Raamatupidamise seadus

Käesoleva seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis.

(1) Käesolev seadus laieneb käesoleva paragrahvi 2.–8. lõikes sätestatud erisusi arvestades kõigile Eestis registreeritud eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning füüsilistest isikutest ettevõtjatele, Eestis registreeritud filiaali või muud püsivat tegevuskohta omavatele välismaa juriidilistele isikutele, samuti Eestis asutatud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (edaspidi raamatupidamiskohustuslastele), välja arvatud Eesti Pank. Maksustamisega seotud arvestuse ja aruandluse kord kehtestatakse teiste õigusaktidega.

(2) Riigi- ja omavalitsusasutus korraldab oma raamatupidamisarvestust ja -aruandlust vastavalt käesoleva seaduse §-dele 1–16 ning rahandusministri poolt kehtestatud juhenditele.

(3) Krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing ja fondivalitseja korraldavad oma raamatupidamisarvestust ja -aruandlust, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 1–35 (välja arvatud § 20 1. ja 2. lõige), nende tegevust reguleerivatest seadustest ja teistest õigusaktidest.

(4) Osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu, kelle eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud neljakordset määra, ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktis 4 sätestatud nõuet.

(5) Täisühing või usaldusühing, mille täisosanikuks ei ole osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu, ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktis 4 ja § 24 1. lõikes sätestatud nõudeid.

[Lõike 6 sõnastus kuni 31.12.2002]

(6) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktis 4 esitatud nõuet.

[Lõike 6 sõnastus alates 01.01.2003]

(6) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktis 4 ja § 24 1. lõikes esitatud nõudeid.

(7) Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud määra, korraldab oma raamatupidamisarvestust ja -aruandlust vastavalt käesoleva seaduse §-dele 1–8, § 14 1. ja 3. lõikele, §-le 15, § 17 1. lõikele ning rahandusministri poolt kehtestatud juhenditele.

(8) [Kehtetu]

(9) Sihtasutus ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktis 3 sätestatud nõuet. Majandusaasta aruande ärakirja peab sihtasutus esitama mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

(10) Raamatupidamiskohustuslasest välismaa juriidiline isik ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktides 3–5 ja käesoleva seaduse § 24 1. lõikes sätestatud nõudeid.

(11) Mittetulundusühing ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktides 3 ja 4 ning § 24 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) vara – raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid;

2) kohustus – raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist;

3) omakapital (riigi- ja omavalitsusasutuste puhul – kapital) – raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Juriidilise isiku algne omakapitali väärtus võrdub omanike poolt sellesse investeeritud kapitaliga;

4) tulu – aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine;

5) kulu – tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine;

6) majandustehingud – toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus;

7) bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali;

8) kasumiaruanne (riigi- ja omavalitsusasutuste puhul – tulu- ja kuluaruanne) – raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit);

9) – 10) [kehtetud]

11) sidusettevõtja – äriühing, mille tegevuses osaleb teine äriühing eesmärgiga luua püsivaid sidemeid tingimusel, kui osalev äriühing ise või ühe või mitme tütarettevõtja kaudu omab 20–50% selle äriühingu aktsiate või osadega esindatud häältest;

12) hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrustega ning mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna soovitused;

13) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Ühenduse raamatupidamise direktiivid ja Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC – International Accounting Standards Committee) poolt kinnitatud ja väljatöötatud põhimõtted, standardid ja soovitused (IAS – International Accounting Standards);

14) kahekordne kirjendamine – majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse;

15) netoaktivad – bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma;

16) FIFO (ingl. k. «first-in, first-out») – raamatupidamises kasutatav kauba, toorme ja materjali kulutuse ning lõppjäägi hindamise meetod, kus kuludesse kandmine toimub partiide sissetuleku järjekorras (kuludesse kantakse esimesena algjääk, siis sissetulnud esimene partii, seejärel teine partii, jne.) hinnatuna vastava partii soetushinnas. Aastabilansis hinnatakse lõppjääk viimas(t)ena sissetulnud partii(de) soetushinnas;

17) aažio – aktsiate väljalaskmisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nimiväärtuse saadud summa;

18) oma osad või aktsiad – osaühingule või aktsiaseltsile kuuluvad oma osad või aktsiad;

19) konsolideerimine – kontserni kuuluvate äriühingute aruannete ühendamine kooskõlas hea raamatupidamistavaga.

(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud

1) arvestust pidama – korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine, lähtudes heast raamatupidamistavast;

2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;

3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;

4) koostama ja esitama aastaaruandeid;

5) säilitama raamatupidamise dokumente.

(2) Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Käesoleva seaduse § 2 7. lõikes nimetatud isikud võivad pidada raamatupidamisarvestust kassapõhiselt. Nimetatud raamatupidamiskohustuslased on kohustatud lähtuma ainult käesoleva paragrahvi 1. lõike punktidest 2, 3 ja 5.

Raamatupidamise andmetel koostatud raamatupidamise aastaaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust, põhinedes järgmistel rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetel

1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslase raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest;

2) jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, mis on eelduseks põhivara väärtuse osakaupa amortiseerimiseks, pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks;

3) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise andmebaasiks peab olema majandustehingute objektiivne fikseerimine;

4) monetaarsuse printsiip – raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas;

5) kassapõhine arvestusprintsiip – majandustehinguid kajastatakse siis, kui on raha tegelikult laekunud või tegelikult tasutud;

6) tekkepõhine arvestusprintsiip – majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud;

7) realiseerimise printsiip – tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku momenti ostjale;

8) tulude ja kulude vastavuse printsiip – antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest arvatakse maha samade kaupade ja teenuste valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, reguleeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena;

9) soetusmaksumuse printsiip – raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas, väljaminekud nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses;

10) olulisuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi äririske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see aruandeinformatsioon, mis võib mõjutada selle tarbijate majandusotsuseid;

11) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;

12) konservatiivsuse printsiip – aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb need alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused;

13) avalikkuse printsiip – aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärse ülevaate. Aruannetes peavad kajastuma ka varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul.

Käesolevas seaduses ettenähtud raamatupidamisarvestuse korraldamiseks raamatupidamiskohustuslikku majandusüksust ise juhtiv omanik või volitustega juht, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees

1) moodustab raamatupidamise struktuuriüksuse või võtab tööle raamatupidaja või

2) kasutab raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuseid või

3) peab ise raamatupidamisarvestust.

(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda.

(2) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend (memoriaalorder).

(1) Raamatupidamisarvestuse algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev ja registreerimise number;

3) tehingu sisu ja alus;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid;

6)

(2) Raamatupidamise algdokumente säilitatakse raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjadega ettenähtud korras.

Raamatupidamiskohustuslane peab pidama raamatupidamisarvestust kahekordse kirjendamise põhimõttel.

(1) Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks.

(2) Riigi- ja omavalitsusasutuste kontoplaani kehtestab rahandusminister

(1) Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal). Algdokumendi või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendi põhjal koostatakse raamatupidamislausend, millele kronoloogilises registris antakse registreerimise järjekorranumber. Raamatupidamislausend vormistatakse algdokumendil või koonddokumendil. Lausend peab sisaldama dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri, tehingu kuupäeva, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad.

(2) Päevaraamatu (žurnaali) kirjendil peavad olema järgmised rekvisiidid

1) majandustehingu kuupäev;

2) raamatupidamislausendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod;

4) debiteeritavad ja krediteeritavad summad;

5) majandustehingu lühikirjeldus;

6) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus, number.

(3) Ühtse päevaraamatu (žurnaali) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit.

(1) Süstemaatilisteks registriteks on pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid.

(2) Pearaamatus registreeritakse majandustehingud kontode lõikes.

Kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on lubatud ühendada ühte registrisse (žurnaal-pearaamatusse).

(1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel ning registrites ei ole lubatud sissekandeid kustutada ja teha õienditeta parandusi. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud teha parandusi.

(2) Raamatupidamisregistrites tehtud ebaõiged lausendid parandatakse paranduslausendiga, mis peab sisaldama parandatava lausendi kronoloogilise registri järjekorranumbrit. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandusdokument (memoriaalorder).

(3) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma nime ja paranduse aluse. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -lausendile.

Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada

1) käsitsi kirjutatud dokumendina;

2) trükitud dokumendina;

3) loetaval mikrovormil (mikrofilm, mikrofišš);

4) perfokaartidel ja -lintidel, diskettidel, magnetlintidel ja muudel infokandjatel, mida on võimalik arvutil reprodutseerida trükiväljundiks.

Käesoleva paragrahvi punktides 3 ja 4 märgitu vormistamiseks ja säilitamiseks ilma arvuti väljatrükita annab loa rahandusminister.

(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis kirjeldavad majandustehingute dokumenteerimist, varade ja arvelduste inventeerimist, dokumendikäivet, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks, automatiseeritud andmetöötluse süsteeme, raamatupidamise dokumentide säilitamist ning aruannete koostamise korda.

(1¹) Riigi- ja omavalitsusasutuste raamatupidamise eeskirja kehtestab rahandusminister.

(2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud säilitama raamatupidamise sise-eeskirju 10 aastat pärast nende muutmist või asendamist.

(1) Majandusaasta pikkus on 12 kuud.

(2) Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, üleminekul teisele majandusaastale, lõpetamisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.

(3) Majandusaastaks on kalendriaasta, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

(4) Tütarettevõtjad on kohustatud kasutama emaettevõtja majandusaastat.

(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja aastaaruande lisadest.

(2) Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud. Aastaaruande koostamisel inventeeritakse majandusüksuse varad ja arvelduste saldod, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, hinnatakse varad ja kohustused, arvutatakse bilansikontode lõppsaldod, tuuakse välja kasum (kahjum) ning vormistatakse aruandetabelid ja aruandelisad.

(3) Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus.

(4) Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse tulemust (kasumit, kahjumit).

(5) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse käesolevast seadusest ja heast raamatupidamistavast.

(6) Raamatupidamiskohustuslane esitab raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodite, hindamisaluste ja hinnangute kohta täiendavat informatsiooni aastaaruande lisades.

(7) Kui eritingimuste tõttu leitakse, et käesoleva seaduse sätted on vastuolus käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud õige ja õiglase kajastamise nõudega, tuleb raamatupidamiskohustuslasel sellele vaatamata õigesti ja õiglaselt vara, kohustusi ja omakapitali kajastada. Käesoleva seaduse sätete mittejärgimist tuleb aastaaruande lisades põhjalikult selgitada.

(1) Juriidilise isiku asutamisel tuleb koostada algbilanss, mis kajastab juriidilisele isikule üleantud ja sissemakstud vara ning omakapitali enne majandustegevuse alustamist. Juriidilise isiku vara tuleb hinnata, lähtudes heast raamatupidamistavast.

(1¹) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab enne majandustegevuse alustamist ettevõtte algbilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast.

(2) Juriidilise isiku lõpetamisel tuleb koostada lõppbilanss.

(2¹) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab ettevõtte tegevuse lõpetamisel lõpetamisbilansi.

(1) Raamatupidamiskohustuslane peab jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Loa üleminekuks ühelt kasumiaruande skeemilt teisele annab rahandusministri poolt volitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond (edaspidi Raamatupidamise Toimkond). Aastaaruande lisad esitatakse käesoleva seaduse lisas 3 sätestatud loetelu kohaselt.

(2) Bilansi ja kasumiaruande skeemi kirjeid ja etteantud kirjete järjekorda tuleb järgida. Kirjeid võib täiendavalt liigendada.

(3) Tegevusaladel, kus see on põhjendatud ettevõtluse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane kasutada käesoleva seaduse lisades toodust erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme rahandusministri poolt määratud alustel ja korras. Loa erinevate bilansi- ja kasumiaruande skeemide kasutamiseks annab rahandusminister.

(1) Aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelneva majandusaasta aruandenäitajad. Aruandeaastal nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelneval aastal oli sellel kirjel nullist erinev summa.

(2) Uue majandusaasta algbilansi summad peavad olema võrdsed eelneva majandusaasta lõppbilansi summadega.

(3) Kui majandusaasta ja eelneva aasta näitajad ei ole võrreldavad kas uuele skeemile ülemineku või arvestusmeetodite muudatuste tõttu, tuleb eelneva aasta näitajad ümber arvutada, avades mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvutuse alused ja summad aastaaruande lisades. Bilansikirjete ümberhindamise tulemusena koostatakse korrigeeritud algbilanss.

(1) Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, audiitori järeldusotsusest ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanekust.

(2) Majandusaasta aruande koostamiseks tehakse järgmised toimingud

1) raamatupidamise aastaaruande koostamine;

2) tegevusaruande koostamine;

3) majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine;

4) audiitorkontrolli tegemine;

5) majandusaasta aruande esitamine pädevale organile või isikule kinnitamiseks.

[Lõike 3 sõnastus kuni 31.12.2002]

(3) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja tegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Eraldi tuuakse välja väljaminekud uurimis- ja arendustegevuseks, samuti järgmiseks majandusaastaks planeeritud vastavad väljaminekud. Tegevusaruandes näidatakse juhatuse ja nõukogu liikmete tasu ning soodustused, samuti tasu nende tagasikutsumisel või ametist lahkumisel, töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal. Tegevusaruandes iseloomustatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmise majandusaasta tulemusi.

[Lõike 3 sõnastus alates 01.01.2003]

(3) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja tegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Eraldi tuuakse välja väljaminekud uurimis- ja arendustegevuseks, samuti järgmiseks majandusaastaks planeeritud vastavad väljaminekud. Tegevusaruandes näidatakse juhatuse ja nõukogu liikmete tasu ning soodustused, samuti tasu nende tagasikutsumise või ametist lahkumise korral, töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal. Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või võtnud tagatiseks oma osasid või aktsiaid, tuleb tegevusaruandes näidata majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud ning majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ning võõrandamata aktsiate või osade arv, nimiväärtus ja osakaal osa- või aktsiakapitalis, aktsiate või osade eest makstud tasu ning nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus. Tegevusaruandes iseloomustatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmise majandusaasta tulemusi.

(4) Raamatupidamise aastaaruandele lisatakse raamatupidamiskohustuslast juhtima õigustatud isiku kirjalik deklaratsioon, millele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla vastavalt käesolevale seadusele raamatupidamise korraldamise eest vastutavad isikud. Selles deklareerib isik oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et

1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses hea raamatupidamistavaga;

2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab majandusüksuse finantsseisundit ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;

3) raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev.

(1) Majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla

1) füüsilisest isikust ettevõtja;

2) täis- ja usaldusühingu kõik osanikud;

3) kõik aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed;

4) kõik mittetulundusühingu ning sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed;

5) kõik osaühingu ja tulundusühistu juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmed;

6) välismaa äriühingu filiaali juhatajad;

7) asutuse või muu juriidilise isiku tegevjuht ja juhtorgani liikmed.

(2) Kontserni majandusaasta aruandele kirjutavad alla emaettevõtja käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2, 3, 5 ja 6 nimetatud isikud, võttes arvesse 3. ja 4. lõikes esitatud tingimusi.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2–7 nimetatud isikud ei ole majandusaasta aruandele alla kirjutanud füüsilise takistuse tõttu, peab olema lisatud allakirjutanute kirjalik põhjendus.

(4) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikud keelduvad aastaaruandele alla kirjutamast, peab olema lisatud õiend allakirjutamisest keeldumise põhjuste kohta.

(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud allkirjastatud majandusaasta aruande ärakirja esitama oma majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks.

(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(3) Raamatupidamisarvestuse algdokumendid, koonddokumendid ja registrid võivad olla ettevõtte ärisaladuseks, mis ei vabasta raamatupidamiskohustuslast esitamast neid audiitorile, Maksuametile ja teistele isikutele, kellele on see õigus seadusega antud.

(1) Emaettevõtja koostab lõppenud majandusaasta kohta käesoleva seaduse § 22 1. lõikes nimetatud majandusaasta aruande asemel kontserni majandusaasta aruande, mis koosneb kontserni raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, audiitori järeldusotsusest ja emaettevõtja kasumi jaotamise ettepanekust.

(2) Kontserni majandusaasta aruande ja selle osade suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses ja äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336) majandusaasta aruande ja selle osade kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

(3) Emaettevõtja juhindub kontserni majandusaasta aruande koostamisel käesoleva seaduse § 38 1. lõikes nimetatud soovitustest.

(4) Käesoleva seaduse § 243 4. lõikes nimetatud isikud juhinduvad kontserni majandusaasta aruande koostamisel käesoleva seaduse § 3 punktis 13 nimetatud põhimõtetest või § 38 1. lõikes nimetatud soovitustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab emaettevõtja juhatus kontserni raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning emaettevõtja kasumi jaotamise ettepaneku, mis esitatakse viivitamatult audiitorile.

(2) Emaettevõtja juhatus koostab kirjaliku deklaratsiooni, mis esitatakse kontserni raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osana. Juhatuse deklaratsioonile kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed koos kuupäeva märkimisega. Selles deklareerib juhatus oma vastutust emaettevõtja ja kontserni raamatupidamise aastaaruande ning tegevusaruande koostamise eest ja kinnitab, et

1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses hea raamatupidamistavaga;

2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab emaettevõtja ja kontserni finantsseisundit ning majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;

3) emaettevõtja ja kontserni kuuluvad äriühingud on jätkuvalt tegutsevad äriühingud.

(3) Emaettevõtja juhatus esitab kontserni majandusaasta aruande emaettevõtja üldkoosolekule.

(1) Kontserni majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud

1) emaettevõtja, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub Eestis registreeritud emaettevõtjale, kes on kohustatud koostama ning avalikustama kontserni auditeeritud majandusaasta aruande;

2) emaettevõtja, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud emaettevõtjale, kes on asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama ning avalikustama kontserni auditeeritud majandusaasta aruande;

3) emaettevõtja, kelle järgnevate näitajate summa koos tütarettevõtjate vastavate näitajatega on aruandeaasta bilansipäeva seisuga vähemalt kahe näitaja osas väiksem järgnevast kolmest: netokäive 95 miljonit krooni, bilansimaht 45 miljonit krooni, töötajate arv 75 töötajat;

4) emaettevõtja, kelle ainsa tütarettevõtja bilansimaht ei ületa 1% emaettevõtja bilansimahust või tütarettevõtjate bilansimahud kokku ei ületa 5% emaettevõtja bilansimahust;

5) emaettevõtja nende tütarettevõtjate osas, kelle aktsiad või osad on omandatud kauplemiseks või edasimüümise eesmärgil lühiajalise perioodi jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud osaluse määramisel ei võeta arvesse neid aktsiaid või osi, mis kuuluvad asjaomase äriühingu juhtimis- ja järelevalveorganite liikmetele. Nimetatud punktide kohaselt vabastatakse kontserni majandusaasta aruande koostamisest äriühing, mille kõik ülejäänud aktsionärid või osanikud on vabastuse heaks kiitnud.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 või 2 kohaselt kontserni majandusaasta aruande koostamisest vabastatud emaettevõtja peab oma majandusaasta aruandes avaldama kontserni majandusaasta aruannet koostava emaettevõtja ärinime ja registrisse kantud asukoha.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 sätestatut ei kohaldata emaettevõtja suhtes, kes on krediidiasutus, finants- või segavaldusettevõtja või kindlustusandja, samuti emaettevõtja suhtes, kui tema poolt emiteeritud aktsiad või muud väärtpaberid on noteeritud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi väärtpaberibörsil.

(1) Kontserni raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada kontserni kuuluvate äriühingute kui terviku vara, kohustusi, finantsseisundit ja kasumit või kahjumit.

(2) Kontserni raamatupidamise aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist, konsolideeritud kasumiaruandest ja vastavatest lisadest, millega kõrvuti on esitatud emaettevõtja bilansid, kasumiaruanded ja raamatupidamise aastaaruande lisad.

(3) Emaettevõtja esitab kontserni raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodite, hindamisaluste ja hinnangute kohta täiendavat informatsiooni kontserni raamatupidamise aastaaruande lisas.

(1) Kontserni tegevusaruandes antakse ülevaade asjaoludest, millel on määrav tähtsus emaettevõtja ja kontserni finantsseisundi või majandustulemuste hindamisel eelneva majandusaasta algusest selle majandusaasta kontserni raamatupidamise aastaaruande koostamise päevani.

(2) Kontserni tegevusaruandes esitatakse

1) kontserni struktuur ning emaettevõtja otsene ja kaudne osalus tütarettevõtjates. Kui emaettevõtja otseselt või kaudselt ei oma häälteenamust tütarettevõtjates, esitatakse valitseva mõju alus;

2) majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused kontserni koosseisus (kavandatud ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, osaluse omandamine või võõrandamine jne) või kontserni kuuluvate äriühingute tegevusvaldkonnas või tegevusalas;

3) olulised sündmused ja asjaolud, mis on mõjutanud või võivad mõjutada emaettevõtja ning kontserni finantsseisundit või majandustulemusi majandusaastal või eelolevatel perioodidel;

4) emaettevõtja ning tema sidus- ja tütarettevõtjate äritegevuse hooajalisus või majandustegevuse tsüklilisus;

5) muudatused emaettevõtja ja kontserni investeerimis- ning finantseerimisstrateegias, finantseerimisstruktuuris, riskide maandamise poliitikas ja likviidsuses;

6) kontserni dividendipoliitika;

7) emaettevõtja ning kontserni majandusarengut mõjutavad üldmajanduslikud ja äritegevusele spetsiifilised asjaolud või arengusuunad, mis on majandusaastal mõjutanud või võivad järgnevatel aastatel mõjutada emaettevõtja või kontserni finantsseisundit või majandustulemust;

8) majandusaastal ja aruande koostamisperioodil toimunud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutustega seonduvad riskid;

9) finantssuhtarvud emaettevõtja majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta. Finantssuhtarvude arvutamise metoodika avaldatakse tegevusaruandes või kontserni raamatupidamise aruande lisas;

10) aruandeaasta jooksul tehtud ning järgneva majandusaasta jooksul planeeritavad väljaminekud uurimis- ja arendustegevuseks.

(3) Kontserni tegevusaruanne peab sisaldama infot emaettevõtja ja kontserni kuuluvate äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete tasu suuruse kohta. Kui emaettevõtja või kontserni kuuluv äriühing on kohustatud juhatuse või nõukogu liikmetele maksma kompensatsiooni nende ametist lahkumise või tagasikutsumise korral, pensionitasu nende pensionile jäämisel või on nendele isikutele väljastanud garantiisid, tuleb need asjaolud ja nendega kaasnevad potentsiaalsed kohustused tegevusaruandes näidata.

(4) Kontserni tegevusaruandes näidatakse emaettevõtja ja kontserni kuuluvate äriühingute töötajate töötasu üldsumma ja keskmine töötajate arv aruandeperioodil.

Kui emaettevõtjal peab seaduse kohaselt olema nõukogu, vaatab nõukogu kontserni majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse emaettevõtja üldkoosolekule.

(1) Kontserni majandusaasta aruande ja emaettevõtja kasumi jaotamise ettepaneku kinnitab emaettevõtja üldkoosolek.

(2) Emaettevõtja juhatus esitab kontserni kinnitatud majandusaasta aruande koos kontserni majandusaasta aruande kinnitamise ja emaettevõtja kasumi jaotamise otsustamise protokolliga äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu.

On keelatud teha varade ja kohustuste vahelist ning tulude ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi (tasaarvestusi), välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel.

(1) Välisvaluutas fikseeritud varade, kohustuste ja omakapitali osas toimunud majandustehingute arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi.

(2) Bilansis hinnatakse välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutused näidatakse raamatupidamiskohustuslase kasumi või kahjumina.

(1) Raamatupidamiskohustuslase vara koosneb põhi- ja käibevarast. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara.

(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(1) Pikaajalisi finantsinvesteeringuid tuleb hinnata alla, kui nende realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt langenud. Kui olukord muutub ja varem tehtud allahindamine ei ole enam õigustatud, tuleb pikaajalise finantsinvesteeringu maksumust korrigeerida.

(2) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, tuleb pikaajalisi finantsinvesteeringuid tütar- või sidusettevõtjates kajastada kapitaliosaluse meetodit kasutades, mille puhul investeerija raamatupidamises kirjendatud investeeringu summat suurendatakse investeeringuobjektilt saadud kasumi osaga või vähendatakse saadud kahjumi osaga ning dividendi maksmise korral vähendatakse investeeringuobjektilt laekunud dividendi summas.

(1) Materiaalne põhivara koosneb piiramatu ja piiratud kasutuseaga materiaalsest põhivarast.

(2) Maa on piiramatu kasutuseaga põhivara. Maa võetakse raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele tema tegelikus soetusmaksumuses. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita.

(3) Ehitised, masinad ja seadmed, tööriistad, sisseseade ja muu inventar on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara võetakse raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.

(4) Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga (koosneb tegelikest valmistamisväljaminekutest).

(5) Rekonstrueeritud põhivara soetusmaksumust suurendatakse rekonstrueerimisväljaminekute võrra. Rekonstrueerimisväljaminekud on ainult sellised väljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti või vähendavad tootmiskulusid.

(6) Raamatupidamiskohustuslase üldhalduskulusid ei arvata vara soetusmaksumusse.

(1) Raamatupidamiskohustuslane kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemiku) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga. Kasulik tööiga on ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on majanduslikult otstarbekas kasutada.

(2) Kui ilmneb, et põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb amortisatsiooniperioodi ja arvestust korrigeerida.

(3) Põhivara amortisatsiooni tuleb arvestada, vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum.

(1) Kui materiaalse põhivara realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum), tuleb vara bilansis näidata realiseerimismaksumuses. Allahindlussumma näidatakse aastaaruandes kuluna.

(2) Kui olukord muutub ja varem tehtud allahindlus ei ole enam õigustatud, tuleb materiaalse põhivara maksumust korrigeerida.

(3) Kui materiaalse põhivara realiseerimismaksumus ületab tunduvalt tema eelneva majandusaasta bilansilist väärtust, võib põhivara ümber hinnata rahandusministri poolt määratud korras. Vara juurdehindluse summa suurendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali ja see näidatakse bilansis omakapitali ümberhindlusreservi kirjel.

Materiaalse põhivara müügist saadud kasum või kahjum näidatakse müügiaasta kasumiaruandes.

(1) Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud kontsessioonid, fransiisid, patendid, litsentsid, kaubamärgid, firmaväärtus (ingl. k. goodwill). Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt käesoleva paragrahvi 2.–5. lõikes sätestatud tähtaegade jooksul.

(2) Asutamisväljaminekud on majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekud. Neid väljaminekuid amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul.

(3) Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui raamatupidamiskohustuslane on aastaaruande lisas näidanud arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ning tulude tekkimise tõenäolisuse. Neid väljaminekuid amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul.

(4) Ostetud kontsessioonide, fransiiside, patentide, litsentside, kaubamärkide soetusväljaminekud amortiseeritakse üldjuhul kuni viie aasta jooksul. Eritingimustes võib neid immateriaalseid varasid amortiseerida kuni 20 aasta jooksul.

(5) Firmaväärtus on majandusüksuse ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Firmaväärtust amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul.

(1) Käibevara hinnatakse bilansis, lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on müügihind miinus turustuskulud. Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse.

(2) Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse.

(3) Kaupu, tooret ja materjali võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo ning teistest otsestest väljaminekutest, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.

(4) Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses.

(5) Kauba, toorme, materjali ja valmistoodangu varude hindamisel rakendatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

(6) Turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata tooraine, materjali, kaupade, valmistoodangu ja lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu kuludesse kasumiaruande skeemis 2.

(7) Realiseeritud toodangu tootmisomahinna kalkuleerimiseks tuleb kulud jaotada kalkulatsiooniperioodide vahel selliselt, et antud perioodil realiseeritud toodangu kuludesse lülitatakse ainult selle toodangu valmistamisega seotud kulud.

(1) Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta.

(2) Materiaalselt fikseeritavaid teadaolevaid ja potentsiaalseid kohustusi, kulusid ja kahjumit, sealhulgas järgmisse majandusaastasse üleminev puhkusereservi jääk, võetakse bilansis arvele ja kajastatakse kuludes.

(3) Lubadused või garantiid, mida ei saa materiaalselt fikseerida ja näidata kohustustena, kuid mis teatud tingimustel võivad muutuda kohustusteks (kuludeks), näidatakse aastaaruande lisades.

Aruandeperioodi tulude hulka kuuluvad perioodi jooksul realiseeritud kaupade ja teenuste netokäive, kasum valuutakursi muudatustest, kasum finantsinvesteeringute müügist, kasum põhivara müügist, aruandeperioodil arvestatud intressid (sealhulgas intressid kapitalirendilt), väljakuulutatud dividendid ja muud tulud.

Aruandeperioodi kulude hulka kuuluvad perioodi jooksul realiseeritud kaupade ja teenustega seotud väljaminekud, käibe- ja põhivara allahindlus, põhivara kulum, valuutakursi muudatustest tingitud kahjum, kahjum põhivara müügist, aruandeperioodi intressid, viivised ja muud kulud.

(1) Raamatupidamisalast tööd üldistab ja juhendab Raamatupidamise Toimkond. Raamatupidamise Toimkond töötab välja metoodilisi soovitusi.

(2) Raamatupidamise Toimkonnal on õigus esitada ettepanekuid rahandusministrile või rahandusministri kaudu Vabariigi Valitsusele raamatupidamisalaste õigusaktide andmiseks või nende muutmiseks.

(3) Raamatupidamise Toimkond on käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt Rahandusministeeriumi valitsemisalas moodustatud valitsusasutus.

(4) Raamatupidamise Toimkond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest ning Raamatupidamise Toimkonna põhimäärusest.

(5) Raamatupidamise Toimkonna põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(6) – (7) [Kehtetud]

(1) Raamatupidamise Toimkond koosneb esimehest ja kuuest liikmest. Toimkonna esimees ja liikmed peavad olema raamatupidamise spetsialistid, selle ala teadlased või praktikud.

(2) Raamatupidamise Toimkonna esimehe ja liikmed nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks.

(1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat.

(2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks revideerimise käigus (kirjavahetus deebitoridega, krediitide saamiseks esitatavad äriplaanid jne.), peab raamatupidamiskohustuslane säilitama 10 aastat.

(3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimise tähtaja möödumist.

Lõppenud juriidilise isiku algdokumente, raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aastaaruandeid ja majandusaasta teisi aruandeid hoitakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja eraõiguslike juriidiliste isikute kohta käivates seadustes sätestatud korras.

(1) Audiitor vastutab majandusaasta aruande ebaõige kontrolliga süüliselt ettevõtjale või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Kui kontrollimisega tekitas kahju mitu audiitorit, vastutavad nad solidaarselt.

(2) Käesoleva seadustiku 1. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat majandusaasta aruande kontrollimisest.

(1) Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.

(2) 1994. aasta raamatupidamise aastaaruanne koostatakse raamatupidamise põhimääruse kohaselt, mis kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse 1990. aasta 6. juuli määrusega nr. 142*. 1994. aasta raamatupidamise aastaaruande lõppbilansi kirjed hinnatakse ümber, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise põhimõtetest ja arvestusmeetoditest. Bilansikirjete ümberhindamise tulemusena koostatakse korrigeeritud 1995. aasta algbilanss. Ümberhindamise tagajärjel tekkinud erinevused kajastatakse 1995. aasta korrigeeritud algbilansis omakapitali muudatustena.

(3) Kontserni 2002. aasta majandusaasta aruande koostamisel koostab emaettevõtja 2001. aasta korrigeeritud konsolideeritud algbilansi.

* (RT 1990, 4, 51). Lisa 1 Bilansiskeem Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtjatele Nõuded sidusettevõtjatele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtjatele Sidusettevõtjate aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtjatele Muud aktsiad, osad ja võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Kokku 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud viitvõlad Kokku 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused 19. Pikaajalised võlakohustused Mittekonverteeritavad võlakohustused Konverteeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku 20. Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Kokku 21. Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses (aktsiaseltsi puhul tuleb sulgudes näidata põhikirjas maksimaalselt lubatud lihtaktsiate arv, märgitud ja väljalastud eelis- ja lihtaktsiate arv) 23. Aažio (üle/alla nimiväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid (liikide lõikes) 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma osad või aktsiad (miinus) Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku Märkus. Osaühingus esineb aktsiakapitali asemel osakapital Omakapital riigiettevõttes 22. Riigikapital Ümberhindluse reserv Muud reservid (liikide lõikes) Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital riigiettevõttes kokku Omakapital täisühingus 22. Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv Jooksval aastal osanikele väljamaksed / osanike sissemaksed (neto) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital täisühingus kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku Tekkepõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapital 23. Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/sissemaksed (neto) Aruandeaasta kasum (kahjum) Ettevõtte omakapital kokku (RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I 1998, 59, 941) Lisa 2 Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Äritulud 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud Kokku äritulud Ärikulud 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõu kulud a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu 8. Kulum a) põhivara kulum ja väärtuse langus b) käibevarade allahindlus 9. Muud ärikulud Kokku ärikulud Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutustest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 11. Finantskulud a) tütarettevõtjate aktsiate ja osadega seotud finantskulud b) sidusettevõtjate aktsiate ja osadega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutustest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus f) muud finantskulud Kokku finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14. Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Skeem 2 1. Realiseerimise netokäive 2. Realiseeritud toodete (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) 3. Turustuskulud 4. Üldhalduskulud 5. Muud äritulud 6. Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) 7. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutustest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 8. Finantskulud a) tütarettevõtjate aktsiate ja osadega seotud finantskulud b) sidusettevõtjate aktsiate ja osadega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutustest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus f) muud finantskulud Kokku finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest 9. Erakorralised tulud 10. Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist 11. Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Lisa 3 Aastaaruande lisad Lisades selgitatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, sealhulgas: 1) arvestusskeemi või arvestusmeetodite muudatused – raamatupidamiskohustuslase üleminekul teisele arvestusskeemile või varade ja kohustuste arvestusemeetoditele tuleb põhjendada ja näidata muudatuste mõju; 2) aktsiad ja väärtpaberid (käibe- ja põhivarad) – aktsiate ja väärtpaberite soetusmaksumus, nende turuhind ja summa; aruandeaasta kestel soetatud ja müüdud aktsiad ja väärtpaberid; aktsiate ja väärtpaberite allahindluse summa; 3) varud – varude allahindlussumma koos selgitustega; 4) põhivara – materiaalne ja immateriaalne põhivara rühmade lõikes: soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, ostetud ja müüdud põhivara, allahindluse ja juurdehindluse sisu ning summa, kasutatav amortisatsioonimeetod, amortisatsioonimeetodi muutuste sisu ja kasumiaruandes tekkinud muutuste summad; 5) kapitalirent – kapitalirendi alusel renditud vara soetusmaksumus, aruandeperioodi maksed; 6) antud pikaajalised laenud – majandusüksuse poolt antud laenud omanikele, aktsionäridele, juhtkonnale ja haldusnõukogu liikmetele jt. (näidatakse nimeliselt); 7) laenu tagatis ja panditud vara – loetelu tagatiseks antud varadest, tagatise summa; 8) potentsiaalsed kohustused – materiaalselt fikseeritavatest potentsiaalsetest kohustustest tekkivate kulude ja kahjumite summad; 9) pikaajalised kohustused – kohustuste saldo, järgneval aruandeperioodil tagasimaksmisele kuuluvad summad, nende maksetähtajad ja intressimäärad; 10) omakapital aktsiaseltsis – väljalastud ja märgitud aktsiate arv, aktsiate esialgne maksumus, sealhulgas aktsiate nimiväärtus, üle nimiväärtuse saadud summad, apportvaraga (mitterahalise sissemaksena) tasutud aktsiate arv ja väärtus, aasta jooksul läbiviidud uus aktsiate emissioon või fondiemissioon, aruandeaasta jooksul väljakuulutatud ja väljamakstud dividendid; 11) rahavoogude aruanne – rahavood aruandeaasta äritegevusest, investeerimisest ja finantseerimisest; 12) arvestatud ja tegelikult makstud tulumaksu summad; sealhulgas erakorralistest tuludest ja kuludest tingitud tulumaksu summad näidatakse eraldi; 13) neto realiseerimiskäive: tegevusalade lõikes, turgude kohta geograafilises lõikes; 14) bilansivälised kohustused – bilansivälise kohustuse summad teiste osapoolte lõikes; 15) bilansivälised varad – vastutaval hoiul olevad varad.