Söödaseadus

(1) Seadusega reguleeritakse sööda, söödalisandi, eelsegu ja segasööda (edaspidi söödad) turustamisotstarbelist tootmist ja töötlemist, importi ning turustamist, tagamaks söötade ohutust loomade ja inimeste tervisele ning soodsat mõju loomakasvatustoodangule.

(2) Seadust ei kohaldata

1) teadus- ja arendusasutustes uurimistöö eesmärgil kontrollitavatele söötadele;

2) Eestit transiitkaubana läbivatele söötadele, kui sihtriigiga sõlmitud välisleping ei näe ette teisiti.

3) ravimsöötadele ja nende valmistamiseks kasutatavatele ravimitele teiste õigusaktidega reguleeritud osas.

(1) Sööt on loomade söötmiseks kasutatav taimse, loomse, mikroobse, mineraalse või sünteetilise päritoluga saadus või toode.

(2) Söödalisand on aine, mis parandab söötade omastatavust, stimuleerib organismi seedetegevust, toimib profülaktiliselt haiguste suhtes või parandab söötade säilivust; söödalisandiks on mineraalained ja nende ühendid, aminohape, vitamiinipreparaat, ensüümpreparaat, antibiootikum, antioksüdant, silokonservant, bakter, pärm, kasvustimulaator, probiootik, maitseaine, lõhnaaine või muu aine; söödalisandit ei kasutata iseseisva söödana või sööda põhikomponendina.

(3) Eelsegu on söötadest ja söödalisanditest valmistatud segu, premiks ehk rikastamissegu, mida kasutatakse tervikkomponendina vastavalt retseptile segasööda valmistamisel.

(4) Segasööt on söötadest, söödalisanditest ja eelsegudest vastava retsepti ja tehnoloogia (edaspidi tehniline eeskiri) järgi valmistatud segu loomade söötmiseks.

Saasteaine on söödas sisalduv iga kahjulik aine või ühend, mis on sinna lisandunud, tekkinud või sattunud tootmis- või töötlemisprotsessi käigus või keskkonna saastumise tulemusena ning mille lubatust suurema koguse esinemine võib olla ohtlik looma ja inimese tervisele või saastata keskkonda.

(1) Toota, töödelda, turustada ja importida on lubatud kehtestatud nõuetele vastavaid looma ja inimese tervisele ohutuid (edaspidi nõuetekohane) söötasid, mille tootmistehnoloogia või kasutamine ei saasta keskkonda.

(2) Eksporditavad söödad peavad vastama Eestis kehtivatele nõuetele või sihtriigi nõuetele, kui need on teada ja välisleping näeb ette söötade nõuetekohasuse tagamist.

(3) Vabariigi Valitsuse või tema volitusel põllumajandusministri määrusega kehtestatakse

1) söötade koostise miinimum- või maksimumnäitajad ning lubatud hälbed deklareeritud näitajatest;

2) saasteainete loetelu ning lubatud piirnormid;

3) keelatud koostisosade nimekiri;

4) erinõuded söötadele;

5) söötadest kontrollproovide võtmise kord;

6) söötade analüüsi ja hindamise metoodikad.

(4) Vajaduse korral võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud erinõudeid kehtestada, lähtudes söötade kasutusotstarbest nende koostisele, märgistusele ja kasutusviisile, samuti pakendile ja veovahenditele.

(1) Söötade tootjad, töötlejad, importijad ja turustajad peavad järgima käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid, pidama dokumenteeritud arvestust sisseostetud tooraine, samuti toodetud, töödeldud, imporditud ja turustatud söötade üle ning turustamisel tõendama nende nõuetekohasust.

(2) Turustamine kui majandustegevus käesoleva seaduse tähenduses on toote müümine või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmine. Turustamise kohta sätestatu laieneb ka söötade pakkumisele müügiks.

(1) Lihtsööda tootjaks käesoleva seaduse mõttes loetakse tootja ja töötleja, kes toodab või töötleb

1) taimse päritoluga lihtsööta ehk söödateravilja, koresööta, silo või teisi taimse päritoluga saadusi;

2) loomse päritoluga lihtsööta;

3) mineraalsööta.

(2) Lihtsööda tootja peab lihtkirjalikus vormis arvestust enda toodetud või töödeldud sööda turustatud partiide üle, identifitseerimaks turustatud sööta, selle kogust ja ostjat.

(3) Töötlemisena käsitletakse lihtsööda töötlemist ühel või mitmel traditsioonilisel viisil, keemilise või sünteetilise päritoluga söödalisandeid kasutamata.

(4) Lihtsööda tootja tõendab sööda nõuetekohasust ostja nõudel partii kohta antud kirjaliku vastavusavaldusega. Loomse päritoluga sööda nõuetekohasust tõendatakse veterinaartõendiga.

(1) Tootja või töötleja peab olema toodetava või töödeldava söödalisandi, eelsegu ja segasööda tootmiseks ja töötlemiseks riiklikult tunnustatud ning registreeritud.

(2) Tootmine ja töötlemine peab toimuma tootja või töötleja kehtestatud või valitud tehnilise eeskirja või selle söödalisandi, eelsegu või segasööda kohta kehtiva standardi kohaselt.

(3) Tootja ja töötleja teostavad enesekontrolli toodangu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamiseks.

(4) Tootja ja töötleja peavad dokumenteeritud arvestust ostetud ning tootmis- ja töötlemisprotsessis kasutatava tooraine, samuti turustatud söödapartiide üle, identifitseerimaks tooraine päritolu ning turustatud söödalisandit, eelsegu ja segasööta, selle kogust ja ostjat.

(5) Söödalisandi, eelsegu ja segasööda nõuetekohasust tõendatakse vastavustunnistusega, mis peab olema ostjale kättesaadav.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded laienevad ka mikroobse ja sünteetilise päritoluga sööda tootjale ja töötlejale.

(1) Tootmisel või töötlemisel järgitav tehniline eeskiri on tootja või töötleja kehtestatud või valitud söödalisandi, eelsegu või segasööda valmistamist ja omadusi kirjeldav dokument, mis peab sisaldama järgmisi andmeid

1) sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda nimetus;

2) koostisosade ja valmistoote omaduste kirjeldus;

3) valmistamisel kasutatavad tehnoloogilised võtted;

4) valmistoodangu nõuetekohasuse hindamise meetod;

5) pakendamise viis ja märgistus;

6) veo- ja säilitustingimused.

(2) Volitatud asutus ja järelevalveametnikud annavad soovitusi ning võivad teha täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi tehnilise eeskirja muutmiseks ja täiendamiseks, kui ilmneb, etseeei taga nõuetekohast tulemust.

(1) Imporditava söödapartii nõuetekohasus peab olema tõendatud selle partii kohta väljastatud vastavustunnistusega.

(2) Importija peab olema registreeritud ning pidama dokumenteeritud arvestust imporditud söötade turustamise üle, identifitseerimaks turustatud sööda kogust ja ostjat.

(3) Kui importijaks on eelsegu või segasööda tootja või töötleja, tuleb järgida käesolevas paragrahvis ja paragrahvis 7 sätestatud nõudeid ning pidada eraldi arvestust tootmiseks ja töötlemiseks kasutatavate imporditud söötade üle viisil, mis võimaldab identifitseerida nende päritolu.

(1) Söötade pakendamisel tuleb kasutada pakendeid, mis ei põhjusta nende kvaliteedi halvenemist ega saasta keskkonda ja vastavad pakendiseaduses (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Söötade vedamiseks kasutatavate veovahendite tehnilised ja sanitaarhügieenilised tingimused ei tohi põhjustada veose kvaliteedi halvenemist.

Turustamisel tuleb ostjale sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda kohta anda järgmist teavet

1) nimetus, eelsegu ja segasööda puhul viide tootja retseptile;

2) kogus netokaaluna;

3) tootja või töötleja nimi, asukoht, äriregistri kood, kui tootja või töötleja on registreerimiskohuslane, registreerimisnumber söödaregistris;

4) valmistamisel kasutatud toorained ja söödalisandid;

5) toiteväärtus, toitainete sisaldus ning osakaal;

6) valmistamise aeg;

7) säilitamistingimused;

8) kasutamisjuhised;

9) muu tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953; 1997, 93, 1561) ja pakendiseadusega nõutud teave.

(1) Teave Eestis turustatavate söötade kohta edastatakse eesti keeles.

(2) Pakendatud söödad peavad kandma käesoleva seaduse paragrahvis 11 sätestatud teavet sisaldavat märgistust.

(3) Pakendamata söötade partiile antakse kaasa käesoleva seaduse paragrahvis 11 sätestatud teavet sisaldav märgistusleht.

(4) Lihtsöötade turustamisel kajastatakse käesoleva seaduse paragrahv 11 punktides 1 kuni 5 sätestatud teave käesoleva seaduse paragrahv 6 lõike 3 alusel partiile kaasaantavas kirjalikus vastavusavalduses.

(5) Registreerimisnumbrit söödaregistris võib kasutada kombineeritult retsepti numbriga. Sellisel juhul tuleb esimesena tuua registreerimisnumber söödaregistris ning eraldada sellest kaldkriipsuga retsepti number, kasutades numbrikombinatsiooni ees kirjet: "Tootja/retsept".

Söötade nõuetekohasust tuleb importimisel ja turustamisel tõendada kvaliteedijärelevalve tulemuste alusel koostatud ja väljastatud nõuetekohasust tõendava dokumendiga, kas vastavusavalduse või vastavustunnistusega.

(1) Vastavusavalduse andmiseks vajaliku kvaliteedijärelevalve teostamiseks tuleb tootjal või töötlejal esitada enda valitud volitatud asutusele lihtsööda proovid nõuetekohasuse hindamiseks. Vastavusavaldus koostatakse katseprotokollis sisalduvate hindamistulemuste alusel.

(2) Kui jooksval aastal saadud lihtsöödana turustatava taimetoodangu kvaliteet säilitamisel oluliselt ei halvene, võib lihtsööda tootja või töötleja piirduda seda liiki sööda ühekordse hindamisega.

(3) Lihtsööda partii, mis turustatakse edasiseks töötlemiseks eelsegu või segasööda tootjale, nõuetekohasust võib hinnata ostja enesekontrollisüsteemi raames, kui ta on vastavalt käesolevale seadusele tunnustatud ja registreeritud.

(1) Kõik söödalisandite, eelsegude ja segasöötade tootjad ja töötlejad teostavad söötade kvaliteedi ja ohutuse kontrolli (edaspidi enesekontroll), tagamaks vajalike meetmete rakendamise kaudu toodetavate ja töödeldavate söötade nõuetekohasust. Enesekontroll peab hõlmama kogu tootmis- ja töötlemisprotsessi, sealhulgas tehnilises eeskirjas sätestatu järgimist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks selgitavad tootjad ja töötlejad välja nõuetekohasuse tagamiseks olulised tootmis- ja töötlemisfaasid, kehtestavad ja rakendavad ettevõttesisese enesekontrollisüsteemi, dokumenteerivad selle tulemusi ja säilitavad neid vähemalt ühe aasta jooksul.

(3) Volitatud asutus ja järelevalveametnikud annavad soovitusi ning võivad teha täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi enesekontrollisüsteemi muutmiseks ja täiendamiseks, kui ilmneb, etolemasolevsüsteem ei taga nõuetekohast tulemust.

(1) Vastavustunnistusi väljastab volitatud asutus söötade tootjale või töötlejale tema tunnustamisprotsessi käigus ning söötade importijale imporditava partii kohta. Volitatud asutuse, kellelt vastavustunnistus tellitakse, valib tootja, töötleja või importija.

(2) Importijale võib vastavustunnistuse anda välisriigis väljaantud nõuetekohasust tõendava dokumendi või selle koostamise aluseks olnud dokumentide põhjal, kui neist selgub, et imporditavad söödad vastavad Eestis kehtivatele nõuetele.

(3) Ostja nõudel tuleb turustajal anda talle vastavustunnistuse ärakiri.

(1) Õiguse tegutseda volitatud asutusena annab põllumajandusminister vastava taotluse alusel, kui taotleja vastab toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse (RT I 1997, 81, 1362) paragrahv 6 lõigetes 5 ja 8 ettenähtud nõuetele.

(2) Volitatud asutus hindab nõuetekohasust tootekatsetuste, toote valmistamisega seotud katsete ja kvaliteedijärelevalve tulemuste põhjal ning väljastab vastavustunnistuse, kui sööt, söödalisand, eelsegu või segasööt osutub hindamise tulemusena nõuetekohaseks.

(3) Volitatud asutus võib anda vastavustunnistuse sama sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda jätkuvaks valmistamiseks kehtivusajaga kuni viis aastat.

(4) Volitatud asutus teostab väljastatud vastavustunnistuse kehtivuse ajal tootja või töötleja juures kvaliteedijärelevalvet.

(5) Kvaliteedijärelevalve on tootja ja töötleja enesekontrollisüsteemi toimivuse, tootmiskorralduse ning söötade nõuetekohasuse perioodiline kontrollimine, mille tulemuste põhjal on volitatud asutusel õigus teha tootjale ja töötlejale kohustuslikke ettekirjutusi ning tunnistada kehtetuks väljaantud vastavustunnistus.

(6) Kui sööt, söödalisand, eelsegu või segasööt ei vasta nõuetele, tunnistab volitatud tõendamisasutus vastavustunnistuse kehtetuks.

Nõuetekohasuse tõendamisega seotud kulud kannab hindamis- või tõendamisteenuse tellija volitatud asutusega sõlmitava vastavasisulise lepingu alusel.

(1) Tunnustamisprotsessi eesmärgiks on ennetava järelevalve raames hinnata söötade tootjale või töötlejale kuuluva ettevõtte ning selle personali suutlikkust täita käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid kvaliteetsete ja ohutute söötade tootmisel.

(2) Tunnustatuse saamiseks peab tootja ja töötleja saama volitatud asutuselt vastavustunnistused tema poolt toodetavatele või töödeldavatele söötadele ning esitama nende ärakirjad järelevalveasutusele koos taotluse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga.

(3) Taotluses tuleb märkida jooksva kalendriaasta lõpuni prognoositav turustatava sööda, eelsegu ja segasööda kogus, millelt arvutatakse tasumisele kuuluv riigilõiv registris hoidmise eest.

(4) Järelevalveasutus kontrollib esitatud andmete vastavust tegelikkusele ning andmete õigsuse korral teeb ühe kuu jooksul, arvates nõutavate dokumentide esitamise päevast, riigi söödaregistrisse vastavasisulise kande, millega tootja või töötleja loetakse riiklikult tunnustatuks.

(1) Tunnustamine on tähtajaline, tähtaeg sõltub riigilõivu tasumisest ja vastavustunnistuste kehtivusest. Järelevalveasutus tunnustab tootjaid ja töötlejaid nende söödalisandite, eelsegude ja segasöötade osas, mille suhtes kehtib vastavustunnistus, vastavustunnistuse kehtivusaja jooksul.

(2) Kui volitatud asutus tunnistab väljastatud vastavustunnistuse kehtetuks, kaotab tootja või töötleja tunnustatuse selle sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda tootmiseks või töötlemiseks, mille kohta vastavustunnistus oli antud.

Importija kantakse registrisse tema esitatud taotluse alusel pärast nõutavate andmete esitamist ning riigilõivu tasumist.

(1) Registrisse kandmise (tunnustamise), registreerimistunnistuse väljastamise, registris hoidmise, samuti registrikannetest tehtavate väljavõtete eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771) sätestatud ulatuses ja korras.

(2) Registrikannete muutmise eest riigilõivu ei tasuta.

(3) Riigilõiv andmete registris hoidmise eest järgmisel aastal arvutatakse ja tasutakse vastavalt eelmisel aastal tegelikult turustatud või imporditud söötade kogusele hiljemalt jooksva aasta 31. detsembriks.

(4) Esimesel aastal tasutakse riigilõivu võrdeliselt taotluse esitamise päevast aasta lõpuni jäänud kuude arvuga.

(1) Riigi söödaregister (edaspidi register) on vastavalt andmekogude seadusele (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552) põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register.

(2) Registri vastutavaks töötlejaks on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötlejaks Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi registripidaja) ning registri kulud kaetakse Põllumajandusministeeriumi eelarvest.

(1) Registris registreeritakse

1) tootja, töötleja ja importija andmed: nimi, asukoht ja äriregistri kood; importija korral ka sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda tootja (töötleja olemasolul ka töötleja) nimi ja asukohamaa;

2) väljastatud vastavustunnistused ning nende alusel sidestatuna tootja või töötleja nimega tootmiseks või töötlemiseks lubatud söötade nimetused;

3) riikliku järelevalve tulemused, ettekirjutuste sisu koos täitmiseks antud tähtaegadega ning rakendatud sanktsioonid.

(2) Registrikannete tegemine ja informatsiooni saamine registrist toimub vastavalt käesolevale seadusele, andmekogude seadusele ja registri põhimäärusele.

(1) Registripidaja väljastab tootjale, töötlejale ja importijale tema taotlusel registreerimistunnistuse, mis tõendab, et antud isik ja tema toodetavad, töödeldavad või imporditavad söödad on registris registreeritud ja riikliku järelevalve all.

(2) Registreerimistunnistuse vormi ja sisu nõuded kehtestab põllumajandusminister.

(1) Tootja, töötleja ja importija kustutatakse registrist

1) tema taotlusel, kui ta on lõpetanud söötade tootmise, töötlemise või importimise;

2) registripidaja otsusega, kui ta ei täida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid.

(2) Tootja, töötleja või importija nimega sidestatuna registreeritud sööt, söödalisand, eelsegu või segasööt kustutatakse registrist

1) tema taotlusel, kui ta on lõpetanud selle tootmise, töötlemise või importimise;

2) registripidaja otsusega, kui sööt, söödalisand, eelsegu või segasööt ei ole riikliku järelevalve tulemusena korduvalt vastanud kehtestatud nõuetele;

3) registripidaja otsusega, kui vastavustunnistus on kaotanud kehtivuse.

(1) Pärast registrist kustutamist on isik kohustatud lõpetama söötade turustamisotstarbelise tootmise, töötlemise või importimise.

(2) Pärast sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda registrist kustutamist on isik kohustatud lõpetama selle turustamisotstarbelise tootmise, töötlemise või importimise.

(3) Pärast registrist kustutamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamist võib isik esitada uue registrisse kandmise taotluse.

(1) Registri andmed on avalikud.

(2) Registripidaja koostab ja avalikustab ülevaateid käesoleva seaduse alusel registreeritud söötade tootmise, turustamise ja importimise, samuti teostatud riikliku järelevalve tulemuste kohta.

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi järelevalveasutus) oma järelevalveametnike kaudu.

(2) Järelevalveametnikel on õigus võtta toodetavast, töödeldavast või imporditavast söödast, söödalisandist, eelsegust või segasöödast kontrollproove ja teostada muid toiminguid, mis on vajalikud rahuldavaks järelevalveks ning käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks.

(1) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse piiril asuvate tollipunktide nimekiri, mille kaudu on lubatud söötade import.

(2) Järelevalveasutuse otsusel võib võtta sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda imporditavast partiist kontrollproove.

(3) Kuni sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda partiist võetud kontrollproovide tulemuste selgumiseni on partii või selle osa kasutamine, turustamine või muul viisil üleandmine keelatud.

(4) Kontrollproovide tulemuste põhjal teeb järelevalveasutus 48 tunni jooksul, alates proovide võtmisest oma otsuse sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda partii edasise kasutamise, turustamise või muul viisil üleandmise lubamise või keelamise kohta.

(5) Kui kontrollproovide analüüsimisel saadud esialgsete tulemuste põhjal võib järeldada mittevastavust kehtestatud nõuetele, saadetakse proovid täiendavale analüüsimisele või võetakse kordusproov. Sellisel juhul tehakse lõplik otsus partii edasise kasutamise, turustamise või muul viisil üleandmise lubamise või keelamise kohta kuni kümne tööpäeva jooksul esimeste kontrollproovide võtmise päevast arvates.

Kehtestatud nõuetele mittevastava, kuid loomade ja inimeste tervisele ning keskkonnale ohutu sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda turustamisel tuleb ostjat või vastuvõtjat kvaliteedi mittevastavusest eelnevalt informeerida.

Kehtestatud nõuetele mittevastavat ning loomade ja inimeste tervisele või keskkonnale ohtlikku sööta, söödalisandit, eelsegu või segasööta, mida täiendava töötlusega ei ole võimalik ohutuks ja kasutamiskõlblikuks muuta, tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

(1) Füüsilised isikud vastutavad käesoleva seaduse rikkumise eest haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66-68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771) sätestatud korras.

(2) Juriidilised isikud vastutavad käesoleva seaduse paragrahvide 35 ja 36 kohaselt.

Käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes võib kohaldada järgmisi mõjutusvahendeid

1) ettekirjutuse tegemine puuduste kõrvaldamiseks;

2) rahatrahvi määramine vastavalt seadusele;

3) sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda registrist kustutamine;

4) tootja, töötleja või importija registrist kustutamine.

(1) Vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja halduskaristuse kohaldamise õigus Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal ning riiklikul inspektoril.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametnikud võivad määrata rahatrahvi kuni 10 000 krooni.

(3) Halduskohtunik võib määrata rahatrahvi käesoleva seaduse paragrahvis 36 ettenähtud ulatuses.

(4) Menetlus haldusõiguserikkumiste asjades toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Juriidilisest isikust tootja, töötleja või importija poolt

1) käesoleva seaduse paragrahvis 4 ja selle alusel kehtestatavates õigusaktides sätestatud nõuete, samuti paragrahvides 5, 6, 7 ja 9 sätestatud erinõuete täitmata jätmise eest - määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 20 000 krooni;

2) käesoleva seaduse paragrahvides 13, 14 ja 16 sätestatud korras nõuetekohasuse tõendamise kohustuse ja paragrahvis 15 sätestatud enesekontrollikohustuse täitmata jätmise eest - määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 25 000 krooni;

3) käesoleva seaduse paragrahvides 10, 11 ja 12 sätestatud pakendamise ja vedamise nõuete ning teabe- ja selle edastamisnõuete rikkumise eest - määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 15 000 krooni;

4) käesoleva seaduse paragrahvides 29 ja 30 sätestatud järelevalvetoimingute teostamise takistamise, samuti imporditud partii või selle osa kasutamise, turustamise või muul viisil üleandmise alustamise eest enne kontrollproovide alusel tehtud järelevalveasutuse otsust - määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 10 000 krooni;

5) käesoleva seaduse paragrahvides 31 ja 32 sätestatud nõuetele mittevastavate ohutute söötade turustamise korra ning kehtestatud nõuetele mittevastavate ohtlike söötade käitlemise korra rikkumise eest - määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 30 000 krooni.

Käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate sööda, söödalisandi, eelsegu ja segasööda kvaliteedi- ja ohutusnõuete rikkumise tõttu toodetud, töödeldud või imporditud sööda, söödalisandi, eelsegu või segasööda turustamisel ostjale tekitatud kahju eest vastutab kahju tekitanud isik tsiviilkorras.

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsevad söötade tootjad ja töötlejad on kohustatud saavutama riikliku tunnustatuse ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest või lõpetama söötade tootmise ja töötlemise.

(1¹) Kui söötade tootja või töötleja on esitanud taotluse vastavustunnistuse saamiseks tema poolt toodetavatele või töödeldavatele söötadele 1999. aasta 31. detsembriks, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg kuni 2002. aasta 1. juulini.

(2) Söötade importijad on kohustatud end registris registreerima kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest või lõpetama söötade importimise.

(3) Kuni käesoleva seaduse paragrahv 4 lõikes 3 nimetatud õigusaktide kehtestamiseni peavad söödad vastama teistele käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning tootja, töötleja või importija deklareeritud näitajatele, samuti on lubatud kasutada tootja, töötleja või importija valitud analüüsi metoodikat.

Käesolev seadus jõustub 1999.aasta 1. jaanuaril, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 23, mis jõustub 1998. aasta 1. oktoobril.