Välisõhu kaitse seadus

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse tegevust, millega kaasneb saasteainete eraldumine välisõhku, osoonikihi kahjustamine ja kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine.

(2) Käesoleva seaduse alusel ei kehtestata norme hoone sees olevale õhule.

(1) Välisõhu kvaliteet on välisõhu koostist iseloomustav seisund, mida hinnatakse saastetaseme alusel.

(2) Saastetase on saasteaine kontsentratsioon välisõhus või sadestus maapinnal teatud ajaperioodil, mis kehtestatakse saastetaseme määramise korraga. Saastetaseme määramise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

(3) Saastetaseme piirväärtus, saastetaseme sihtväärtus ning saasteaine häiretase kehtestatakse keskkonnaministri määrustega, kusjuures

1) saastetaseme piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühiku kohta, mille puhul saasteaine toime käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja jooksul ei kahjusta veel inimese tervist ega keskkonda;

2) saastetaseme sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühiku kohta, mis määrab tähtajaliselt uue saastetaseme, vältimaks kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale;

3) saasteaine häiretase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühiku kohta, mille ületamisel tuleb rakendada meetmeid inimese tervise kaitseks.

(4) Saasteaine käesoleva seaduse mõistes on aine või ainete segu, mis eraldub inimtegevuse tulemusena välisõhku ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale ning varale.

(1) Saasteaine lubatud heitkogus on arvutuslik normatiiv, mille juures välisõhku suunatud või eraldunud saasteaine konkreetsest paiksest saasteallikast ja kõigist muudest allikatest samas piirkonnas ei ületa välisõhu saastetaseme piirväärtust.

(2) Välisõhu saasteloaga kehtestatakse paiksele saasteallikale heitkoguse lubatud suurus sekundis ja aastas.

(1) Keskkonnaministri määrusega kehtestatakse heitmetele järgmised keskkonnakaitselised kontrollarvud

1) saasteaine heitkoguse piirväärtus põletusseadmest väljuvate gaaside mahuühiku kohta;

2) saasteaine heitkoguse piirväärtus toodangu- või energiaühiku kohta;

3) saasteaine heitkoguse piirväärtus liikuva saasteallika läbisõidu või energiaühiku kohta.

(2) Saasteaine heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

(1) Saasteallikas on saasteaineid välisõhku suunav või eraldav objekt. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks.

(2) Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga saasteallikas.

(3) Liikuv saasteallikas on mootorsõiduk või liikurmasin, mis kasutab gaasilist, vedelat või tahket kütust.

(1) Kui saasteainete eraldumist välisõhku reguleeritakse rahvusvaheliste lepingutega, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega nendele saasteainetele maakonna paiksetest saasteallikatest lubatud summaarne heitkogus.

(2) Inimese tervise ja keskkonna kaitse huvides võib valla- ja linnavalitsus saasteainete hajumiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral

1) liiklusmärkidega piirata mootorsõidukite ja liikurmasinate liikumist ja kasutamist, välja arvatud eritalituse sõidukid;

2) piirata paiksete saasteallikate tööd oma haldusterritooriumi teatud piirkondades vastavalt välisõhu saasteloas märgitud tingimustele.

(3) Valla- ja linnavalitsus võib ajutiselt või alaliselt piirata mootorsõidukite ja liikurmasinate liiklemist teatud piirkonnas, puhke- ja turismialal, vältimaks kehtestatud saastetaseme piirväärtuste ületamist.

(1) Linnade, muude tiheasustusega paikade ja maapiirkondade ning seal kohustuslikule määramisele kuuluvate saasteainete nimekirjad kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

(2) Paikse saasteallika valdaja kohustused välisõhu kvaliteedi jälgimiseks saasteallika mõjupiirkonnas ja nende andmete esitamise kord välisõhu kvaliteedi riiklikku seiret korraldavale isikule määratakse saasteloaga.

(1) Kaupade nimekirjad, mille tootmist, kasutamist, importi, eksporti või transiiti piiratakse või keelatakse välisõhu kaitse huvides, kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(2) Osoonikihti kahandavad ained ja neid aineid sisaldavad tooted, mille tootmist, kasutamist, importi, eksporti või transiiti piiratakse või keelatakse, määratletakse ning nende ainete kontrollinõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirangute ja keeldudega kaupade tootmine, kasutamine, import, eksport ja transiit võib toimuda Keskkonnaministeeriumi kirjaliku nõusoleku alusel.

(4) Nõusoleku taotlemise ja selle andmise korra kehtestab keskkonnaminister.

(1) Kütus on tahke, vedel või gaasiline põlev materjal või aine, mida kasutatakse põletusseadmetes energia saamise eesmärgil. Kütuseks ei loeta eeltöötlemata olmejäätmeid ning ohtlikke jäätmeid, sõltumata neis sisalduvast põlevainest.

(2) Eestis toodetavate ja kasutatavate ning imporditavate kütuste koostise ja füüsikaliste omaduste kvaliteedinõuded kehtestatakse majandusministri määrusega.

(3) Kütust realiseerivad füüsilised ja juriidilised isikud peavad kütuse müügiks vastuvõtmisel kontrollima selle vastavust kvaliteedinõuetele.

(4) Kütuse vedamisel, hoidmisel, väljastamisel ja kasutamisel peavad kütust realiseerivad või tarbivad isikud tagama, et saasteainete eraldumine välisõhku oleks minimaalne.

(5) Kütuse vedamise, hoidmise ja kvaliteedi kontrollinõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Mootorsõiduki ja liikurmasina heitgaasi saasteainete sisalduse ja suitsususe normatiivid kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

(1) Paiksest saasteallikast tohib saasteaineid välisõhku eralduda välisõhu saasteloa ja erisaasteloa alusel, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Keskkonnaministri määrusega kehtestatakse saasteainete heitkogused või kasutatavate seadmete võimsused, millest väiksemate heitkoguste või kasutatavate seadmete võimsuse puhul välisõhu saasteluba ei ole nõutav.

(3) Paikse saasteallika valdajale annab saasteloa

1) saasteallika asukohajärgne keskkonnateenistus, kui saasteainete väljumiskõrgus on kuni 100 meetrit maapinnast;

2) Keskkonnaministeerium, kui saasteainete väljumiskõrgus vähemalt ühest saasteallika valdaja valduses olevast saasteallikast on üle 100 meetri maapinnast.

(4) Paikse saasteallika valdaja on kohustatud taotlema erisaasteluba

1) kui tootmisprotsessi või seadme tehnoloogia tingib saasteloaga lubatud saasteaine heitkoguse lühiajalist ületamist;

2) tegevuse puhul, mis põhjustab välisõhu saastetaseme piirväärtuse lühiajalist ületamist;

3) jäätmete põletamise korral.

(5) Erisaasteloaga lubatud saasteainete eraldumise viisid ja heitkogused peavad olema inimesele ja keskkonnale ohutud. Erisaasteloaga määratakse

1) toimimise koht ja töötlusviis;

2) töödeldavad jäätmed ja nende hulk;

3) ilmastikutingimused;

4) kehtivusaeg.

(6) Saasteloa ja erisaasteloa taotlemise ning väljaandmise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

(1) Pärast saasteloa taotluse saamist saasteainete eraldumiseks uuelt või rekonstrueeritavalt paikselt saasteallikalt on loa väljaandja kohustatud kahe nädala jooksul vähemalt ühe korra sellest avalikkust teavitama taotluse esitaja kulul.

(2) Loa taotlemisest saasteainete eraldumiseks paikselt saasteallikalt saasteainete väljumiskõrgusega kuni 100 meetrit maapinnast teatab keskkonnateenistus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Loa taotlemisest saasteainete eraldumiseks paikselt saasteallikalt saasteainete väljumiskõrgusega üle 100 meetri maapinnast teatab Keskkonnaministeerium ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(4) Isikutel, kellele paiksest saasteallikast saasteainete välisõhku eraldumine võib põhjustada varalist kahju või kahjustada nende huve muul viisil, on õigus esitada saasteloa väljaandjale omapoolseid kirjalikke seisukohti või nõuda enda ärakuulamist hiljemalt kahe nädala jooksul, alates saasteloa taotlemise avalikustamisest.

(5) Saasteloa väljaandja on kohustatud saatma taotluse koopia saasteallika asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Valla- ja linnavalitsus peab esitama taotluse kohta oma seisukoha hiljemalt ühe kuu jooksul, alates taotluse koopia kättesaamisest. Tähtaja ületamisel loetakse taotlus kooskõlastatuks.

Kui välisõhu saastetaseme piirväärtus ei võimalda rahuldada kõiki saasteloa taotlusi, on saasteloa saamise eelisõigus isikul

1) kes toodab energiat eluruumidele, haiglatele, hoolekande-, laste- ja õppeasutustele;

2) kelle saasteainete heitkogus samalaadse toodangu ühiku kohta on väiksem.

(1) Saasteloaga määratakse

1) saasteainete välisõhku eraldumise koht ja viis;

2) välisõhku eralduvate saasteainete nimetused ja nende lubatud heitkogused;

3) saasteloa kehtivusaeg;

4) välisõhu kvaliteedi jälgimine saasteallika mõjupiirkonnas;

5) eralduvate saasteainete koguste seire ja puhastusseadme efektiivsuse määramise nõuded;

6) saasteainete püüdmise vajadus ja viis.

(2) Saasteluba võib sisaldada käesolevas paragrahvis nimetamata, kuid seaduses või seaduse alusel kehtestatud nõudeid.

(1) Saasteloa võib välja anda kuni kümneks aastaks.

(2) Saasteloa väljaandja võib muuta saasteloa tingimusi või tühistada loa, kui

1) saasteloa nõudeid või õigusakte on korduvalt rikutud;

2) loa taotlemisel on antud tegelikkusele mittevastavat teavet;

3) saasteainete eraldumine välisõhku on põhjustanud kahjulikke tagajärgi, mida loa väljaandmisel eivõidudette näha;

4) õigusaktiga on muudetud keskkonnakaitselisi kontrollarve;

5) saasteallika valdaja on muutnud tehnoloogilist protsessi.

(3) Paikse saasteallika valdaja tegevuse jagunemisel, ühinemisel või saasteallika üleminekul teisele valdajale kaotab saasteluba kehtivuse kolme kuu möödumisel valdaja muutumise kuupäevast.

(4) Paikse saasteallika uus valdaja on kohustatud pärast endise valdaja likvideerimist, jagunemist või liitumist taotlema uue saasteloa.

(5) Saasteallika valdaja on kohustatud otsekohe teatama saasteloa väljaandjale ja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele kõigist muudatustest tootmises või tehnoloogias, mis suurendavad saasteainete heitkoguseid või halvendavad oluliselt nende hajumistingimusi.

(1) Saasteloa väljaandmisest tuleb keelduda, kui

1) loa taotleja esitab tegelikkusele mittevastavat teavet;

2) loa taotlus ei ole nõuetekohane;

3) taotlus ei ole kooskõlas teiste õigusaktidega;

4) taotletav heitkogus uuest paiksest saasteallikast põhjustab saastetaseme piirväärtuse ületamise saasteallika mõjupiirkonnas;

5) uute paiksete saasteallikate puhul ei ole tagatud käesoleva seaduse alusel kehtestatavate keskkonnakaitseliste kontrollarvude täitmine;

6) uute paiksete saasteallikate käikuandmisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel ei rakendata parimat võimalikku tehnoloogiat.

(2) Tegutsevatele paiksetele saasteallikatele võib saasteloaga kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 4 ja 5 nõuete täitmiseks tähtaja.

(1) Saasteloa väljaandmisest teatab loa väljaandja avalikkusele tema poolt määratud ajalehes või muul üldsusele kättesaadaval viisil.

(2) Avalikustamine toimub loa saaja kulul.

(3) Saasteloa väljaandja saadab saasteloa koopia saasteallika asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.

Käesoleva seaduse alusel väljaantud saasteload jõustuvad ühe kuu möödumisel saasteloa avalikustamisest käesoleva seadusega sätestatud korras.

(1) Paikse saasteallika valdaja peab tagama, ettemavalduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei põhjustaks piirkonna saastetaseme piirväärtuse ületamist.

(2) Paikse saasteallika valdaja peab kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul. Korralduse saasteainete eraldumise piiramiseks annab valla- või linnavalitsus.

(1) Paikse saasteallika valdaja peab kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõistlik, arvestades tehtavaid kulutusi ja tekkida võivat kahju.

(2) Paikse saasteallika valdaja kontrollib saasteainete püüdeseadmete efektiivsust ja peab dokumentaalset arvestust vastavalt saasteloas kehtestatud nõuetele.

(3) Kui saasteluba nõuab saasteainete püüdmist, on töötamine püüdeseadmeteta või rikkis püüdeseadmetega keelatud.

(1) Paikse saasteallika valdaja peab dokumentaalselt tõestatud arvestust kõigi saasteallikatega seotud andmete kohta, sealhulgas

1) tooraine-, kütuse- ja energiakulu, ning toodangu koguse kohta;

2) välisõhku eralduvate saasteainete koguste kohta.

(2) Välisõhu saasteloa saanud paikse saasteallika valdaja annab aru välisõhu saastamisega seotud tegevusest vastavalt korrale, mille kehtestab Vabariigi Valitsus oma määärusega.

(3) Maavanem korraldab oma haldusterritooriumil välisõhu saastamisega seotud andmete kogumist ja kontrollimist ning nende edastamist Keskkonnaministeeriumile.

(1) Maavarade kaevandamisel, lõhkamistöödel, terrikoonikute, sõnnikuhoidlate ja puistangute paigutamisel ning jäätmete ladestamisel rakendab saasteallika valdaja abinõusid saasteainete välisõhku eraldumise vähendamiseks.

(2) Saasteainete välisõhku eraldumist vähendavad abinõud ei tohi kaasa tuua mulla, vee ja muude loodusobjektide saastamist.

(3) Asustuse, transpordisõlmede ning tootmis- ja teenindusobjektide kavandamisel tuleb

1) lähtuda käesoleva seaduse alusel kehtestatud normatiividest;

2) vältida neid territooriume, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul on saasteainete hajumine looduslikel või tehislikel põhjustel takistatud.

(4) Objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid, vältimaks

1) tolmu ja prahi levikut tänavatelt ja teedelt;

2) tolmu ja prahi levikut puistematerjalide veovahenditelt ja ladustamiskohtadelt;

3) välisõhu saastamist töötava mootoriga seisva mootorsõiduki ja liikurmasina poolt, kui see ei ole tingitud liikluskorraldusest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse tagamiseks omavalitsus

1) kehtestab tolmu ja prahi levikut põhjustada võivate objektide hooldamise korra;

2) on õigustatud nõudma tolmu ja prahi levikut põhjustavatele kinnisasjadele tolmu ja prahi leviku vältimiseks reaalkoormatise seadmist.

(1) Kui saasteallika valdajal on tehnilistel või majanduslikel põhjustel võimatu vältida saastetaseme piirväärtuse ületamist väljaspool oma territooriumi, võib ta taotleda sanitaarkaitseala moodustamist saasteallika ümber.

(2) Sanitaarkaitseala on maa-ala saasteallika ümber, mille piires kehtivad sotsiaalministri määrusega kehtestatavad eritingimused ning mille kohal olevas õhus võib saastetaseme piirväärtust ületada.

(3) Sanitaarkaitseala piirid määravad valla- või linnavalitsused kokkuleppel saasteallikaga piirnevate maavaldajatega.

(1) Silmas pidades õhusaaste kauglevi, mis võib ületada riigipiire, on keelatud ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 250 m maapinnast.

(2) Saasteallikast eralduvate saasteainete hajumistingimuste parandamiseks maapinnalähedases õhukihis võib suurendada saasteainete väljumiskõrgust

1) kõrguseni kuni 100 m maapinnast - saasteallika asukohajärgse keskkonnateenistuse loal, kui selleks on valla- või linnavalitsuse nõusolek;

2) kõrgemale kui 100 m maapinnast - Keskkonnaministeeriumi loal, kui selleks on valla- või linnavalitsuse nõusolek.

Mootorsõiduki ja liikurmasina tootja, maaletooja, kasutaja ja juht peavad tagama, et saasteainete sisaldus mootorsõiduki ja liikurmasina heitgaasis ja heitgaasi suitsusus oleks keskkonnaministri poolt kehtestatud normatiivide piires.

(1) Avariijuhtumiks loetakse saasteainete eraldumist välisõhku ainete süttimise, plahvatuse või lekke tagajärjel.

(2) Ohtlike kemikaalide künniskogused, mille ületamine võib kemikaalide käitlemisel põhjustada välisõhku saastavat suurõnnetust, kehtestatakse majandusministri määrusega.

(3) Paikse saasteallika valdaja koostab avariijuhtumite ennetamiseks ja avariijuhtumite puhul tegutsemiseks tegevuskava, kui ta tegeleb ohtlike kemikaalide käitlemisega.

(4) Iga avariijuhtumi korral peab saasteallika valdaja asuma kohe avariid likvideerima ning teatama sellest valla- või linnavalitsusele, Keskkonnainspektsioonile ja tervisekaitseinspektsioonile.

Paikse saasteallika valdaja muutumisest on endine valdaja kohustatud teatama saasteloa väljaandjale ja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele ühe kuu jooksul, alates valduse üleminekust.

(1) Käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide ja välisõhu saasteloa nõudeid rikkunud isik kannab haldus- ja kriminaalvastutust vastavalt seadusele.

(2) Saasteainete välisõhku suunamise ja käesoleva seaduse nõuete rikkumise tõttu kolmandale isikule tekitatud kahju korvab kahju tekitanud juriidiline või füüsiline isik.

(3) Kui saasteallika valdaja ei täida keskkonnakaitseinspektori ettekirjutuses nõutud keskkonnakaitseabinõude rakendamise kohustust, võib keskkonnajärelevalve asutus rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud saasteload jäävad kehtima kuni nende väljavahetamiseni käesoleva seaduse nõuetele vastavate lubadega. Taotluste vastuvõtmine saastelubade väljavahetamiseks lõpetatakse 2000. aasta 31. detsembril.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. jaanuaril.