Haridusminister — Haridusministeeriumi ja Eesti Muusikaakadeemia 2002. a riikliku koolitustellimuse leping nr 10-5/843 — RTL, 132

(õ) 3.09.2009 9:58 Käesolev riikliku koolitustellimuse leping (edaspidi leping) on sõlmitud 6. novembril 2002. aastal Tartus. HARIDUSMINISTEERIUM, kes tegutseb Eesti Vabariigi nimel, (edaspidi ministeerium) minister Mailis Ranna isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning Eesti Muusikaakadeemia (edaspidi ülikool) Peep Lassmanni isikus, kes tegutseb seaduse alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool) tuginedes ülikooliseaduse § 131 lõikele 2 sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU DOKUMENDID 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal ja/või pärast lepingu sõlmimist. 1.2. Lepingule lisatakse sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Lisa 1 – 2002. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele; 1.2.2. Lisa 2 – Ministeeriumi poolt ülekantavate summade maksegraafik 2002. aastal. 2. LEPINGU EESMÄRK JA OBJEKT 2.1. Lepingu eesmärk on määratleda poolte õigused ja kohustused ministeeriumilt riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile ja selle täitmisel. 2.2. Lepingu objekt on ministeeriumi poolt 2002. a esitatav riiklik magistriõppe ja doktoriõppe lõpetajatele. 3. POOLTE KOHUSTUSED LEPINGU TÄITMISEL 3.1. Ülikool kohustub: 3.1.1. looma lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud iga magistriõppe õppekoha kohta vähemalt 1,5 bakalaureuseõppe õppekohta, välja arvatud juhtudel, kui magistriõpe toimub enne 2002. aasta 1. juunit õppekavade registrisse kantud õppekavade või integreeritud õppekavade alusel. Enne 2002. aasta 1. juunit õppekavade registrisse kantud magistriõppe õppekavade puhul bakalaureuseõppe õppekohti ei looda. Integreeritud õppekavade puhul luuakse bakalaureuseõppe õppekohti vähemalt sama palju kui magistriõppe õppekohti; 3.1.2. tagama ülikooli lõpetajate arvu õppevaldkondade, õppesuundade või õppekavade rühmade lõikes vastavalt lepingu lisas 1 toodud tabeli neljandas veerus esitatule ning lepingu punktile 4.4; 3.1.3. mitte muutma õppekavade struktuuri (välja arvatud juhul, kui see parandab õppe kvaliteeti) ning langetama õppekavade alusel läbiviidava õppe kvaliteeti ja teiste ülikooli normdokumentidega kehtestatud nõudeid lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohal õppivatele üliõpilastele; 3.1.4. tagama õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli aluseks nende suhtes positiivsete akrediteerimisotsuste tegemisel ning arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Akrediteerimist mitteläbinud õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi tagamisel kohustub ülikool järgima üldiseid akadeemilisi häid tavasid; 3.1.5. mitte nõudma riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppivatelt üliõpilastelt täiendavat õppeteenustasu (tasu üliõpilase õpetamiseks tehtavate otseste ja kaudsete kulude katteks) nominaalse õppeaja jooksul. 3.2. Ministeerium kohustub: 3.2.1. finantseerima lepingu lisas 1 määratud lõpetajate arvule vastava arvu õppekohti vastava õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppe nominaalkestuse jooksul ülikooliseaduses ning käesolevas lepingus ettenähtud alustel ja korras; 3.2.2. arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. 3.3. Pooled lähtuvad eeldusest, et uusi, pärast 2002. aasta 1. juunit õppekavade registrisse kantud õppekavasid, mille aluseks on positiivselt akrediteeritud õppekavad, käsitletakse lepingu raames akrediteeritud õppekavadena. Nimetatud õppekavasid käsitletakse akrediteeritud õppekavadena kuni haridusministri poolt (Kõrghariduse Hindamise Nõukogu ettepanekul) vanade õppekavade akrediteerimisotsuste laiendamiseni uutele õppekavadele. Kui haridusminister otsustab Kõrghariduse Hindamise Nõukogu ettepanekul vana õppekava akrediteerimisotsust uuele õppekavale mitte laiendada, loetakse riigitellimus esitatuks akrediteerimata õppekavale. Erandina moodustab ülikool õppekohad akrediteerimata õppekavade alusel lepingu lisas 1 nimetatud juhtudel. 4. LEPINGU ALUSEL RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE TÄITMISEKS MOODUSTATUD ÕPPEKOHTADE FINANTSEERIMINE JA ÕPPE NOMINAALKESTUS 4.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohti finantseeritakse vastava õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nominaalse õppeaja jooksul igal aastal summas, mis leitakse lepingu lisas 1 ettenähtud lõpetajate arvu ja õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale kehtestatud koefitsiendi (lisa 1 viies veerg) ning õppetasemele vastava õppekoha baasmaksumuse korrutisena. Vastuvõtuaastal on finantseerimise maht 1/3 aastasummast ja lõpetamise aastal 2/3 aastasummast. 4.2. Lepingu lisades määratletakse: 4.2.1. lõpetajate arv kõrgharidusastmeti vastavalt õppevaldkondadele ja õppesuundadele ning vajadusel õppekavade rühmadele ja õppekavadele (lisa 1 neljas veerg); 4.2.2. õppekavaga kehtestatud õppe nominaalkestus (lisa 1 kuues veerg). 4.3. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste, kellel on õigus süvendatud riigikeele õppele (sh rahvuskaaslaste programmi raames ülikoolis õppivad üliõpilased rahastamiseks), riigikeele õpet finantseerib ministeerium ühe aasta jooksul humanitaaria ja kunsti valdkonna koefitsiendi alusel järgmiselt: 4.3.1. enne 2002. aasta 1. juulit vastuvõetud bakalaureuseõppe ja magistriõppe üliõpilastel Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 256 «Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumus 2002. aastal» § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud baasmaksumuse (12 600 krooni) alusel; 4.3.2. pärast 2002. aasta 1. juulit vastuvõetud bakalaureuseõppe, magistriõppe, doktoriõppe, üliõpilastel Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 256 «Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumus 2002. aastal» § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud baasmaksumuse (20 000 krooni) alusel. 4.4. Ülikooli lõpetajate tegelik arv leitakse lepingu lisas 1 osundatud lõpetamisaastale vastava kalendriaasta jooksul vastava lõpudokumendi saanute koguarvuna, millest on maha arvatud enne 2002. aasta 1. juulit õppekavade registris registreeritud õppekavade alusel õppinud ning lõpudokumendi saanud ülikooli lõpetajad. Lepingu lisale 1 vastav lõpetajate arv tuleb tagada eelkõige õppevaldkondade lõikes. Lõpetajate tegelik arv õppevaldkonna sees olevate õppesuundade või õppekavade lõikes võib olla kuni 5% väiksem lepingu lisas 1 kokkulepitust tingimusel, et lõpetajate koguarv õppevaldkonnas on täidetud. 4.5. Kui lisas 1 osundatud aastal on lõpetanute arv väiksem lepingu lisas 1 määratletud arvust ning lepingu mittetäitmise põhjuseks on 2002. a õppima asunud üliõpilase surm, kaitseväeteenistus, lapsehoolduspuhkus, akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel või riigikeeleõppele kulunud aasta, arvatakse nende üliõpilaste arv maha lepingu lisas 1 toodud lõpetajate arvust. Viimasel neljal juhtumil nihkub lepingus määratud lõpetamise aeg õppetööst eemal viibitud või riigikeele õppeks kulunud aja võrra edasi. 4.6. Juhul kui ülikooli lõpetanute arv on väiksem lepinguga ja lepingu lisaga 1 määratud lõpetajate arvust, on ministeeriumil õigus järgmise riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest iga puudu jäänud lõpetaja õpetamiseks tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus. 4.7. Pooled konstateerivad eriarvamusi õppetööga seotud põhivahendite amortisatsiooni katteks tehtavate kulutuste rahastamise põhimõtete, aluste ja korra osas ning püüavad selles osas jõuda kokkuleppele hiljemalt 2002. aasta 1. detsembriks. 5. ÕPPEKOHA BAASMAKSUMUS JA ÕPPEVALDKONNA KOEFITSIENDID 5.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ja õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.2. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused investeeringutele, mis kuuluvad riiklikku investeeringute programmi. Üliõpilase õpetamiseks tehtavate kulutuste hulka arvatakse kõik otsesed kulutused õppetööle (õppejõudude ja abipersonali tööjõukulud, jooksvad kulutused õppevahenditele jms), samuti kaudsed kulutused administratsiooni ja tugiteenistuste ülalpidamiseks ning õppetööga otseselt ja kaudselt seotud ruumide ja seadmete jooksvate kulude katteks. Nimetatud kulutustesse ei arvata õppetööga otseselt mitteseotud kulutusi, nagu iseseisvalt finantseeritavad teadustöö kulud, kulutused spordi- ja kultuuritegevuseks, riiklikud maksed kolmandatele isikutele (stipendiumid, emeriitprofessorite tasu, sõidusoodustused jms). Õppekoha baasmaksumusse mittekuuluvate kulutuste finantseerimise aluste, korra ja määrade kehtestamise üle alustavad pooled viivitamatult läbirääkimisi eesmärgiga jõuda selles osas kokkuleppele hiljemalt 2002. aasta 1. detsembriks. 5.3. Pooled peavad Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusega nr 256 «Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumus 2002. aastal» kehtestatud õppekohtade baasmaksumused ning Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusega nr 257 «Õppevaldkondade koefitsiendid» kehtestatud õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid poolte vahel kooskõlastatuks. 5.4. Pooled kohustuvad enne vastava eelarveaasta riikliku koolitustellimuse alusel moodustatava õppekoha baasmaksumuse ja koefitsientide kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt baasmaksumuse ja koefitsientide suuruse üle läbirääkimisi pidama, lähtudes vajalike õppekulude majandusarvutustel põhinevast hinnangust, baasmaksumuse varasemast tasemest ning sisendite maksumuse muutustest. Läbirääkimisi alustatakse hiljemalt 1. märtsil ja lõpetatakse hiljemalt 1. mail enne uue eelarveaasta algust, 2003. a puudutavalt vastavalt 1. septembril ja 1. novembril. 5.5. Kui pooled ei jõua baasmaksumuse ja erialakoefitsientide suuruse osas kokkuleppele ja baasmaksumus kinnitatakse ühepoolselt, on ülikoolil õigus üle vaadata endale punktidega 3.1.4 ja 3.1.5 võetud kohustused, teavitades seejuures ettevõetud sammudest viivitamatult ministeeriumi. Ülikooli poolt ettevõetavate sammudega ei või kaasneda õppekava eesmärkide muutmine. 6. RIIGIEELARVEST RAHA ERALDAMISE KORD 6.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud raha eraldatakse ülikoolile poolte vahel iga aasta 31. jaanuariks kokku lepitud ja lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel ministeeriumi eelarve kaudu. 6.2. Riigieelarve vastuvõtmise viibimisel eraldatakse ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta riikliku koolitustellimuse mahust. Jaanuarikuu summa kantakse üle 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest sama kuu 15. kuupäevaks. Maksegraafiku osas kokkuleppele mittejõudmisel eraldatakse ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 kokkulepitud riikliku koolitustellimuse mahust. Jaanuarikuu summa kantakse üle 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest sama kuu 15. kuupäevaks. 7. SÜVENDATULT RIIGIKEELT ÕPPIVATE ÜLIÕPILASTE ARVESTUSE PIDAMINE Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtadel süvendatult riigikeelt õppima asunud üliõpilaste arvestuse pidamiseks esitab ülikool iga aasta 1. oktoobriks lepingu alusel moodustatud õppekohtadel süvendatult riigikeelt õppima asunud üliõpilaste nimed ja isikukoodid või sünniajad ning õppe nominaalkestuse pikenemise määrad. 8. TEATED 8.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. Teate peab esitama selleks volitatud isik. 8.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 8.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 8.2.2. teade on saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis tööpäeva. 8.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektronposti teel. 9. VASTUTUS 9.1. Pool vastutab lepingus ja selle lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. 9.2. Pool ei vastuta teise poole ees ning ei kanna kohustust hüvitada tekkinud kahju, kui lepingu mittekohane täitmine tuleneb teise poole lepingu mittekohasest täitmisest või kui see on tingitud vääramatust jõust. 10. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD 10.1. Kõik vaidlused, mis tekivad poolte vahel seoses lepingu ja selle lisade täitmise, muutmise või lõpetamisega, lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 10.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Tartu halduskohtus. 11. LEPINGU JA SELLE LISADE MUUTMINE JA TÄIENDAMINE 11.1. Lepingu või/ja selle lisade muutmine või/ja täiendamine toimub ainult ministeeriumi ja ülikooli kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused ja täiendused on kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla ministeeriumi ja ülikooli selleks volitatud isikud. 11.2. Kui üks pool esitab teisele poolele lepingu või/ja selle lisade muutmiseks kirjaliku ettepaneku, peab ettepaneku saaja selle läbi vaatama 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. 12. VÄÄRAMATU JÕUD 12.1. Pooled vabanevad vastutusest lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, mis antud olukorras olid vältimatud ja/või poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei- ja/või sõjaväeoperatsioonid, liiklus- ja ilmastikuolud jm loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mida rahvusvaheline praktika tunnustab vääramatu jõuna. 12.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva võimaliku kahju tekkimise vältimiseks. 12.3. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb leping aja võrra, mille jooksul pooled ei saanud vääramatu jõu tõttu oma kohustusi täita. 13. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG JA LÕPETAMINE 13.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist ja kehtib kuni pooled on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 13.2. Lepingu lõpetamisel kohustuvad pooled täitma lepingujärgsed kohustused lepingu lisades fikseeritud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade osas. 13.3. Lepingu poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, kui teine pool on lepingut rikkunud ega ole rikkumise kõrvaldamiseks antud 30-päevase tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. 13.4. Ministeerium ja ülikool võivad lepingu igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. 14. LÕPPSÄTTED 14.1. Käesoleva lepinguga seotud küsimuste lahendamiseks nimetavad pooled oma kontaktisikud. 14.2. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad ministeerium ja ülikool Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 14.3. Käesolev leping on sõlmitud kahes eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks eksemplar. 15. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD 15.1. Ministeerium: Haridusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18; 50088 Tartu telefon: 07 350 222 faks: 07 350 250 kontaktisik: kõrgharidustalituse juhataja 15.2. Ülikool: Eesti Muusikaakadeemia reg nr: 01026987 aadress: Rävala pst 16, 10143 Tallinn telefon: 0 677 5700 faks: 0 677 5800 kontaktisik: Andres Pung e-post: rmtp@ema.edu.ee ak: 10002006881004 Eesti Ühispank ............................................ ............................................ Mailis Rand Peep Lassmann Haridusministeeriumi ja Eesti Muusikaakadeemia vahel sõlmitud 2002. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 1 6. novembril 2002. a Tartus 2002. AASTAL MINISTEERIUMI POOLT ESITATAV RIIKLIK KOOLITUSTELLIMUS ÜLIKOOLI LÕPETAJATELE 1. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2007. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna,-kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaal- kestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Muusikaõpetaja 23 3,6 5 Humanitaaria ja kunst Kunstid 27 4,2 5 Laulu ja lavakunsti eriala 17 5,0 5 kokku 44 Kokku 67 2. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2004. a Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaal- kestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus 5 3,6 2 Humanitaaria ja kunst Kunstid 10 4,2 2 Laulu ja lavakunsti eriala 7 5,0 2 kokku 17 2 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Ärindus ja haldus 7 1,1 2 Kokku 29 3. DOKTORIÕPPE LÕPETAJAD 2006. a Õppevaldkond Õppesuund Lõpetajate arv Õppe nominaalkestus aastates Humanitaaria ja kunst Kunstid 3 4 Ministeerium: Ülikool: ................................. ...................................... Mailis Rand Peep Lassmann Haridusministeeriumi ja Eesti Muusikaakadeemia vahel sõlmitud 2002. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 2 6. novembril 2002. a Tartus 2002/03 RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE FINANTSEERIMISE MAKSEGRAAFIK Ülikool Kokku Oktoober November Detsember Eesti Muusikaakadeemia 2003 1003 500 500 * Tabelis toodud summa on 49% 2002. aasta riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud rahast. 51% 2002. aastal riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud rahast on üle kantud 2002. aasta I poolaastal. Ministeerium: Ülikool: ................................... ...................................... Mailis Rand Peep Lassmann Õiend Parandatud akti liik.