Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 83, 2148

Tuginedes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521) §-le 31, Viljandi Linnavolikogu 25. mai 2001. a määrusele nr 79 «Munitsipaalkoolide arengukavade kinnitamise kord», Viljandi linna põhimääruse (KO 2000, 13, 249; 2002, 8, 172) §-le 41, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) §-le 61 ja Viljandi Linnavolikogu 30. juuni 2000. a määrusele nr 37 «Viljandi linna arengukava aastateks 2000–2007 kehtestamine» ning vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a korraldusega nr 770 moodustatud Viljandi Linnavalitsuse alatise komisjoni ettepanekule, Viljandi Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi arengukava aastateks 2001–2004 (lisatud). 2. Määrus jõustub 30. mail 2002. a. Linnapea Peep ARU Linnasekretär Madis TIMPSON Kinnitatud Viljandi Linnavalitsuse 27. mai 2002. a määrusega nr 16 VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2001–2004 MISSIOON Kool on ehitatud 1965. a internaatkooliks 1040 õpilasele. Alates 1973. a töötab õppeasutus üldharidusliku keskkoolina, Viljandi Paalalinna Gümnaasiumiks nimetati see ümber 28. juunil 1995. a. VPG on Viljandi linna munitsipaalkool ning teenindab põhiliselt Paalalinna elamurajooni lapsi. Käesoleval hetkel on siin 1131 õpilast, 42 klassikomplekti ja töötab 72 pedagoogi. 1973. a avati vene keele ja kirjanduse süvaõppega klass keskkooli osas, 1975. a muusikaklass alates 1. klassist. 1991. a hakati alates 2. klassist süvendatult õpetama saksa keelt. 1980. aastast töötavad klassid kerge arengupeetusega õpilastele. Koolimaja asub kahes ühendatud hoones. Maa-ala üldpindala on 34 500 m 2. Hoone on Paalalinna elamurajooni tsentraalküttel ja ühendatud linnajao tsentraalsesse puhta ja musta vee süsteemi. Koolil on 330-meetrise jooksuringiga staadion. Õpperuumidena on kasutusel 53 klassiruumi üldpinnaga 2636 m2, keskmise põrandapinnaga 50 m2. Õpilaste kasutuses on raamatukogu-lugemissaal, spordisaalid, söökla ja kaks puhvetit, hambaravi- ja arstikabinet ning psühholoogiline ja logopeediline teenindamine. Tänaseks on korda tehtud katus, välja ehitatud kaks lugemissaali, kaks arvutiklassi 28 arvutiga (võrguühendusega) ning kümne arvutitöökohta pedagoogidele (enamus Interneti püsiühendusega), algklasside maja valgustus, tualettruumid, üks trepikoda, kahe korruse garderoobid, suure maja aula, garderoob, ühe püstiku tualettruumid. Amortiseerunud on suure maja klasside valgustus ning mustaveetorustik. Renoveerimist vajab enamik õpperuume, köögiblokk, võimla, staadion. Raha napib õppevahendite ja õpikute muretsemiseks. Kool on välja ehitanud kaks lugemissaali, kuid teatmeteoste, aime- ja ilukirjanduse kindlustatus on raha vähesuse tõttu puudulik. Viljandi Paalalinna Gümnaasium töötab selle nimel, et meie kooli lõpetajad saaksid head teadmised, oskuse toime tulla keerulistes situatsioonides, õiged elupõhimõtted ja soovi pidevaks enesetäiendamiseks. SWOT Tugevused: Nõrkused: – hea koolisisene mikrokliima – püsiv ja tugev kaader – hea õpetamise tase ja õpitulemused – koolis aktsepteeritud ÕOV tegevus – tasandusklasside olemasolu – süvaklasside olemasolu (muusika, saksa keel) – majandustegevus – huvitegevus – aktiivne ELO tegevus – õpilaste ülekoormus – õppevahendite ja õpikute vähesus – koolipoolne vähene koostöö lastevanematega – lastevanemate vähene koostööhuvi kooliga – rahanappus õppetööks vajalike tingimuste loomisel – psühholoogi töö puudulikkus – kasvatusraskustega õpilaste olemasolu klassides – nõrk gümnaasiumikontingent Võimalused: Ohud: – õpikeskkonna kaasajastamine – õppekava korrigeerimine – tihedam side lastevanematega – enesetäiendamise ja täiendusõppe võimalus – ainetevaheline koostöö – tugisüsteemide parem kasutamine (logop., psühhol.) – õpilaste arvu vähenemine – õpetajate kaadri vananemine – narkomaania levik – kooli õpitulemuste langus seoses nõrkade õpilaste vastuvõtmisega gümnaasiumi – õpimotivatsiooni langus – õpilaste vaimse potentsiaali langus HETKESEISU ANALÜÜS Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis õpivad lapsed 1.–12. klassini. 2001/2002. õa on koolis 42 klassikomplekti 1129 õpilase ja 70 õpetajaga. Koolis on õppimist-õpetamist soodustav mikrokliima. Õhkkond on üksteist igati toetav ja sõbralik. Kõigil on võimalik koolielu puudutavates küsimustes oma arvamust avaldada ja sellega ka arvestatakse. Kuni 1998. aastani oli VPG õpilaste arv stabiilselt tuhande piires. Alates 1998/99. õppeaastast on õpilaste arv olnud üle 1120. Kuna 2000. aastast vähenes Viljandi linnas koolitulevate laste arv, avati esimesi klasse kaks komplekti varasema kolme asemel. Õpilaste koguarvu suurenemise põhjuseks koolis on peamiselt Viljandi lähiümbruses elavate laste õppima asumine linnakooli. Kolmekomplektiliste esimeste klasside korral oli üks muusika, teine saksa keele süvaõppega ning kolmas klass tavaõppe suunaga. 2000. aastast rakendunud kahe paralleelklassi korral on mõlemas esimeses klassis üks pool tavaõppe ning teine süvaõppe suunaga. Muusika süvaõpe algab 1. klassist, saksa keele süvaõpe 2. klassist. Algklasside osa vähenemine on võimaldanud suurendada gümnaasiumiosa. Kahel viimasel õppeaastal on vastu võetud kolm 10. klassi. Klassikomplektide avamisel on silmas peetud, et kool töötaks ühes vahetuses. Gümnaasiumis on õpilastel võimalik valida humanitaar-, reaal- ja üldsuuna vahel. Alates 2000/2001. õa on saksa keele süvaõpe ka gümnaasiumis. Koolis töötavad õpiraskustega lastele tasandusklassid, mis teenindavad kõiki maakonna koole. Probleem on õpilaste väljalangevus, mille põhjusteks on: – 10. klassi on võetud ka nõrgemate võimetega õpilasi lootuses, et õpilane suudab toime tulla; – teistest koolidest tulnud õpilaste põhikooli lõputunnistused ei kajasta tegelikke teadmisi; – pearaha süsteem mõjutab suuremate klasside avamist; – ebapiisav koostöö kooli ja lastevanemate vahel; – kodu vähene huvi koolis toimuva ning lapse edasijõudmise vastu; – erivajadustega laste hilinenud suunamine sobivatesse õpitingimustesse; – probleemsed ja ülekasvanud õpilased põhikoolis. Koolist saadava hariduse tasemega võib rahule jääda, mida näitavad põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite, riigieksamite ja õppeedukuse tulemused aastate lõikes. Riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite tulemused on head (enamik eksameid üle vabariigi keskmise). Ohu märk on riigieksamite kaalutud keskmise langus, mille põhjused on: 1) õpilase võimalus kooli lõpetada, kui valib kõik riigieksamid ja saab nende eest minimaalse punktide arvu, 2) riigieksameid sooritavad lõpetajad, kes gümnaasiumi tegelikult ei lõpeta. Hästi on esinenud meie kooli õpilased maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel ja konkurssidel. Kõrgkoolis edasiõppimise protsendiga võib rahule jääda. Veelgi olulisem on see, et lõpetajad jätkavad oma haridusteed või siirduvad kohustuslikku ajateenistusesse. Koolis on aktiivne õpilasomavalitsuse tegevus, mis rikastab koolielu ning aitab kaasa läbilöögi- ja organiseerimisvõime arengule. Tunniväliseks tegevuseks pakuvad võimalusi koorid, spordi- ja huvialaringid. Eelarvelised vahendid selleks on napid ega võimalda huvitegevuse arengut. Õpetajate kaader on püsiv, töökas ja üksteist toetav. Valdav enamus õpetajaid on kõrgharidusega, üks keskharidusega õpetaja õpib edukalt kõrgkoolis. Rõhuv enamus omab üle 15-aastast pedagoogilist staaži, enamik õpetajaid on vanuses 30–55 aastat. Vähe on meesõpetajaid. Noorte õpetajate koolitulek on probleemiks kogu haridussüsteemis, kuna õpetaja palk on madal ja elukutse tänases Eestis väheprestiižne, töö aga pingeline. Õpetajate võimalused osa võtta täienduskoolitusest on head. Enamik algklasside õpetajaid on osalenud parandusõppe õpetajate kursustel ja saanud vastava kvalifikatsiooni. 50 õpetajat on läbinud arvuti algkursuse. Ainealasest täienduskoolitusest on osa võtnud regulaarselt kõik õpetajad. Kooli direktor ja direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal on täitnud koolijuhtide 240-tunnise täiendusõppekava kursuse. Käesoleval ajal õpib edasi kuus õpetajat, kaks neist omandavad magistrikraadi, ühel õpetajal on magistrikraad. Edaspidi on vaja välja töötada täienduskoolituse süsteem, mis tagaks õppe-kasvatustöö kvaliteedieesmärkide saavutamise. Viljandi Paalalinna Gümnaasium töötab Viljandi Linnavalitsuse poolt kinnitatud põhimääruse ja igal aastal koostatud üldtööplaani alusel. Koolil on välja töötatud töökord, kodukord, ametijuhendid. Järgmisest õppeaastast on vaja luua direktori asetäitja ametikoht arenduse ja personalikoolituse alal, kelle otsene ülesanne oleks koos arendusmeeskonna, juhtkonna, õpetajate ja õpilastega ellu viia kooli arengukava. Läbimõtlemist ja konkretiseerimist vajab kooli sisehindamise süsteem ning kooli edasist arengut silmas pidades on vajalik läbi viia kooli auditeerimine. Kool töötab oma õppekava alusel, mis juhindub põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast. Tänased õppesuunad kujunesid välja aastate jooksul. Tunnijaotusplaanid on koostatud arvestades haru eripära, tasakaalustatud hariduse põhimõtet ja klassikalise gümnaasiumi traditsioone. Õppekava juurde kuuluvad ainekavad on valminud põhimõttel, et õpetajal on võimalus seda kasutada ka oma töökavana. Väljatöötamisel on koolis kasutusel olevate õpikute süsteem kooliastmeti ning vajalike õppevahendite nimistu, mis kindlustaks õppekavanõuete täitmise. Kool on oma nappide eelarveliste vahendite ja investeeringutega küllaltki hästi toime tulnud. Kooli kohalik eelarve: 1998. a 4 459 460 krooni sh investeeringud 320 000 krooni 1999. a 4 861 130 krooni ” 800 000 krooni 2000. a 4 351 900 krooni ” 160 000 krooni 2001. a 4 440 795 krooni ” 186 000 krooni Toodud andmetes ei ole 2001. a riigi eraldisi õpetajate palgaks, koolituseks ja õpikute soetamiseks. Vajadused: – õppevahendite muretsemine – tehniliste vahendite uuendamine ja täiendamine – kooli raamatukogu täiendamine kirjanduskursuste õpetamiseks vajalike kirjandusteoste, teatmeteoste, sõnastike ja väärtkirjandusega – spordiinventari uuendamine – uute arvutitöökohtade rajamine – ühe arvutiklassi arvutite uuendamine – elektrisüsteemi renoveerimine. Selleks et praegust taset säilitada ja edasi arendada, on vajalik – õpperuumide kaasajastamine – võimla, keemiaklassi, köögiploki kapitaalremont – üldruumide kaasajastamine – õppevara vastavusse viimine õppekava nõudmistega. Kõik, mis koolis on hea, tuleb säilitada, nõrkustest järkjärgult üle saada ja optimistlikult tulevikku vaadata. VISIOON Viljandi Paalalinna Gümnaasium on kool, kus on kõik kooliastmed 1.–12. klassini. VPG on kool, kus on loodud tingimused heatasemelise ja võimetekohase hariduse omandamiseks ning võimalused õigete põhimõtete arenguks, et elus toime tulla. VPG-s on kvalifikatsiooninõuetele vastav ennast pidevalt arendav pedagoogiline kaader. Koolis on mõistvad ja üksteist toetavad õpetajad, kes arvestavad õpilastega kui koostööpartneritega. Õpetajatele on loodud võimalused enesetäiendamiseks. Koolis on turvaline õpikeskkond, hea mikrokliima nii õpilaste kui õpetajate vahel. Koolil on välja töötatud oma ainekavad kooliastmeti, kus on määratletud õppesisu, nõutavad teadmised ja oskused ning nende hindamise kriteeriumid. Kooli raamatukogu on varustatud õppekava täitmiseks vajaliku kirjandusega. Kõigis õpperuumides on korralik tahvel ja kaasaja nõuetele vastav valgustus. Kooli üldkasutatavad ruumid on renoveeritud ja esteetiliselt kujundatud. Koolis töötab arendusjuht. Üks arvutiklass on varustatud kaasaegsete arvutite ning projektoriga. Lugemissaal on ühtlasi tunnivabaks õppimiskohaks. Lugemissaalis on arvutid. Õpilaste arv klassis ei ületaks 32 õpilast. Toimub ettevalmistus üleminekuks 6-aastaseks klassiõpetuseks ning progümnaasiumi ja gümnaasiumi rakendamiseks. PRIORITEETSED KOOLIARENDUSE VALDKONNAD I. Õppimise ja õpetamise kvaliteedi tagamine Eesmärk: Kool on õppiv institutsioon. Ülesanded: Säilitada gümnaasium põhikooli klassidega. Korrigeerida õppekavad (osade täpsustused, ainetevahelised seosed, täienduste lisamine). Prioriteetsed õppesuunad on muusika, saksa keel, ajakirjandus, reaalained ja programmeerimine. Õppekava siduda infotehnoloogia võimalustega. Pidevalt kujundada õppimisharjumusi. Arendada lastes lugemisoskust ja loetust arusaamist. Tasandusklassides siduda õppekava kutse-eelse ettevalmistusega. Põhikooli ja gümnaasiumi õppetöökorralduse optimeerimine. Iga aine õppekomplektide süsteemi loomine. Õppekavale vastava õppevara väljaselgitamine, järkjärguline täiendamine (algkl. Eestimaa kaart). Õpetajate koolituse põhimõtete väljatöötamine. Koolituskava koostamine ja rakendamine. Ainepäevade süsteemi loomine ja rakendamine. Kooli hoolekogu ja õpilasomavalitsuse tegevuse väärtustamine koolis kui õppivas organisatsioonis. Õpilaste õpimotivatsiooni teadvustamine ja tõstmine. Koolisisese tunnustamise korra täiustamine. Süsteemne koostöö lastevanematega. Õpilaste arvu vähendamine klassides (kuni 30 õpilaseni). Kõigile õpetajatele võimaldada vajalike tehniliste vahendite kasutamine. II. Organisatsiooni kultuuri tõstmine Eesmärk: Head suhted koolis, lihtne, selge töökorraldus. Ülesanded: Kooli eesmärkide ja ülesannete teadvustamine ja täitmine kõigi poolt. Koolisiseste koolituste korraldamine kogu personalile ühtsete arusaamade ja sisemise kultuuri arendamiseks. Ühisürituste korraldamine õpetajatele. Kooli kodukorra ja ühtsete nõuete süsteemi täiustamine ning täitmine. Sisehindamise süsteemi loomine, teadvustamine ja iga-aastane korrastamine. Kirjaliku eneseanalüüsi sisseviimine ja arenguvestluste korraldamine. Siseauditi läbiviimine. Klassijuhataja töö tähtsustamine. Sihipärane töö klassiaktiiviga. Süstemaatiline koostöö lastevanematega. Direktori asetäitja ametikoha loomine kooliarenduse alal. Koolisisese infosüsteemi edasiarendamine. III. Omanäolisuse arendamine Eesmärk: Populaarseks omanäolisuse kaudu. Ülesanded: Populaarsetele ja huvipakkuvamatele ainetele luua tingimused nende eelisarenguks (muusika, saksa keel, reaalained). Püsiva oma kooli tunde kujundamine. Turvalise koolikeskkonna kujundamine. Kooli kodulehekülje järjepidev täiendamine. Oma kooli ajalehe väljaandmine. Kooli atribuutika täiustamine. Kooli sisekujunduse kavandamine ja järkjärguline teostamine: üldruumide kujundus püsistendid koolile antud auhindade püsiväljapanek õpilastööde näitused kunstitööde väljapanekud. Õpilaskonverentside ja koolisiseste konkursside korraldamine, nende temaatika avardamine koostöös õpilasomavalitsusega. Huvitegevuse arendamine: eri huvialaringide tegevus (või ainult kindla suunitlusega, nt muusika) edukas noorteorganisatsioonide tegevus. Rahvusvahelistest ja vabariiklikest projektidest osavõtt. Projektitöö vormide kasutamine kooli arengus. Kooli territooriumi plaanipärane väljakujundamine. IV. Õpi- ja töökeskkonna parandamine Eesmärk: Inimsõbralik töökeskkond. Ülesanded: Investeeringute taotlemine ning sponsorite ja koostööpartnerite leidmine. Reaalse eelarve koostamine. Kütte- ja elektrisüsteemi remont. Õpperuumide kaasajastamine (remont, mööbel, vajalikud tehnilised vahendid, tahvel). Kooli üldkasutatavate ruumide järkjärguline kaasajastamine. Kooli turvalisuse kindlustamine. Kooli köögibloki renoveerimine. Kooli IKT (info- ja kommunikatsioonitehnika) arendamine: algklasside arvutitöökohtade rajamine (3–5 arvutit) uue tehnika hankimine (arvutid, printerid, audio-videoseadmed, esitlustehnika). Ühe arvutiklassi arvutite uuendamine. Televisioonisüsteemi ülesseadmine. Õppevahenditega varustamise kava koostamine. Algklassi õppealajuhatajale oma tööruumi võimaldamine. Kogu koolis ühtse koolikella sisseseadmine. Algklassimaja fuajee väljaehitus. TEGEVUSKAVA 2001–2004 I. ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE KVALITEEDI TAGAMINE Visioon: Korrigeeritud paindlik õppekava Eesmärk: Isiksuse mitmekülgset arengut võimaldav õppekava Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Õppekava läbiarutamine ja täpsustamine Kooli eesmärke realiseeriv õppekava 2002 juuni Dir. asetäitja õppealal On saavutatud kokkulepped õppesuundade ja kooli eripära suhtes 2. Prioriteetsete õppesuundade, ainekavade väljatöötamine Konkreetsed ainekavad 2002 september 3. Tunnijaotusplaanide koostamine Tasakaalustatud tunnijaotusplaan 2002 juuni Dir. asetäitja õppealal Hoolekogu heakskiit 4. Ainetevaheliste seoste loomised Süsteemsemad teadmised 2003 juuni Dir. asetäitja õppealal 5. Ainekavade sidumine infotehnoloogia võimalustega Õppemeetodite avardumine 2004 juuni Dir. asetäitja õppealal Visioon: Tingimused heatasemelise ja võimetekohase hariduse omandamiseks Eesmärk: Kujunenud on iseseisva õppimise harjumused Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Õppetöö diferentseerimine Iseseisva tööoskusega õppijad Pidev Õpetajad Motiveeritud õppija, 50% lõpetajatest pääseb kõrgkooli 2. Huvi äratamine ja hoidmine 3. Aktiviseerivate õppemeetodite kasutamine Eesmärk: Õpilased on omandanud funktsionaalse lugemisoskuse Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Pidev lugemistreeningute korraldamine Õpilane saab tekstist aru Pidev Õpetajad 2. Huvi äratamine lugemise vastu 3. Lastevanemate kaasamine Eesmärk: Tasandusklasside õppekava on ühendatud kutse-eelse ettevalmistusega Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Õpilase huvide ja soovide väljaselgitamine Teadlik erialavalik Iga aasta kevad Dir. aset. õppealal, klassijuhatajad, psühholoog Toimetulek elus 2. Võimaluse leidmine kutsevalikutunni jaoks õppekavas ja tunnijaotusplaanis 3. Kokkulepete sõlmimine kutseõppeasutustega Eesmärk: Õppetöö korraldus on optimeeritud Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Õpilaste arvu vähendamine klassis Kuni 30 õpilast klassis 2. Klassi rühmadesse jaotamise põhimõtete väljatöötamine 3. Koolisisese tunnustamise korra täiustamine 2001 nov, edaspidi kord aastas Eesmärk: Loodud on aine õppevara süsteem 1.–12. kl Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Õppevara vajaduse väljaselgitamine 1. Vajaduste nimistu 2003 kevad Raamatukogu juhataja, dir. aset. maj. alal, õpetajad 2. Õppekavale vastava õppevara olemasolu 2. Õppevara järkjärguline soetamine Õppekava täitmine Visioon: Kvalifikatsiooninõutele vastav ennast pidevalt arendav kaader Eesmärk: Õpetajate koolituse süsteem on välja töötatud Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Koolitusvajaduse kaardistamine 2001 dets Pedagoogil on vastav kvalif. tunnistus; konkreetne plaan 2. Koolituskava väljatöötamine 3. Iseseisev enesetäiendamine Erudeeritud õpetaja Pidev Pedagoogid Visioon: Hästi toimivad tugisüsteemid Eesmärk: Koostöö lastevanematega on tulemuslik Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem Kava väljatöötamine Konkreetne plaan 2002 märts Direktor Süsteemne koostöö Eesmärk: Õpilasomavalitsuse tegevus toetab kooli põhitegevusi Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Koolituse korraldamine 2001 nov Huvijuht 2000 Kool Teadmised 2. Tegevuse kavandamine ja elluviimine Eesmärk: Kooli hoolekogu aitab kaasa õppe- ja kasvatustegevuseks paremate tingimuste loomisele Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem Valida teotahteline hoolekogu Kooli areng 2001 Direktor II. ORGANISATSIOONI KULTUURI TÕSTMINE Visioon: Organisatsiooni kõrge kultuur Eesmärk: Koolis on hea töine mikrokliima Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Vajalike õppepäevade ja ühisürituste korraldamine Head suhted Pidev Dir. aset. õppealal 2. Kooli kodukorra ja ühtsete nõuete täiustamine ja täitmine Hea distsipliin Pidev Dir. aset. õppealal 3. Ühtsete rühmatööde ja ajurünnakute korraldamine kooli arendamisel Esinemiskultuur Pidev Dir. aset. õppealal Eesmärk: Koolis on kaasaegne infosüsteem Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Kooli infosüsteemi edasiarendamine Info iga töötaja e-postkastis 2002 Direktor 2. Koolitus Rakendub koolihaldusprogramm Extens 2002 Direktor, infojuht 3. Kooli kodulehekülje täiendamine Huvitav kooli kodulehekülg Pidevalt täiendatav Infojuht Eesmärk: Koolis on välja kujunenud sisehindamise süsteem Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Siseauditi läbiviimine Objektiivne hinnang koolis toimuvatele protsessidele 2004 Direktor 10 000 2. Regulaarne eneseanalüüsimine Uus kvaliteet Igal õa-l Dir. aset. õppealal 3. Arenguvestluste läbiviimine Mõlemapoolne tagasiside Igal õa-l Juhtkond 4. Sisekontroll Pidev Juhtkond Eesmärk: Koolil on tihe ja usalduslik koostöö lastevanematega Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Lastevanemate nõustamine Laste erivajaduste mõistmine, lahenduste leidmine Pidev Psühholoog, klassijuhataja 2. Infoleht lapsevanemale Objektiivne info koolist 1 kord kuus Toimkond 3. Ühisürituste korraldamine klassis Usalduslikkuse paranemine Pidev Klassijuhataja 4. Lastevanemate tunnustamise korra väljatöötamine Tunnustamise süsteem 2001 Direktor 5. Klassijuhatajate koolitus Süsteemne töö klassiga Pidev Dir. aset. õppealal Eesmärk: Koolis töötab arendusjuht Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem Ühe ametikoha taotlus omavalitsuselt Kooli arendustegevus täiustub 2002 Direktor III. OMANÄOLISUSE ARENDAMINE Visioon: Muusika-alase tegevuse avardamine Eesmärk: Koolis on loodud muusikastuudio Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Moodustada toimkond 2002 Laste muusikavõimete arenemine 2003 Direktor Omavalitsus, kool, lapsevanem Stuudio moodustamine 2. Koolis on heatasemelised koorid Koolis töötavad mudilaskoor, poistekoor, lastekoor, gümn. astme koor Jätkuv Muusikaõpetajad Kool Visioon: Saksa keele populariseerimine Eesmärk: Saksa keele õppimise vastu tuntakse suurt huvi Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Laialdane enesereklaam Hea saksa keele oskus Jätkuv Õpetajad, juhtkond Õpilased sooritavad Sprachdiplomi eksami 2. Üritused 3. Projektid 4. Õpilasvahetused 5. Keelelaagrid 6. Õpetajate vahetused Visioon: Meediaõpetus Eesmärk: Ajakirjandussuuna tegevusvõimalused on mitmekesistunud Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Kooliraadio tegevuse alustamine Lõpetaja on kriitiline meediatarbija 2004 Direktor, õpetajad 65 000 Kool Kooliraadio regulaarne töö 2. Ajalehe toimetamine Pidev Õpetaja 12 000 Kool Kooliajalehe ilmumine 3. Koostöö Juankoski kooliga Visioon: Reaalsuund Eesmärk: Koolis on tugevad reaalklassid Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Viia sisse kevadised praktikapäevad Paremad teadmised reaalainetes 2002 Head riigieksami tulemused reaalainetes 2. Õppevara rikastamine Jätkuv Dir. aset. maj. alal 5000 kool 3. Järjepidev töö andekatega Edukus olümpiaadidel Pidev Õpetajad 4. Programmeerimise õpetamine gümnaasiumis Eelteadmised kõrgkoolis õppimiseks Pidev Õpetajad 1000 AO sertifikaat Eesmärk: Õppetegevuse vormide avardamine Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Õpetaja uurimistööde kava kolmeks aastaks Uurimistööde aktiivsem koostamine 2001 Aineõpet. Konkreetsed uurimisteemad, tegevuse plaan, uurimistöö kogemus 2.Õpilaskonverentside korraldamine Esinemisoskuse paranemine Iga aasta aprill Dir. aset õppealal 3. Osalemine projektides Jätkuv Visioon: Huvitegevus toetab kooli omanäolisust Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Hoida ja arendada kooli omatraditsioone Pidev Huviharidusjuht 5000 Kooli eelarve 2. Osaleda projektides 3. ELO tegevuse laiendamine 2001 Huviharidusjuht 4. Õpilasomavalitsuse süsteemi edasiarendamine 2001 Huviharidusjuht Visioon: Kooli sise- ja väliskujunduse uuendamine Eesmärk: Kooli sise- ja väliskujundus on esteetiliselt kaunis ja erendav Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Üldruumide sisekujundusprojekti tellimine Meeldiv töökeskkond 2002 Dir. aset. maj. alal 15 000 Kooli eelarve 2. Kooli maa-ala kujundusprojekti tellimine 2003 Dir. aset. maj. alal 15 000 Kooli eelarve Visioon: Kooli atribuutika täiustamine Eesmärk: Koolil on välja töötatud ja kujundatud atribuutika Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. 1. klassi tunnistuse kavandi konkurss 2001 Dir. aset. õppealal 2000 2. Kooli stiiliraamatu koostamine 2004 Direktor 15 000 Kooli eelarve IV. ÕPI- JA TÖÖKESKKONNA PARANDAMINE Visioon: Inimsõbralik töökeskkond Eesmärk: Kaasajastatud õpperuumid Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Keemiaklassi renoveerimine Ohutusnõuetele vastav keemiakabinet Suvi 2002 Dir. aset. maj. alal 160 000 Omavalitsus, kooli eelarve Tervisekaitsetalituse kontrollakt 2. Linnavalitsuselt taotleda investeeringuid klassiruumide valgustamiseks Kõigis klassiruumides nõuetele vastav valgustus Vastavalt linna eraldistele Oma- valitsus 450 000 Omavalitsus Tervisekaitsetalituse akt 3. Igal aastal vahetada klassiruumides kolm tahvlit Paremad õpetamise tingimused Aug 2002 Aug 2003 Aug 2004 Dir. aset. maj. alal 80 000 Kooli eelarve 4. Nelja klassi õpilas- mööbli vahetus Õpilaste töötingimuste paranemine Aug 2002 Aug 2003 Aug 2004 Dir. aset. maj. alal 150 000 Kooli eelarve Tervisekaitsenõuetele vastav õpilasmööbel 5. Klassiruumide renoveerimine Nelja klassiruumi remont (põrand + san. remont) Suvi 2002 Suvi 2003 Suvi 2004 Dir. aset. maj. alal 300 000 Kooli eelarve Sanitaartingimuste paranemine 6. Füüsikaklassi renoveerimine 2004 120 000 Omavalitsus, kooli eelarve Visioon: Õppimiseks ja õpetamiseks kaasaegsete tingimuste loomine Eesmärk: Paremad võimalused tehniliste vahendite kasutamiseks Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Kahe videofilmi demonstreerimise kompl. ehitus Parem videofilmide demonstreerimise võimalus Aug 2002 Aug 2003 Dir. aset. maj. alal 15 000 Kooli eelarve Avardub tehnil. vahend. kasutam. võimalus 2. Epidiaskoop Aug 2004 Dir. aset. maj. alal 7000 Kooli eelarve 3. Grafoprojektorid 2 projektorit Aug 2002 Aug 2004 Dir. aset. maj. alal 10 000 Kooli eelarve 4. Muusikakeskused 3 muusika- keskust Aug 2002 Aug 2003 Aug 2004 Dir. aset. maj. alal 5000 Kooli eelarve 5. Videokaamera Aug 2003 Dir. aset. maj. alal 10 000 Kooli eelarve 6. SAT-TV ehitus TV-programmide kasutamise võimalus Aug 2003 Dir. aset. maj. alal 6000 Kooli eelarve 7. Ühe arvutiklassi arvutite uuendamine Kaasaegne arvutiklass Aug 2003 Direktor 400 000 Kooli eelarve 8. Algklasside õpilastele arvutitöökohad 3 arvutitöökohta Sept 2003 Direktor Visioon: Kooli vara turvalisuse tagamine Eesmärk: Kooli vara kaitsmiseks varguste eest Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem Kuue ruumi ühendamine valvesignalisatsiooniga Varguste kadumine 2002 I etapp 2004 II etapp Dir. aset. maj. alal 4000 Kooli eelarve Visioon: Kooli üldkasutatavate ruumide renoveerimine Eesmärk: Kooli esteetilise ja sanitaarse olukorra parendamine Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Tualettruumide remont (3 korrusel) Pika koridori WC sanitaarnõuetele vastavus Vastavalt linna eraldistele Linnavalitsus 200 000 Investeeringud Paraneb hügieeninõuete täitmine 2. Igal aastal ühe koridori remont (põrand + san. remont) Suvi 2002, 2003, 2004 Linnavalitsus, kool 300 000 Omavalitsus, kool Visioon: Koolihoone ümberehitused (kapitaalremont) Eesmärk: Remonditud koolihoone Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Peasissekäigu trepi ehitus Vastavalt eraldistele Omavalitsus 20 000 Investeeringud 2. Ühenduskoridori remont Vastavalt eraldistele Omavalitsus 150 000 3. Algklassidemaja fuajee väljaehitus Vastavalt eraldistele Omavalitsus 80 000 Investeering Evakuatsiooninõuetele vastav fuajee 4. Väikese saali katuse remont Vettpidav katus Vastavalt eraldistele Omavalitsus 50 000 Investeeringud 5. Koolihoone otsaseinte remont Kahe otsaseina remont Vastavalt eraldistele Omavalitsus 200 000 Investeeringud 6. Koolihoonete akende vahetus Vastavalt eraldistele Omavalitsus 500 000 Investeeringud 7. Võimla remont Ohutusnõuetele vastav võimla Vastavalt eraldistele Omavalitsus 100 000 Investeering Visioon: Tugisüsteemide väljaehitus Eesmärk: Nõuetekohane sööklakompleks Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Tulem 1. Koolisöökla ümberehitus San. nõuetele vastav toitlustusblokk Vastavalt eraldistele Omavalitsus 300 000 Investeeringud Tervisekaitsetalituse akt 2. Ühtse koolikella ja raadiosüsteemi ehitus Avariiolukorda edastav operatiivne info Vastavalt eraldistele Omavalitsus 61 000 Investeering Ohutusnõuete täitmine ARENGUKAVA MUUTMISE KORD Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a määrusega nr 23 kinnitatud Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise korrale toimub arengukava muutmiseks tehtud ettepanekute menetlemine arengukava projekti menetlemisega samas korras. Arengukava uuendatakse: – Seoses haridusalase seadusandluse muudatustega – Seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas – Seoses kooli staatuse muutumisega – Seoses õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekuga Arengukava muudatused esitatakse Viljandi Linnavalitsusele 30. aprilliks. Viljandi Linnavalitsuse 27. mai 2002. a määruse nr 16 lisa 1 KOOLI KOMPLEKTEERIMINE Õpilased Õppeaasta Klass Komplekte Tüdrukud Poisid Kokku tas. tas. tas tas. 1997/98 I 3 44 1 45 2 89 3 II 3 1 47 1 44 6 91 7 III 3 1 40 9 40 7 80 16 IV 3 1 45 4 46 12 91 16 V 3 1 49 9 48 9 97 18 VI 3 1+1 44 3+3 48 14+4 92 24 VII 3 1 41 0 40 15 81 15 VIII 3 1 52 1 28 8 80 9 IX 2 1 36 2 25 8 61 10 X 2 38 27 65 XI 2 40 18 58 XII 2 44 12 56 Kokku 32 9 520 30+3 431 80+5 951 118 Kool kokku 41 553 516 1069 1998/99 I 3 41 2 45 5 86 7 II 3 1 44 0 54 2 98 2 III 3 1 49 3 43 9 92 12 IV 3 1 44 7 44 7 88 14 V 4 1 62 3 52 13 114 16 VI 3 1 49 9 46 9 95 18 VII 3 1+1 43 3+3 49 12+4 92 15+7 VIII 3 1 49 0 36 14 85 14 IX 3 1 47 1 29 9 76 10 X 2 44 26 70 XI 2 34 24 58 XII 2 38 16 54 Kokku 34 9 544 28+3 464 80+4 1008 115 Kool kokku 43 575 548 1123 1999/2000 I 3 48 0 42 3 90 3 II 3 1 43 1 46 3 89 4 III 3 1 47 0 53 9 100 9 IV 3 1 48 5 45 8 93 13 V 3 1 45 3 48 8 93 11 VI 4 1 59 4 50 11 109 15 VII 3 1 54 8 49 7 103 15 VIII 3 1 42 4 47 13 89 17 IX 3 1 49 0 32 12 81 12 X 2 49 21 70 XI 2 34 18 52 XII 2 32 23 55 Kokku 34 8 550 25 474 74 1024 99 Kool kokku 42 575 548 1123 2000/2001 I 2 1 35 2 31 7 66 9 II 3 51 1 40 3 91 4 III 3 1 41 2 44 8 85 10 IV 3 1 49 2 53 12 102 14 V 3 1 50 4 46 8 96 12 VI 3 1 48 5 47 10 95 15 VII 4 1 59 1 50 13 109 14 VIII 3 1 49 5 45 8 94 13 IX 3 1 45 2 41 9 86 18 X 3 59 41 100 XI 2 44 21 65 XII 2 33 18 51 Kokku 34 8 563 24 477 78 1040 102 Kool kokku 42 587 555 1142 2001/2002 I 2 29 0 32 2 61 2 II 2 1 35 3 31 5 66 8 III 3 1 52 2 41 4 93 6 IV 3 1 40 3 43 11 83 14 V 3 1 47 2 54 12 101 14 VI 3 1 51 6 43 9 94 15 VII 3 1 45 3 50 10 95 13 VIII 4 1 63 1 51 11 114 12 IX 3 1 42 5 45 8 87 13 X 3 53 40 93 XI 3 51 32 83 XII 2 42 20 62 Kokku 34 8 550 25 482 72 1032 97 Kool kokku 42 575 554 1129