Meresõiduohutuse seadus

(1) Käesolev seadus reguleerib meresõiduohutuse tagamist Eestis registreeritud laevadel ning väikelaevadel. Seadus laieneb välisriigi laevadele ja väikelaevadele Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel, samuti siseveeteedel ja sadamates niivõrd, kui see on sätestatud käesolevas seaduses.

(2) Seadus ei laiene sõja- ja piirivalvelaevadele.

Vabariigi Valitsus kehtestab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meresõiduohutust reguleerivate konventsioonide, millega Eesti Vabariik on ühinenud, ning nendest tulenevate koodeksite, resolutsioonide ja ringkirjade (edaspidi rahvusvahelised konventsioonid) rakendamise korra.

(1) Laev käesoleva seaduse tähenduses on liikur- või teisaldatav ujuvvahend kogupikkusega 24 või enam meetrit. Laevana käsitatakse ka ujuvvahendit kogupikkusega alla 24 m, kui seda kasutatakse majandustegevuseks või kutsetööks.

(2) Väikelaev käesoleva seaduse tähenduses on jaht, kaater või paat kogupikkusega alla 24 m. Väikelaevana ei käsitata sõudepaati kandevõimega kuni 100 kg, süsta kandevõimega kuni 150 kg, purjelauda, vesijalgratast või mis tahes ujuvvahendit kogupikkusega alla 2,5 m.

(3) Reeder on ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel.

(4) Üldkasutatav veetee on laevaliikluseks sobiv veeala, mis asub väljaspool sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi ning on mõõdistatud ja vajaduse korral märgistatud.

(5) Klassifikatsiooniühing on laeva tehnilist järelevalvet teostav ühing, mis juhindub oma tegevuses rahvusvaheliste konventsioonide nõuetest ja oma reeglitest.

(1) Laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seadusega ettenähtud kehtivad meresõiduohutust tõendavad tunnistused.

(2) Eestis registreeritud või registreerimisele kuuluvale laevale väljastab meresõiduohutust tõendavad tunnistused Veeteede Amet.

(3) Klassifikatsiooniühingu poolt väljaantud tunnistused võtab Veeteede Amet aluseks ja tunnustab merekõlblikkuse tunnistuse väljaandmisel, kui Veeteede Ameti peadirektor on Vabariigi Valitsuse volitusel sõlminud klassifikatsiooniühinguga lepingu Eesti Vabariigi riigilippu kandvatele laevadele tunnistuste väljastamiseks.

(4)

(1) Laeva, laevaseadmete, navigatsioonivahendite ning päästevahendite ehituse, valmistamise, remondi, katsetuste ja kontrollimisega seotud teenuseid, keemiatankerite lastimisega seotud eriteenuseid ning väikelaevade ehituse ja katsetustega seotud teenuseid osutavad Veeteede Ametilt selleks tegevusloa saanud ettevõtjad.

(2) Tegevusloa võib anda

1) Eesti kodanikule või isikule, kellel on Eestis alaline elamisluba;

2) Eestis registreeritud äriühingule;

3) Eestis registreeritud välismaa äriühingu filiaalile.

(3) Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui

1) tema tegevusala on seotud laeva, laevaseadmete, navigatsioonivahendite ning päästevahendite ehituse, valmistamise, remondi, katsetuste ja kontrollimisega seotud teenuste, keemiatankerite lastimisega seotud eriteenuste ning väikelaevade ehituse ja katsetustega seotud teenuste osutamisega;

2) tal on olemas tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal ning tema tegevus ei tekita kahju keskkonnale ega ohusta inimeste tervist.

(4) Tegevusloa saamiseks esitab ettevõtja Veeteede Ametile taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed

1) ärinimi;

2) aadress ja asukoht;

3) sidevahendite numbrid;

4) äriregistri kood.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlusele lisatakse

1) kehtiv äriregistrikaardi ärakiri või äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja puhul Maksuameti tõend;

2) äriühingu põhikirja ärakiri;

3) Maksuameti kohaliku asutuse õiend maksuvõlgnevuste puudumise kohta;

4) riigilõivu tasumise kviitungi koopia;

5) ettevõtja töötajate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused jms) koopiad;

6) kasutatava tehnilise varustuse loetelu ja tööde tegemise tehnoloogia kirjeldus.

(6) Veeteede Amet väljastab taotlejale teede- ja sideministri kehtestatud vorminõuetele vastava tegevusloa või otsuse tegevusloa väljaandmisest keeldumise kohta 14 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumentide esitamisest arvates.

(7) Tegevusluba antakse viieks aastaks. Veeteede Amet kontrollib igal aastal ettevõtja vastavust tegevusloa väljaandmise tingimustele.

(1) Veeteede Amet peatab tegevusloa ja teeb ettevõtjale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kui

1) ettevõtja tegevus on kahjulik keskkonnale või ohustab inimeste tervist;

2) ettevõtja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;

3) ehitatud, valmistatud, remonditud, katsetatud või kontrollitud seadmed ei vasta kehtestatud standarditele või valmistajatehase nõuetele.

(2) Tegevusloa võib peatada kuni kuueks kuuks.

(3) Veeteede Amet tunnistab tegevusloa kehtetuks

1) kui ettevõtja ei ole tegevusloa peatamise aja jooksul kõrvaldanud puudusi, mis tingisid tegevusloa peatamise;

2) kui ettevõtja on esitanud tegevusloa taotlemisel valeandmeid või

3) muudel seadusega sätestatud tingimustel.

(4) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral saadab Veeteede Amet tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

(5) Ettevõtja tegevuse lõpetamisel või lõppemisel kaotab temale antud tegevusluba kehtivuse.

Eesti Vabariigi territooriumil asuvates sadamates nõutakse välisriigi laevalt rahvusvahelistes konventsioonides ettenähtud tunnistusi.

(1) Laeva sõidupiirkonna määrab ja märgib laevatunnistustesse Veeteede Amet.

(2) Käesoleva seaduse paragrahv 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu määratud sõidupiirkonna ulatus ja selle kohta tehtud sissekanne laeva meresõiduohutust tõendavas tunnistuses loetakse samaväärseks Veeteede Ameti tehtud sissekandega.

(1) Meresõiduohutusalase auditeerimise eesmärk on kindlaks teha reederi poolt rakendatud meetmete vastavus rahvusvahelistele nõuetele meresõiduohutuse valdkonnas.

(2) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist korraldab Veeteede Amet ning selle edukalt läbinud reederile väljastatakse vastavad tunnistused.

(3) Veeteede Amet tunnustab käesoleva seaduse paragrahv 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu poolt väljaantud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistust.

(4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra kehtestab teede- ja sideminister.

(1) Laevade tehnilist järelevalvet teostavad Veeteede Amet ja käesoleva seaduse paragrahv 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingud.

(2) Järelevalvet teostatakse ülevaatuse ja kontrolliga.

(3) Laeva ülevaatused liigitatakse

1) esmane ülevaatus;

2) iga-aastane ülevaatus;

3) täisülevaatus;

4) erakorraline ülevaatus.

(4) Laeva esmane ülevaatus tehakse enne laeva Eestis registreerimist.

(5) Pärast laeva esmast ülevaatust tehakse igal järgneval aastal iga-aastane ülevaatus ning iga viie aasta järel täisülevaatus.

(6) Laeva veealuse osa ülevaatus dokis tehakse täisülevaatusel ja täiendavalt igal kolmandal aastal pärast täisülevaatust, kui klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua sagedasemat dokiülevaatust.

(7) Reisilaeva iga-aastane ülevaatus tuleb teha dokis. Erandkorras võib Veeteede Ameti peadirektor lubada ülevaatuse dokis asendada tuukriülevaatusega, kusjuures sellist erandit ei rakendata kahel järjestikusel aastal.

(8) Erakorraline ülevaatus tehakse pärast laevaavariid või laeva ümberehitamist.

(9) Riiklikud järelevalveasutused kontrollivad ülevaatustevahelisel perioodil laeva

1) tunnistuste kehtivust;

2) mehhanismide ja seadmete korrashoidu ning päästevahendite ja varustuse komplektsust;

3) nõuetekohast mehitatust;

4) nõuetekohast lastimist või ballastimist;

5) laevapere elukeskkonda;

6) laevapere oskust tegutseda avariiolukorras;

7) keskkonnaohutust;

8) vastavust muudele meresõiduohutuse nõuetele.

(10) Väikelaevadele korraldatakse iga-aastane ülevaatus teede- ja sideministri kehtestatud korras ja väljastatakse sõidukõlblikkust tõendav dokument. Iga-aastaste ülevaatuste vahelisel perioodil on riiklikel järelevalveasutustel ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikul õigus kontrollida väikelaeva vastavust käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 2-4 ja 7-8 nimetatud nõuetele.

(1) Reeder peab tagama laeva õigeaegse esitamise ülevaatusele.

(2) Riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs laeva ja laevaruumidesse.

(3) Laeva kapten, väikelaeva juht ja laevapere liikmed on kohustatud abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut ülevaatuse või kontrolli tegemisel ning andma vajalikku informatsiooni.

(1) Eesti reederi tellimusel ehitatavate või ümberehitatavate laevade tehniline dokumentatsioon esitatakse Veeteede Ametile läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks enne ehituse alustamist. Erandkorras võib Veeteede Ameti peadirektor lubada dokumentide ja jooniste esitamist vastavalt nende valmimisele.

(2) Tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Veeteede Ametile enne välisriigist omandatud laeva või prahtimislepingu alusel laevapereta prahitud laeva kandmist Eesti laevaregistrisse.

(3) Esitamisele kuuluvate tehniliste dokumentide loetelu kehtestab teede- ja sideminister.

(1) Laeva ja väikelaeva tehnilise seisukorra ning seadmete ja varustuse koosseisu fikseerimiseks peab kõikidel Eestis registreeritud laevadel ja väikelaevadel olema tehnilise ülevaatuse raamat.

(2) Tehnilise ülevaatuse raamatu vormi kehtestab teede- ja sideminister.

(3) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud tegema tehnilise ülevaatuse raamatusse sissekande avastatud puuduste kohta, märkides ära puuduste kõrvaldamise nõuded ja tähtajad.

Laev on merekõlblik, siseveekogudel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud ja varustatud nõuetekohaselt, et ära hoida laevaavariid, merekeskkonna reostust ja õnnetusi laeval viibivate inimestega, ning reederile on väljastatud merekõlblikkuse tunnistus selle laeva kohta.

(1) Merekõlblikkuse tunnistus (siseveekogul kasutataval laeval sõidukõlblikkuse tunnistus) on Veeteede Ameti poolt väljaantud tunnistus, mis tõendab, et Veeteede Amet on teinud laeval iga-aastase ülevaatuse ja laev on tunnistatud käesoleva peatüki nõuete kohaselt merekõlblikuks.

(2) Keelatud on kasutada laeva, kui reederil puudub merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus.

Veeteede Amet tunnistab merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel

1) laeva või selle seadmete olulise konstruktsioonilise muudatuse korral, mis ilmselgelt kahjustab laeva merekõlblikkust;

2) laeva või selle seadmete vigastuse korral, mis ilmselt kahjustab laeva merekõlblikkust, ning kui vigastus ei ole kõrvaldatud Veeteede Ameti või klassifikatsiooniühingu poolt ettekirjutatud viisil;

3) laeva madalikule sõidu korral;

4) kui laev ei ole läbi teinud käesoleva seadusega ettenähtud perioodilist ülevaatust.

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise nõuded, et tagada laeva merekõlblikkus.

(2) Riiklikku järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle teostab Veeteede Amet.

(3) Veeteede Amet tunnustab käesoleva seaduse paragrahv 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu poolt teostatud järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle.

(1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval.

(2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal.

(3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele.

(1) Laeva ohutu mehitamise tunnistus on dokument, mille järgi komplekteeritakse minimaalne kvalifitseeritud laevapere.

(2) Laeva ohutu mehitamise tunnistuse väljastab Veeteede Amet.

(3) Veeteede Amet võib ohutu mehitamise tunnistuse kehtetuks tunnistada, kui laeva tehniliste seadmete seisukord ei taga ohutust kehtestatud laevapere minimaalse koosseisuga.

Laeva, millele ohutu mehitamise tunnistusega on kehtestatud laevapere minimaalne koosseis, on keelatud kasutada, kui laevapere liikmete arv või selle koosseis ei vasta kehtestatud minimaalsetele ohutu mehitamise nõuetele.

(1) Kapten peab tagama, et laevapere liikmel oleksid vajalikud teadmised laeva ehitusest, ohutusnõuetest ja laevapere liikme kohustustest avarii korral.

(2) Kaptenite vahetumise korral peab reeder tagama laeva juhtimist ülevõtvale kaptenile küllaldase aja laevaga tutvumiseks. Laeva juhtimise ülevõtmise moment fikseeritakse sissekandega laeva logiraamatusse.

(1) Kaptenil on õigus Veeteede Ametiga kooskõlastatult erandkorras vastu võtta merereisi jätkamise otsus, vaatamata sellele, et laev ei ole komplekteeritud ohutu mehitamise tunnistuse kohaselt, järgmistel juhtudel

1) laevapere liikme äkilise haigestumise või surma korral;

2) mõnel teisel ettenägemata juhul, kui ühte või mitut laevapere liiget ei ole võimalik rakendada laevatöödel;

(2) Otsuse tegemisel jätkata merereisi mittetäieliku koosseisuga peab kapten veenduma, et meresõiduohutuse tagavad laeval olevad töövõimelised laevapere liikmed.

(3) Mittetäieliku laevapere koosseisuga merereisi kestus ei tohi olla pikem, kui see on vajalik laeva jõudmiseks sadamasse, kus on võimalik ja otstarbekas laevapere täiendavalt komplekteerida.

(4) Enne käesolevas paragrahvis nimetatud otsuse vastuvõtmist teatab kapten sellest laeva töökaitse nõukogule või -volinikule.

(1) Laevapere liige peab läbima kehtestatud korras tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema tervisliku seisukorra vastavus tööks laeval.

(2) Laevapere liikmete tervisekontrolli korra kinnitab Vabariigi Valitsus või tema volitusel sotsiaalminister.

(1) Laeval peab olema korraldatud vahiteenistus, et tagada laeva ohutus meresõidul, seismise ajal ankrus, kai ääres või dokis.

(2) Laeva vahiteenistuse korra kehtestab teede- ja sideminister.

(3) Vahiteenistust korraldab laeva kapten.

(1) Väikelaeval peab olema korraldatud vaht, et tagada väikelaeva ohutu liiklemine.

(2) Väikelaeva vaht on väikelaeva juhi kohustus jälgida pidevalt ümbritsevat veeala eesmärgiga vältida avariid ning mitte seada ohtu veekogul viibijate elu ja tervist.

(1) Reisilaev on laev, mis on ette nähtud enam kui 12 reisija vedamiseks.

(2) Reisija on isik laevas, kes ei ole kantud laeva munsterrolli ning ei ole seotud töödega laeva pardal.

(3) Reisijaks ei loeta

1) isikut, kes on toimetatud laeva pardale pärast tema päästmist merel;

2) lootsi ja lootsiõpilast;

3) last vanuses alla ühe aasta.

(4) Reisijad kantakse reisijate nimekirja. Reisijate nimekirja koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Eestis registreeritud reisilaeval peab olema Veeteede Ameti poolt väljastatud reisijateveo tunnistus.

(2) Reisijateveo tunnistus on tõend selle kohta, et laeval iga-aastase ülevaatuse teinud Veeteede Amet on tunnistanud laeva kõlblikuks reisijateveoks.

(3) Reisilaeval, mille kohta on välja antud reisijateveo tunnistus, ei nõuta merekõlblikkuse tunnistust.

(4) Eesti sadamaid külastavatel välisriigi reisilaevadel peab olema meresõiduohutust tõendav tunnistus, milles on märgitud lubatud maksimaalne reisijate arv.

(5) Reisilaev ei tohi pardale võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo tunnistuses või välisriigi laevade puhul mõnes teises samaväärses dokumendis.

Veeteede Amet tunnistab reisijateveo tunnistuse kehtetuks käesoleva seaduse paragrahv 14 punktides 1-4 sätestatud tingimustel.

Erikonstruktsiooniga laevadele ja kiirlaevadele kehtestatakse täiendavad ohutusnõuded vahiteenistuse korra, navigatsioonivahendite kasutamise ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest tulenevate piirangute kohta. Täiendavad ohutusnõuded kehtestab teede- ja sideminister.

(1) Väikelaevade tootja või importija peab väikelaeva varustama passi või muu dokumendiga, kus lisaks väikelaeva põhiandmetele on märgitud ka väikelaeva sõidupiirkond, hüdrometeoroloogilistest tingimustest tulenevad piirangud, lubatud suurim inimeste arv pardal ning ehitusnormistik, mille alusel on väikelaev ehitatud. Väikelaev peab olema varustatud kasutamisjuhendiga.

(2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada väikelaevade kvaliteedinõuded ning piirata kvaliteedinõuetele mittevastavate väikelaevade turustamist Eestis.

(1) Väikelaeva kasutamisel üldkasutatavatel veeteedel, ranniku ja sadama lähistel tuleb järgida meresõidu reegleid. Teede- ja sideminister kehtestab väikelaevade kasutamise nõuded ja korra.

(2) Maavanemal on õigus kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul kehtestada väikelaevade kasutamise piiranguid.

(3) Enne väikelaeva kasutamist on selle juht kohustatud tutvuma tema poolt sõiduks valitud piirkonnas kehtestatud eeskirjade ja ilmateatega.

(1) Väikelaeva juht ei tohi olla noorem kui 15 aastat ning tal peavad olema vastava väikelaeva juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused.

(2) Teede- ja sideminister kehtestab meresõiduohutust tagavad, väikelaevade suurusest, võimsusest ja liigist tulenevad nõuded väikelaevajuhtide väljaõppele.

Veeteede Amet, või kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnik võib keelata väikelaeva kasutamise, kui see ei ole nõuetekohaselt mehitatud ja varustatud ning on avastatud puudusi, mis ei taga väikelaeva ohutust.

(1) Laeva peab lastima, lossima ja ballastima nii, et selle püstuvus ja ujuvus oleksid laevatunnistustes ja dokumentides märgitud nõuete piirides, tagamaks laeva, selle pardal olevate inimeste ja lasti ohutus.

(2) Eestis registreeritud laeval kogumahutavusega 20 või enam ühikut peab olema reederi esitatud ja Veeteede Ameti kinnitatud kirjalik informatsioon laeva püstuvuse kohta, millest koopia peab jääma Veeteede Ametile.

(3) Käesoleva seaduse paragrahv 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud informatsioon laeva püstuvuse kohta loetakse samaväärseks Veeteede Ameti kinnitatud informatsiooniga.

(4) Lasti paigutamine ja kinnitamine peab toimuma vastavalt reederi väljatöötatud ning Veeteede Ameti peadirektori kinnitatud juhendile.

(1) Laeva vabaparras on laeva parda osa, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkohal peateki ülemisest servast kuni veeliinini.

(2) Laevadele kehtestab minimaalse vabaparda Veeteede Amet.

(3) Käesoleva seaduse paragrahv 4 lõikes 3 nimetatud klassifikatsiooniühingu poolt minimaalse vabaparda kehtestamine Eesti Vabariigi riigilippu kandvatele laevadele loetakse samaväärseks Veeteede Ameti kehtestatuga.

(1) Laeval, millele kehtestatakse minimaalne vabaparras, tuleb mõlemale pardale kanda püsiv laadungimärk, mis näitab lubatud minimaalset vabaparrast.

(2) Keelatud on lastida laeva üle laadungimärgiga lubatud piiri.

(1) Laeva minimaalse vabaparda kehtestamisel väljastatakse laadungimärgi tunnistus.

(2) Kui välisriigi laeval on lubatud minimaalne vabaparras märgitud mingis teises dokumendis, siis tunnustatakse seda kui laadungimärgi tunnistust.

Veeteede Amet võib laadungimärgi tunnistuse kehtetuks tunnistada, kui laeva kere või seadmete osas on toimunud olulisi muudatusi.

(1) Pukseerimisel tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et kindlustada pukseeriva laeva ja väikelaeva ning pukseeritava laeva ja väikelaeva või muu pukseeritava ujuva objekti ohutus.

(2) Pukseerimise nõuded kehtestab teede- ja sideminister.

(1) Veetee märgistatakse ja kaardistatakse pärast seda, kui on teostatud veetee ja sellega piirneva veeala hüdrograafilised, hüdroloogilised ja muud uuringud.

(2) Navigatsioonimärgistuse tehnilised nõuded ja normid kehtestab teede- ja sideminister.

(3) Navigatsioonimärgistuse paigaldamist ja hooldamist korraldab üldkasutatavatel veeteedel Veeteede Amet, sadamaalal ja väljaspool sadamaala nende navigatsioonimärkide osas, mis teenindavad ainult ühte konkreetset sadamat, vastava sadama valdaja.

(4) Veeteede Amet korraldab navigatsioonialaste teatmeteoste ja merekaartide väljaandmist ning tagab nendes avaldatud andmete õigsuse.

(5) Veeteede Amet avaldab informatsiooni navigatsiooniliste muudatuste kohta Eesti vetes ning korraldab navigatsioonihoiatuste edastamist meresõitjatele.

(1) Ehitustegevust veeteedel ning navigatsioonimärkide vahetus läheduses ja mõjupiirkonnas piiratakse, kui see kahjustab meresõiduohutust.

(2) Ehitustegevuse korra veeteedel, navigatsioonimärkide vahetus läheduses ja mõjupiirkonnas ning hüdrograafiliste mõõdistustööde läbiviimise korra kehtestab teede- ja sideminister.

Veeliikluse eeskirja ja jäämurdetööde korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Ohutu meresõidu tagamiseks toimub sadamate lähistel ja akvatooriumil, samuti sadamate vahel laevade lootsimine.

(1) Eesti territoriaalmerd käsitletakse ühtse lootsimise piirkonnana.

(2) Teede- ja sideminister kehtestab lootsimise korra ja laevaliikluse piirkonna piirid, kus lootsimine on kohustuslik (edaspidi kohustusliku lootsimise piirkond), ning määrab erijuhud, mille puhul laev vabastatakse kohustuslikust lootsimisest.

(3) Lootsiteenuse osutaja kehtestab kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimise allpiirkonnad sissesõiduks erinevatesse sadamatesse.

(4) Nendes laevaliikluse piirkondades, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab seda vajalikuks.

(1) Lootsiteenust osutab valitsusasutuse hallatav riigiasutus või selleks riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse ( ; 73, õiend; ) alusel moodustatud äriühing.

(2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama valdaja.

(1) Loots on konkreetse laevaliikluse piirkonna olusid tundev kapteni nõuandja laeva navigeerimisel. Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige.

(2) Lootsiks võib olla Eesti kodanik, kellel on üle 500 kogumahutavusega laeva kapteni või üle 3000 kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidu diplom.

(3) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud lootsiteenuse osutaja teenistuses võib lootsina tegutseda 65-aastaseks saamiseni. Erandkorras võib tööandja pikendada lootsi töölepingut lootsi 68-aastaseks saamiseni, kui lootsil on kehtiv kutsetunnistus ning ta on läbinud kohustusliku meditsiinilise kontrolli ja tunnistatud kõlblikuks töötama lootsina.

(4) Lootsi kvalifikatsiooninõuded ja kutsetunnistuse vormi kehtestab teede- ja sideminister.

(5) Lootsi kutsetunnistuse väljastab Veeteede Amet.

(6) Lootsiteenust osutava valitsusasutuse hallatava riigiasutuse lootsi ametipalk on riigiteenistujate ühtse palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäära ja vastava koefitsiendi korrutis, kusjuures koefitsient ei või olla väiksem kui 0,6 ja suurem kui 1,5. Lootsi ametipalga koefitsiendi kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Lootsi poolt laeva kaptenile antud nõuanded on soovitusliku iseloomuga ja peavad olema antud õigeaegselt.

(2) Laeva kapten ja vahitüürimees peavad tegema koostööd lootsiga ja kontrollima laeva asukohta kõigi olemasolevate vahenditega.

(3) Kui laeva kapten lahkub navigatsioonisillalt, on ta kohustatud sellest teatama lootsile ning määrama isiku, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul.

(4) Kui laeval on mitu lootsi, siis üks neist on juhtloots, kes annab kaptenile informatsiooni ja nõuandeid. Laevale tulles peab juhtloots kaptenit sellest teavitama.

(5) Ühelgi isikul ei ole õigust sekkuda laeva kapteni ja lootsi koostöösse lootsimise ajal.

Kui halbade ilmastikutingimuste korral või mõnel muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, teostab loots laeva kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt, teiselt laevalt või kaldalt. Lootsitava laeva ja lootsi vahel peab olema kindlustatud kindel ja pidev raadioside.

(1) Laeva lootsimine lõpeb

1) laeva ankurdamisel või sildumisel või

2) laeva väljumisel kohustusliku lootsimise piirkonnast.

(2) Loots võib laevalt lahkuda enne laeva väljumist kohustusliku lootsimise piirkonnast, kui olud seda tingivad ja kapten sellega nõustub. Kapten juhindub sellisel juhul laeva navigeerimisel lootsi nõuannetest, mis edastatakse talle raadio teel.

(3) Kui laeva jõudmisel lootsimise lõpp-punkti ei ole lootsil võimalik temast mitteolenevatel põhjustel laevalt lahkuda või kapten palub tal jätkata lootsimist, tasub laevaomanik kulud, mis on seotud lootsi tagasijõudmisega tema asukohta.

(4) Pärast lootsimise lõpetamist märgib laeva kapten käesoleva seaduse §-s 49 nõutud lootsikviitungile

1) lootsimise lõpetamise aja ja koha;

2) lootsimisel läbitud meremiilid ja

3) märkused, mida laeva kapten peab vajalikuks.

(1) Loots on kohustatud oma nõuannetega abistama kaptenit laeva juhtimisel.

(2) Loots peab

1) laevale saabumisel esitama laeva kaptenile viimase nõudmisel lootsi kutsetunnistuse;

2) laevale saabudes tutvuma laeva kapteni täidetud laeva kontroll-lehega. Kui loots avastab laeva lootsimise ajal erinevusi laeva tegeliku seisukorra ja laeva kontroll-lehe sissekannete vahel, mis võivad kahjustada meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandjale, kes peab lootsi poolt avastatud puudustest viivitamatult teavitama Veeteede Ametit. Laeva kontroll-lehe vorminõuded kehtestab teede- ja sideminister;

3) enne laeva lootsimise alustamist esitama lootsimise kava ja informeerima laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest ning iseärasustest;

4) abistama laeva kaptenit oma nõuannetega laeva navigeerimisel ja manööverdamisel;

5) enne laeva sadamast väljumist kontrollima laevale antud väljumisloa olemasolu;

6) jälgima lootsimispiirkonnas mere- ja kaldamärkide seisukorda;

7) esimesel võimalusel teatama igast muutusest või takistusest lootsimispiirkonnas, mis võivad ohustada meresõitu, oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile;

8) esimesel võimalusel teatama oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsitava laevaga juhtunud õnnetusest või lootsitava laeva poolt teistele laevadele või sadama objektidele ja navigatsioonimärkidele tekitatud vigastustest;

9) informeerima oma tööandjat, Veeteede Ametit ja sadamakaptenit avastatud merereostusest.

(3) Vastutus lootsi tegevuse eest tekib juhul, kui tõestatakse, et tegemist oli lootsi tahtliku teoga või niisuguse eksliku nõuandega, mille järgimisel laeva kapten ei saanud ette näha avariid.

Lootsil on õigus

1) saada laeva lootsimiseks vajalikku informatsiooni laeva kaptenilt ja sadamakaptenilt;

2) kasutada laeva side- ja navigatsioonivahendeid;

3) kontrollida lootsikviitungi täitmise õigsust;

4) kaasa võtta lootsiõpilane, kellel on lootsiga võrdsed õigused, välja arvatud kaptenile informatsiooni ja nõuannete andmine;

5) toitlustamisele ja majutamisele laeval.

(1) Enne lootsimise alustamist või lootsimise ajal on lootsil õigus keelduda laeva lootsimisest, kui

1) laeva süvis, pikkus või laius on suuremad kui selles lootsimise allpiirkonnas on lubatud;

2) laeva kapten ei talita lootsi nõuannete järgi;

3) lootsimise alustamine või jätkamine seaks ohtu lootsitava laeva, laeval olevad inimesed ja materiaalsed väärtused, teised laevaliikluses osalejad või ümbruskonna turvalisuse.

(2) Kui laeva kapteni tegevus on antud lootsimise allpiirkonnas laevasõidueeskirjadega vastuolus, peab loots nõudma laevasõidueeskirjade rikkumise kohest lõpetamist. Keeldumise korral peab loots sellest koheselt teatama oma tööandjale ja sadamakaptenile.

(3) Loots juhib vajaduse korral kapteni tähelepanu laevasõidueeskirjade rikkumistele ning nõuab nende kõrvaldamist. Kui kapten lootsi põhjendatud nõudmisi ei täida, on lootsil õigus laeva edasisest lootsimisest keelduda, teatades sellest viivitamatult tööandjale. Loots peab hoiatama kaptenit vahetu navigatsioonilise ohu eest, vaatamata sellele, et ta on lootsimisest keeldunud.

(4) Lootsil ei ole õigust kapteni nõusolekuta laevalt lahkuda enne, kui laev on ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud, kohustusliku lootsimise piirkonnast väljunud või kui teda on asendanud teine loots.

(5) Lootsimisest keeldumisel peab loots sellest koheselt teatama tööandjale ja sadama kaptenile.

(6) Kui lootsimisest keeldumine toimub kohustusliku lootsimise piirkonnas, peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni.

(1) Lootsi viibimine laeval ei vabasta laeva kaptenit vastutusest laeva juhtimise eest.

(2) Laeva kapten, kes kasutab lootsi teenuseid, vastutab laeva juhtimise eest ka siis, kui tema nõusolekul annab loots laeva juhtimiseks vajaminevaid juhiseid otse täitjale.

(3) Laeva kapten on vastutav lootsile edastatava teabe eest laeva omaduste, iseärasuste ja muu kohta, mis on oluline laeva lootsimisel.

(4) Laeva kapten, kes kasutab lootsi teenuseid, on vastutav lootsi ja lootsiõpilase ohutuse eest nende laevale saabumisel, laeval viibimisel ja laevast lahkumisel.

(1) Laeva kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, et nõuanded ei vasta tegelikule olukorrale ja on ebakompetentsed või loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sellisel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale.

(2) Kui laeva kapten tellis lootsi laevale laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja loobus lootsi kasutamisest, on laeva agent või laevaomanik kohustatud tasuma lootsitasu kooskõlas kehtestatud tariifidega.

Loots on kohustatud laevale saabumisel esitama laeva kaptenile täitmiseks teede- ja sideministri kehtestatud vorminõuetele vastava lootsikviitungi, mille täidab ja kinnitab oma allkirjaga kapten.

Lootsimistasu suuruse kohustuslikus lootsimispiirkonnas ja soodustuste kohaldamise alused kehtestab teede- ja sideminister.

Kui hüdrometeoroloogilised olud ei võimalda lootsi laevale saata, edastatakse laeva kaptenile informatsioon laeva liikumise, navigatsiooniliste tingimuste ning liiklusolukorra kohta kaldaradarijaama operaatori kaudu.

(1) Käesoleva seaduse alusel teostavad riiklikku järelevalvet meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle Veeteede Amet ja teised seaduses sätestatud järelevalveasutused.

(2) Veeteede Ameti laevakontrolliinspektor teostab riiklikku laevakontrolli. Riikliku laevakontrolliinspektori kvalifikatsiooninõuded kinnitab teede- ja sideminister.

(3) Vabariigi Valitsus võib määrata Eesti välisesinduste kohustused, mis on seotud riikliku järelevalvega Eesti riigilippu kandvate laevade üle välismaal.

(1) Riikliku järelevalve eesmärk on

1) meresõiduohutuse tagamine;

2) merekeskkonna reostuse vältimine;

3) tööohutuse, töötervishoiu ja tervisekaitse nõuete järgimine.

(2) Riikliku järelevalve objekt on

1) laeva merekõlblikkus kere, mehhanismide, seadmete ja varustuse osas;

2) laeva nõuetekohane mehitatus;

3) laeva nõuetekohane lastimine;

4) laeva päästevahendite, tuletõrje- ja avariiseadmete vastavus nõuetele;

5) laeva vastavus töökaitse ja tervisekaitse nõuetele;

6) muude organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete vastavus kehtestatud nõuetele.

(1) Veeteede Ameti laevakontrolliinspektor võib keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi laeval sadamast väljuda järgmistel juhtudel

1) laev ei ole merekõlblik (siseveekogudel sõidukõlblik);

2) laev ei ole nõuetekohaselt mehitatud ja varustatud;

3) laev ei ole nõuetekohaselt lastitud või ballastitud;

4) laeval on lubatust rohkem reisijaid;

5) laeval on avastatud olulisi tööohutus- ja tervisekaitsealaseid puudusi;

6) laeva kohustuslikud tunnistused puuduvad või on aegunud;

7) tekilaadungi või viljalaadungiga laeval puudub püstuvusarvutus;

8) merepukseerimiseks puudub pukseerimisearvutus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse avastanud riiklik järelevalveasutus teeb Veeteede Ametile taotluse laev sadamas kinni pidada, informeerides sellest sadamakaptenit.

(3) Veeteede Ameti laevakontrolliinspektori otsus laeva sadamast väljumise keelamise kohta peab sisaldama kinnipidamise alust ja ettekirjutust selle kohta, mida on vaja teha puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Riiklikul järelevalveasutusel on õigus keelata laevaruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine, kui nende seisukord ohustab laevapere liikmete või reisijate elu või tervist.

(5) Veeteede Amet on kohustatud laevast, millel on keelatud merele minna, viivitamatult teatama piirivalvele, tollile, lootsiteenistusele ja sadama valdajale.

Puuduste esinemise korral, mis ei anna alust laeva sadamast väljumise keelamiseks, võib riikliku järelevalveasutuse vastutav töötaja või Veeteede Ameti laevakontrolliinspektor teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks, märkides aktis puuduste kõrvaldamise tähtajad.

Laeva juhtkonna liikme meresõidu diplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe ajutine äravõtmine laevasõitu oluliselt ohustava teo eest on võimalik teede- ja sideministri kehtestatud korras.

Laevaavarii on sündmus, mille tagajärjeks on

1) laeva või väikelaeva meresõiduomaduste kaotus või laevahukk;

2) vigastuse tekitamine oma laevale või väikelaevale, teisele laevale või väikelaevale, kaldaehitisele või meremärgile;

3) pukseeritava laeva või muu pukseeritava ujuvvahendi meresõiduomaduste kaotus;

4) laeva või väikelaeva poolt keskkonnareostuse tekitamine.

Laevaavarii juurdluse eesmärk on

1) laevaavarii asjaolude, põhjuste ja tagajärgede väljaselgitamine;

2) laevaavariis süüdiolevate isikute väljaselgitamine;

3) laevaavariisid vältivate meetmete väljatöötamine juurdluse käigus saadud kogemuste põhjal.

(1) Väga raske laevaavarii korral, millega kaasnesid inimohvrid või ulatuslik kahju merekeskkonnale või inimeste elule või tervisele, korraldab laevaavarii juurdlust Vabariigi Valitsuse nimetatud komisjon.

(2) Niisuguse laevaavarii juurdlust, millega ei kaasnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagajärgi, korraldab Veeteede Amet.

(3) Kergema laevaavarii korral võib Veeteede Ameti peadirektor reederi taotlusel volitada laevaavarii juurdluse korraldamise reederile, pannes talle juurdluskokkuvõtte esitamise kohustuse.

(1) Laevaavarii korral on kapten kohustatud avarii asjaoludest teatama reederile, kes sellest viivitamatult informeerib Veeteede Ametit ja vajaduse korral Päästeametit.

(2) Veeteede Amet on kohustatud informeerima Eesti territoriaal- ja sisemerel, laevatatavatel siseveekogudel ja sadamates olevaid laevu Eesti territoriaal- või sisemerel või laevatataval siseveekogul toimunud laevaavariist, kui see võib osutuda takistuseks laevaliiklusele.

(3) Kui laevaavarii leidis aset välisriigi territoriaal- või sisemerel, on kapten või reeder kohustatud avariist teatama Eesti Vabariigi konsulile või saatkonda selles välisriigis.

(1) Laevaavarii kohta koostatakse juurdluskokkuvõte.

(2) Laevaavarii juurdluskokkuvõte peab sisaldama

1) laevaavarii toimumise aega ja asjaolusid;

2) laevaavariile eelnenud reisi kulgu;

3) laevaavarii põhjuslikke seoseid;

4) asjaosaliste isikute tegevuse kirjeldust;

5) hinnangut selle kohta, kas laev (väikelaev) ja laevapere vastavad õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele;

6) laevaavarii tagajärgi ja liigitust;

7) laevaavarii põhjust.

Välisriigi laeva või väikelaevaga Eesti Vabariigi territoriaal- või sisemerel (siseveeteedel) või sadamas asetleidnud avarii juurdlust korraldatakse vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

Laevaavariide liigitamise, juurdluse ja arvelevõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud teede- ja sideminister.

Kuni paragrahvis 43 nimetatud seaduse jõustumiseni kehtivad käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud lootsiteenistuse õiguslikud alused ning lootsiteenuste osutamise senine kord.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.