Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus

Käesolev seadus sätestab töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise korra ja tingimused.

Individuaalne töövaidlus on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel.

(1) Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kasutades töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust.

(2) Lahkarvamuste lahendamiseks võib tööandja moodustada, kooskõlastatult töötajate usaldusisiku, töötajate ühingu või liidu juhtorganiga, lepituskomisjoni, mille koosseis, pädevus ja töökord määratakse tööandja ja töötajate usaldusisiku, ühingu või liidu juhtorgani omavahelisel kokkuleppel.

(3) Lahkarvamuse kokkuleppe teel lahendamise taotlemine ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse.

(4) Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, taotlemata töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik lahendada kokkuleppe teel.

(1) Individuaalseid töövaidlusi lahendavad

1) töövaidluskomisjon;

2) kohus.

(2) Töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud.

(3) Kui kohtule on esitatud avaldus töövaidluses, mille lahendamiseks töötaja või tööandja on samaaegselt pöördunud töövaidluskomisjoni, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata.

(4) Individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtupidamise seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(5) Kohus on kohustatud töövaidluse lahendama hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates hagiavalduse kohtusse esitamise päevale järgnevast päevast.

Seaduse, haldusakti, tööandja kehtestatud eeskirja, kollektiiv- või töölepingu vastuolu korral Eestile kohustusliku välislepinguga, mis näeb ette välislepingu kohaldamise, sõltumata Eesti õigusakti vastuvõtmisest, juhindub töövaidlusorgan töövaidluse lahendamisel välislepingust.

(1) Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul.

(2) Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu.

(3) Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.

(1) Nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest.

(2) Aastates, kuudes või nädalates arvutatavad tähtajad töösuhetes lõpevad viimase aasta, kuu või nädala vastaval päeval. Kui tähtaeg on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, lõpeb tähtaeg ajavahemiku viimasel päeval. Kui tähtaeg on määratud teatud kuupäevaga või sündmuse toimumisega, lõpeb tähtaeg sellel kuupäeval või sündmuse toimumise päeval.

(3) Kui tähtaja viimane päev satub puhkepäevale või riigipühale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale või riigipühale järgneval esimesel tööpäeval.

(1) Töösuhetest tulenevate õiguste kaitseks töövaidlusorganisse pöördumisel ei kohaldata aegumist.

(2) Töövaidlusorgan kohaldab aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust.

(3) Töövaidlusorgan ei kohalda aegumist tööandjalt tööraamatu kättesaamise nõudele.

(4) Töövaidlusorgan ei kohalda aegumist, kui nõude esitaja tõendab, et pöördumine töövaidlusorganisse õigeaegselt ei olnud võimalik.

(1) Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba.

(2) Kohtusse esitatud hagiavaldus lõivustatakse riigilõivuseaduses (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540) ja tsiviilkohtupidamise seadustikus ettenähtud korras.

(1) Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kes juhindub Eestile kohustuslikest välislepingutest, seadustest, haldusaktidest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, samuti kollektiiv- ja töölepingutest.

(2) Töövaidluskomisjon on pädev vaidlust lahendama, kui komisjoni töös osaleb komisjoni juhataja ja vähemalt üks töötajate ning üks tööandjate esindaja. Töövaidluskomisjoni juhataja kutsub töötajate ja tööandjate esindajaid komisjoni tööst osa võtma võrdsel arvul.

(1) Töövaidluskomisjonid moodustatakse Tööinspektsiooni kohalike tööinspektsioonide juures.

(2) Töövaidluskomisjoni koosseisu kuuluvad töövaidluskomisjoni juhataja, töötajate ja tööandjate esindajad.

(3) Sotsiaalminister määrab töövaidluskomisjoni juhataja ametisse ja vabastab ametist Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul. Töövaidluskomisjoni juhatajaks määratakse isik, kel on kõrgem juriidiline haridus.

(4) Töövaidluskomisjoni juhataja on Tööinspektsiooni kohaliku tööinspektsiooni töötaja, kuid tal on keelatud teostada järelevalvet tööõigusaktide täitmise üle.

(5) Töötajate ameti- ja kutseliitude ühenduste (keskliitude) ja tööandjate keskliitude juhtorganid esitavad Tööinspektsioonile töövaidluskomisjoni koosseisu töötajate ja tööandjate esindajad Tööinspektsiooni poolt määratud arvul.

(6) Töövaidluskomisjoni moodustamise ning töö kord määratakse põhimäärusega, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

(1) Töövaidluskomisjoni töötingimused (ruumid, tehniline teenindamine) tagab Tööinspektsioon.

(2) Töövaidluskomisjoni halduskulud ja töövaidluste lahendamisega seotud kulud (sh. käesoleva seaduse paragrahv 13 lõikes 2 ettenähtud kulud) kaetakse riigieelarvest Tööinspektsioonile selleks eraldatud raha arvel.

(1) Töötajate ja tööandjate esindajad vabastatakse tööülesannete täitmisest ajaks, mil nad osalevad töövaidluskomisjoni töös. Selleks ajaks nende tööleping peatub.

(2) Töövaidluskomisjoni töös osalemise aja eest maksab töötajate ja tööandjate esindajatele nende keskmise palga ja hüvitab lähetuskulud Tööinspektsioon.

(1) Töövaidlus lahendatakse töövaidluskomisjonis töötaja kirjaliku avalduse alusel, seaduses sätestatud juhtudel tööandja kirjaliku avalduse alusel.

(2) Töövaidluskomisjoni võib pöörduda ka töötajaid töövaidluses esindav ühing, seaduses sätestatud juhtudel tööandjat esindav ühing. Ühingut esindav isik esitab töövaidluskomisjonile oma esindamise õiguse kohta volikirja, mis antakse välja põhikirjaga volitatud isiku allkirja ja ühingu pitseriga.

(3) Avalduses näidatakse, mida avaldaja teiselt poolelt nõuab ja millega ta oma nõuet põhjendab. Avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid.

(4) Avaldajal on õigus taotleda, et töövaidluskomisjon nõuaks teiselt poolelt dokumentaalsete tõendite esitamist, samuti tunnistajate ärakuulamist.

(5) Töövaidluskomisjoni saabunud avaldus registreeritakse.

Töövaidluskomisjon keeldub avalduse vastuvõtmisest või lõpetab asja menetluse, kui see nõue on juba lahendatud töövaidluskomisjonis või kohtus või kui selle lahendamine ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse. Töövaidluskomisjon keeldub avalduse vastuvõtmisest või lõpetab asja menetluse ka siis, kui see nõue on esitatud lahendamiseks kohtule.

(1) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus tuleb töövaidluskomisjonis läbi vaadata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisele järgnevast päevast.

(2) Asja arutamise edasilükkamise korral määrab töövaidluskomisjoni juhataja uue tähtaja asja arutamiseks, kuid see peab toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates eelmise istungi toimumise päevast.

(3) Avaldaja põhjendatud taotlusel võivad käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tähtajad olla pikemad.

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud ning tal on õigus neid kontrollida tööandja juures.

(2) Komisjoni juhataja määrab komisjoni istungi toimumise aja ning koha ja korraldab kutsete saatmise vaidlevatele pooltele ning tunnistajatele.

(3) Komisjoni istung peetakse üldjuhul töövaidluskomisjoni asukohas, poolte nõusolekul võib see toimuda tööandja asukohas.

(1) Töövaidlus vaadatakse läbi ja lahendatakse töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul.

(2) Kui töötaja või tööandja ei ilmu komisjoni istungile mõjuval põhjusel, siis lükatakse vaidluse lahendamine edasi.

(3) Istungile ilmumist takistavatest asjaoludest on pooled kohustatud teatama komisjonile enne istungi algust ja tõendama ilmumise takistatust.

(4) Kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta, võib töövaidluskomisjon teha otsuse ilma tema kohalolekuta.

(5) Töövaidluse läbivaatamise takistamise, samuti selleks vajalike dokumentide ja andmete esitamisest keeldumise või esitamata jätmise eest võib komisjoni juhataja määrata pooltele rahatrahvi kuni 100 päevapalga ulatuses.

(1) Komisjoni juhataja teeb istungi alguses teatavaks läbivaatamisele tuleva avalduse sisu ja komisjoni koosseisu.

(2) Töötajal ja tööandjal või nende esindajal on õigus esitada taandust komisjoniliikmete vastu. Taandust peab põhjendama. Komisjoniliikmed kuuluvad taandamisele, kui on alust arvata, et nad on isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest, või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses. Taandust ei saa põhjendada sellega, et komisjoni töös osaleb vastaspoole (töötajate või tööandjate liidu) esindaja.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja taandamise otsustavad teised komisjoni liikmed. Kui kas või üks komisjoni liige on juhataja taandamise poolt, siis taandus rahuldatakse. Sel juhul saadetakse avaldus lahendamiseks teise tööinspektsiooni juures asuvasse töövaidluskomisjoni või kutsutakse teise piirkonna töövaidluskomisjoni juhataja vaidlust lahendama.

(4) Töötajaid ja tööandjaid esindavate komisjoniliikmete taandamise otsustab komisjoni juhataja. Taanduse rahuldamisel lükatakse asja arutamine edasi ja komisjoni tööst kutsutakse osa võtma teine isik, kelle on esitanud vastav ühing või liit.

(1) Töövaidluskomisjoni istungit juhatab töövaidluskomisjoni juhataja. Ta selgitab istungil poolte vaidluse olemust ja vastavaid õigusnorme.

(2) Avaldaja esitab oma nõuded ja nende põhjendused. Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil täiendada ja esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Täiendavad nõuded esitatakse kirjalikult.

(3) Isik, kelle vastu nõuded on esitatud, kas tunnistab neid või vaidleb nendele vastu. Tal on õigus esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid.

(4) Istungil toimub asjaosaliste selgituste ja tunnistajate ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ning nende hindamine.

(5) Istung lõpeb vaidlevate poolte lõppseisukohtade ärakuulamisega. Seejärel läheb komisjon nõu pidama.

Töövaidluskomisjoni istungit protokollitakse.

(1) Töövaidluskomisjon teeb otsuse asja arutamise päeval. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoniliikmed.

(2) Töövaidluskomisjoni otsus peab põhinema seadusel ja olema põhjendatud. Komisjonil on õigus täpsustada nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks.

(3) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele.

(4) Otsus koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist.

(1) Komisjon teeb vaidlevatele pooltele otsuse teatavaks istungi toimumise päeval.

(2) Kui otsuse vormistamine nõuab enam aega, teatab komisjon istungi toimumise päeval pooltele otsuse resolutsiooni.

(3) Otsuse ärakiri antakse pooltele viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse resolutsiooni teatavakstegemise päevast või saadetakse pooltele sama tähtaja jooksul posti teel.

(1) Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

(2) Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale.

(1) Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maa- või linnakohtusse.

(2) Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

(1) Töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist, välja arvatud viivitamatu täitmine (käesoleva seaduse paragrahv 27).

(2) Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras.

(1) Viivitamatult täidetakse otsused

1) palga väljamaksmiseks, kuid mitte rohkem kui kahe kuu eest;

2) tööle ennistamiseks, kui tööleping töötajaga oli lõpetatud ebaseaduslikult või kui ta oli ebaseaduslikult üle viidud teisele tööle.

(2) Otsuse viivitamatu täitmise nõue peab kajastuma otsuses.

(3) Kui tööandja ei täida tööle ennistamise kohta tehtud otsust, siis toimub töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmine kohtu vahendusel kohtuotsuse täitmise korras (käesoleva seaduse paragrahv 32 lõige 3 ja 4).

(1) Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

(2) Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine tööinspektori nõusolekuta, kui see on seaduse järgi töölepingu lõpetamise eeltingimus.

(3) Kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud (rasedus jms.), on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata.

(1) Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel on töötajal õigus nõuda endist tööd või ametikohta. Sel juhul teeb töövaidlusorgan otsuse töötaja ennistamiseks endisele tööle või ametikohale.

(2) Kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis peab töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel lugema töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töövaidlusorgani otsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui töötaja oli pärast töölepingu lõpetamist asunud tööle teise tööandja juurde, loeb töövaidlusorgan töötaja omal algatusel lahkunuks töötaja teise tööandja juurde tööle asumisele eelnevast päevast.

(3) Töövaidlusorgani õigus lugeda töötaja töölt omal algatusel lahkunuks tuleneb töötaja soovimatusest jätkata tööd selle tööandja juures, mistõttu vastava otsuse tegemine ei ole piiratud töötaja konkreetse taotlusega töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu suhtes.

(4) Töövaidlusorgan võib muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut, kui töötaja ei vaidlusta töölepingu lõpetamist, kuid töölepingu lõpetamise aluse formuleering ei vasta seaduses sätestatud formuleeringule.

(5) Kui töötaja ei vaidlusta töölepingu lõpetamist, kuid nõuab, et tööleping loetakse lõppenuks alusel, milleks initsiatiiv peab lähtuma tööandjalt, võib töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise alust muuta juhul, kui tööandja oli sel alusel töölepingu lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatanud ning töötaja polnud andnud kirjalikku nõusolekut töötamise jätkamiseks. Neil juhtudel on töölepingu lõpetamise aluse muutmine võimalik ka tööandja nõusolekul.

(6) Töötajal on õigus nõuda töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmist, kui tööleping lõpetati enne etteteatamistähtaja möödumist ja puudus poolte kokkulepe töölepingu lõpetamise tähtaja kohta.

(1) Töötaja tööle ennistamisel mõistab töövaidlusorgan töötajale välja keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest, välja arvatud seaduses ettenähtud erijuhtudel.

(2) Kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte.

(3) Keskmine palk arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kuid see peab võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel, ning ei või olla väiksem kehtivast palga alammäärast.

(1) Töölepingu muutmine on ebaseaduslik, kui töötaja viiakse üle teisele tööle tema nõusolekuta või kui tööandja muudab oma faktiliste tegude või kirjaliku dokumendiga ühepoolselt töölepingu tingimusi, sealjuures kokkulepitud tingimusi välja jättes või uusi kehtestades, välja arvatud seaduses ettenähtud erandjuhtudel. Ebaseaduslik on ka töötaja ajutine üleviimine teisele tööle selleks kehtestatud tingimusi järgimata.

(2) Ebaseaduslik on töölt kõrvaldamine seaduses ettenähtud aluseta.

(3) Ebaseaduslikult teisele tööle üleviimisel, töölepingu tingimuste muutmisel või töölt kõrvaldamisel on töötajal õigus nõuda tööle ennistamist, kokkulepitud töötingimuste taastamist, töölepingu tingimuste ebaseaduslikuks tunnistamist ning selle tulemusena saamata jäänud palka või palgavahe hüvitamist.

(1) Töövaidlusorgani otsus töötaja tööle ennistamiseks ja töötaja palvel keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest kahe kuu ulatuses kuulub viivitamatult täitmisele ning otsuse täitmist ei ole õigus peatada.

(2) Tööle ennistamise otsus on tööandja poolt täidetud, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistusi tööle ilmunud töötajale endise (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Töölepingu lõpetamisel töölepingu seaduse paragrahv 86 punktides 6-8 ettenähtud juhtudel on tööandja kohustatud tunnistama kehtetuks ka dokumendi, mille ta koostas vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228) paragrahvile 11.

(3) Kui tööandja ei luba töövaidlusorgani otsuse järgi tööle ennistatud töötajat otsuses märgitud tööle, on töötajal õigus esitada täitmisele kuuluv otsus sundtäitmiseks täitevbüroole, kes on kohustatud selle täitma viivitamatult. Sõltumata täitevbüroo poole pöördumisest, on töötajal õigus pöörduda kohtusse keskmise palga väljamõistmiseks kohtuotsuse täitmisega viivitatud aja eest (tsiviilkohtupidamise seadustiku paragrahv 240). Kui tööandja ei täida töövaidluskomisjoni otsust tööle ennistamiseks, on töötajal õigus sellest tuleneva kahju hüvitamisele iseseisva nõude esitamisega üldises korras.

(4) Kui tööandja ei ole täitnud tööle ennistamise otsust käesoleva paragrahvi 2. lõikes kirjeldatud viisil, koostab täitur selle kohta akti ja saadab kohtule. Kohus määrab tööandjale täitemenetluse seadustiku paragrahvis 66 ettenähtud trahvi nii töövaidluskomisjoni kui kohtuotsuse täitmisega viivitamise eest.

(5) Töötaja on kohustatud viivitamatult täitma otsuse tema tööle ennistamise kohta. Töötaja poolt talle teatavaks tehtud otsuse süüline täitmata jätmine on töökohustuste rikkumine sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

(1) Tööle ennistamise otsuse hilisema tühistamise ja hagi rahuldamata jätmise korral on tööandjal õigus tööleping lõpetada samal alusel, kusjuures vallandamiskuupäevaks loetakse töötaja viimane tööloleku päev selle tööandja juures. Töötatud aeg arvatakse pidevasse tööstaazhi selle tööandja juures. Töölepingu lõpetamine peab toimuma kahe nädala jooksul hagi rahuldamata jätmise otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, kusjuures see ei kuulu hagi korras töövaidluskomisjonis ega kohtus läbivaatamisele ja avaldus tagastatakse tsiviilkohtupidamise seadustiku paragrahv 148 lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Töövaidlusorgani otsuse tagasitäitmisel ei kuulu töötajalt tagasinõudmisele temale välja mõistetud keskmine palk otsuse täitmisega viivitatud aja eest. Otsuse täitmisest keeldumise eest määratud trahvid ei kuulu tagasitäitmisele, välja arvatud juhul, kui trahvi määramine on ettenähtud korras tunnistatud ebaseaduslikuks selle määramisest alates.

(3) Tagasitäitmisega seonduvates muudes küsimustes tuleb juhinduda tsiviilkohtupidamise seadustiku paragrahvidest 358, 359 ja 360.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. septembril.