Isikut tõendavate dokumentide seadus

Käesolev seadus kehtestab dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist.

(1) Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.

(2) Käesoleva seaduse alusel väljaantavad dokumendid on

1) isikutunnistus;

2) Eesti kodaniku pass;

3) diplomaatiline pass;

4) meremehe teenistusraamat;

5) välismaalase pass;

6) ajutine reisidokument;

7) pagulase reisidokument;

8) meresõidutunnistus;

9) tagasipöördumistunnistus;

10) tagasipöördumise luba.

(1) Reisidokument on seaduses riigipiiri ületamiseks ettenähtud Eesti dokument või Välisministeeriumi poolt tunnustatud välisriigi reisidokument (edaspidi välisriigi reisidokument).

(2) Siseriiklik dokument on riigisiseselt isiku tõendamiseks ettenähtud dokument, mis ei ole ette nähtud riigipiiri ületamiseks, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.

(1) Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka käesolevas seaduses sätestamata dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto ja sünniaeg või isikukood ning dokument on kehtiv. Alla nelja-aastase Eesti kodaniku või välismaalase dokumenti ei pea olema kantud fotot.

(2) Eesti Vabariigi poolt väljaantav käesolevas seaduses sätestamata dokument peab olema kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatükki.

(1) Eestis püsivalt viibival (elaval) Eesti kodanikul peab olema isikutunnistus.

(2) Isikutunnistust ei pea olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alla 15-aastasel Eesti kodanikul.

(1) Eestis vähemalt üheaastase kehtiva elamisloa alusel püsivalt viibival (elaval) välismaalasel peab olema isikutunnistus.

(2) Isikutunnistust ei pea olema alla 15-aastasel Eestis vähemalt üheaastase elamisloa alusel viibival (elaval) välismaalasel, kui tal on reisidokument või tema nimi, sünniaeg, kodakondsus, elamisloa andmed ja foto on kantud vanema reisidokumenti. Alla seitsmeaastase välismaalase foto ei pea olema kantud vanema reisidokumenti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse pärast Eestis elava välismaalase sünni registreerimist.

(1) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval välismaalasel peab olema kehtiv välisriigi reisidokument, Eesti välismaalase reisidokument või välisriigis väljaantud tagasipöördumist lubav dokument, kui välisleping ei näe ette teisiti.

(2) Reisidokumenti või tagasipöördumistunnistust ei pea olema alla 15-aastasel välismaalasel, kui tema nimi, sünniaeg ja foto on kantud teda saatva isiku reisidokumenti. Alla seitsmeaastase välismaalase foto ei pea olema kantud teda saatva isiku dokumenti.

Dokumendikohustuse riigipiiri ületamisel sätestab riigipiiri seadus (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315).

(1) Dokumendi vormi, tehnilise kirjelduse ja dokumenti kantavate andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Dokumenti ei ole lubatud kanda andmeid, mille kandmist ei ole ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga.

(3) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, võib dokumendi kasutaja kohta kanda dokumenti üksnes järgmisi isikuandmeid

1) nimi;

2) sünniaeg ja -koht;

3) isikukood;

4) foto;

5) sugu;

6) kodakondsus;

7) sõrmejäljed või allkiri;

8) silmade ja juuste värv;

9) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmed.

(4) Vanema taotlusel kantakse Eesti kodaniku või välismaalase reisidokumenti tema alla 15-aastase lapse nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus ja foto. Alla seitsmeaastase alaealise foto ei pea olema kantud Eesti kodaniku või välismaalase reisidokumenti. Dokumendi kasutaja taotlusel võib isikutunnistusele kanda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata isikuandmeid, kui selline võimalus on ette nähtud seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga.

(5) Dokumenti võib kanda digitaalset tuvastamist ja allkirjastamist võimaldavat informatsiooni ning teisi digitaalseid andmeid, mille loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(1) Dokument antakse välja üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.

(2) Kui dokumendi väljaandjal tekib põhjendatud kahtlus, et alla 15-aastasele isikule reisidokumendi andmine või väljavahetamine võib kahjustada tema huve, peab reisidokumendi väljaandmiseks või väljavahetamiseks olema eestkosteasutuse nõusolek.

(1) Dokument vahetatakse välja, kui dokumendi andmise (omamise) alus ei ole ära langenud ning

1) dokumenti kantud andmed on muutunud või ebaõiged;

2) dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud;

3) reisidokumendi viisaleheküljed on kannetega täitunud.

(2) Dokumenti kantud andmete muutumisest on dokumendi kasutaja kohustatud teatama dokumendi väljaandnud valitsusasutusele ühe kuu jooksul andmete muutumisest arvates.

(3) Dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumisest, kaotsiminekust või hävimisest on dokumendi kasutaja kohustatud teatama dokumendi väljaandnud valitsusasutusele kolme tööpäeva jooksul dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, kaotsimineku või hävimise või sellest teada saamise päevast arvates.

(1) Dokumendi väljaandmisest ja väljavahetamisest keeldutakse, kui nimetatud toiminguteks puudub seaduses sätestatud alus.

(2) Eestkosteasutuse ettepanekul või käesoleva seaduse paragrahv 10 lõikes 2 nimetatud nõusoleku puudumisel võidakse keelduda reisidokumendi väljaandmisest või väljavahetamisest alla 15-aastasele isikule, kui reisidokumendi väljaandmine või väljavahetamine võib kahjustada alla 15-aastase isiku huve.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka lapse andmete kandmisel vanema dokumenti.

(4) Dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui isikul on juba vastavat liiki dokument ja seadus ei näe ette mitme üheliigilise dokumendi kasutamist.

(1) Dokumendi kasutaja on kohustatud tagastama dokumendi selle väljaandnud valitsusasutusele dokumendi väljavahetamisel, välja arvatud dokumendi hävimise või kaotsimineku korral. Dokumendi andmise (omamise) aluse äralangemisel on dokumendi kasutaja kohustatud tagastama dokumendi selle väljaandnud valitsusasutusele kolme tööpäeva jooksul aluse äralangemise päevast arvates.

(2) Dokumendi kasutaja surma või surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise korral tagastatakse dokument selle väljaandnud valitusasutusele.

(3) Dokumendi väljavahetamisel või kehtetuks tunnistamisel käesoleva seaduse paragrahv 14 punktis 4 toodud juhul võib dokumendi väljaandnud valitsusasutus jätta tagastatud dokumendi selle kasutajale pärast dokumenti vastava märke kandmist.

Dokument tunnistatakse kehtetuks

1) kui dokumendi andmise (omamise) alus on ära langenud;

2) kui dokument on alusetult välja antud, välja vahetatud või selle kehtivusaega on alusetult pikendatud;

3) kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed, välja arvatud viisa või elamis- ja tööloa andmed, on võltsitud või ebaõiged;

4) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks;

5) dokumendi kasutaja surma korral;

6) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral.

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega

1) dokumendi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tähtajad;

2) dokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu.

(2) Siseminister kehtestab määrusega isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse väljaandmise ja väljavahetamise taotluste vormid.

(3) Välisminister kehtestab määrusega diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise ja väljavahetamise taotluste vormid ning välisriigi reisidokumendi tunnustamise korra.

(4) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab välja, vahetab välja ja tunnistab kehtetuks

1) isikutunnistuse;

2) Eesti kodaniku passi;

3) välismaalase passi;

4) ajutise reisidokumendi;

5) pagulase reisidokumendi;

6) meremehe teenistusraamatu;

7) meresõidutunnistuse.

(5) Välisministeerium annab välja, vahetab ja tunnistab kehtetuks diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa.

(6) Dokumendi väljaandjal on kohustus tuvastada dokumendi taotleja isik. Tuvastamise korra kehtestab siseminister määrusega.

Välisminister ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor võivad volitada vastava valitsusasutuse vanem- või kõrgemat ametnikku valitsusasutuse nimel dokumenti välja andma või sellest keelduma, välja vahetama või sellest keelduma ning dokumenti kehtetuks tunnistama.

Dokument on kehtiv, kui ta vastab järgmistele nõuetele

1) dokument on välja antud ja andmed on dokumenti kantud õiguspäraselt selleks pädeva asutuse poolt;

2) dokumendi kehtivusaeg ei ole lõppenud;

3) dokument on kasutamiskõlblik ja võimaldab tuvastada sellesse tehtud kandeid ja nende õigsust ning dokumendi kasutaja isikut;

4) dokumenti (välismaalase pass, pagulase reisidokument) on kantud kehtiva elamisloa andmed.

(1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, piirivalveasutus ja politseiasutus võib põhjendatud kahtluse korral võtta dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks. Nimetatud valitsusasutuse juht võib volitada nimetatud toimingut sooritama sama valitsusasutuse vanem- või kõrgemat ametnikku.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes. Välismaalase dokumendi ja välisriigi reisidokumendi võib kontrollimiseks võtta ka sinna kantud elamisloa, tööloa või viisa õigsuse kontrollimiseks.

(3) Dokumendi kontrollimiseks võtnud asutus

1) annab kasutajale kohe tõendi dokumendi kontrollimiseks võtmise kohta;

2) selgitab dokumendi kasutajale tema õigusi dokumendi kontrollimiseks võtmise vaidlustamiseks;

3) kontrollib dokumendi kehtivust.

(4) Dokumendi kontrollimiseks võtmise tõendi vormi kehtestab siseminister määrusega.

(1) Kontrollimisel kehtivaks osutunud dokument tagastatakse selle kasutajale.

(2) Kontrollimise käigus dokumendi kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemisel tunnistatakse dokument motiveeritud kirjaliku otsusega kehtetuks. Otsus tehakse teatavaks dokumendi kasutajale.

(3) Kui välisriigi reisidokumendi kontrollimisel ilmnevad selle kehtetuks tunnistamise alused, edastatakse dokument motiveeritud kirjaliku otsuse alusel välisriigi pädevale ametiasutusele. Otsus tehakse teatavaks dokumendi kasutajale.

(4) Kui välismaalase dokumendi kontrollimisel avastatakse sellesse mitteõiguspäraselt kantud elamisloa, tööloa või viisa andmed, annulleeritakse andmed kehtestatud korras ja dokument tagastatakse kasutajale.

(5) Dokument tagastatakse või tunnistatakse kehtetuks ilma põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul kontrollimiseks võtmise päevast arvates. Dokumendi kontrollimiseks võtnud asutuse juht võib dokumendi kontrollimise keerukuse korral pikendada dokumendi kontrollimise tähtaega, näidates kirjalikult ära dokumendi kontrollimise tähtaja pikendamise põhjuse. Dokumendi kontrollimise tähtaja pikendamisest teatatakse dokumendi kasutajale kirjalikult.

(1) Isikutunnistus on Eestis püsivalt viibiva (elava) Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt viibiva välismaalase siseriiklik dokument. Isikutunnistus antakse välja

1) Eesti kodanikule;

2) Eestis püsivalt viibivale (elavale) välismaalasele, kellele on antud elamisluba kehtivusajaga vähemalt üks aasta.

(2) Teised käesoleva seadusega kehtestatud dokumendid antakse välja isikutunnistuse andmete alusel. Käesolev lõige ei laiene isikutele, kellel käesoleva seaduse alusel ei pea olema isikutunnistust.

(1) Isikutunnistusele kantakse digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Isikutunnistusele kantavate muude digitaalsete andmete loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatut.

(2) Kui dokumenti kantakse sertifikaat digitaalallkirja seaduse (RT I 2000, 26, 150; 92, 597) mõistes, ei kanta kasutusvaldkonna piirangute kirjeldust sertifikaati.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaatide väljaandmist teostab digitaalallkirja seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja.

(1) Eesti kodanikule ja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba, antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni kümme aastat.

(2) Välismaalase isikutunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada talle antud elamisloa kehtivusaega.

(3) Isikutunnistusele kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määrab Vabariigi Valitsus määrusega. Digitaalsete andmete kehtivusaeg ei tohi ületada isikutunnistuse kehtivusaega. Digitaalsete andmete kehtivusaja lõppemine ei ole isikutunnistuse kehtivuse lõppemise aluseks.

(1) Eesti kodaniku pass antakse välja vähemalt 15-aastasele Eesti kodanikule isikliku taotluse alusel.

(2) Alla 15-aastasele Eesti kodanikule võidakse tema seadusliku esindaja taotlusel välja anda Eesti kodaniku pass, kui ta reisib välisriiki eraldi vanemast, kelle reisidokumenti tema andmed on kantud, või kui ta reisib välisriiki koos vanematega, kelle reisidokumenti tema andmeid ei ole kantud.

(3) Eesti kodanikule, kes tõendab põhjendatud isikliku või teenistusliku vajaduse olemasolu, võidakse lisaks varem väljaantud kehtivale Eesti kodaniku passile anda teine Eesti kodaniku pass (lisapass).

(1) Diplomaatiline pass antakse välja

1) Vabariigi Presidendile;

2) Vabariigi Presidendi perekonnaliikmele;

3) endisele Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale.

(2) Diplomaatiline pass antakse välja ametiülesannete täitmiseks välisriigis

1) Riigikogu esimehele ja aseesimehele;

2) Riigikogu liikmele, kui ta kuulub riikliku delegatsiooni koosseisu või esindab riiki ametiisikuna;

3) Vabariigi Valitsuse liikmele;

4) riigisekretärile;

5) Riigikohtu esimehele;

6) õiguskantslerile;

7) riigikontrolörile;

8) välislähetuses viibivale diplomaadile ja tema perekonnaliikmele;

9) diplomaadile, kui ta viibib välisriigis Välisministeeriumi lähetusega;

10) Eesti Panga presidendile;

11) kaitseväe juhatajale.

(3) Vabariigi Valitsus võib välisministri ettepanekul otsustada diplomaatilise passi andmise ühekordseks kasutamiseks ka muule isikule, kui see on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale.

(4) Perekonnaliikmeks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse abikaasa ja kuni 18-aastane laps.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-7, 10 ja 11 loetletud isikud on kohustatud tagastama diplomaatilise passi Välisministeeriumile ametist vabastamisest arvates ühe kuu jooksul.

(5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8 ja 9 loetletud diplomaadid on ametist vabastamise korral kohustatud kohe tagastama diplomaatilise passi Välisministeeriumile.

(5²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud välislähetuses viibiva diplomaadi perekonnaliikmed on kohustatud Eestis viibides hoiustama diplomaatilist passi Välisministeeriumis. Välislähetuse lõppedes on välislähetuses viibiva diplomaadi perekonnaliikmed kohustatud tagastama diplomaatilise passi Välisministeeriumile ühe nädala jooksul.

(5³) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik on kohustatud tagastama diplomaatilise passi riigi ülesannete täitmise lõppemisest arvates ühe nädala jooksul.

(6) Vajaduse korral võib Välisministeerium välja anda diplomaatilise lisapassi.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni "Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta" (RT II 1996, 38, 142) nõuetele vastav meremehe teenistusraamat antakse Eesti kodanikust meremehele.

(1) Eesti kodaniku pass antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat.

(2) Alla 15-aastasele Eesti kodanikule antakse Eesti kodaniku pass välja kehtivusajaga kuni viis aastat.

(3) Lisapass antakse kehtivusajaga kuni kolm aastat, kuid mitte kauemaks kui varem väljaantud Eesti kodaniku passi kehtivusajaks.

(4) Diplomaatiline pass antakse kehtivusajaga kuni

1) viis aastat Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale;

2) viis aastat Vabariigi Presidendi alaealisele lapsele, kuid mitte kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni;

3) kümme aastat endisele Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale;

4) neli aastat Riigikogu liikmele, Vabariigi Valitsuse liikmele ja riigisekretärile;

5) ametivolituste lõppemiseni Riigikohtu esimehele;

6) seitse aastat õiguskantslerile;

7) viis aastat riigikontrolörile;

8) viis aastat diplomaadile;

9) ametivolituste lõppemiseni Eesti Panga presidendile;

10) ametivolituste lõppemiseni kaitseväe juhatajale;

11) üks aasta käesoleva seaduse paragrahv 22 lõikes 3 nimetatud isikule.

(5) Meremehe teenistusraamat antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat.

(1) Eesti kodaniku või välismaalase reisidokumendi kehtivusala on piiramatu.

(2) Reisidokumendi kehtivusala võib dokumendi väljaandnud valitsusasutus piirata prokuröri ettepanekul, kui dokumendi kasutajale on kriminaalasjas kohaldatud tõkendina allkirja võtmist elukohast mittelahkumise kohta või isiklikku käendust või kautsjoni.

(1) Välismaalase pass on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument, millesse kantakse elamisloa ja vajaduse korral tööloa andmed.

(2) Välismaalase pass ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.

(1) Välismaalase pass antakse välja isikliku taotluse alusel välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada.

(2) Alla 15-aastasele välismaalasele võidakse tema seadusliku esindaja taotlusel välja anda välismaalase pass, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tingimustele ning reisib välisriiki eraldi isikust, kelle reisidokumenti on kantud tema andmed.

(3) Välisriigi kodanikule välismaalase passi väljaandmiseks peab välismaalane esitama oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks või tõendama, et nimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada.

Välismaalase pass antakse välja kehtivusajaga kuni kümme aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa kehtivusaega.

(1) Ajutine reisidokument on Eestis viibivale välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks.

(2) Ajutine reisidokument võidakse anda tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus.

(3) Ajutine reisidokument võidakse Eestis seaduslikult elavale välismaalasele anda ühekordseks Eestist lahkumiseks ja siia tagasipöördumiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument ja tal ei ole õigust saada välismaalase passi.

(4) Ajutine reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.

Ajutine reisidokument antakse kehtivusajaga kuni kaks aastat.

(1) Pagulase reisidokument on välismaalasele, kellele on antud varjupaik Eestis, Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument.

(2) Pagulase reisidokument ei anna selle kasutajale õigust Eesti välisesinduse poolsele kaitsele, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti.

(3) Pagulase reisidokument peab vastama pagulasseisundi konventsiooni (RT II 1997, 6, 26) nõuetele.

(4) Pagulase reisidokument antakse välismaalasele, kellele on antud varjupaik Eestis.

Pagulase reisidokument antakse välja kehtivusajaga kuni kaks aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada pagulasele antud elamisloa kehtivusaega.

(1) Meresõidutunnistus on välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav dokument.

(2) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni "Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta" nõuetele vastav meresõidutunnistus antakse Eestis elamisluba omavale välismaalasest meremehele tema isikliku taotluse alusel.

Meresõidutunnistus antakse kehtivusajaga kuni viis aastat, kusjuures kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalasele antud elamisloa kehtivusaega.

Tagasipöördumistunnistus antakse välisriigis viibivale Eesti kodanikule, kelle reisidokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud.

(1) Tagasipöördumistunnistus antakse kehtivusajaga kuni kolm kuud.

(2) Tagasipöördumistunnistus tagastatakse Eestisse sissesõitmisel piirivalveasutusele, kes edastab selle Välisministeeriumile.

Tagasipöördumise loa võib anda Eestisse tagasipöördumiseks Eesti Vabariigis elamisloa alusel elavale välismaalasele, kellele väljaantud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument on välisriigis viibides muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud.

(1) Tagasipöördumise luba antakse kehtivusajaga kuni üks kuu, kuid arvestusega, et pärast välismaalase Eestisse tagasipöördumist on talle antud tähtajaline elamisluba kehtiv ja välismaalasel on võimalus esitada taotlus tähtajalise elamisloa pikendamiseks.

(2) Tagasipöördumise luba tagastatakse Eestisse sissesõitmisel piirivalveasutusele, kes edastab selle Välisministeeriumile.

Andmed käesoleva seaduse alusel väljaantavate dokumentide kohta kantakse rahvastikuregistrisse vastavalt rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317). Andmeid Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase dokumentide kohta töödeldakse välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68) alusel kehtestatud siseministri määrusega sätestatud korras.

(1) Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1993, 43, 618) alusel väljaantud Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass ja meremehe teenistusraamat kehtivad kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

(2) Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981; 1997, 19, 306; 53, 837; 73, 1202; 1998, 98/99, 1575) alusel väljaantud välismaalase pass kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

(3) Ajutise reisidokumendi seaduse (RT I 1994, 41, 658) alusel väljaantud ajutine reisidokument kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

Käesoleva seaduse paragrahvisid 5 ja 6 rakendatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.

Isikutunnistuse ja pagulase reisidokumendi väljaandmise alustamise aja määrab Vabariigi Valitsus, arvestades käesoleva seaduse paragrahvis 39 sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.