Vedelkütuse erimärgistamise seadus

(1) Erimärgistamisele kuulub Eestisse imporditav ja Eestis toodetav kergekütteõli ning see osadiislikütusest, mis on ette nähtud kasutamiseks traktorites ja põllutöömasinates ning kutselisel kalapüügil vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule (edaspidi eriotstarbeline diislikütus).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kerget kütteõli on keelatud kasutada mootorikütusena sõiduautos ning reisijate- või kaubaveoks ettenähtud sõidukis (edaspidi sõiduk) liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459; 1999, 16, 272) mõistes, välja arvatud traktoris.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada ainult traktorites ja põllutöömasinates ning äriseadustikus (RT I 1995, 26 - 28, 355; 1998, 91 - 93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172) sätestatud korras registreeritud ettevõtjal kutselisel kalapüügil kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92) tähenduses. Kõigil muudel juhtudel on eriotstarbelise diislikütuse kasutamine keelatud.

(1) Erimärgistamine on kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse eristamine teistest vedelkütustest nendes selisaainete lisamise teel.

(2) Kergele kütteõlile ja eriotstarbelisele diislikütusele erimärgistamiseks lisatavate ainete loetelu ning kontsentratsiooni kerges kütteõlis ja diislikütuses kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

[Lõike 1 sõnastus kuni 30.06.2002]

(1) Eestisse on lubatud importida vabaks ringluseks tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 97, 859; 102, 907) mõistes sellist kerget kütteõli ja eriotstarbelist diislikütust, mis on käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud lisaainetega erimärgistatud enne selle kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse toimetamist Eesti tolliterritooriumile (edaspidi tolliterritoorium) või erimärgistatakse tolliterritooriumil.

[Lõike 1 sõnastus alates 1.07.2002]

(1) Eestisse on lubatud importida vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga tolliseadustiku mõistes sellist kerget kütteõli ja eriotstarbelist diislikütust, mis on käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud lisaainetega erimärgistatud enne selle kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse toimetamist Eesti tolliterritooriumile (edaspidi tolliterritoorium) või erimärgistatakse tolliterritooriumil.

(2) Enne kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse toimetamist tolliterritooriumile võib vabaks ringluseks ette nähtud kerget kütteõli ja eriotstarbelist diislikütust erimärgistada välisriigis. Välisriigis erimärgistatud kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistamise eest vastutab vastavalt kerge kütteõli või eriotstarbelise diislikütuse importija.

[Lõike 3 sõnastus kuni 30.06.2002]

(3) Tolliterritooriumile toimetatud vabaks ringluseks ette nähtud erimärgistamata kerge kütteõli ja eriotstarbeline diislikütus erimärgistatakse tolliterminalis või tollilaos. Kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistamise eest tolliterminalis või tollilaos vastutab vastavalt tolliterminali või tollilao pidaja.

[Lõike 3 sõnastus alates 1.07.2002]

(3) Tolliterritooriumile toimetatud vabasse ringlusse lubamiseks ettenähtud erimärgistamata kerge kütteõli ja eriotstarbeline diislikütus erimärgistatakse tolliterminalis või tollilaos. Kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistamise eest tolliterminalis või tollilaos vastutab vastavalt tolliterminali või tollilao pidaja.

(4) Eestis toodetav kerge kütteõli ja eriotstarbeline diislikütus erimärgistatakse tootmise kohas hiljemalt kütuse väljastamisel.

(5) Eestis toodetava kerge kütteõli erimärgistamise eest vastutab tootja.

(6) Kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistamise ning selle üle kontrolli teostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

[Lõike 1 sõnastus kuni 30.06.2002]

(1) Tolliamet kontrollib tollivormistuse käigus kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistatust ning teostab järelevalvet tolliterminalis või tollilaos toimuva erimärgistamise üle.

[Lõike 1 sõnastus alates 1.07.2002]

(1) Tolliamet kontrollib tolliformaalsuste käigus kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistatust ning teostab järelevalvet tolliterminalis või tollilaos toimuva erimärgistamise üle.

(2) Järelevalvet Eestis toodetava kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse erimärgistamise üle teostab Maksuamet.

(3) Politseiametnikul, abipolitseinikul, tolliametnikul ja maksuametnikul on õigus võtta sõiduki kütusesüsteemist, sealhulgas kütusepaagist (edaspidi kütusesüsteem), proove selles sõidukis mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlaks tegemiseks.

(4) Politseiamet ja Tolliamet edastavad Maksuametile iga kuu 15. kuupäevaks nende juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate nimed, kellele kuuluva sõiduki kütusesüsteemis eelmisel kuul avastati erimärgistatud kütus.

(5) Sõidukis mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Kui proovi võtmine sõiduki kütusesüsteemist osutub kohapeal võimatuks, on käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud isikutel õigus anda sõidukijuhile korraldus toimetada sõiduk lähimasse kohta, kus selle kütusesüsteemist on võimalik proove võtta.

(2) Kui sõiduki kütusesüsteemis avastatakse erimärgistatud kütus, on selle sõiduki juht kohustatud vahetama kütusesüsteemis oleva kütuse 24 tunni jooksul avastamise hetkest arvates. Erimärgistatud kütuse avastanud isik on kohustatud andma sõidukijuhile dokumendi, millele on märgitud kütusesüsteemis oleva erimärgistatud kütuse avastamise kuupäev ja kellaaeg.

(1) Välisriigis registreeritud sõiduki, mille kütusesüsteemis on avastatud erimärgistatud kütus, võib tolliterritooriumilt välja lubada pärast nimetatud rikkumisega seotud asjaolude selgitamist ja selle rikkumise eest määratud rahatrahvi maksmist.

(2) Kui välisriigis registreeritud sõiduki juht on lahkunud tolliterritooriumilt enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise eest temale määratud rahatrahvi maksmist, lubatakse tal pöörduda tolliterritooriumile vaid tingimusel, et see rahatrahv on makstud.

(1) Eriotstarbelise diislikütuse müügi korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

(2) Eriotstarbelise diislikütuse käibemaksuta müügihind on sama müüja poolt müüdava erimärgistamata diislikütuse käibemaksuta müügihinnast madalam vähemalt märgistamata ja eriotstarbelise diislikütuse kehtiva aktsiisimäära erinevuse võrra.

[Paragrahvi 7 sõnastus kuni 30.06.2002]

(1) Füüsiline isik vastutab käesoleva seaduse rikkumise eest haldusõiguserikkumiste seadustiku § 928 alusel.

(2) Juriidiline isik vastutab käesoleva seaduse rikkumise eest maksukorralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 12 alusel. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab käesoleva seaduse rikkumise eest maksukorralduse seaduse alusel selles juriidilisele isikule ettenähtud sanktsiooni piires.

(3) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja nimel või huvides, rikkus käesoleva seaduse nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust samaaegselt nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale selleks ettenähtud sanktsiooni piires.

[Paragrahvi 7 sõnastus alates 1.07.2002]

(1) Juriidilise isiku poolt erimärgistatud vedelkütuse käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud sõiduki mootorikütusena kasutamise eest määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.

(2) Juriidilise isiku poolt erimärgistatud vedelkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise või selle tulemusel saadud vedelkütuse hoidmise, ladustamise, võõrandamise, müügiks pakkumise või kasutamise eest määratakse rahatrahv kuni 1 000 000 krooni või rikkumise vahetuks objektiks olnud vedelkütuse väärtuse kuni kolmekordses ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja asja arutamise õigus on Tolliameti või Maksuameti peadirektoril, nende asetäitjatel, Maksuameti kohaliku asutuse direktoril või Tolliameti või Maksuameti peadirektori või Maksuameti kohaliku asutuse direktori poolt volitatud ametnikel.

(4) Menetlus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusrikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine, vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524, 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98; 21, 117; 29, 174, 175; 30, 176; 32, 189) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) ettenähtud korras.

(5) Kui füüsiline isik rikkus juriidilise isiku huvides käesoleva seaduse nõudeid, võib selles rikkumise asjas kohaldada karistust samaaegselt nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolevseadusjõustub 1998. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud paragrahv 8 lõike 4 punkt 2, mis jõustub 1999. aasta 1. jaanuaril.