhkepiirkonnaks, puudutab see otseselt ka Neeme küla ja kooli, sest uute töökohtade tekkides kerkib esile vajadus ka täiendavate õpilaskohtade järele. Sellest lähtuvalt oleme teinud omad järeldused. Töö käigus jõudsime järeldusele, et vald on meie kooli igati toetanud seetõttu, et oleme saavutanud silmapaistvaid tulemusi nii õppetöös kui ka isetegevuses. Vaja on seda mainet hoida ja parandadagi. Selleks kaardistasime kooli hetkeolukorra uurimise käigus kõik probleemid, vajadused, tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, et seada kõiki huvigruppe rahuldavad eesmärgid, mille järgi välja töötada edasised tegevussuunised ning strateegia eesmärkide saavutamiseks. 1. Arengukava koostamise põhimõtted 1) Arengukava valmib ning koolielu korraldamine toimub kõikide kooli huvigruppide osavõtul ja kaasabil omavalitsuse arengukavaga kooskõlas. 2) Kooli arengukava peab sündima sellisena, et iga järsk «tuulepuhang» ühiskonnas seda tööd olematuks ei muudaks, olles ühtlasi jätkusuutlik. 3) Sisuliselt mitte muuta seniseid kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärke, täiustada küll aga tegevust, mis aitab veelgi paremini neid eesmärke saavutada. 4) Säilitada ja täiustada seni end õigustanud traditsioone, mis muudavad kooli omanäoliseks: rõhutada ka edaspidi isetegevuse (laul, tants, näitlemine, etlemine, kujutav tegevus) olulist osa algkooliealise lapse emotsionaalset arengut ja ka õpitegevust soodustava tegurina. 5) Luua lastele laialdased võimalused oma füüsilise arengu ja tervise tugevdamiseks. 6) Senisest tõsisemalt tuleb tegelda kooli materiaalse baasi tugevdamisega. 2. Kooli ajaloost 2.1. Ülevaade kooli ajaloost Esmakordselt hakati Neeme külas haridust andma 1898. aastal. 1902. aastal ehitati uus koolimaja. Praegune maja valmis 1936. aastal. Uues majas alustati tööd kuue klassiga. 1970. aastal kool suleti ja taasavati 1991. aastal 4-klassilise algkoolina. 1993. aastal muudeti Neeme Algkool lastevanemate soovil 5-klassiliseks. 2.2. Õpilaste arvu muutumine kooli taasavamisest tänaseni Õppeaasta Klasside arv Õpilaste arv 1991/1992 4 9 1992/1993 4 11 1993/1994 5 12 1994/1995 5 12 1995/1996 5 12 1996/1997 5 14 1997/1998 5 15 1998/1999 5 16 1999/2000 5 16 2.3. Ülevaade pedagoogilise kaadri ettevalmistatuse tasemest kooli taasavamisest tänaseni 2.3.1. Haridus Õppeaasta Pedag. arv Kõrgem haridus Pedag. kesk. Kesk. 1991/1992 2 1 1 1992/1993 2 2 1993/1994 2 2 1994/1995 3 2 1 1995/1996 4 3 1 1996/1997 4 3 1 1997/1998 4 3 1 1998/1999 4 3 1 1999/2000 4 3 1 2.3.2. Ametijärgud Õppeaasta Õpetaja Nooremõpetaja Kandidaat 1991/1992 1 1 1992/1993 2 1993/1994 2 1994/1995 3 1 1995/1996 3 1 1996/1997 3 1 1997/1998 3 1 1998/1999 3 1 1999/2000 3 1 3. Hetkeolukorra kirjeldus 3.1. Õpilaste arv Koolis õpib 2000/2001. õppeaastal kahes klassikomplektis 16 õpilast: 1. klassis – 5 õpilast 2. klassis – 3 õpilast 3. klassis – 3 õpilast 4. klassis – 1 õpilane 5. klassis – 4 õpilast Klassid on jaotatud liitklassidesse järgmiselt: 1.–2. klass ja 3.–5. klass. 3.2. Ülevaade pedagoogilisest kaadrist Põhikohaga õpetajaid on kaks, kohakaasluse alusel töötab kaks õpetajat. Õpetajate kvalifikatsioon vastab nõuetele. 3.3. Kooli materiaal-tehniline baas Kool paikneb 1936. aastal valminud hoones, kus asub ka külaraamatukogu koos internetipunktiga ja rahvamaja. Hoone üldine seisukord on hea. Kooli käsutuses olevad ruumid on heas seisukorras ning rahuldavad põhilises osas kooli vajadused. Kooli kasutada on kaks klassiruumi üldpindalaga 52 m2 . Suurem klass moodustub poolest rahvamaja saalist. Väiksem klass on endisaegne õpetajate tuba, hilisem riidehoid. Väiksemas klassis on olemas uus nõuetekohane mööbel. Suuremas klassis on reguleeritavad ühekohalised töölauad, remonditud, kuid heas korras. Tahvlivalgustus ei ole ajakohane. Võimlaks kasutatakse poolt saali ja kooli fuajeed. Staadionina kasutatakse koolimajaesisel õuel asuvat rahvamaja ehitatud spordiväljakut võrkpalliplatsi, kuulitõukeringi, ronimisredeli ja kaugushüppekastiga. Kooli toit valmistatakse lasteaia hoones, mis asub koolist 200 m kaugusel. Söögitoaks on sisustatud rahvamaja lava. Koolihoones ülakorrusel asuv küla raamatukogu teenindab ka kooli. Koolimaja ülakorrusel on olemas õpetaja korter kahe toa ja köögiga. Õpetaja korter vajab remonti. Kooli territoorium (ca 2 ha) on heakorrastatud, ilma piireteta. Kooli kõrval asub õunapuuaed, kuhu koolilõpetajad istutavad igal aastal ühe viljapuu. 3.4. Huvitegevus Huvitegevuses valitseb koolis lahutamatu koostöö küla rahvamajaga ning see on integreeritud ka õppekavasse, seepärast on kõik alljärgnevalt ära märgitud ühises tabelis. Huvitegevuse juhendamisest võtab osa ka üks lapsevanem, kes on ühtlasi külas töötava asutuse juht. Õpetaja Huvitegevus Karin Ringmaa Koorilaul, rahvatants, näitemäng Maria-Marika Kurvet Etlemine, näitemäng Aleksander Kaidja Lastekoor, soololaul, klaveriõpetus Inga Korts-Laur Saksa, prantsuse ja inglise keel Anneli Klamas Joonistamine Ülo Lomp Sport Tõnu Lauter Orienteerumine Koorilaulu tunnid toimuvad kaks korda nädalas. Koorilaulust võtavad osa kõik õpilased. Enamik lastest osaleb Tallinna Laste Loomingu Maja lastekoori «Hellas» tegevuses. Õpitakse ühiselt laule ja käiakse koos esinemas peamiselt Tallinna Mustamäe linnaosa üritustel. Võetakse osa valla ja maakonna lauluvõistlustest. Igal aastal on saavutatud koht esikolmikus. Kooli endised õpilased esinevad kooli ja valla tähtsamatel üritustel soololaulu individuaaltundides õpitud lauludega. Võetakse osa maakonna deklamaatorite konkurssidest ja saavutatakse seal kohti esikolmikus. Kolm Neeme kooli õpilast ja neli endist õpilast, üks õpetaja ja kaks lapsevanemat osalevad korra nädalas toimuvate saksa ja prantsuse keele ringide töös. Võõrkeelte ring töötab Neeme Rahvamaja finantseerimisel. Kooli kehalise kasvatuse õpetaja juhendamisel osaletakse maakonna ja vabariigi spordivõistlustel. Rahvamaja rahvatantsuringis osalevad kõik koolilapsed. Esinetakse kooli, valla ja maakonna üritustel. Igaks jõulupeoks kirjutab kooli õpetaja, lapsevanem ja hoolekogu esimees Ülo Lomp näidendi, mille seavad lavale kooli muusikaõpetaja ja rahvamaja juhataja. Kooli kunstiõpetaja juhendamisel on võetud osa Eesti Liikluspolitsei korraldatud joonistusvõistlustest ja saadud oma tööde eest auhindu. Neli Neeme kooli praegust ja kaks endist õpilast on Eesti Piirivalve Spordiklubi liikmed ja nad osalevad vabariigi orienteerumisvõistlustel, saavutades seal kohti esikolmikus. 3.5. Koolitus Igal aastal on õpetajad ära kasutanud vallaeelarves ettenähtud koolitussummad, et täiendada end 1) Isiksuse tasandil nii erialaselt, emotsionaalselt e individuaalse huvi alusel; 2) Kooliastme tasandil; 3) Organisatsiooni tasandil. 4. Hetkeolukorra analüüs Hetkeolukorra kaardistamiseks viisime läbi küsitluse kooli huvigruppide (õpetajad, lapsevanemad, hoolekogu liikmed) hulgas (vt lisad 1 ja 2). • Küsitluse taotlused: 1. Võimaldada kõigi kooli huvigruppide esindajatel avalikult välja öelda oma arvamus. 2. Genereerida uuendusideid kooli edasise arengutee määratlemiseks. • Küsitluse esialgsed tulemused näitasid: 1. Kooliga ollakse üldiselt väga rahul; 2. Ollakse valmis koostööks ning igati toetama kooli püsimajäämist ja koguni laiendamist; 3. Paljude kitsaskohtade väljatoomine on tingitud: – Vähesest informeeritusest, sest paljusid nimetatud kitsaskohti meie koolil objektiivselt ei ole; – Soovist välja näidata, et nimetatud küsimuste suhtes ollakse eriti huvitatud. Koostöös kooli hoolekoguga klassifitseerisime saadud tulemused ning teostasime SWOT-analüüsi (vt punktid 5.2–5.4). Saadud tulemused olid aluseks kooli eesmärkide (vt punkt 8) ja vastavalt tegevuskava koostamisel aastateks 2001–2005 (vt punkt 10). 4.1. Probleemid ja vajadused ning nende põhjused I. Puuduvad objektid • Kooli raamatukogu on harva avatud • On olemas interneti püsiühendus, aga seda saab kasutada ainult raamatukogu lahtiolekuaegadel • Puudub riietus- ja duširuum, käsitööklass, võimla, staadion, kooliaed II. Finants- ja majandusprobleemid • Valla abi kooli remontimisel: uus katus, aknad, elektrikilbid; välisfassaadi, õpetajate toa ja klubiruumi ning boileriruumi remont, uus mööbel õpetajate tuppa ja teise klassiruumi • Muretseda rohkem kunstitarbeid • Valla abi toitlustamisel III. Koostöövajadus • Koostöö lasteaiaga • Koostöö lastevanematega • Kõik õpetajad peaksid osalema lastevanemate koosolekutel • Side teiste koolidega • Otsida sponsoreid nii lastevanemate, nende tuttavate kui ka mitmete asutuste hulgast, et oleks paremaid väljendusvõimalusi ja saaks ka rahuldada materiaalseid vajadusi IV. Huvitegevuse arendamine • Kooli oma traditsioonid • Kooli logo • Rohkem esinemisvõimalusi V. Koolikorralduslikud ettepanekud • Rohkem teha ekskursioone, matku, arvutiõpet • Tutvuda ka linna elu-oluga, et ei tekiks info vahet «linna ja maalapsed» • Fotograaf kooli kord aastas • Ühispildid esimesel ja viimasel koolipäeval • Liuväli ja suusarajad talvel • Põlled ja kaitseriided kunsti ja tööõpetuse tundides • Puhtuse ja korra hindamine • Viia osa koolitunde läbi õues, looduses Põhjused: 1. Väike eelarve 2. Vähe lapsi 3. Lastevanemate-poolne kontaktileigus 4.2. SWOT-analüüs 4.2.1. Kooli tegevust soodustavad sisetegurid ehk TUGEVUSED 1. Väike töökollektiiv, väikesed klassid, väike laste arv a) Õpetajad jõuavad teha iga lapsega eraldi individuaalset tööd b) Kõigil lastel on võimalus end näidata, kõigest osa võtta – lapsed õpivad paremini esinema, saavad rohkem julgust, enesekindlust 2. Sõbralik õhkkond, hea sisekliima 3. Väga hea õpetajate kaader 4. Koostöö a) Pedagoogide vahel: kõik tegevuskavad on omavahel hästi läbi mõeldud ja kokku sobitatud b) Õpetajad on õpilaste jaoks hästi kättesaadaval, kui tekib probleeme c) Efektiivselt töötav hoolekogu ning eriti selle esimees 5. Eelarvevälised huvitegevuse võimalused: a) Täiendav lauluõpetuse võimalus Tallinna Mustamäe Laste Loomingumaja laulukooris «Hellas» osalemisel b) Võimalus õppida võõrkeeli alates 1. klassist 6. Linliku hoiakuga lapsed ja lapsevanemad – kõik tehtu peab olema maksimaalselt hea 4.2.2. Kooli tegevust takistavad sisetegurid ehk NÕRKUSED 1. Kuna maja on küllaltki väike, siis on kindel, et ruumide kitsikus hakkab kimbutama. Praegugi oleks vaja abiruume. Kuna külaelanike arv kasvab seoses ehitusega (uued majad), siis kasvab ka õpilaste arv koolis 2. Raamatukogu on väga vähe aega lahti – kättesaamatu interneti püsiühendus 3. Kolmest klassist koosneva liitklassi olemasolu 4. Õppe- ja töövahendite puudus Märkus: Osa väljatoodud nõrkustest kattuvad ülaltoodud probleemide ja vajadustega. 4.2.3. Kooli tegevust soodustavad välistegurid ehk VÕIMALUSED 1. Väga soodne asukoht a) Eriti looduskaunis kohas – lastel on siin parem side loodusega ja võimalus alati olla värskes õhus. Looduslähedus võtab maha pingeid nii suurtel kui väikestel b) Tallinna lähedal c) Arenevas külas 2. Koolil on hea maine nii oma vallas kui ka kaugemal, valla positiivne suhtumine ja toetus 3. Tihedad koolivälised suhted a) Kontaktid teiste koolidega b) Kontaktid lapsevanemate kaudu asutustega c) Isetegevus, tihedad esinemisvõimalused nii oma külas, vallas kui ka Tallinnas ja mujal Eestis d) Sport 4. Ümbruskonna elanike ja asutuste toetus ja positiivne suhtumine 5. Sobiv bussiliiklus kaugemal elavate laste jaoks 6. Külaelanike arvu suurenemine 4.2.4. Kooli tegevust takistavad välistegurid ehk OHUD 1. Kooli sulgemine väikesest sündivusest tuleneva õpilaste vähesuse tõttu 2. Väikesest eelarvest tulenevad probleemid 3. Liigne eraldatus: a) Ihasalu poolsaart ühendab mandriga kitsas ja halvas olukorras ohtlik tee b) Üritused peavad bussiliikluse tõttu lõppema vähemalt kell 16.30, kuna osa lapsi käib koolis bussiga c) Suurenev transpordikulu kütuse hinna pideva tõusu tõttu 4. Haldusreform: võimalik valdade liitmine 5. Euronõuded toitlustamisele 6. Narkomaania levik nii linnas kui ka maal 5. Neeme Algkooli missioon A. Laste emotsionaalse andekuse arengut soodustades tagada koolilõpetanute konkurentsivõime edasisel haridusteel. B. Eesti küla säilitamine kultuuri- ja haridustegevuse edendamise läbi. 6. Tulevikuvisioon aastaks 2005 Jõelähtme valla uhkus on väike hubane korralikult remonditud ja varustatud 6-klassiline Neeme Algkool, kus lapsed armastavad olla ka väljaspool koolitunde ning kust saadud mälestused ja teadmised-oskused-vilumused toetavad lapsi kogu elu. 7. Eesmärgid aastaks 2005 1) Jätkata õpilaste ettevalmistamist erinevatesse lähikondsetesse koolidesse edasi õppima asumiseks, andes neile kaasa kohustuslike fakti- ja aineteadmiste kõrval õppimisoskused ja -tahte ning tugeva emotsionaalse andekuse pagasi. 2) Leida võimalusi kooli materiaalse baasi täiustamiseks valla eelarveliste finantsvahendite kõrval ka 1. Tiigrihüppe Sihtasutuselt 2. Projektidega 3. Annetustest 3) Täiustada ja laiendada kooli infrastruktuuri vastavalt õpilaste arvu kasvule. 4) Tihendada või luua koostöösidemed: I. Kooli kõigi huvigruppidega II. Valla ettevõtetega 1. Kostivere Põhikool ja Loo Keskkool 2. Neeme Piirivalvekoerte Kool 3. Eesti Piirivalve Spordiklubi 4. Anija Metskond 5. Neeme Lasteaed 6. Neeme Raamatukogu 7. Jõelähtme ja Loo Rahvamaja 8. Rebala Looduskaitseala III. Sõpruskoolidega 1. Ingliste Lasteaed-Algkooliga 2. Petseri Eesti Kooliga 3. Kooliga Saksamaal 5) Täiendada õpetajate kaadrit kvalifitseeritud aineõpetajatega. 6) Kujundada välja kooli logo, kasutades olemasolevat Neeme küla vapisümboolikat. Tellida kooli logoga varustatud esemeid partneritele, sõpradele, külalistele ja kooli vilistlastele kinkimiseks, samuti kooli tunnusriietus kooli esindusüritustel osalemiseks, selleks et tõsta Neeme Algkooli mainet. 7) Tegelda aktiivselt kooli ajaloo ja kroonikaga. 8) Jätkata ja täiendada olemasolevat huvitegevust. 9) Jätkata õpilaste osavõttu küla, valla, maakonna ja vabariiklikest õpilasüritustest ja -võistlustest. 8. Strateegiad eesmärkide saavutamiseks 8.1. Lapse arengu soodustamine Lähtudes kooli missioonist ja eesmärkidest, võtame lastele soodsate arengutingimuste loomisel ehk oma töös aluseks: 1) Riiklik õppekava 2) Iga-aastased huvigruppide küsitlused ja nende analüüs 3) Emotsionaalse andekuse arengut soodustavad tingimused 8.2. Personalistrateegia Personalivalikul eelistame oma eriala hästi tundvaid töötajaid. Külakoolile on soodne, kui uusi töötajaid tuleb ka väljastpoolt, sest kaua kohapeal elanud inimesed tunnevad küll kohalikke elanikke ja olusid paremini, aga objektiivsema pildi situatsioonist saab teatud distantsilt vaadates. 8.3. Juhtimis- ja otsustamisstrateegia Kooli juhtimine toimub kaasaegse juhtimise printsiipe silmas pidades koostöös kõigi kooli sidusgruppidega demokraatlikel alustel, kusjuures iga töötaja juhib, otsustab ja vastutab oma töölõigus. Kooli juhataja ülesanne on tagada olukord, kus iga töötaja on täpselt teadlik oma tegevusvaldkonnast ning toimub tagasiside seadustes ettenähtud korras. Iga töötaja peab silmas pidama nii juhtimise organisatsioonilist kui ka kultuurilist aspekti, see tähendab, et tema töölõigus oleks olemas stabiilsus ja korrastatus, samuti tuleb säilitada kooli senine kultuuritase ja identiteet. Samas ei toimu juhtimist ilma arenguta. See eeldab iga töötaja innovaatilist panust kooli üldarengu tagamiseks. Selleks on igati tervitatavad parandused ja täiendused juba kinnitatud õppekavasse, tingimusel, et õpilane omandab riiklikus õppekavas ettenähtud pädevused. Koolijuhi põhiülesanded on: 1) Tagada kõigile töötajatele soodsad tingimused tööks ja enesetäiendamiseks ning teostuseks. 2) Luua tingimused koostööst tuleneva sünenergia tekkimiseks. 8.4. Finantsstrateegia Kooli omanik on Jõelähtme vald. Kooli hoone ja vara kuuluvad valla munitsipaalomandisse. Kooli ruumide kasutamine on vastavuses põhikooli ja gümnaasiumi tervisekaitse-eeskirjadega. Koolil on oma eelarve, mille tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt ja annetustest. 8.5. Kultuuristrateegia Neeme kooli säilimine on ühenduses Eesti küla säilimisega. Eesti küla kestmine on omakorda Eesti riigi püsimajäämise tingimus. Kooli õppetöö kvaliteedi kõrgel hoidmise kõrval on kooli ülesanne veel terve Eesti pere hoidmine ja säilitamine. Oma kultuurialases tegevuses lähtume eespool toodud vajadustest. 8.6. Koostöö huvigruppidega Koostöö huvigruppidega tagab koolile eesmärgipärase arengu ning välistab lahendamatud probleemid. Selleks tegutseme avatuse ja koostöö printsiibil. I. Õpilased Õpilased koostavad ise kooli kodukorra ja osalevad kooli arengukava ja õppekava koostamisel. Igal aastal tehakse neisse õpilaste osavõtul vajalikud täiendused ja parandused. Õppetöös kasutame võimalusel valiku printsiipi, sest kui õpilane saab võimaluse valida ja otsustada, õpib ta ka järk-järgult oma töö eest vastutama. II. Lastevanemad Koostöö lastevanematega toimub järgmistes vormides: 1) Lastevanemate koosolekud igal õppeveerandil, kus kõik saavad osaleda kooli juhtimises küsitlustele vastamisega ning kõik ettepanekud on teretulnud, sest nad näitavad lastevanemate huvisid kooli suhtes. 2) Lastevanemad on oodatud kõigile koolipidudele. 3) Võimalus osaleda klassiõhtutel. 4) Alati oodatud koolimajja õpetajatega vestlema lapsevanemaid huvitavates küsimustes. 5) Võimalus helistada õpetajatele koju. III. Hoolekogu Hoolekogu juhib kooli huvigruppide ühistegevust. Kooli hoolekogu esimees on inimene, kellel on kõige enam juriidilist võimu ettetulevate probleemide lahendamiseks. Hoolekogu koosolekud toimuvad neli korda aastas. IV. Omavalitsus Et kool peab vastama omavalitsuse omandina kogu valla arengut soodustavatele kriteeriumidele, siis on õigustatud ka igakülgse toetuse saamine vallavalitsuse poolt. Selleks juhindume oma kooli arengukava koostamisel valla arengukavast (vt lisa 3. Väljavõte Jõelähtme valla arengukavast). 9. Tegevuskava 2001–2005 Jrk nr Tegevuse eesmärk Tähtaeg I Majandusvaldkond 1. Teha Tiigrihüppe Sihtasutusele taotlus toetuseks uue riistvara ostmisel 2002 2. Luua sponsorlus- ja koostöösuhted naaberasutuste ja ettevõtetega 2002 3. Osaleda projektides täiendavate finantsvahendite taotlemiseks Iga-aastane 4. Koolimaja täielik remont 2002 5. Haljastustööd koos spordiväljaku laiendamisega 2005 6. Rajada kooli iluaed 2003 7. Varustada kool otstarbekohaste õppevahenditega Iga-aastane II Õppetöö- ja koolikorraldus 1. Kujundada välja Neeme Algkooli logo ja kujundada kooli sümboolikaga varustatud esemed ja riietus 2002 2. Luua kooli veebiaadress ja kujundada kodulehekülg 2002 3. Korrastada ja jätkata olemasolevat kooli kroonikat Iga-aastane 4. Asutada kooli ja Neeme küla ühine ajaleht 2002 5. Jätkata kõigi olemasolevate ja võimalusel alustada uute huviringide tegevust Iga-aastane 6. Jätkata kodu-uurimuslike tööde tegemist õpilastega ja avaldada need kooli ajalehes Iga-aastane 7. Võtta osa maakonna aineolümpiaadidest Iga-aastane 8. Tähistada Neeme Algkooli 100. aastapäeva 2002 III Huvitegevus 1. Võtta osa valla üritustest Iga-aastane 2. Võtta osa maakonna etlejate ja lauljate konkurssidest Iga aastane 3. Võtta osa kooliteatrite ja koolitantsu festivalidest Iga-aastane 4. Osaleda UNISEF’i projektis Iga-aastane 5. Jätkata koostööd Ingliste Lasteaed-Algkooliga Iga-aastane 6. Luua koostöösidemed Petseri Eesti Kooliga 2002 7. Luua koostöösidemed kooliga Inglismaal 2003 10. Arengukava muutmise kord Neeme kooli arengukava täitmist hinnatakse ja täiendatakse igaks õppeaastaks eraldi arengukava täitmise aruande vormis püstitatavate arendusülesannete kaudu, mis arutatakse läbi kooli lastevanemate üldkoosolekul ja kooli hoolekogu koosolekul õppeaasta teisel õppenädalal ning kinnitatakse kooli õppenõukogu poolt 1. oktoobriks jooksval aastal. Arengukava muutmine toimub vastavalt tegevuskavas loetletud ülesannetele aastate lõikes. Arengukava töö lisandub antud õppeaasta tööplaani. Jõelähtme Vallavolikogu 21. mai 2002. a määruse nr 13 lisa 1 HUVIGRUPPIDE KÜSITLUSLEHT Lugupeetud lapsevanem/ õpetaja/ hoolekogu liige! Palume Teie kaasabi kooli arengukava väljatöötamisel. Et saada paremat ülevaadet kooli olukorrast ja võimalustest, palume Teil panna kirja oma mõtteid ja arvamusi alljärgnevates küsimustes: 1) Kooli tegevust soodustavad sisetegurid e TUGEVUSED 2) Kooli tegevust takistavad sisetegurid e NÕRKUSED 3) Kooli tegevust soodustavad välistegurid e VÕIMALUSED 4) Kooli tegevust takistavad välistegurid e OHUD PROBLEEMID ja VAJADUSED ning nende PÕHJUSED Millisena näete Neeme Algkooli aastal 2005 e VISIOON Neeme Algkooli MISSIOON Jõelähtme Vallavolikogu 21. mai 2002. a määruse nr 13 lisa 2 VÄLJAVÕTE HUVIGRUPPIDE KÜSITLUSEST 5.4.1. Kooli tegevust soodustavad sisetegurid ehk TUGEVUSED • Väike töökollektiiv • Väikesed klassid • Väike laste arv – õpetajad jõuavad tegeleda iga lapsega eraldi, individuaalne töö lapsega • Kõigil lastel on võimalus end näidata, kõigest osa võtta – lapsed õpivad paremini esinema, saavad rohkem julgust, enesekindlust • Koostöövalmidus • Sõbralik õhkkond, hea sisekliima • Võimalused kooliväliseks tegevuseks (koorilaul) • Õpetajad on sõbralikud ja mõistvad ega pahanda lastega iga väiksema asja pärast • Head pedagoogid, väga hea õpetajate kaader, tugevad õpetajad • Koostöö pedagoogide vahel • Õpetajad on õpilaste jaoks hästi kättesaadaval, kui tekib probleeme • Kõik tegevuskavad on omavahel hästi läbi mõeldud ja kokku sobitatud • Efektiivselt töötav hoolekogu ning eriti selle esimees • Täiendav lauluõpetuse võimalus Tallinna Mustamäe Laste Loomingumaja laulukooris «Hellas» osalemisel • Võimalus õppida võõrkeeli alates 1. klassist • Linliku hoiakuga lapsed ja lapsevanemad – kõik tehtu peab olema maksimaalselt hea • Hea tehniline baas 5.4.2. Kooli tegevust takistavad sisetegurid ehk NÕRKUSED • Raamatukogu on väga vähe lahti • Kättesaamatu interneti püsiühendus • Kas õpetajad suudavad ennast jagada samaaegselt eri taseme klasside vahel? • Õppe- ja töövahendite puudus • Probleemsed lapsevanemad • Kuna maja on küllaltki väike, siis on kindel, et ruumide kitsikus hakkab kimbutama. Praegugi oleks vaja abiruume. Kuna külaelanike arv kasvab seoses ehitusega (uued majad), siis kasvab ka õpilaste arv koolis Märkus: Osa väljatoodud nõrkustest kattuvad probleemide ja vajadustega (vt punkt 5). 5.4.3. Kooli tegevust soodustavad välistegurid ehk VÕIMALUSED • Looduslik keskkond, looduslähedus, palju metsa ja vaba maad – ilmselt kõige kasulikum loodusõpetuse tunni pidamisel; lastel on siin parem side loodusega ja võimalus alati olla värskes õhus • Looduslik asukoht võtab maha pingeid nii suurtel kui väikestel • Väga soodne asukoht – Tallinna lähedal, eriti looduskaunis kohas, arenevas külas • Omavalitsuse positiivne suhtumine ning toetus kooli arenguks, jõukas vald toetab igati: remontis maja, võimaldab kasutada koolilaste bussi, et käia näitustel, teatris – selleks et laiendada laste silmaringi • Kuna koolil on hea maine nii oma vallas kui ka kaugemal, siis saab kool abi vallavalitsuselt • Ümbruskonna elanike ja asutuste toetus ja positiivne suhtumine • Esinemisvõimalused nii oma külas, vallas kui ka Tallinnas • Tihedad koolivälised suhted a) Kontaktid teiste koolidega b) Kontaktid lapsevanemate kaudu asutustega c) Isetegevus d) Sport • Sobiv bussiliiklus kaugemal elavate laste jaoks • Külaelanike arvu suurenemine 5.4.4. Kooli tegevust takistavad välistegurid ehk OHUD • Suur oht on, et paljud väikesed ääremaade koolid pannakse kinni. Seda ei tohi juhtuda meie kooliga • Suurim oht on see, kui on liiga vähe õpilasi, et kool saaks tegutseda • Lastega üritused peavad bussiliikluse tõttu lõppema hiljemalt kell 16.30, kuna osa lapsi käib koolis bussiga • Sündivuse vähenemine • Vähene laste arv koolis • Väikesest eelarvest tulenevad probleemid • Suurenev transpordikulu kütuse hinna pideva tõusu tõttu • Kitsas ja ohtlik ühendustee Peterburi maanteega • Kuidas viia toitlustamine vastavusse euronõuetega? • Tulevikus võimalik valdade liitmine • Ohtudeks on kindlasti teatud ja tuntud narkootikumid, mida jätkub igale vanusele nii maale kui linna • Liigne eraldatus 5) PROBLEEMID ja VAJADUSED • On olemas interneti püsiühendus, aga seda saab kasutada ainult raamatukogu lahtiolekuaegadel • Kooli raamatukogu on harva avatud • Puudub riietus- ja duširuum, võimla, kooliaed • Valla abi kooli remontimisel: uus katus, aknad, elektrikilbid; välisfassaadi, õpetajate toa ja klubiruumi ning boileriruumi remont, uus mööbel õpetajate tuppa ja teise klassiruumi • Muretseda rohkem kunstitarbeid • Valla abi toitlustamisel • Rajada liuväli ja suusarajad talvel • Rohkem teha ekskursioone, matku, arvutiõpet • Fotograaf kooli kord aastas • Ühispildid esimesel ja viimasel koolipäeval • Koostöö lasteaiaga • Koostöö lastevanematega • Kõik õpetajad peaksid osalema lastevanemate koosolekutel • Side teiste koolidega • Kooli oma traditsioonid • Rohkem esinemisvõimalusi • Põlled ja kaitseriided kunsti- ja tööõpetuse tundides • Puhtuse ja korra hindamine • Viia osa koolitunde läbi õues, looduses • Tutvuda ka linna elu-oluga, et ei tekiks info vahet «linna ja maalapsed» • Otsida sponsoreid nii lastevanemate, nende tuttavate kui ka mitmete asutuste hulgast, et oleks paremaid väljendusvõimalusi ja saaks ka rahuldada materiaalseid vajadusi PÕHJUSED • Väike eelarve • Vähe lapsi • Eriti kaugemal elavad lastevanemad ei julge või ei taha ise kooliga kontakti võtta 6) Millisena näete Neeme Algkooli aastal 2005 e VISIOON aastaks • Loodan, et ehitatud ja veel plaanis olevatest eramajadest tuleb selleks ajaks piisavalt lapsi juurde ja kaob sulgemisoht • Loodan, et koolil on ka oma aed, kus on võimalus aiatööd teha ja õppida • Toimuvad klassiõhtud ja stiilipeod, käiakse marti jooksmas • Väike, sõbralik, õpihimuline, sportlik, isetegevust harrastav kollektiiv tublide õpetajatega eesotsas • Et ruumipuudust ei tuleks, ei saa õpilaste arv eriti suurem olla • Koolis õpib umbes 50 õpilast • Aineõpetajaid on rohkem • Lastele rohkem reisimisvõimalusi kooliga • Vajalike õppevahendite olemasolu • Paar klassiruumi on juurde ehitatud • Võib-olla ka midagi erilist kooliriietuses, mille järgi tunneb ära Neeme Algkooli õpilase (esinemised jms) • Võiks olla koolivorm või mingi piirang riietumisvabaduses, et vältida hilisemaid probleeme. Ka lapsel oleks uhkem tunne • Võib-olla ka 6. klass on juurde tulnud • Kehaliseks kasvatuseks rohkem varustust ja väike staadion • Kuna on oodata laste arvu suurenemist, teha klassiruum juurde • Neeme koolilapsed suunatakse ikka edasi isetegevust tegema – see on nende suur rõõm • Jätkugu koostöö lasteaiaga (väljasõidud, söök, peod jms) • Kindlasti korralikult remondituna, lasterohkena • Väike hubane maakool, kus lapsed käivad ka väljaspool koolitunde • Aastal 2005 on Neeme Algkool Jõelähtme valla uhkus. Lapsi on tunduvalt rohkem, maja täielikult remonditud. Lapsevanematel on soov oma lapsed Neeme kooli õppima panna • See kõik sõltub eeltoodud tugevustest-nõrkustest ja võimalustest-ohtudest. Väikesed arenemisvõimelised maakoolid peavad jääma meie riigi hariduspoliitikas kindlaksmääratud kohale. Selliste koolide käekäik sõltub aga eelkõige meie kõigi heast tahtest • Siin on kaks võimalust: 1. On leitud võimalus kooli suurendamiseks kuue klassini ja õppetöö toimub kolmes klassikomplektis (nn laienev stsenaarium) 2. Kool tegutseb kolmeklassilisena, sest suure laste arvu tõttu ei mahu rohkem ära (nn leebe kaasamineja) 7) Neeme Algkooli MISSIOON • Soodustada õpilaste igakülgset arengut • Luua õpilastele võimalus omandada vajalikud teadmised, oskused, vilumused, et tulla toime ja edasi jõuda teistes koolides ning igapäevaelus • Võimaldada kohalikel lastel kooliteed «valutult» alustada – kodukohas, väikeses koolis, saada algteadmisi ja kogemusi koolielust • Eesti küla säilimine; vajalik et säiliks küla ja naaberkülad • Aktiivsed, üksteisega arvestavad noored, kes saavad tugeva põhja eluks «laiemates» koolides • Õpetada lapsi, kes oskavad teistega arvestada, ja muidugi peavad esimeses järjekorras korras olema hinded. Laps peab omandama ja õpetaja peab oskama edasi anda õppeaineid. Neeme Algkooli õpetajad on siiamaani osanud anda ja see on juba õpilase asi võtta, mida õpetajad pakuvad • Et lapsel ei kaoks soov käia koolis, et tunnid oleksid huvitavad ja lapsel oleks huvi õppimise vastu • Kartlikel maalastel on väikeses koolis parem hakkama saada • Teha Neeme Algkool tuntuks kui üks tugev kool, kust tuleb häid õpilasi, aga tegelikult ongi see juba nii • Et lapsed saaksid käia oma koduküla koolis, ei peaks kaugele sõitma, mis on algkooli laste puhul äärmiselt vajalik • Väikese kooli rahulik õhkkond, soojad ja sõbralikud suhted õpilaste ja õpetajate vahel • On võimalusi pöörata tähelepanu igale õpilasele ja igal lapsel on võimalus kõiges osaleda • Neeme Algkooli missioon on kasvatada mitmekülgselt haritud lapsi, et nad saaksid edasi õppida probleemideta. Et nad oleksid ausad, korralikud, õpihimulised, avatud • Samuti on kooli ülesanne hoida oma küla kultuuri kõrgel tasemel ja esindada küla väärikalt suurüritustel ja igal pool mujal • Jätkata juba sissetallatud rada. Koolis loodud soodsa mikrokliima jätkumine • Pöörata endiselt tähelepanu isetegevusele kui ühele õpilaste emotsionaalse kasvatuse vahendile • Neeme kool on juba tõestanud väikese maakoolina oma suutlikkust kasvatada nii vaimselt kui ka füüsiliselt tasakaalustatud lapsi, kes, jätkates õpinguid nii Tallinnas kui ka teistes suuremates koolides, on saanud siit alla tugeva emotsionaalse vundamendi. Selline missioon peaks olema ühine kõigile selletaolistele koolidele • Saata Neeme Algkoolist teistesse koolidesse igakülgselt arenenud ja haritud õpilased, kes on tugevad nii õppetöös, spordis kui ka taidluses • Et Neeme lapsed ei hakkaks kunagi tarvitama narkootikume, oleksid terved, tublid ja hea südamega noored • Olla ja jääda Neeme kooliks • Kasvatada konkurentsivõimelisi emotsionaalselt intelligentseid lapsi Jõelähtme Vallavolikogu 21. mai 2002. a määruse nr 13 lisa 3 VÄLJAVÕTE JÕELÄHTME VALLA ARENGUKAVAST 4. ARENGUSTSENAARIUMID 4.1. Stsenaariumite taust Jõelähtme valla arengustsenaariumite koostamisel võeti aluseks valla sotsiaal-majanduslik olukord, seda kujundavate olulisemate protsesside arengutrendid ja võimalused. Arvestades valla piiratud sisemisi võimalusi, on tegelike arenguradade realiseerimisel oluline roll väliskeskkonnal. Paraku on just nende jõujoonte kompleksne väljatoomine piisavalt keeruline, kuna maailma üldine arengukäik ja Eesti lähiaastate tulevik tõotab kujuneda murranguliseks. Infotehnoloogia areng, kapitali ja turgude globaliseerumine on muutnud maailma avatuks. Eesti siirdumine riigikesksest tööstusühiskonnast demokraatlikku ühiskonda, läbirääkimised astumiseks Euroopa Liitu, ettevalmistused ühinemiseks NATO-ga, poliitilised ja majanduslikud suhted Venemaaga moodustavad väikese osa tegurite kompleksist, mille tegelikku tähendust saab mõista vaid märksa üldisemate maailma arengusuundumuste taustal. Küsimus on selles, kas olla kaasamineja või kaasatiritav. Kui esimene võimalus peab silmas võimaluste ärakasutamist ja muudatuste sihipärast sisseviimist, siis teine lähenemine on äraootav. 4.2. Arengu mõjutegurid Valla arengustsenaariumite koostamisel lähtutakse järgmistest teguritest: 4.2.1. Sisemised tegurid • Valla graafiline asukoht – paiknemine Tallinna lähitagamaal, tihe ja hästi sõidetav teedevõrk; • Vaimsuse lai kandepind ja kultuuritraditsioonide pikaajalisus; • Elamuehituseks sobivate maa-alade olemasolu; • Looduskeskkonna väärtustamine ja keskkonnakaitseliste meetmete rakendamise tähtsustamine; • Haritud ja teotahteliste inimeste olemasolu. 4.2.2. Välistegurid • Infotehnoloogia ja telekommunikatsioonide võidukäik; • Investeeringud voolavad sinna, kus suudetakse teha asju kõige paremini, odavamalt; • Kliendikeskne tootmine; • Projektijuhtimise esilekerkimine vastukaaluks hierarhilistele struktuuridele; • Süvenev individualism, hinnatakse ettevõtlikkust; • Inimeste ruumiline ja tööalane mobiilsus kasvab; • Hariduse roll edukaks toimetulekuks tõuseb, pidev enesetäiendamine; • Sissetulekute ebavõrdsus süveneb; • Süveneb tööpuudus, kasvab üldine jõudeolek; • Meelelahutusteenuste ning vaba aja veetmise võimaluste tähtsus kasvab; • Rahvastik vananeb; • Püsiväärtused ja traditsioonid tähtsustuvad senisest enam; • Tervislik elukeskkond ja elulaad tähtsustuvad; • Võimenduvad keskkonnaprobleemid. 4.3. Võimalikud arengustsenaariumid 4.3.1. Roheline elamupiirkond Stsenaariumi põhituumaks on individuaalelamuehituse laialdane käivitamine ehk heakorrastatud individuaalelamurajoonid. Hästi välja arendatud haridussüsteem, vaba aja veetmise võimalused ning tõhusalt toimiv sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur peavad kindlustama uusasukate integreerumist ja nende aktiivse osavõtu valla arengu kavandamisel mitte hetkehuvidest, vaid pikaajalisest perspektiivist lähtuvalt. Pidades silmas töörände suurt jätkuvat taset on oluline mitmekesiste transpordivõimaluste säilitamine ja arendamine. Elamuehituse käivitamiseks on vajalikud vallapoolsed investeeringud üld- ja detailplaneeringu koostamiseks ning maa-alade tehnilisse ettevalmistusse. Piirkonna atraktiivsust tõstaks oluliselt Jõesuu, Neeme ja Kaberneeme randade väljaehitamine, mis ühtlasi suurendab kohapealseid puhkevõimalusi. 4.3.2. Eeskujulik looduskeskkonna väärtustaja Valla arengus pannakse oluline rõhk keskkonnameetmete ulatuslikule rakendamisele ning loodust säästva mõttelaadi arendamisele. Puhastusseadmete väljaehitamine ja jäätmekäitluse korrastamine, milleks rakendatakse uusimat tehnoloogiat ja lähenemisviise, võimaldab saavutada riigis juhtpositsiooni keskkonnakaitseliste meetmete rakendamisel. Arvestades viljaka põllumaa olemasolu tuleks märksa tõsisemat tähelepanu pöörata ka ökoloogiliselt puhta põllumajandustoodangu tootmise väljaarendamisele ning põllumajanduses tipptehnoloogia juurutamisele. 4.3.3. Leebe kaasamineja Stsenaariumi kohaselt on tegemist kaasaveetava rolliga, kus uuendused sünnivad vaid väliskeskkonna mõju tulemusena. Valla sisemine aktiivsus piirdub vaid otseste hädapäraste ettevõtmiste läbiviimisega. Valla hariduselu sõltub ennekõike riiklikest otsustest. Tulemuseks on see, et vald ei suuda tagada minimaalselt vajalikke investeeringuid ja Neeme Algkooli ähvardab sulgemise oht, Loo Keskkooli konkurentsivõime langeb ja tema maine noorte hulgas väheneb. Individuaalelamuehituse konkurentsis naabervaldadele allajäämine tähendab täiendava ja maksujõulise elanikkonna sisserände mittetoimumist. Keskkonnameetmetele suunatud investeeringute mittepiisavuse tõttu suurenevad saastemaksud, mis hakkavad vallaeelarvest nõudma märkimisväärset osa. Investeeringud sotsiaalsfääri ülalpidamiseks kasvavad ning tulutoojate arvu vähenedes pigem suudetakse hoida saavutatut või toimub kogunisti teatav taandareng. Kuna uusi töökohti luuakse vähe, jätkub vallaelanike intensiivne tööalane ränne. Valla käekäik sõltub eelkõige suuremate tööandjate edust, kelle strateegilised otsused ei pruugi ühtida valla kui terviku huvidega. 4.3.4. Must stsenaarium Haldusreformi käigus Jõelähtme vald likvideeritakse ja maa-ala ühendatakse naabervaldade koosseisu. Stimuleeriv roll piirkonna arengus jääb üksikorganisatsioonidele ja nende tulemuslikkus on kantud eelkõige administratiivsetest lähtekohtadest. 4.3.5. Laienev stsenaarium Haldusreformi tulemusena liidetakse valla territooriumiga uued maa-alad, mille roll tänu asustussüsteemi, tootmispotentsiaali ja infrastruktuuri olemasolule võimaldab balansseeritumat valla väljaarendamist. Selle stsenaariumi käivitamisel on oluline järgida väljakujunenud sotsiaalsete koosluste säilimist, mille lõhkumine võib pikas perspektiivis osutuda kulukaks ja laastavaks. Territooriumi laiendamise tulemusena tähtsustuvad eelkõige tootmis- ning puhkemajanduse alased aspektid. Kuivõrd stsenaariumi elluviimine sõltub keskvõimu otsusest, siis loodetavasti eelnevad sellele vajalikud uuringud, mille käigus töötatakse välja kerkivate probleemide võimalikud lahendid. 5. ARENGUVISIOONID 5.1. Visioon A Vallas tahetakse näha heakorrastatud elukeskkonnaga asulaid ja külasid, et tegutseksid tugevad arenemisvõimelised ettevõtted, et valla ettevõtted ja elanikud tunneksid end turvaliselt, et koolid ja kultuuriasutused kujuneksid kohaliku seltsielu keskusteks. 5.2. Visioon B Jõelähtme vald on kujunenud üleriigilise tähtsusega puhkepiirkonnaks. Rajatud on uusi sadamaid. Sellega seoses on loodud juurde palju uusi töökohti ja elatustase on tõusnud enneolematult kõrgele. Välja on arendatud teedevõrk, sidesüsteemid. Suurpõllumajandus on üle läinud mahepõllumajandusele, tekkinud turismitalusid. Linnatüüpi asulates (Loo, Kostivere) on arenenud kõrgtehnoloogial baseeruv tööstus. Jägala jõel töötavad elektrijaamad. Inimestel jääb üha enam aega küla- ja seltsielu arendamiseks. 5.3. Visioon C Põllumajanduse normaalne seisund ja pidev areng. Haritud maa ja korrastatud metsad. Elu võimalikkus ja vajalikkus valla igas piirkonnas, tagastatud maad ja talud, elamud on heakorrastatud ning elamiskõlblikuks muudetud. Puhketsoonide väljakujunemine rannapiirkondades. Vajaliku infrastruktuuri olemasolu.