Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 83, 2147

Tuginedes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389, 64, 393; 90, 512) § 31, Viljandi Linnavolikogu 25. mai 2001. a määrusele nr 79 «Munitsipaalkoolide arengukavade kinnitamise kord», Viljandi linna põhimäärusele (KO 2000, 13, 249; 2002, 8, 172) § 41, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 61 ja Viljandi Linnavolikogu 30. juuni 2000. a määrusele nr 37 «Viljandi linna arengukava aastateks 2000–2007 kehtestamine» ning vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a korraldusega nr 770 moodustatud Viljandi Linnavalitsuse alatise komisjoni ettepanekule, Viljandi Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi arengukava aastateks 2002–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 30. mail 2002. a. Linnapea Peep ARU Linnasekretär Madis TIMPSON Kinnitatud Viljandi Linnavalitsuse 27. mai 2002. a määrusega nr 15 VILJANDI TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2005 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi arengukava aastateks 2002–2005 I. Kooli missioon Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi missioon on võimaldada jätkata katkenud põhi- ja keskhariduse omandamist paindlike ning individuaalsete õppemeetodite kaudu, arvestades piirkondlikke vajadusi ning rakendades eelkutseõppega integreeritud õppekavu. II. Kooli üldine hetkeolukord ja lähteandmed Kool asub alates aastast 2002 Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppehoones nr 1, asukohaga Männimäe tee 26. Kooli kolimise ja aadressil Linnu 4 asuva sajandivanuse hoone mahajätmise tingis viimase mittevastavus koolikorraldusnõuetele. Koolile on antud kümneaastase tasuta kasutamise lepinguga koolituseks ja kooli administreerimiseks 503,05 m2 põrandapinda. Kooli kasutada on 7 klassiruumi, õpetajate tuba, 5 õpetaja tööruumi, 3 kantseleiruumi, arhiiviruum ja keemia laoruum. Pärast II maailmasõda on Viljandis täiskasvanutele üldharidust antud koolides, mis on kandnud nime: Viljandi Töölisnoorte Keskkool, Viljandi Õhtukeskkool, Viljandi Kaugõppekeskkool jt. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium on õppeasutus, kus õppijatele on loodud tingimused tasemehariduse omandamiseks nii põhikooli kui ka gümnaasiumi programmi ulatuses (koolitusluba, haridusministri 24. oktoobri 2000. a käskkiri nr 333). Kool töötab põhimääruse alusel, mis on kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 25. juuni 1999. a otsusega nr 214. Võimalik on kool lõpetada klassisüsteemis, soovi ja vajaduse korral üksikute õppeainete läbimise teel või eksternõppe kaudu. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS liige. Õppijate arv viimasel neljal aastal on olnud vahemikus 250–300. Õppeaasta 2001/2002 alguseks oli õpilasi 274. Õpilasi on nii Viljandi linnast kui maakonnast. III. Kooli personal Koolis töötab 15 põhikohaga pedagoogi, ja kolm kohakaaslast, kellel kõigil (välja arvatud ühel) on kõrgem pedagoogiline haridus. Vanuse järgi jaotub pedagoogiline kaader lõppeval õppeaastal 2002/2003 järgmiselt: 31–40 a 1 õpetaja 41–50 a 8 õpetajat 51–60 a 3 õpetajat 61–70 a 4 õpetajat 71 ja vanemad 2 õpetajat Koolis töötab administratiivpersonalina kantseleijuhataja ja laborant ning pedagoogilis-administratiivpersonalina direktor ja õppealajuhataja. Kokku on koolis 17 põhikohaga töötajat ning 3 tööettevõtulepinguga töötajat. Perspektiivis on kooli koopteerida huvijuhi, nõustaja ja sotsiaaltöötaja ametikohad. Kooli lähiaastate kaadripoliitika peab kehtestama koolis rohkem soolist ja ealist tasakaalu. IV. Kooli eesmärgid ja ülesanded Kooli eesmärk on anda õppijatele piisav haridus selleks, et iga koolilõpetanu saaks kiiresti arenevas ühiskonnas enesega hakkama, tuleks toime tema ette kerkivate sotsiaalsete probleemide lahendamisega ning oleks valmis pidevõppeks. Kooli pedagoogiline kollektiiv on leidnud korduvate mõttetalgute järel, et kooli lõpetanud peavad saavutama eeskätt järgmised pädevused: 1. eetilised tõekspidamised (ausus, vastutustunne, abivalmidus); 2. patriotism, lojaalsus riigi suhtes; 3. info hankimise ja kasutamise oskus; 4. koostööoskus; 5. teadmiste kasutamise oskus; 6. iseseisva töö oskus. Selle saavutamiseks: 1. arendada igati õpilaste silmaringi; 2. seostada õppetund igapäevase eluga; 3. iga õpetaja peab tegelema enesetäiendusega; 4. laiendada arvuti kasutamise võimalusi. Lähiaastate eesmärk on kutse-eelse õppe sisseviimine kooli õppekavadesse nii infotehnoloogia kui ärikorralduse valdkonnas. Õppekavasse integreeritakse kutse-eelne õpe sellistes mahtudes, mis võimaldaks kooli lõpetanul jätkata vastavates kutseõppeasutustes teisest õppeaastast. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium peab lähiaastatel leidma oma tegevusteks uusi väljundeid nagu üldhariduse andmine kutsekeskkooli noortele ja ettevalmistavad kursused riigieksamiteks. Teiseks koolis oluliseks tõusvaks suunaks on karjäärinõustamine õpilastele. Uurida õpilase suundumusi, testida õpilasi, samas teha kättesaadavaks info õppimis- ja karjäärivõimaluste kohta, anda õpilastele individuaalkonsultatsioone. Koolis on kavas taaselustada huvi- ja isetegevusvõimalused ning kutsuda ellu kooli õpilasomavalitsus. V. Õppetöö korraldus Õppetöö korralduse aluseks on haridusministri 16. jaanuari 2002. a määrus nr 16 «Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppevormis õppimise ning põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise tingimused ja kord.» Õppetöö kestus on 36 õppenädalat. Kool töötab õhtuses ja kaugõppevormis, samuti on koolile antud õigus eksternõppe läbiviimiseks. Osa õppijatest on seotud tööga, osa õppijatest on lapsevanemad. Edukateks õpilasteks klassisüsteemis loetakse kõik õpilased, kes on nõutavad arvestused õppeaasta lõpuks sooritanud. Lubatud on pikendatud õppetöö. Õppijad, kes õpivad üksikainete süsteemis, lõpetavad gümnaasiumi, kui nad on sooritanud kõigis õppekavas ettenähtud ainetes eksamid, sealhulgas vajaliku arvu riigieksameid. VI. Kooli õppekava alused Kooli õppekava aluseks on uus riiklik õppekava, mis rakendub koolis 2002/2003. õppeaastast ja õpetajate töökavad. Uues õppekavas rakendub eelkutseõppena infotehnoloogia eesmärgiga anda kolme aasta jooksul õpilastele vabaainete arvelt AO tase. 2003/2004. õppeaastal viiakse sisse eelkutseõpe ärikorralduse erialal. Edaspidi lisatakse veelgi võimalusi õppekavade mitmekesistamiseks. Kooli eesmärk ei ole niipalju valmistada ette õpilasi akadeemilise kõrghariduse omandamiseks, kui aidata täiskasvanud õppijal lõpetada aastate eest katkenud tasemehariduse omandamine ning selle kaudu lisada lõpetajatele tööjõuturul läbilöögivõimet ning samuti uusi võimalusi edasiõppeks. Seoses päevase õppevormi ilmse mittesobivusega osale õpilaskontingendist teravneb vajadus põhikooliklasside olemasoluks koolis. VII. Koostöö partnerkoolidega Koolil on aastakümnete pikkused sõprussidemed Cesise Õhtukooli pedagoogilise kollektiiviga. Alates 1996. aastast on Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium tihedat koostööd teinud Paide, Tartu, Tallinna ja Pärnu täiskasvanute gümnaasiumitega. Viimatinimetatud viis eksperimentaalkooli alustasid 1995. aastal koolikatset üksikaine õpetamisele üleminekuks. Eksperimendi initsiaatoriks on Taani Kuningriigi Haridusministeerium ja Rootsi Arhusi Täiskasvanute Koolituskeskus. Koolikatset toetas Eesti Vabariigi Haridusministeerium. Tihedad ja töised kontaktid on loodud Porvoo Rahvaülikooli (Soome Vabariik), Greifswaldi Rahvaülikooli (Saksamaa Liitvabariik) ja Lundi Rahvakoolituskeskuse (Rootsi Kuningriik) kolleegidega. Rida aastaid on koostööd tehtud Arhusi Täiskasvanute Koolituskeskuse ja Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi vahel. VIII. Kooli struktuur, juhtimine ning enesehindamine Kooli juhtkond on neljaliikmeline – direktor, õppealajuhataja, kantseleijuhataja ning kollektiivi usaldusisik. Tulevikus on kavas kaasata juhtkonna koosseisu ka õpilasomavalitsuse esindaja. Kooli juhtkond arutab koolielu puudutavaid küsimusi üldjuhul üks kord nädalas. Kooli tegevjuhiks strateegilistes, personali- ning majandusküsimustes on kooli direktor, kellel on Viljandi Linnavalitsusega viieaastane tööleping. Kooli pedagoogilist tööd, samuti igapäevakorralduslikku tööd juhib õppealajuhataja. Kooli kantseleijuhataja vastutusalas on kooli dokumentatsioon, arhiiv, õpilasregister, töötajate arvestus ja asjaajamine. Õppe-pedagoogilistes küsimustes on otsustuspädev kooli õppenõukogu, mille korraline kokkukutsumine on kooli tööplaanides, kuid mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul. Eesmärk on 2002. aastal initsieerida kooli hoolekogu töö. Osa hoolekogu liikmeid on määratud ja valitud. Segadust on põhjustanud haridusministri määrus kooli hoolekogude valimise kohta koos õpilaste lastevanematega, mis selles koolitüübis on raskelt kohandatav. Kooli juhtimise tagasisideks on eri küsimustikud õpilastele ja õpetajatele. Õppeaasta jooksul toimub üks ankeet õpilastele õppetingimuste analüüsiks, teine õppetöö kvaliteedi tagasisidestamiseks. Kevadperioodil tehtav õpetajaankeet annab hinnangu nii õppekeskkonnale kui kooli juhtimisele. Tähtsaks tuleb pidada iga-aastasi tulemusvestlusi kooli personali ja juhtkonna vahel. Perspektiivis võib ette näha tulemusvestlusi tasandil õpilane–klassijuhataja (nõustaja). IX. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koolis Õppeaastal 2001/2002 on tehtud kaks arvutikursust õpilastele ja üks arvutikursus õpetajatele. Neli õpetajat on saanud koolitust Tiigrihüppe koolitusprojektide raames. Alates 2002. aastast on õpetajatel võimalus arvuti kasutamiseks oma tööruumides. Kõik õpetajate ning administratsiooni arvutid on ühendatud teabe vahetamiseks võrku. Momendil on koolil 12 arvutit ja server. Server on aastal 2002 välja vahetatud eesmärgiga luua kaks eraldiseisvat võrku õppeklassile ja personali infovahetuseks. Võrgud on välja ehitatud. Kõikides arvutites on Interneti püsiühendus. Aastal 2002 on kavas muretseda veel viis arvutit, millega luuakse oma arvutiklass õppekava täitmiseks sügisest 2003. Teisalt on perspektiivis koostöös kutsekooliga ehitada ühine arvutiklass, suurendades võimalikku arvutiaega VTG õpilastele. X. Arengukava uuendamise kord Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a määrusega nr 23 kinnitatud «Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise korrale» toimub arengukava muutmiseks tehtud ettepanekute menetlemine arengukava projekti menetlemisega samas korras. Arengukava uuendatakse seoses: – haridusalase seadusandluse muudatustega; – muudatustega omavalitsuse arengukavas; – kooli staatuse muutumisega; – õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekuga. Arengukava muudatused esitatakse Viljandi Linnavalitsusele 30. aprilliks. TEGEVUSKAVA 2002–2005 1. KOOLI ÜLDINE OLUKORD, PERSONAL a) Õppekeskkond Visioon: Nõudlus antud koolitustoote järgi kasvab seoses normaalkooli katkestanute suurema hulgaga, kutseõppele teenuste müümise ja tasuliste kursuste organiseerimisega 1. eesmärk: Koolituskeskkonna laiendamine Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator Läbirääkimised rendileandjaga uute ruumide kasutuselevõtuks Täiendav klassiruum Juuni 2003 Direktor 24 000 aastas Kool, KOV Kasutuseleandjaga sõlmitud leping Täiendav klassiruum Juuni 2005 Direktor 27 000 aastas 2. eesmärk: Kutseõppeasutustele üldharidusteenuste osutamine Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator 1. Läbirääkimine Teenusleping kutsekooliga Mai 2003 Direktor, linnavalitsus Tulu Riik, KOV-d Sõlmitud teenusleping 2. Õpetamine ja õpetuse korraldamine Koolituse toimumine 2003–2005 Õpetajad, õppealajuhataja 3. eesmärk: Tasuliste kursuste käivitamine Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator Organiseerimine Kursuste toimumine Sügis 2002 Õpetajad, õppealajuhataja Tulu Kursuslased Visioon: Klassiruumide materiaaltehniline varustatus on tunduvalt paranenud, vahetatud on kooli mööbel, kõik kabinetid on varustatud grafoprojektoritega, muretsetud on videokahur 1. eesmärk: Koolimööbli soetamine Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator Valimine, läbirääkimine, ost, soetamine Mööbli soetus Üks klassiruum igal eelarveaastal alates 2003 Direktor 30 000 aastas Kool 2. eesmärk: Õppetehnika soetamine Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator Valimine, läbirääkimine, ost, soetamine Grafoprojektorid kõikides kabinettides 2003 Direktor 24 000 Kool Sõlmitud teenusleping Videoprojektori olemasolu 2004 Direktor 70 000 Kool b) Personal Visioon: Kooli pedagoogiline personal vastab pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele. Valitseb sooline ja ealine tasakaalustatus. Tööle on võetud kooli huvijuht, sotsiaaltöötaja Eesmärk: Saavutada koolis uuendusi õppemetoodikas, hoiakutes ja asutuse kultuuris uuenduste kaudu kaadripoliitikas Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator Uute noorte õpetajate (soovitavalt meesõpetajate) toomine kooli Uutele kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate tööleasumine Igal aastal 2003–2005 vähemalt üks õpetaja Direktor, konkursikomisjon 89 000–11 600 aastas Kool Täienduskoolituse kasutamine Kõik õpetajad saavad täienduskoolitust vähemalt 0,5 AP aastas 2002–2005 pedagoogiline personal 30 000–40 000 aastas Kool, pedagoogiline personal Õpetajatel on tunnistused täienduskoolituse läbimise kohta Huvijuhi värbamine Koolis toimuvad ühisüritused, on moodustatud õpilasomavalitsus 2003 Direktor, õpilasomavalitsus, hoolekogu 48 000 aastas Kool Kooli kultuuris on oma osa ühistegevusel Sotsiaaltöötaja värbamine Toimub õpilaste sotsiaalse olukorra kaardistamine, suhtlemine OV sotsiaaltöötajatega 2004 Direktor, õpilasomavalitsus, hoolekogu 19 500 Kool Koolist väljalangevus sotsiaalsetel põhjustel väheneb 2. KOOLI ÕPPEKAVA, POPULARISEERIMINE, VÄLISSUHTLUS a) Õppekava Visioon: Kooli õppekava vastab Haridusministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele, on tehtud muudatused seoses kutse-eelse õppega mitmetel aladel. Toimub noorte pidev karjäärinõustamine 1. eesmärk: Viia kooli õppekava vastavusse Haridusministeeriumi nõuetega Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator Õpetajad teevad ümber oma töökavad Töökavad Kevad 2002 Pedagoogiline personal Koolil on kõikides õppeainetes, aktsepteeritavad, elektroonilised töökavad 2. eesmärk: Kutse-eelse õppe kasutuselevõtmine Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator Õppekavade muutmine Kutse-eelne õpe infotehnoloogias Sügis 2002 Direktor, õppealajuhataja, VÜKK Olenevalt kokkulepetest Kool Õpilased õpivad ÕK järgi, mis pärast lõpetamist annab AO taseme ja võimaluse jätkata asutuses 2. õppeaastast Kutse-eelne õpe ärikorralduses Sügis 2003 Direktor, õppealajuhataja, VÜKK Olenevalt kokkulepetest Kool Õpilased õpivad õppekava järgi, mis pärast lõpetamist annab võimaluse jätkata kutseõppeasutuses 2. õppeaastast 3. eesmärk: Karjäärinõustamine Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator 1. Kutsesuunitlusankeetide korraldamine, analüüs, karjäärivestlused Kõiki õpilasi, kes soovivad, nõustatakse karjääri ja kutsevalikute alaselt Kevad 2002 Direktor, psühholoog, õpilased, klassijuhatajad 1000 Kool Õpilaste tööhõive ja kutseteadlikkus paraneb 2. Karjäärinõustamisteemaline loengutesari Kuuetunniline loengusari Kevad 2002 Direktor, Tööhõiveamet 600 Kool b) Populariseerimine, välissuhtlus Visioon: VTG näitel on loodud avalikkusele positiivne imago, Kogukond mõistab asutuse tarbimisväärtust ja utilitaarsust. Tehakse koostööd sõsarorganisatsioonidega ning haridusüldsusega 1. eesmärk: Luua koolile piisav populaarsus et olla jätkusuutlik Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator 1. Osavõtt messidest ja infoüritustest Õpilaskontingendi olemasolu Pidevalt Kooli personal, õpilased 2500 Kool, omavalitsus Informatsioon kooli kohta on saadaval ja adekvaatne 2. Tutvustavad kirjutised ja loengud Kooli juhtkond 3. Internetilehekülje loomine ja täiendamine Alates kevad 2002 Kooli juhtkond, kantselei juhataja Kool 2. eesmärk: Teha koostööd sõsarorganisatsioonidega, haridusüldsusega ja avaliku sektoriga Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator 1. Suhelda teiste täiskasvanute gümnaasiumidega Leitakse ühislahendusi, hoitakse aega kokku «jalgrataste leiutamata jätmise» arvelt Pidevalt Kooli personal, direktor, õppealajuhataja 2000 aastas Kool Toimiv välissuhtlus 2. Teha koostööd teiste linnade koolidega, linna- ja maavalitsuse haridusosakondade, haridusfoorumi, HM talitustega Saadakse ja antakse asjasse puutuvat informatsiooni Kooli personal, direktor, õppealajuhataja 3. Koostöö poliitiliste ringkondadega Saadakse ravikindlustusseaduse muudatus, mis puudutab kaug- ja õhtuse õppevormi õppijaid Sügis 2002 Kooli direktor, riigikogu sotsiaalkomisjon, linnavalitsus, HM 3. eesmärk: Suhtlemine välispartneritega, projektitöö Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator Partnerite külastamine, projektitöö Saada igal aastal käima vähemalt üks projekt täiskasvanute koolituse valdkonnas 2002–2005 Kooli juhtkond, huvijuht, linnavalitsus 30 000 aastas Kool, omavalitsus Kooli projektid saavad heakskiidu 3. KOOLI JUHTIMINE, INFOTEHNOLOOGIA a) Kooli juhtimine Visioon: Kooli juhtimine on demokraatlik ja arvestab väliskeskkonna muutumisi ning trende. Kooli juhtimisse on kaasatud pedagoogiline personal ja õpilasomavalitsus. Kooli hoolekogu on tegutsemisvõimeline ja konstruktiivne. Eesmärk: Vältida juhtimisvigu ning ebademokraatlikke arenguid Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator 1. Tagada kollegiaalsete juhtimisotsuste tegemine Toimuvad juhtkonna koosolekud, operatiivotsuste vastuvõtmiseks iganädalaselt Kevad 2002 Direktor, kooli juhtkond Normaalne sisekliima asutuses Toimuvad strateegilised nõupidamised igakuiselt Sügis 2002 Direktor, kooli juhtkond 2. Ellu kutsuda kooli hoolekogu järjepidev tegutsemine Kooli hoolekogu osaleb kooli juhtimises Sügis 2002 Direktor, kooli juhtkond, hoolekogu, linnavõimud 3. Kaasata kooli juhtimisse õpilasomavalitsus Omavalitsuse esindaja juhtkonnas Sügis 2002 b) Infotehnoloogia Visioon: infotehnoloogia on koolielu lahutamatu koostisosa. Arvutit kasutatakse kommunikeerumiseks, informatsiooni hankimiseks ja õppeprotsessis 1. eesmärk: Luua VTG arvutiklass Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator 1. Arvutite ostmine Arvutiklass Kevad 2002 Kool, Tiigrihüpe 52 000 Kool, Tiigrihüpe 2. eesmärk: Luua ühisarvutiklass rendileandjaga Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator 1. Kokkulepete tegemine Leping Kevad 2002 Direktor, rendileandja Koolitööks on piisavalt arvutiaega 2. Ehitustööd Sügis 2002, talv 2003 Rendileandja 140 000 Kool, rendileandja 3. eesmärk: Saavutada infotehnoloogia muutumine õppeprotsessi lahutamatuks osaks Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator 1. Soodustada arvutite kasutamist õppeprotsessis a) tarkvara ostmisega b) koolitusega c) arvutiaja andmisega Juhtkond Vähemalt 7000 aastas 4000 aastas Kool Arvuti kasutamine ei tekita kooli personalis ja õpilastes võõrastust 4. eesmärk: Andmebaaside loomine ja kasutuselevõtmine Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator 1. Õpilaste andmebaas Kevad 2002 Kantseleijuhataja 2. Andmesidevõrgud ja rutiinid teabevahetuseks Alates kevad 2002 Juhtkond 2000 Kool 3. AO kasutajatunnistuste väljutamine õpetajatele Alates sügis 2002 Juhtkond, õpetajad, VÜKK 4000 aastas Kool, õpetajad