Riikliku statistika seadus

Käesolev seadus kehtestab õiguslikud alused riiklike statistiliste vaatluste süsteemseks ja kavakindlaks korraldamiseks.

(1) Riiklik statistika on kokkuvõtlik ja üldistatud andmestik, mis saadakse riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel andmete kogumise ja süstemaatilise töötlemise tulemusena.

(2) Riiklik statistika kajastab Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonna seisundit ning selles toimuvaid muutusi.

(3) Riiklik statistika peab vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

(1) Riiklike statistiliste vaatluste korraldamine hõlmab andmete kogumiseks, kokkuvõtuks, töötlemiseks, avaldamiseks, analüüsiks ja säilitamiseks vajalikku tegevust.

(2) Vabariigi Valitsus kinnitab igaks aastaks riiklike statistiliste vaatluste loetelu vaatluste korraldajate kaupa, välja arvatud Eesti Panga poolt korraldatavate vaatluste kohta. Vajaduse korral loetelu ajakohastatakse.

(3) Riiklike statistiliste vaatluste loetelu alusel kinnitab rahandusminister ja Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 1994, 30, 463) paragrahv 2 lõikes 8 sätestatud ulatuses Eesti Panga president riiklike statistiliste aruannete vormid.

(4) Riiklike statistiliste vaatluste korraldamist finantseeritakse riigieelarvest ja muudest seadusega sätestatud allikatest.

(1) Riiklike statistiliste vaatluste korraldajad võivad olla selleks seadusega määratud riigiasutused ja Eesti Pank.

(2) Riiklike statistiliste vaatluste põhikorraldajad on Statistikaamet ja Eesti Panga seaduse paragrahv 2 lõikes 8 sätestatud ulatuses Eesti Pank. Riiklike statistiliste vaatluste põhikorraldajatel on õigus otse suhelda kõigi valitsusasutustega statistiliste vaatluste korraldamise küsimustes. Riiklike statistiliste vaatluste põhikorraldajad on statistiliste meetodite valimisel sõltumatud, kuid kooskõlastavad need omavahel.

(3) Riiklike statistiliste vaatluste korraldajad peavad enne andmete kogumise alustamist viima oma andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise meetodid vastavusse riiklike ja rahvusvaheliste standardite, klassifikaatorite ning statistiliste meetoditega. Vabariigi Valitsus kinnitab riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatavad klassifikaatorid.

(4) Riigiasutused kooskõlastavad andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise meetodid enne riiklike statistiliste vaatluste loetelus ettenähtud vaatluste alustamist Statistikaametiga. Statistikaametiga tuleb kooskõlastada ka kõik nendes meetodites hiljem tehtavad muudatused.

(1) Riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatakse eelkõige riiklikesse ja teistesse andmekogudesse kogutud andmeid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikute tegevuse käigus tekkinud või nende kogutud andmeid. Andmekogude volitatud töötlejad on kohustatud Statistikaametiga kooskõlastama andmekogude andmete struktuuri, definitsioonid ja kasutatavad klassifikaatorid.

(2) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja teatab andmeesitajale kogutavate andmete kasutamise eesmärgi, nende töötlemise, edastamise ja avaldamise põhimõtted ning esitamise tähtpäevad. Andmeesitajat teavitatakse ka vastutusest käesoleva seaduse paragrahvis 7 sätestatud nõuete rikkumise eest.

(3) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja teatab andmeesitajale andmete kogumisest või muudatustest andmete kogumisel kas hiljemalt üks kuu enne vastavate andmete kogumise algust või hiljemalt üks kuu enne andmete esitamise tähtpäeva.

(1) Andmeesitajateks käesoleva seaduse mõttes on Eestis registreeritud juriidilised isikud, välismaa äriühingute filiaalid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad ning kinnisvara, ehitisi või nende osi omavad füüsilised isikud.

(2) Andmeesitajal on õigus üks kord aastas tutvuda riikliku statistilise vaatluse korraldaja poolt tema kohta kogutud andmetega.

(1) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel on andmeesitajad kohustatud õigeaegselt esitama andmeid käesoleva seaduse paragrahv 3 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud ulatuses oma asukoha, alluvuse, majandusliku tegevuse ja seisundi, töö iseloomu, kasutada olevate ressursside, tegevusplaanide ja perspektiivide kohta. Andmete esitamise eest tasu ei maksta.

(2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel kohustatud esitama andmeid, mida nad on kogunud oma tegevuse käigus, välja arvatud andmed, mida neil seadusega on keelatud avaldada.

(3) Andmekogude pidajad on kohustatud riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel esitama käesoleva seaduse paragrahv 5 lõikes 1 nimetatud andmekogudesse kogutud andmeid.

(4) Füüsiline isik esitab andmeid enda kohta vabatahtlikkuse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(5) Juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel kohustatud teatama, mille kohta nad andmeid koguvad.

(6) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja võib erandina vabastada andmeesitaja tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusest kas osaliselt või täielikult, kui andmete esitamine on raskendatud või võimatu.

(1) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja on kohustatud tagama kogutud andmete kaitse.

(2) Riikliku statistilise vaatlusega kogutud andmeid võib kasutada ainult statistilisel otstarbel.

(3) Riikliku statistilise vaatlusega kogutud andmeid ei tohi kasutada kontrolli, maksustamise ega ühelgi teisel mittestatistilisel otstarbel.

(4)

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1-3 ei kohaldata andmete suhtes, mis vastavalt seadustele on avalikud.

(6) Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Kogutud andmeid võib riikliku statistilise vaatluse korraldaja edastada ja avaldada ainult sellisel kujul, mis välistab andmeesitaja otsese või kaudse identifitseerimise võimaluse. Et otsustada, kas andmeesitaja on identifitseeritav, võetakse arvesse kõik vahendid, mida kolmas isik võib põhjendatult kasutada nimetatud andmeesitaja identifitseerimiseks.

(2) Andmeesitaja identifitseerimist võimaldavaid andmeid võib riikliku statistilise vaatluse korraldaja erandkorras edastada ja avaldada ainult andmeesitaja kirjalikul nõusolekul. Andmeesitaja identifitseerimist võimaldavaid andmeid võib Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras edastada teadusuuringuteks ka andmeesitaja nõusolekuta.

(3) Töötluses olevaid andmeid ei tohi riikliku statistilise vaatluse korraldaja edastada ega avaldada.

(4)

(5) Andmed loetakse avaldatuks hetkest, millal riikliku statistilise vaatluse korraldaja need üldiseks kasutamiseks kättesaadavaks teeb.

(1) Käesoleva seaduse paragrahvis 7 sätestatud nõuete rikkumise eest füüsilise isiku poolt sätestatakse vastutus haldusõiguse rikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78,1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6, 30; 16, 259; 28, 423; 30, 472).

(2) Juriidilise isiku poolt

1) riikliku statistilise vaatlusega kogutavate andmete hilinemisega esitamise eest - määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni;

2) riikliku statistilise vaatlusega kogutavate andmete esitamata jätmise või teadlikult moonutatult esitamise eest - määratakse rahatrahv kuni 40 000 krooni.

(3) Juriidilise isiku poolt käesoleva seaduse paragrahvis 7 sätestatud nõuete rikkumise korral on haldusõiguse rikkumise protokolli koostamis eõigus Statistikaameti peadirektori ja Eesti Panga presidendi poolt selleks volitatud isikutel.

(4) Juriidilise isiku poolt käesoleva seaduse paragrahvis 7 sätestatud nõuete rikkumise korral on asja arutamise ja karistuse määramise õigus halduskohtul.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ette nähtud sanktsioone rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus toodud menetluskorda järgides.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]