Riigieelarve seadus

(1) Käesolev seadus sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra.

(2) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri, Riigikohtu, Riigikantselei ja maavalitsuste eelarvete koostamise, täitmise, täitmise arvestuse ja aruandluse korraldamisel rakendatakse käesoleva seadusega ministeeriumidele ja nende valitsemisaladele (edaspidi ministeeriumi valitsemisala) kehtestatud korda, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(1) Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele.

(2) Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest.

(3) Eelarveaasta tulud ja kulud võetakse riigieelarvesse brutoarvestuses. Tulude ja kulude tasaarvestus ei ole riigieelarves lubatud.

Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(1) Riigieelarve tulud on

1) riiklikud maksud vastavalt maksuseadustele;

2) lõivud ja trahvid vastavalt seadustele;

3) tulu riigivara kasutusse andmisest ja võõrandamisest;

4) tulu riigile kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja muudelt osalustelt;

5) intressid laenudelt ja pangakontodelt;

6) riigiasutuste muu tulu;

7) muud seaduses ettenähtud riigi tulud.

(2) Riigieelarve kulud on

1) assigneeringud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri, Riigikohtu, Riigikantselei ja maavalitsuste ning nende hallatavate riigiasutuste ja ministeeriumide valitsemisalade finantseerimiseks;

2) seaduses sätestatud sihtotstarbelised assigneeringud;

3) eraldised valla- ja linnaeelarvetesse ning muud seaduses sätestatud eraldised;

4) riigieelarvest antavad toetused;

5) assigneeringud riigilaenude tagastamiseks ja riigilaenu intresside tasumiseks ning riigigarantiidest ja -tagatistest tulenevate kohustuste katmiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

6) muud assigneeringud vastavalt seadusele;

7) eraldised Vabariigi Valitsuse reservi ettenägematuteks kuludeks.

(1) Kuludest suuremate tulude tasakaalustamiseks nähakse riigieelarves ette eraldised käesoleva seaduse paragrahvides 36 ja 37 sätestatud reservidesse.

(2) Kuludest väiksemate tulude korral tasakaalustatakse kulud käesoleva seaduse paragrahvides 36, 37 ja 39 sätestatud reservide ja laenu arvel seaduses ettenähtud korras.

(1) Riigieelarve tulud liigendatakse nende iseloomu ja allikate järgi vastavalt osadeks ja peatükkideks.

(2) Riigieelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja seadusest tulenevate kohustuste järgi osadeks, funktsionaalselt peatükkideks ja majanduslikult artikliteks.

(3) Riigieelarve kulupeatükke, mille koostis on seotud riigisaladusega, ei liigendata.

(4) Riigieelarve kulude osad on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumide valitsemisalad, maavalitsused, Vabariigi Valitsuse reserv ning käesoleva seaduse paragrahv 4 lõike 2 punktides 2, 5 ja 6 sätestatud kulud.

(5) Riigieelarve kulude peatükkideks on valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad üheliigilised riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning kulugrupid.

(6) Riigieelarve kulude artikliteks on kululiigid.

(7) Riigieelarve tulude ja kulude osade, peatükkide ning kuluartiklite põhimõttelise kodifitseeritud loetelu (edaspidi tulude ja kulude klassifikaator), millest lähtuvalt toimub riigieelarve koostamine, täitmine, täitmise arvestus ja analüüs, kehtestab rahandusminister.

(1) Tulude ja kulude liigenduse ulatuse riigieelarve eelnõus määrab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul, lähtudes tulude ja kulude klassifikaatorist.

(2) Riigieelarves võib ette näha kuluartikli kasutamisplaani, millega määratakse kulude jaotus objektide ja ürituste lõikes.

(1) Kulud määratakse riigieelarves kindlaksmääratud, arvestuslike või ülekantavate kuludena.

(2) Kindlaksmääratud kuluna määratud kulusummat ei ole lubatud ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse.

(3) Arvestuslik kulu on kulu, mille summa on määratud seaduse alusel ja mida võib tulenevalt seadusest eelarveaastal ületada. Ületamine kaetakse riigieelarve tulude ülelaekumise või Vabariigi Valitsuse reservi arvel.

(4) Ülekantavat kulu võib osaliselt üle kanda järgmisesse eelarveaastasse, kuid seda ei või ületada.

(5) Kulude kuuluvus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liikidesse sätestatakse riigieelarves. Kui kulu liiki riigieelarves sätestatud ei ole, loetakse kulu kindlaksmääratud kuluks.

(1) Riigieelarve eraldised kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse sätestatakse seadusega.

(2) Kui pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel valla- ja linnaeelarvete tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest.

(1) Ministeerium koostab igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava. Investeeringute kavas esitatakse andmed investeeringute ja nende finantseerimisallikate kohta eelarveaastate ja investeerimisprojektide lõikes. Kavade koostamise korra kehtestab rahandusminister.

(2) Vabariigi Valitsuse korraldusel teatab rahandusminister ministeeriumidele eelarve projekti koostamiseks riigi makromajanduslike näitajate prognoosi eelarveaastaks ja Vabariigi Valitsuse kavandatud muudatused riigieelarve kulude struktuuris, sealhulgas valitsemiskuludes, ning muud eelmisel eelarveaastal koostatud ministeeriumi valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kavast ning riiklike investeeringute programmist tulenevad eelarve projekti koostamise lähteandmed.

(3) Tegevuskulude kavandamiseks eelarve projekti koostamisel kehtestab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul ministeeriumide valitsemisaladele, välja arvatud Riigikogule, Vabariigi Presidendile, Riigikontrollile, õiguskantslerile ja Riigikohtule, tegevuskulude normid ja määrad.

(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise aluseks on

1) käesoleva seaduse paragrahvis 10 nimetatud lähteandmed, normid ja määrad;

2) ministeeriumi eelarve projekt;

3) valitsemisala asutuste eelarvete projekt;

4) seaduse alusel makstavad riiklikud eraldised ja toetused.

(2) Kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele või renoveerimisprojektile maksumusega üle ühe miljoni krooni, samuti programmile, tuleb eelarve projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta eelarveaastate lõikes.

(3) Alustatava ehituse või renoveerimisprojekti puhul tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitada ka arvestused valminud või renoveeritud ehitise sisustamise ja majandamise kulude kohta.

(4) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise tingimused, projekti vormid ja eelarve projekti esitamise tähtaja kehtestab rahandusminister.

(5) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt esitatakse koos seletuskirja ning käesoleva seaduse paragrahv 10 lõikes 1 nimetatud kavadega Rahandusministeeriumile.

(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti, seletuskirja, tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vaatavad koos läbi rahandusministri ja projekti esitanud ministri volitatud esindajad.

(2) Läbivaatamisel kontrollitakse kulude põhjendatust, otstarbekust ja vastavust seadusele.

(3) Läbivaatamise kohta koostatakse protokoll, milles fikseeritakse poolte esindajate vahel kooskõlastatud ja kooskõlastamata jäänud eelarve projekti summad, lisades viimaste puhul lahkarvamused.

(4) Rahandusminister vaatab läbi ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud protokolli, tehes läbivaatamise tulemuse teatavaks vastavale ministrile. Läbivaatamise käigus on rahandusministril õigus protokollis fikseeritud summasid, välja arvatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja Riigikohtu kulud, muuta või kustutada.

Kui minister ei nõustu käesoleva seaduse paragrahv 12 lõikes 4 nimetatud eelarve projekti läbivaatamise tulemusega, esitab ta lahkarvamuse rahandusministrile. Kui läbirääkimistel rahandusministriga ei saavutata kokkulepet, esitab rahandusminister vastulause Vabariigi Valitsusele.

(1) Pärast käesoleva seaduse paragrahvis 13 nimetatud vastulausete lahendamist Vabariigi Valitsuses koostab Rahandusministeerium seaduste alusel riigieelarve eelnõu.

(2) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja Riigikohtu eelarve projekti summade võtmisel riigieelarve eelnõusse võidakse nendes teha muudatusi, mis on kooskõlastatud käesoleva seaduse paragrahv 12 lõigetes 1-3 sätestatud läbivaatamise käigus.

(1) Riigieelarve eelnõu läbivaatamisel on Vabariigi Valitsusel õigus riigieelarve eelnõusse võetud summasid muuta või eelnõust välja jätta.

(2) Riigikogule, Vabariigi Presidendile, Riigikontrollile, õiguskantslerile ja Riigikohtule riigieelarve eelnõus ettenähtud kulude muutmisel või väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos põhjendusega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.

(1) Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.

(2) Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri.

(3) Riigieelarve eelnõu seletuskirjas antakse selgitused ja põhjendused eelnõus kavandatud tulude ja kulude suuruse ning eelnõu tasakaalustavate kirjete kohta, sealhulgas

1) andmed riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse summade ja nende kasutamise kohta;

2) ülevaade riigi poolt võetud ja garanteeritud laenudest ja nendest tulenevatest kohustustest eelseisvatel eelarveaastatel;

3) riiklike investeeringute programm, mis koostatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Üheaegselt Riigikogule esitamisega avalikustab Vabariigi Valitsus riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga.

(1) Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus toimub Riigikogu kodukorra seaduses ( RT I 1994, 90, 1517; 1995, 11, 115; 20, 295; 74, 1285; 83, 1440 ja 1444; 1996, 29, 576; 30, 595; 1998, 107, 1765; 1999, 10, 148; 27, 382; 53, 574) sätestatud seaduseelnõude menetlemise korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Riigieelarve eelnõu teise lugemise jätkamiseks, kolmandaks lugemiseks ning selle jätkamiseks esitatud muudatusettepanekuid, mida algataja ei toeta ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei panda hääletusele.

(1) Riigieelarve eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel.

(2) Riigieelarve kulud, mis on seotud riigisaladusega, vaadatakse vajadusel läbi rahanduskomisjoni kinnisel istungil.

(1) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.

(2) Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarve eelnõus muude seadustega ettenähtud või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutest tulenevaid kulusid.

(1) Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena.

(2) Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(1) Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võib kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve kulude summast.

(2) Ministeeriumi valitsemisalas on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta riigieelarves kui ka alanud eelarveaasta riigieelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksema ulatuses.

(3) Kulutusi, mis eelmisel eelarveaastal eiolnudette nähtud, kuid need tulenevad seadusest, tehakse Vabariigi Valitsuse korralduse alusel.

(1) Käesoleva seaduse paragrahv 4 lõikes 1 nimetatud riigieelarve tulude laekumise üle teostab järelevalvet ja kontrolli Rahandusministeerium.

(2) Käesoleva seaduse paragrahv 4 lõike 1 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud tulude riigieelarvesse kandmata jätmise korral on rahandusministril õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek pidada riigiasutuse poolt riigieelarvesse kandmata jäetud tulud temale riigieelarvest ettenähtud assigneeringutest kinni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tulude kinnipidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Riigieelarve tulud on selle eelarveaasta tulud, millal nad riigieelarvesse laekuvad, olenemata sellest, millise aasta eest nad on arvestatud või millal nad oleksid pidanud laekuma. Nende tulude laekumisel ja nendest eraldiste tegemisel kohaldatakse laekumise ajal kehtivates seadustes sätestatud tulude laekumise ja nendest eraldiste tegemise aluseid ja korda.

(1) Ministril ei ole õigust muuta riigieelarves ettenähtud kulude otstarvet.

(2) Riigieelarves määratud kulude otstarvet on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmise teel.

Ministeerium, lähtudes riigieelarves ettenähtud kuludest, teatab oma valitsemisala riigiasutustele nende kulud eelseisvaks eelarveaastaks. Ministril on õigus riigieelarves ettenähtud kulusid täiendavalt liigendada. Kulude täiendavast liigendamisest teatab minister kirjalikult rahandusministrile. Kulude täiendav liigendus või selle muudatus, millest ei ole rahandusministrile kirjalikult teatatud, on kehtetu.

(1) Ministeerium koostab enda ja oma valitsemisala riigiasutuste eelarved ja kulude jaotuskavad kuude lõikes ning esitab need kahe nädala jooksul, arvates riigieelarve Riigi Teatajas avaldamise päevast, Rahandusministeeriumile. Ministril on jooksva eelarveaasta kestel õigus esitada rahandusministrile kulude ajalise jaotuse muutmise ettepanekuid.

(2) Rahandusministril on õigus lähtuvalt riigieelarve tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotuskavas ettenähtud kulude ajalist jaotust, informeerides sellest vastavat ministrit.

(3) Rahandusministri otsusega mittenõustumise korral esitab minister vastulause Vabariigi Valitsusele. Lahkheli lahendatakse Vabariigi Valitsuse otsusega.

(1) Riigieelarve täitmise käigus on Riigikassa kohustatud ministeeriumi taotlusel, mis on kooskõlastatud rahandusministriga, muutma käesoleva seaduse paragrahv 27 lõikes 1 sätestatud jaotust.

(2) Riigieelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on rahandusministril õigus Riigikassa ettepanekul ajutiselt piirata käesoleva seaduse paragrahvis 27 sätestatud ajalises jaotuses ettenähtud kulude tegemist, teatades sellest Vabariigi Valitsusele.

(1) Ministeeriumil ja tema valitsemisala riigiasutusel on õigus võtta rahalisi kohustusi ainult siis, kui neile on riigieelarves või riigieelarve alusel ministri poolt kinnitatud eelarves selleks assigneeringud ette nähtud.

(2) Ministeeriumil ja tema valitsemisala riigiasutusel on õigus eelarves ettenähtud assigneeringuid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 8 sätestatud ülekantavad kulud.

(3) Ministeeriumil ja tema valitsemisala riigiasutusel on keelatud võtta laenu, anda tagatisi, sealhulgas garantiisid, samuti kasutada riigieelarvest saadavaid summasid laenude andmiseks, annetusteks ning aktsiate, osade ja muude osaluste ostmiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 8 sätestatud ülekantavate kulude arvel täidetavad kohustused, täidetakse järgmise aasta eelarve kulude arvel.

(1) Vabariigi Valitsuse reservist tehakse eraldisi käesoleva seaduse paragrahv 4 lõike 2 punktides 1-6 sätestatud kuludeks, mida ei ole riigieelarves ette nähtud, ning käesoleva seaduse paragrahv 8 lõikes 3 nimetatud kulude ületamise katteks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldised on sihtotstarbelised ning nende arvestust peab Rahandusministeerium.

(3) Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Ministeeriumil ja tema valitsemisala riigiasutusel on õigus sõlmida hankelepinguid järgmise aasta assigneeringute arvel kuni 50 protsendi ulatuses jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest.

(2) Hankelepingute sõlmimise summas, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra, otsustab rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

(1) Riigieelarve kassaline täitmine on riigieelarve kulude katmine tuludega ning tulude ja kulude vahe haldamine. Riigieelarve kassalist täitmist teostab Riigikassa.

(2) Riigikassa on Rahandusministeeriumi struktuuriüksus.

(3) Riigikassal on õigus finantskontrolli eesmärgil kontrollida väljamakse aluseks oleva dokumendi vastavust õigusaktidele ning mittevastavuse korral keelduda väljamaksest.

(4) Riigieelarve kassalise täitmise eeskirja kehtestab rahandusminister.

(1) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 8 sätestatud ülekantavad kulud, suletakse eelarveaasta 31. detsembril.

(2) Ülekantavateks kuludeks ettenähtud summasid võib kasutada järgmisel eelarveaastal ainult samaks otstarbeks, milleks need olid eelarves määratud.

(Kehtetu)

(1) Valitsusasutused annavad aru Vabariigi Valitsusele riigieelarves ettenähtud assigneeringute kasutamisest vähemalt üks kord kvartalis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Minister kontrollib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarvete täitmist ning kehtestab nimetatud riigiasutuste eelarvete täitmise kontrolli eeskirjad.

(3) Ministril on õigus vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse ( RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahv 49 lõikele 1 teha ettekirjutus ministeeriumi valitsemisala riigiasutustele neile kinnitatud eelarves ettenähtud vahendite ebaotstarbeka ja mittesihipärase kasutamise korral.

(4) Riigikogu komisjonil on õigus nõuda ministrilt ülevaadet ministeeriumi valitsemisala eelarve täitmise kohta.

(1) Riigieelarve kassatagavara (edaspidi kassatagavara) on riigieelarve vahenditest moodustatav reserv, mida kasutatakse rahandusministri otsusel eelarveaastasiseselt riigieelarve tulusid ületavate kulude finantseerimiseks vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 27 sätestatud jaotuskavadele.

(2) Kassatagavara suuruse ja selle muutmise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul.

(3) Kassatagavara peab eelarveaasta lõpul vastama Riigikogu poolt määratud suurusele.

(1) Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum.

(2) Stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks.

(3) Stabiliseerimisreservi vahendeid võidakse kasutada ka

1) sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks;

2) eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamise korral.

(1) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Vabariigi Valitsus on kohustatud enne Riigikogule stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise ettepaneku tegemist küsima arvamuse nõukogult. Nõukogu esitab oma motiveeritud arvamuse ja vajaduse korral ettepanekud Vabariigi Valitsusele 12 tööpäeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsuselt arvamuse avaldamiseks vajalike materjalide saamisest.

(2) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmise ettepanekuna esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule Riigikogu otsuse eelnõu ning nõukogu arvamuse ja ettepanekud. Riigikogu otsuse eelnõu koostamisel ja otsuse vastuvõtmisel lähtutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustest.

(3) Kui stabiliseerimisreservi vahendeid võetakse kasutusele käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul, võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule ettepaneku stabiliseerimisreservi kasutusele võtmiseks ilma nõukogult eelnevalt arvamust küsimata. Vajaduse korral esitab nõukogu oma motiveeritud arvamuse ja ettepanekud Riigikogule.

(4) Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisest eelmisel eelarveaastal saadud tulu ning kuni 75 protsenti käesoleva seaduse § 37 1 lõike 1 punkti 6 alusel stabiliseerimisreservi suurendamiseks suunatud eelnenud eelarveaastate paigutamistulu kasutamise järgmiseks kolmeks aastaks, lähtudes käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud eesmärkidest, otsustab Riigikogu. Sellekohase otsuse eelnõu koos nõukogu arvamusega esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule hiljemalt 30. aprilliks, kuid mitte varem kui kaks kuud pärast jooksva aasta riigieelarve vastuvõtmist.

(5) Stabiliseerimisreservi kasutamise otsustamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust suuremas ulatuses võetakse vastav Riigikogu otsus vastu Riigikogu koosseisu häälteenamusega.

Riigikogu otsuse alusel stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine toimub järgmise aasta riigieelarvega. Kui stabiliseerimisreservi vahendeid võetakse kasutusele käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul, algatab Vabariigi Valitsus lisaeelarve eelnõu.

(1) Rahandusministeerium peab stabiliseerimisreservi kohta eraldi arvestust vastavalt eelarvelistele asutustele ettenähtud raamatupidamist korraldavatele õigusaktidele.

(2) Rahandusministeerium esitab nõukogule, Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile iga kuu viiendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise kohta eelmisel kuul. Aruande vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Rahandusministeerium avaldab aruande iga kuu seitsmendaks tööpäevaks Rahandusministeeriumi Interneti-koduleheküljel.

(1) Stabiliseerimisreservi haldamist ja kasutamist kontrollib Riigikontroll vähemalt kord aastas.

(2) Riigikontroll esitab kontrollaruande Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ning avalikustab selle.

(1) Stabiliseerimisreservi kantakse

1) eelarveaasta lõpuks riigieelarve kulusid ületav tulude summa, mille sihtotstarve ei ole seadusega määratud ja millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel järgmisse eelarveaastasse ülekantavad summad;

2) eraldised riigieelarve kuludest suuremate tulude arvel;

3) riigivara erastamisest saadud tulu vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele;

4) tulu riigivara võõrandamisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti;

5) riigieelarvesse Eesti Panga kasumist tehtud eraldised;

6) stabiliseerimisreservi vahendite paigutamiselt eelmisel eelarveaastal teenitud tulu, mida ei võetud kasutusele käesoleva seaduse §-s 379 sätestatud korras;

7) muud laekumised.

(2) Stabiliseerimisreservi täiendamiseks tehtavad eraldised kajastatakse riigieelarves ja selle täitmise aruandes.

(1) Stabiliseerimisreservi haldamine on stabiliseerimisreservi eraldatud vahendite hoidmine ja paigutamine.

(2) Stabiliseerimisreservi haldamist korraldab ja selle eest vastutab rahandusminister.

(3) Stabiliseerimisreservi haldamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärkidest.

(4) Rahandusministril on õigus korraldada stabiliseerimisreservi vahendite paigutamist vahetult või tema poolt määratud esindaja (välise portfellihalduri) kaudu. Esindaja leidmiseks ei korraldata riigihanget.

(5) Esindajaks võivad olla

1) Eesti Pank;

2) Eestis registreeritud äriühing, kellele on antud tegevusluba fondivalitsejana, krediidiasutusena või väärtpaberivahendajana tegutsemiseks;

3) välisriigi äriühing, kellel on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi tegevusluba investeerimistegevuseks.

(6) Esindaja määratakse stabiliseerimisreservi nõukogu nõusolekul.

(7) Piirangud valuuta-, krediidi-, likviidsus- ja vajaduse korral muudele investeerimisriskidele stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse volitusel kehtestab rahandusminister lisapiirangud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisele.

(1) Stabiliseerimisreservi nõukogu (edaspidi nõukogu) moodustatakse käesoleva seaduse alusel. Nõukogu teenindab Rahandusministeerium.

(2) Nõukogu koosneb järgmistest liikmetest

1) rahandusminister - esimees;

2) Eesti Panga president;

3) neli Riigikogu poolt nimetatud liiget.

(3) Riigikogu poolt nimetatavad liikmed

1) peavad olema laitmatu reputatsiooniga;

2) omama kõrgharidust ning nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi;

3) ei või kuuluda Vabariigi Valitsuse koosseisu.

(4) Riigikogu nimetab nõukogu liikmed viieks aastaks. Riigikogu otsuse eelnõu nõukogu liikmete nimetamiseks algatab Riigikogu rahanduskomisjon.

(5) Riigikogu võib tema poolt nimetatud liikme tagasi kutsuda enne volituste tähtaja lõppu oma kohustuste olulisel määral täitmata jätmise korral või püsiva võimetuse tõttu osaleda nõukogu töös. Tagasikutsumise aluseks võib olla ka töö- või teenistussuhte muutumine. Tagasikutsumise algatab Vabariigi Valitsus.

(6) Riigikogu nimetatud liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele uus liige. Volituste tähtaja lõppemise, tagasikutsumise või tagasiastumise korral kehtivad Riigikogu nimetatud liikme volitused kuni uue liikme nimetamiseni.

(7) Nõukogu liikmetele ei maksta nõukogu tegevuses osalemise eest tasu.

(8) Nõukogu koosolekutel võib sõnaõigusega osaleda riigikontrolör.

(1) Nõukogu pädevus ja ülesanded on

1) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi täiendamise kohta;

2) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine Vabariigi Valitsuse poolt tehtud stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise ettepaneku kohta;

3) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise piirangute kohta;

4) nõusoleku andmine rahandusministrile käesoleva seaduse § 37 2 lõikes 4 nimetatud välise portfellihalduri määramiseks;

5) kord kvartalis Vabariigi Valitsusele ülevaate esitamine stabiliseerimisreservis toimunud muutuste kohta.

(2) Nõukogu võtab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vastu otsuseid.

(1) Nõukogu tegevust korraldab ja koosolekuid juhatab nõukogu esimees.

(2) Nõukogu liikmed valivad koosseisu häälteenamusega enda hulgast nõukogu aseesimehe. Aseesimehe valimiseks on vajalik kõigi nõukogu liikmete kohalolek.

(3) Nõukogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid nõukogu aseesimees.

(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul.

(2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees. Nõukogu koosoleku võivad kokku kutsuda ka kolm nõukogu liiget.

(3) Nõukogu koosoleku teade peab sisaldama koosoleku toimumise aega ja kohta ning päevakorda koos asjakohaste materjalidega. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse tavaliselt välja vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumist.

(4) Nõukogu võib võtta päevakorda koosoleku teates nimetamata küsimusi, kui selle poolt on kõik koosolekul viibivad nõukogu liikmed.

(5) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli.

(1) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle poole koosseisust, nende hulgas kas nõukogu esimees või aseesimees. Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt 10 päeva jooksul pärast koosoleku ärajäämist.

(2) Otsuse tegemisel osaleb nõukogu liige isiklikult.

(3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liige ei või hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

(4) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe hääl, esimehe äraolekul aseesimehe hääl.

(1) Nõukogu otsused esitab Vabariigi Valitsusele rahandusminister.

(2) Rahandusministeerium avalikustab nõukogu otsused Rahandusministeeriumi Interneti-koduleheküljel kolme päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

Riigieelarvelised laenud on riigieelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võetav pikaajaline laen (edaspidi eelarvelaen) ja kassalaen.

(1) Eelarvelaenu võib võtta kuni eelarveaastaks ettenähtud investeeringute kogusummani, kuid mitte rohkem kui 10 protsenti riigieelarves ettenähtud tuludest.

(2) Eelarvelaenu piirsumma määratakse iga-aastase riigieelarvega.

(3) Eelarvelaenu vajaduse ja suuruse otsustab Vabariigi Valitsus, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirsummast.

(4) Eelarvelaen võetakse laenulepingu sõlmimise või riigi võlakirjade väljaandmise teel.

(5) Eelarvelaenu võtmise tingimused otsustab rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Laenulepingu sõlmib ja selle täitmist korraldab Vabariigi Valitsuse nimel rahandusminister.

(6) Riigi võlakirjade väljaandmise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul.

(1) Kassalaen on riigieelarve kulude finantseerimiseks kuni sama eelarveaasta lõpuni võetav laen.

(2) Kassalaenu võtmine on lubatud riigieelarve kassalise täitmise vajadusteks riigieelarves selleks määratud piirsumma ulatuses juhul, kui riigieelarve tulude laekumine ja kassatagavara ei võimalda eelarveaasta mingil perioodil riigieelarve kulude finantseerimist vastavalt rahandusministri kinnitatud käesoleva seaduse paragrahvis 27 nimetatud kulude jaotuskavadele kuude lõikes.

(3) Kassalaen võetakse rahandusministri otsusel laenulepingu sõlmimise teel.

(4) Kassalaenu teenindamisega seotud kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist.

(1) Riigieelarves määratud kulude otstarbe muutmiseks võib Vabariigi Valitsus algatada mitte hiljem kui kolm kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

(2) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu koostab Rahandusministeerium.

(3) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel.

(1) Seaduse eelnõule, mis tingib vastuvõetud riigieelarve kulude suurendamise või tulude vähendamise, tuleb eelnõu algatajal lisada rahalised arvestused, milles on näidatud kulude katteallikad.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse vastuvõtmisel algatab Vabariigi Valitsus lisaeelarve, riigieelarve muutmise seaduse või vastuvõetud seaduse jõustumise tähtaja muutmise seaduse eelnõu.

(1) Riigieelarve kulude suurendamiseks või nende vähendamiseks võib Vabariigi Valitsuse ettepanekul võtta vastu lisaeelarve. Lisaeelarve eelnõus võib ette näha ka riigieelarves määratud kulude otstarbe muutmist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisaeelarve eelnõu esitatakse Riigikogule mitte hiljem kui kolm kuud enne eelarveaasta lõppu.

(3) Lisaeelarve eelnõu koostamise korra kehtestab rahandusminister.

(4) Koos lisaeelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule eelnõu seletuskiri.

(5) Lisaeelarve eelnõu läbivaatamine, esitamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse paragrahvides 12-21 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatud erisusi.

(1) Riigieelarve täitmise arvestust peab riigieelarvest finantseeritav riigiasutus ja muu riigieelarvest sihtotstarbeliselt finantseeritav asutus vastavalt raamatupidamise seadusele ja rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele rahandusministri kehtestatud korras.

(2) Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud summade kasutamise kohta on nende saaja kohustatud pidama eraldi arvestust.

Riigieelarve täitmise aruande koostisse kuuluvad

1) riigieelarve tulude ja kulude täitmise aruanne;

2) riigieelarve vahendite olemi ja paigutuse aruanne eelarveaasta alguse ja lõpu seisuga;

3) eelarveaasta lõpuks täitmata rahaliste kohustuste loetelu;

4) ülevaade käesoleva seaduse paragrahv 8 lõike 4 alusel ülekantud ja lõikes 3 sätestatud arvestuslikest kuludest;

5) Vabariigi Valitsuse reservi kasutamise aruanne;

6) riigi varaliste kohustuste aruanne;

7) riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks ettenähtud vahendite laekumise ja kasutamise aruanne;

8) stabiliseerimisreservi haldamise aruanne

(1) Riigieelarvest finantseeritav riigiasutus ja muu riigieelarvest sihtotstarbeliselt finantseeritav asutus koostab oma eelarve täitmise aruande ja esitab selle Rahandusministeeriumile ning oma kõrgemalseisvale organile rahandusministri määratud korras ja tähtajal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruannete alusel koostab Rahandusministeerium riigieelarve täitmise aruande.

(1) Riigieelarve täitmise aruande esitab Vabariigi Valitsus aruandeaastale järgneva aasta 1. juuniks Riigikogule kinnitamiseks ja Riigikontrollile arvamuse andmiseks.

(2) Riigikontroll annab arvamuse riigieelarve täitmise aruande kohta Riigikogule 1. septembriks.

(3) Riigikontrolli arvamus riigieelarve täitmise aruande kohta kuulatakse ära riigieelarve täitmise aruande kinnitamisel.

(1) Riigi raamatupidamine on riigi vara, kapitali ja kohustuste arvestus.

(2) Riigi raamatupidamise korraldamiseks on rahandusministril õigus kehtestada raamatupidamisjuhendeid omavalitsusasutustele, Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste asutatud sihtasutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, välja arvatud Eesti Pank.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Kuni käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud seaduse jõustumiseni haldab stabiliseerimisreservi Rahandusministeerium.

(2) Rahandusministeerium paigutab stabiliseerimisreservi vahendid

(1) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikides tegutseval börsil või nende riikide poolt tunnustatud rahvusvahelisel börsil noteeritud võlakirjadesse, millel on kõrgeim rahvusvaheliste reitinguagentuuride poolt määratav krediidireiting;

(2) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikide krediidiasutustesse, millel on kõrgeim rahvusvaheliste reitinguagentuuride poolt määratav krediidireiting.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud selle 2. ja 3. peatükk, mis jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2) Riigieelarve täitmise aruanne 1999. aasta kohta koostatakse 1999. aasta riigieelarve koostamisel kehtinud riigieelarve seaduse alusel.