Ülikooliseadus

Ülikooliseaduse ülesanne on sätestada ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord, tegutsemise alused, autonoomia piirid, juhtimise põhimõtted, kõrghariduse omandamise vormid ja tingimused, ülikooli varade õiguslik seisund, finantseerimise kord, õppejõudude ja üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused ning riiklik järelevalve ülikooli tegevuse üle.

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

kõrgharidus - keskhariduse baasil omandatav kõrgema astme haridus, mida tõendab vastav lõpudokument või akadeemiline kraad;

ülikool - õppe-, kultuuri- ja teadusasutus, kus üliõpilasel on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus;

akadeemiline kraad - bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad, mille ülikool annab vastava taseme õppekava läbinule ja lõputöö kaitsnule ning mida tõendab vastav lõpudokument;

õppekava - Haridusministeeriumis registreeritav kõrgharidusstandardile vastav õpingute alusdokument, mis määrab nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valikuvõimalused ja -tingimused ning nõuded ülikooli lõpetamiseks, sealhulgas lõputööle;

kõrgharidusstandard - kõigile kõrgharidusastmetele Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kogum, millega määratakse kindlaks vastava õppega kavandatavad eesmärgid eri-, kutse- ja ametialase pädevuse saavutamiseks, standardiga hõlmatavate kutse- ja erialade nimistu, õppeasutusele esitatavad nõuded õppejõudude kohta, õppekavadele esitatavad üldnõuded ja õpingute kogumaht;

õppesuund - õppekavaga määratletud õppeainete järjestatud kogum, mille omandamine ja sidumine praktikaga loob eelduse tööks mingil eri-, kutse- või ametialal;

erialane ettevalmistus - teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine mingil (eri)alal asjatundjana tegutsemiseks;

kutsealane ettevalmistus - teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine, millega kaasneb eetiline valmisolek erialaseks ja ametialaseks tegevuseks;

ametialane ettevalmistus - teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine asjatundlikuks otsustamiseks ja otsuste täitmiseks juhtimises, valitsemises, haldamises ja sidustamises;

akrediteerimine - tegevus, mille käigus antakse hinnang ning võetakse vastu otsus ülikooli ning tema õppekavade vastavuse kohta seaduse ja standarditega kehtestatud nõuetele;

riiklik koolitustellimus - ülikoolides vastuvõtuarvuga määratud üliõpilaskohad diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, mille kulud kaetakse riigieelarvest nominaalse õppeaja kestel;

õppekoha arvestuslik maksumus - konkreetse õppekoha arvestuslik hind, mis moodustub igal aastal riigieelarve alusel arvutatud õppekoha baasmaksumuse ning õppekavale ja õppevormile kinnitatud koefitsientide korrutisena;

õppekoha baasmaksumus - igal aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud õppekoha minimaalmaksumus, mis sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused investeeringutele;

õppekulud - konkreetsel õppeaastal ülikooli poolt ühe õppekoha finantseerimiseks tehtavad kulutused;

teaduskraad - teadusmagistri ja teadusdoktori akadeemiline kraad, mille ülikool annab ja millega tõendatakse teadusalase kvalifikatsiooni saavutamist;

kutsekraad - kutsemagistri ja kutsedoktori akadeemiline kraad, mille ülikool annab ja millega tõendatakse kutsealase kvalifikatsiooni saavutamist.

(1) Käesolev seadus reguleerib Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Eesti Põllumajandusülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusikaakadeemia tegevust. Tartu Ülikooli tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste ülikoolidega võrreldes sätestab Tartu Ülikooli seadus.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse eraülikoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

Ülikooli eesmärk on edendada teadusi, akadeemilisi tavasid, luua ja arendada integreeritud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi kõrgharidusstandardile vastava ajakohase kõrghariduse omandamiseks, korraldada täiendõpet ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadustegevusel põhinevaid teenuseid.

(1) Ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise, tegevuse lõpetamise ja nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

(2) Ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise, tegevuse lõpetamise ja nime muutmise korraldab Riigikogu otsuse alusel Haridusministeerium.

(1) Ülikooli asutamise algatab haridusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

(2) Ülikooli asutamise kohustuslikud tingimused on

1) uue ülikooli asutamisvajaduse põhjendus;

2) ülikooli kompleksne arengukava, mis sisaldab õppe- ja teadustegevuseks vajalike hoonete, sisustuse ja muu ainelise baasi ning rahaliste ressursside olemasolu või saamisviisi, samuti õppekavu akadeemilise kõrghariduse omandamiseks ning nende realiseerimiseks vajalike õppejõudude olemasolu või saamisviise.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele vastavust kontrollib Vabariigi Valitsuse vastava õigusakti alusel kõrghariduse hindamise nõukogu, kes esitab kontrollitulemused Vabariigi Valitsusele.

(4) Ülikooli asutamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

(5) Ülikooli asutamise otsuse alusel annab haridusminister pärast ülikooli põhikirja registreerimist ja ülikooli kandmist vastavasse registrisse välja koolitusloa.

(6) Koolitusluba on riiklik tunnistus, millel näidatakse ülikooli õigused kõrgharidust tõendavate dokumentide väljaandmisel.

(7) Koolitusluba kehtib loa väljaandmise aluseks olnud õppekavade ja Haridusministeeriumi poolt hiljem registreeritud õppekavade osas.

(1) Ühinemine seisneb ülikoolide ühendamises üheks ülikooliks või ühe ülikooli liitmises teise ülikooliga. Jagunemine seisneb ülikooli jagamises kaheks ülikooliks või ühe ülikooli eraldamises teisest.

(2) Ülikooli ühinemise ja jagunemise ettepanek esitatakse juhul, kui see on vajalik teadus- ja haridussüsteemi arenguks ning õppe- ja teadustegevuse taseme tõstmiseks.

(3) Ühinemise ja jagunemise ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeb kõrghariduse hindamise nõukogu esildisel haridusminister.

(4) Ülikooli ühinemise ja jagunemise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

(5) Jagunemisel või ühendamisel tekkiva uue ülikooli puhul rakendatakse ülikooli asutamiseks käesoleva seaduse paragrahvides 5 ja 6 ettenähtud korda.

(6) Struktuuriüksuse eraldamisel ühest ülikoolist ning liitmisel teise ülikooliga rakendatakse käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud korda.

(1) Ülikooli tegevuse lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele ( RT I 1994, 53, 889).

(2) Ülikooli tegevus lõpetatakse, kui

1) on ära langenud edasise tegevuse vajadus;

2) pole võimalik ülikooli finantseerida;

3) õppe tase ei vasta nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 nimetatud juhul eelneb tegevuse lõpetamisele õppe taseme hindamine vähemalt kahe erineva koosseisuga hindamiskomisjoni poolt.

(4) Ülikooli tegevuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

(5) Ülikooli tegevus lõpeb tema registrist kustutamisel.

(1) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel.

(2) Ülikooli põhikirja võtab vastu ülikooli nõukogu ning registreerib Haridusministeerium. Ülikooli õigusvõime tekib tema põhikirja registreerimise hetkest.

(3) [kehtetu]

(4) Ülikool on käesoleva seadusega sätestatud ulatuses autonoomne.

(5) Ülikoolil on juriidilise isiku õigused käesoleva seadusega sätestatud ulatuses. Nende õiguste loetelu ei välista muid juriidilise isiku õigusi, mis on kooskõlas käesoleva seaduse, muude seaduste ja ülikooli eesmärkidega.

(6) Ülikooli põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid

1) ülikooli täielik nimetus ja asukoht;

2) ülikooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, ülikooli tegevuse valdkonnad (õppe-, teadus-, arendustegevus jm.);

3) õppetingimused ja õppekord, õppekavade koostamise kord;

4) ülikooli liikmeskond, tema õigused ja kohustused;

5) ülikooli nõukogu, tema moodustamise kord, tegevuse alused;

6) ülikooli struktuur, selle kujundamine ja muutmise kord, struktuuriüksuste juhtimine;

7) aruandlus ja kontroll;

8) üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise kord.

(1) Ülikooli ja tema õppekavade akrediteerimist teostab Vabariigi Valitsuse moodustatud kõrghariduse hindamise nõukogu, kes tegutseb Haridusministeeriumi valitsemisalas.

(2) Kõrghariduse hindamise nõukogu koosseisu nimetab Vabariigi Valitsus teadus- ja arendusasutuste, teadus- ja arendustegevust finantseerivate riiklike fondide ja kutseühingute esindajatest.

(3) Kõrghariduse hindamise nõukogu tegevuse alused ja töökord sätestatakse põhikirjaga, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

(4) Kõrghariduse hindamise nõukogu moodustab hindamiskomisjone. Hindamiskomisjoni soovitusel teeb kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekuid ülikoolide ja nende tegevuse kohta käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

(5) Kõrghariduse hindamise nõukogu määrab hindamiskomisjonidesse teadus- ja arendusasutuste esindajaid ning kahe välisriigi teadlasi.

(6) Kõrghariduse hindamise nõukogu akrediteerib ülikoole ja nende õppekavasid. Positiivse akrediteerimisotsuse kehtivusaeg on seitse aastat. Tingimisi akrediteerimise puhul, mis on samuti positiivne otsus, on kehtivusaeg kaks aastat. Akrediteerimisotsused avalikustatakse.

(7) Kõrghariduse hindamise nõukogu ja hindamiskomisjonide liikmed ei saa palka. Liikmete tehtud ekspertiisid tasustatakse vastavalt kehtestatud korrale. Liikmetel on õigus nõukogu või komisjonide tööga seotud lähetuskulude kompenseerimisele vastavalt kehtestatud korrale.

(1) Ülikooli akrediteerimisel hinnatakse ülikooli või selle struktuuriüksuse organisatsiooni ja töökorralduse ning õppekeskkonna vastavust eesmärkidele, samuti ressursside kasutamise sihipärasust ja tõhusust.

(2) Akrediteerimisel ülikoolile esitatavad nõuded ja akrediteerimise korra kehtestab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul haridusminister.

(3) Kõrghariduse hindamise nõukogu tehtud negatiivse akrediteerimisotsuse korral võib haridusminister tühistada vastava õppekava osas koolitusloa ja teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku ülikooli edasise tegevuse kohta. Kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul võib Vabariigi Valitsus koolitusloa tühistamise otsuse täitmise kuni kaheks aastaks peatada ja selle aja sees toimunud teistkordse akrediteerimise positiivse otsuse korral selle tühistada.

(1) Õppekava akrediteerimisel hinnatakse selle vastavust kõrgharidusstandardile, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taset, õppejõudude ja teadustöötajate teaduslikku ja pedagoogilist kvalifikatsiooni, üliõpilaste teadmiste taset ning õpingute tulemuslikkust.

(2) Õppekava esmakordse negatiivse akrediteerimisotsuse korral võib ülikool taotleda teistkordset akrediteerimist pärast ühe aasta möödumist akrediteerimisotsusest. Kui teistkordset akrediteerimist ei ole taotletud kolme aasta jooksul pärast negatiivset akrediteerimisotsust, rakendatakse õppekava suhtes käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud korda.

(3) Ülikooli õppekavade teistkordse negatiivse akrediteerimisotsuse korral võib haridusministri otsusega lõpetada üliõpilaste vastuvõtu vastavale õppesuunale või selle sulgeda. Viimasel juhul on üliõpilasel õigus jätkata õpinguid selles ülikoolis teisel õppesuunal või teises ülikoolis samal õppesuunal.

(4) Ülikooli õppekavadest enam kui 1/3 kohta negatiivse akrediteerimisotsuse puhul koolitusluba tühistatakse, mille alusel ülikooli tegevus lõpetatakse käesoleva seadusega ettenähtud korras.

(1) Ülikooli lõpetajale antakse riiklik haridust tõendav dokument (diplom) juhul, kui lõpetaja õppis positiivselt akrediteeritud õppekava alusel.

(2) [kehtetu]

(3) Ülikoolide väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid (diplomid) kantakse Haridusministeeriumi vastavasse registrisse.

(1) Riikliku koolitustellimuse esitab ülikoolile Haridusministeerium, lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja ametiliitude (ühingute) ning ülikoolide ettepanekutest, samuti riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ettenähtud vahenditest.

(2) Riiklik koolitustellimus vormistatakse ülikooli ja Haridusministeeriumi vahelise lepinguna ning see sisaldab

1) riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade arvu vastavalt õppekavadele ja õppevormidele;

2) riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumust;

3) riikliku koolitustellimuse täitmiseks ülikoolile riigieelarvest raha eraldamise korda;

4) ülikooli poolt Haridusministeeriumile riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste arvestuse pidamiseks vajalike andmete esitamise korda ja tähtaegu;

5) poolte vastutust;

6) õppekavade ja õppevormide koefitsiente.

(3) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ning õppekavade ja õppevormide koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus.

(4) Haridusministeeriumil on kohustus finantseerida riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta selle õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses vastava õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja lõpuni.

(5) Ülikoolil on kohustus

1) luua võimalused õppekava täitmiseks üliõpilasele, kes õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal;

2) informeerida Haridusministeeriumi riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade hõives toimunud muudatustest.

(6) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal ülikoolis õppiv üliõpilane või ülikooli lõpetanud isik ei saa teist korda asuda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel.

(7) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste ja nende õppekohtade hõives tekkinud muudatuste arvestust peab Haridusministeerium.

(1) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade esmatäitmine toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras vastavalt antud õppekava järgi õppida soovijate sisseastumistulemuste paremusjärjestusele.

(2) Kui riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilane arvatakse ülikoolist välja enne õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja möödumist, on ülikoolil õigus asendada riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppinud üliõpilane teise üliõpilasega, eelistades konkurentsi korral parima õpiedukusega üliõpilast.

(3) Kui ülikool ei asenda riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppinud üliõpilast teise üliõpilasega käesoleva seaduse § 131 lõike 2 alusel Haridusministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud lepingus sätestatud tähtajaks, lõpetab Haridusministeerium ülikoolist väljaarvamisele järgneval eelarveaastal selle riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha finantseerimise.

(1) Ülikool võib nõuda õppekulude hüvitamist

1) riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilastelt, kes jätkavad õpinguid sama õppekava järgi pärast õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja lõppemist – esimese õppeaasta eest kuni õppekoha poole baasmaksumuseni, teise ja iga järgneva õppeaasta eest kuni õppekoha baasmaksumuseni;

2) riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilastelt, kes läbivad bakalaureuseõppele järgneva õpetajakoolituse koolitusprogrammi, pärast mõlema õppekava summaarse nominaalse õppeaja lõppemist – esimese õppeaasta eest kuni õppekoha poole baasmaksumuseni, teise ja iga järgneva õppeaasta eest kuni õppekoha kogu baasmaksumuseni;

3) üliõpilastelt, kes õpivad väljaspool riiklikku koolitustellimust – ülikooli poolt kehtestatud korras ja tingimustel kogu õppeaja eest.

(2) Õppekulude hüvitamisest vabastatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud üliõpilane

1) kes on I või II grupi invaliid;

2) kes on alaealise lapse või lapsinvaliidi vanem või eestkostja;

3) kui see on ette nähtud teiste seadustega.

(1) Ülikooli kollegiaalne otsustuskogu on ülikooli nõukogu, mille moodustamise korra ja tegevuse alused sätestab ülikooli põhikiri.

(2) Ülikooli nõukogusse kuuluvad

1) rektor;

2) prorektorid;

3) õppejõudude ja teadustöötajate esindajad;

4) üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 ülikooli nõukogu koosseisust;

5) teised põhikirjas ettenähtud isikud.

(3) Ülikooli nõukogu

1) kinnitab ülikooli põhikirja ning teeb selles muudatusi;

2) kinnitab ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused ning üliõpilaskonna põhikirja;

3) võtab vastu ülikooli arengukavad ja esitab need kinnitamiseks haridusministrile;

4) kinnitab ülikooli õppekavad;

5) kehtestab kraadide kaitsmise korra ja tingimused;

6) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra;

6¹) kehtestab üliõpilaste ülikoolist väljaarvamise tingimused ja korra;

7) teeb haridusministrile ettepanekud õppesuundade loetelu ja vastuvõtukvootide kohta riikliku koolitustellimuse täitmiseks;

8) kinnitab ülikoolis toimuva täiendõppe valdkonnad, vormi ja korra;

9) [kehtetu]

10) kinnitab ülikooli eelarve ja majandusaasta aruande;

11) kehtestab ülikooli valitsemisse ning õppe- ja teadustegevusse puutuvad üldised eeskirjad;

12) otsustab õppe- ja teadustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad vähemalt kaht struktuuriüksust;

13) kehtestab korraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtu konkursi eeskirjad;

14) valib korralised professorid;

15) võib anda korralise professorina töötanud pensionile siirduvale õppejõule emeriitprofessori nimetuse;

16) otsustab käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras ülikooli varaga seotud küsimusi;

17) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded;

18) võib avaldada umbusaldust rektorile;

19) otsustab ülikooli astumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

20) otsustab rektori või ülikooli nõukogu liikmete poolt seisukoha võtmiseks esitatud teisi küsimusi, mis käesoleva seaduse ja ülikooli põhikirja alusel kuuluvad tema pädevusse.

(1) Ülikooli nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu määrusi ja otsuseid.

(2) Ülikooli nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena, millele kirjutavad alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja ülikooli nõukogu sekretär, ning see tehakse teatavaks ülikooli töötajatele ning üliõpilastele.

(3) Ülikooli nõukogu seisukoht üksikküsimuses vormistatakse otsusena, millele kirjutab alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja nõukogu sekretär. Otsus tehakse teatavaks asjaosalistele.

(4) Ülikooli nõukogu õigusaktid saadetakse hiljemalt 10 päeva jooksul, arvates vastuvõtmisest, Haridusministeeriumile teadmiseks.

(1) Ülikooli juhib rektor. Ta kannab vastutust ülikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Rektor

1) teostab ülikoolis oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;

2) kinnitab ülikooli sisekorraeeskirjad;

3) kinnitab ülikooli asjaajamiseeskirjad;

4) teeb korraldusi ja annab käskkirju, mis on ülikooli liikmeskonnale täitmiseks kohustuslikud;

5) määrab kindlaks prorektorite arvu ja nende tegevusvaldkonnad;

6) nimetab ametisse prorektorid;

7) tagab ülikooli nõukogu määruste ja otsuste täitmise;

8) omab õigust ühekordseks vetoks ülikooli nõukogu määruse või otsuse suhtes;

9) võib moodustada operatiivseks juhtimiseks ülikooli valitsuse ning määrab kindlaks selle tegevuse alused ja korra;

10) hoolitseb õppetegevuse ja teadusuuringute otstarbeka korralduse eest;

11) tagab ülikooli eelarveprojekti koostamise;

12) tagab ülikooli eelarve täitmise ja esitab selle kohta aruande ülikooli nõukogule;

13) esindab ülikooli ja teostab ülikooli nimel tehinguid käesoleva seaduse ning ülikooli põhikirjaga antud volituste ulatuses;

14) lahendab teisi seaduse ja ülikooli põhikirjaga tema pädevusse antud küsimusi;

15) on aruandekohustuslik ülikooli nõukogu ees.

(1) Rektor valitakse viieks aastaks ülikooli põhikirjas määratud korras.

(2) Rektor astub ametisse ametivande andmisega ülikooli nõukogu ees.

(3) Ülikooli nõukogu vanim liige sõlmib ülikooli nimel rektoriga töölepingu, mis peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ( RT 1992, 15/16, 241; RT I 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850) ja käesoleva seaduse sätetega.

(4) Lepingu lõpetamisel rektori algatusel vabastab ülikooli nõukogu rektori töökohustuste täitmisest nelja kuu jooksul pärast vastava avalduse esitamist.

(5) Rektori vabastab enne lepingutähtaja möödumist ametist ülikooli nõukogu

1) Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud alustel;

2) haridusministri ettepanekul, kui rektor on enam kui ühe kolmandiku õppekavade negatiivse akrediteerimisotsuse või ülikooli negatiivse akrediteerimisotsuse eel ametis olnud vähemalt kolm aastat;

3) kui ülikooli nõukogu on avaldanud oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega rektorile umbusaldust.

(6) Rektori volitused lõpevad omal soovil ametist tagasiastumisel töökohustuste täitmisest vabastamise päevast, lepingutähtaja möödumise päevast, ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päevast.

(7) Volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi ametikohale, kus ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist.

Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on Eesti kodanik ja on või on olnud valitud professori ametikohale ning on noorem kui 60 aastat.

(1) Ülikooli struktuuri, selle kujundamise ja muutmise korra sätestab ülikooli põhikiri, lähtudes käesolevast seadusest, ülikooli eesmärkidest, tegevuse ulatusest ja iseärasustest.

(2) Ülikooli struktuuriüksuste tegevuse alused määratakse ülikooli nõukogu kinnitatud põhimäärustega.

(3) Ülikooli põhikirjas nimetatud struktuuriüksusi juhivad ülikooli põhikirjas või struktuuriüksuse põhimäärusega sätestatud kollegiaalsed otsustuskogud ja valitavad või nimetatavad töötajad.

(3¹) Ülikooli struktuuri võivad kuuluda ülikooli asutused, millel on iseseisev bilanss ja mis tegutsevad ülikooli nõukogu kinnitatud põhikirja alusel.

(4) –(6) [Kehtetud]

(1) Kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda.

(2) Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus, kuulates ära ülikooli seisukoha.

(3) Kuratoorium teeb ettepanekuid haridusministrile ja ülikooli nõukogule ülikooli arengut puudutavates küsimustes.

(4) Kuratoorium esitab üldsusele vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta.

(5) Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest.

(1) Kõikidel keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida ülikooli astumiseks.

(2) [Kehtetu]

(3) Üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra kehtestab ülikooli nõukogu ja kinnitab haridusminister.

(1) Õpe toimub statsionaarselt, kaugõppe teel või eksternina. Haridusminister kinnitab õppesuundade loetelu, millel saab toimuda ainult statsionaarne õpe.

(2) Kaugõppijale ja eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054) tähenduses tasemekoolituse sätted.

(3) Õppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures need võivad erineda õppesuuniti.

(4) Õpe ülikoolis peab võimaldama eri-, kutse- ja ametialase ettevalmistuse.

(5) –(6) [Kehtetud]

(7) Õppekorralduse aluseks on ülikooli koostatud ja kehtestatud kõikidele õppevormidele ühtsed kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad.

(8) Ülikooli õppekeel on eesti keel. Muude keelte kasutuse otsustab ülikooli nõukogu.

(9) Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.

(1) Statsionaarne õpe on õppevorm, kus õppimine on üliõpilase põhitegevus.

(2) Kaugõpe on õppevorm, mille kaudu omandatakse kõrgharidus töö või muude kohustuste kõrvalt õppides.

(3) Eksternõpe on õppevorm, kus ülikooli loodud tingimustel on eksternil võimalus sooritada eksameid, arvestusi ning kaitsta diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd.

(1) Ülikoolis toimub akadeemiline õpe ja võib toimuda diplomiõpe.

(2) Akadeemiline õpe on kolmeastmeline: bakalaureuse- , magistri- ja doktoriõpe.

(2¹) Paragrahvis 291 nimetatud kutsealadel toimuv akadeemiline õpe on kaheastmeline.

(3) Diplomiõpe on üheastmeline.

(4) Akadeemilise õppe iga astme ja diplomiõppe lõpetamist loetakse ülikooli lõpetamiseks. Lõpetanul on õigus jätkata õpinguid käesolevas seaduses sätestatud korras.

(1) Magistri- ja doktori akadeemilised kraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks.

(2) Teaduskraad antakse teaduslike uuringute alusel kirjutatud lõputöö kaitsnud ülikooli lõpetajale.

(3) Kutsekraad antakse ülikooli lõpetajale, kes lõputöö kaitsmisega või muul moel on tõestanud vastaval tasemel kutsealase loomingulise professionaalsuse saavutamist.

(1) Diplomiõppe kestel täiendab üliõpilane oma üldhariduslikku baasi, süvendab kutsealaseid oskusi ja omandab teadmised valitud erialal töötamiseks.

(2) Diplomiõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

(3) Diplomiõpe lõpeb diplomitöö kaitsmise ja lõpudokumendi saamisega, mis tõendab ülikooli lõpetamist vastaval erialal.

(4) Diplomiõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid akadeemilise kraadi omandamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel.

(5) Diplomiõppe, samuti bakalaureuseõppe lõpetanu, kes ei ole läbinud õpetajakoolituse õppekava, võib jätkata õppimist õpetajakutse omandamiseks üheaastase kestusega pedagoogikoolituse õppekava alusel.

(1) Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikku baasi, arendab teoreetilisi teadmisi ja oskusi tööks valitud alal ja edasiõppimiseks.

(2) Bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

(2¹) Bakalaureuseõppe nominaalkestus, milles sisaldub õpetajakoolituse koolitusprogramm, pikeneb ühe aasta võrra.

(3) Bakalaureuseõpe lõpeb lõputöö kaitsmise ja bakalaureuse akadeemilise kraadi saamisega, juhul kui õppekavaga ei ole ette nähtud teisiti.

(1) Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma kutsealaseid oskusi ja omandab teadmised iseseisvaks tööks valitud erialal.

(2) Magistriõppesse astumine eeldab bakalaureusekraadi või bakalaureusekraadile vastava õppekava läbimist ja toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

(3) Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat, kuid koos bakalaureuseõppega mitte vähem kui viis aastat. Magistriõpe koosneb magistriõpingutest ja magistritööst. Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras on magistritöö kaitsmine ja magistrikraadi saamine võimalik magistriõpinguid läbimata.

(4) Magistritööde kaitsmise korra kehtestab ülikool.

(5) Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise ja magistrikraadi saamisega, juhul kui õppekavaga ei ole ette nähtud teisiti.

(1) Doktoriõpe on akadeemilise õppe kolmas aste, mille eesmärk on viia doktorandi teadmised ja oskused valitud erialal iseseisva professionaali tasemele.

(2) Doktoriõpingute alustamine eeldab magistrikraadi või magistrikraadile vastavat haridustaset ja toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras. Ülikooli rektor võib lubada doktorantuuri magistriõppes silmapaistnud magistrandi ka magistritööd kaitsmata.

(3) Doktoriõppe nominaalkestus on neli aastat.

(4) Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmise ja doktorikraadi saamisega. Doktoritöö kaitstakse ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

(5) Ülikooli nõukogu kehtestatud korras on doktoritöö kaitsmine ja vastava kraadi saamine võimalik doktoriõpet läbimata.

(1) Loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe ja arhitekt-inseneri õppe nominaalkestus on viis aastat. Arstiõppe nominaalkestus on kuus aastat.

(1¹) Arstiõpe, loomaarstiõpe, proviisoriõpe, hambaarstiõpe ja arhitekt-inseneri õpe lõpeb lõpudokumendi saamisega, mis tõendab ülikooli lõpetamist vastaval erialal.

(2) [kehtetu]

(3) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb kolme- kuni viieaastane residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal. Residentuuri läbimine ja finantseerimine toimub Tartu Ülikooli seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(4) [kehtetu]

(5) Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe ja arhitekt-inseneri õppe läbimine annab õiguse jätkata õpinguid doktoriõppes.

[Kehtetu]

(1) Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik sooritada eksameid ja arvestusi ning kaitsta diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd eksternina (individuaalõppijana).

(2) Eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse ( RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200) tähenduses tasemekoolituse sätted.

(3) Eksternid ei ole üliõpilased. Eksternide ja täiendõppe kursuste kuulajate õigusliku seisundi määrab seadus, ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid.

(1) Ülikooli lõpetajale antakse pärast õppekava täitmist, lõpueksamite sooritamist ja lõputöö kaitsmist diplom koos akadeemilise õiendiga vastava akadeemilise kraadi kohta või ülikooli lõpetamise kohta vastaval erialal.

(2) Diplomi- ja bakalaureuseõppe lõpetanutele võidakse anda diplom kiitusega (cum laude) haridusministri kehtestatud tingimustel.

(3) Diplomite vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.

(1) Täiendõpe on täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses tööalane koolitus.

(2) Ülikoolis korraldatava täiendõppe valdkonnad, vormid ja korra kinnitab ülikooli nõukogu.

(3) Täiendõppe õiguslik korraldus ja finantseerimine toimub vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.

Ülikooli liikmeskonna moodustavad ülikooli töötajad ja üliõpilased.

(1) Ülikooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad.

(2) Ülikooli teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid.

(3) Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks. Erakorraline õppejõud ja teadustöötaja võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.

(4) Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus kutsuda korraliste õppejõudude kohtadele teadlasi väljastpoolt ülikooli.

(1) Professuur koosneb professoritest ja emeriitprofessoritest.

(2) Professor on oma eriala juhtiv õppejõud, kes korraldab ülikoolis oma aine (aineterühma) õpet ning suunab vastavaid uuringuid. Professori põhiülesanne on akadeemilise õppe korraldamine.

(3) Professoriks valitakse pedagoogiliste kogemustega oma eriala tunnustatud teadlane, kellel on Eesti doktorikraad või mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad, mis tasemelt sellele vastab. Kunstialadel saab olla professoriks oma erialal tunnustatud loovisik, kellel ei pea olema doktorikraadi.

(4) Emeriitprofessori nimetuse annab nõukogu korralise professorina töötanud pensionile siirduvale õppejõule. Emeriitprofessoril on õigus osaleda ülikooli tegevuses, kusjuures ta ei täida koosseisulist professori kohta.

(5) Emeriitprofessorile makstakse emeriitprofessori tasu, mis moodustab 75 protsenti akadeemiku tasust.

(1) Dotsent õpetab mingit ainet või ainete rühma ja osaleb vastavates uuringutes.

(2) Dotsendiks valitakse isik, kellel on Eesti doktorikraad või mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad, mis tasemelt sellele vastab. Kunstierialadel saab olla dotsendiks oma erialal tunnustatud loovisik, kellel ei pea olema doktorikraadi.

(1) Lektor on loengulisi õppeülesandeid täitev õppejõud. Lektori ametikohale võivad kandideerida akadeemilist kraadi omavad või erialase töö kogemustega kõrgharidusega isikud.

(2) Assistent on erialase kvalifikatsiooniga abiõppejõud, kelle põhiülesandeks on seminaride, praktikumide ja harjutustundide läbiviimine. Assistendi ametikohale võivad kandideerida kõrgharidusega isikud.

(3) Õpetaja on praktilist laadi õppeülesannete täitja. Õpetaja ametikohale võivad kandideerida kõrgharidusega isikud.

Teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestab teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832).

(1) Kõigi korraliste õppejõudude ja teadustöötajate vakantsed ametikohad ülikoolis täidetakse avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras kuni viieks aastaks, välja arvatud paragrahv 34 lõikes 4 toodud juhtudel.

(2) Konkursitingimused ja -korra määrab ülikooli nõukogu.

(3) Professorid valib ülikooli nõukogu, muud õppejõud ja teadustöötajad struktuuriüksuse kollegiaalne otsustuskogu.

(4) Konkursi võitnud isikutega sõlmib rektor töölepingu. Töölepingu sõlmimisest võib keelduda konkursitingimuste ja -korra rikkumisel.

(5) Konkursi korras täitmata jäänud korraliste õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtadele ning riiklike programmide täitmiseks on lubatud kuni kolmeks aastaks tööle võtta erakorralisi õppejõude ja teadustöötajaid.

(6) Ülikooli õppejõude ei ole lubatud koondada õppesemestri kestel.

(7) Ülikooli korralistel õppejõududel on õigus viie aasta jooksul ühele tööülesannetest vabale semestrile oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks ühes ametipalga säilitamisega.

Ülikooli teiste töötajate töösuhted reguleeritakse vastavalt tööseadustele.

Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi diplomi-, bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppesse, arstiõppesse, loomaarstiõppesse, proviisoriõppesse, hambaarstiõppesse või arhitekt-inseneri õppesse või diplomi- või bakalaureuseõppele järgnevasse õpetajakoolitusse.

(1) Üliõpilastel on õigus

1) mis tahes alal õppides valida oma õppekavasse aineid väljastpoolt õppesuunda ülikooli nõukogu kehtestatud korras;

2) õppekavaväliselt kuulata loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi, kusjuures õppejõud võib tingimuste (töökohad, õppevahendid jne.) puudumisel üliõpilaste osavõttu õppekavavälisest õppest piirata;

3) kasutada tasuta auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras;

4) ülikooli või mõne tema õppekava sulgemise korral jätkata õpinguid teise õppekava alusel või teises ülikoolis;

5) valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse;

6) esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest;

7) saada õppelaenu Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550) sätestatud tingimustel;

8) saada akadeemilist puhkust ülikooli nõukogu kehtestatud korras;

9) saada õppimiseks vajalikke õppekavu, -programme ja muud informatsiooni;

10) nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni;

11) saada üliõpilaspilet haridusministri kehtestatud korras;

11¹) üliõpilasomavalitsusele paragrahvis 43 sätestatud tingimustel ja korras;

12) kasutada muid seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

(2) Üliõpilased peavad jälgima käesoleva seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest.

(1) Ülikooli üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna.

(2) Üliõpilaskond on institutsioon, mis teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele - otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.

(3) Üliõpilaskonnal on õigus

1) moodustada teiste üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;

2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;

3) valida oma esindajaid ülikooli nõukogusse;

4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu ja esitab nõukogule kinnitamiseks üliõpilaskond ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

(5) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, mille valimise õigus on kõikidel ülikooli üliõpilastel. Üliõpilasesindus ja tema poolt vastavalt üliõpilaskonna põhikirjale moodustatud üliõpilaskonna täitevorganid esindavad üliõpilaskonda suhetes ülikooliga, Eesti ja rahvusvaheliste ühenduste, asutuste ja isikutega.

(6) Esimese üliõpilasesinduse valimiseeskirja kinnitab ning valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes.

(7) Üliõpilasesindus käsutab käesoleva seaduse paragrahvi 51 lõikes 5 nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras.

(1) Ülikool on oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses sätestatud korras. Ülikool on õigustatud omama ainult sellist vara, mis on tarvilik tema ülesannete täitmiseks.

(2) Ülikooli vara on

1) vara, mille riik annab ülikooli omandisse ülikooli asutamisel seaduse alusel;

2) vara, mis antakse seaduse alusel ülikooli taotlusel tema omandisse hiljem;

3) vara, mille teine isik võõrandab ülikooli kasuks;

4) vara, mille ülikool soetab oma tegevuse käigus.

(3) Ülikool võõrandab käesoleva seaduse paragrahvis 46 kehtestatud korras sellise vara, mis ei ole tarvilik ülikooli eesmärgi saavutamiseks.

(4) Ülikoolil on õigus vallata ja kasutada teise isiku omandis olevat vara, kui see ei ole vastuolus käesoleva seaduse, muude õigusaktide ja ülikooli põhikirjaga. Sellise vara vili, kuivõrd see ei kuulu omanikule, on ülikooli omand.

(5) Ülikoolil on õigus omada vara, mis oli ülikooli omandis enne 1940. aasta 16. juunit.

(1) Ülikool kasutab oma vara ülikooli eesmärgi saavutamiseks.

(2) Ülikool võib anda tähtajaliselt teise isiku kasutusse ainult sellist oma vara, mille suhtes ülikooli nõukogu on seisukohal, et see on ülikooli eesmärgi saavutamiseks vajalik, kuid mida hetkel ei ole võimalik või otstarbekohane selleks kasutada.

(1) Ülikoolile kuuluvat kinnisvara on õigus võõrandada Vabariigi Valitsuse loal.

(2) Varade summad, mida rektoril, prorektoril ja struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada, määrab ülikooli nõukogu.

(1) Ülikoolil ei ole õigust oma varaga tagada teise isiku kohustusi.

(2) Ülikooli tehingud teiste juriidiliste isikutega on lubatud samas suuruses ja korras, mis on kehtestatud ülikoolile tema vara käsutamiseks.

(3) Krediite on ülikoolil õigus võtta ülikooli nõukogu loal.

(1) Ülikoolil ei ole õigust osutada sponsortoetust ja anda laenusid või krediite ega teha annetusi sihtasutustele.

(2) [Kehtetu]

(3) Ülikool võib oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid seadustes sätestatud korras.

(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud sihtasutused, mille üheks asutajaks on riik, ei või asutada erakooli ega eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

(4) [Kehtetu]

(5) Vara, sealhulgas väärtpaberite pandiks võtmise õigus on ülikoolil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(6) Ülikoolil on õigus osutada teistele isikutele oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid (tasuline täiendõpe, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine jms.), millest saadud tulud lähevad ülikooli eelarvesse.

(1) Ülikooli tulude hulka kuuluvad riigieelarvest eraldatud raha, õppekulude hüvitamisest laekunud raha, põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest ning teadus- ja arendustegevusest saadud tulu ja muud tulud.

(2) Ülikooli õppekohtade kulud riikliku koolitustellimuse ulatuses kaetakse riigieelarvest. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on õigus taotleda ülikoolis õppekohtade avamist omavahendite arvel.

(3) Muud kulud kaetakse riigieelarvest, õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste eest laekuva raha ning muude tulude arvelt.

[Kehtetu]

(1) Ülikooli kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve.

(2) [Kehtetu]

(3) Ülikooli eelarve täitmise kohta koostatakse aruanne, mille kinnitab ülikooli nõukogu.

(4) Ülikooli eelarveprojekti kinnitab ülikooli nõukogu.

(5) Ülikooli eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks.

(1) Riigikontroll kontrollib ülikooli tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

(2) Ülikooli majandustegevust kontrollivad ülikooli nõukogu määratud korralised ja erakorralised revisjonid.

(1) Riiklikku järelevalvet ülikooli tegevuse üle teostavad Haridusministeerium ning teised seadusega selleks volitatud ametiasutused ja ametnikud.

(2) Haridusministril on õigus peatada rektori ning ülikooli nõukogu ebaseaduslike õigusaktide kehtivus ja nõuda nende muutmist.

(1) Ülikool annab oma tegevusest aru seaduses või selle alusel sätestatud mahus ja korras.

(2) Ülikool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadeks.

(3) Sihtfinantseeringute kulutamise kohta esitab ülikool aruande finantseerijale viimase nõudel.

(1) Kõrghariduse hindamise nõukogu korraldab kõikide ülikoolide õppekavade akrediteerimise seitsme aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni akrediteerimisotsuse tegemiseni väljastavad avalik-õiguslikud ülikoolid nende õppekavade läbinutele riiklikud haridust tõendavad dokumendid.

(2) [Kehtetu]

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ülikoolides valitud kollegiaalsed otsustuskogud ja töötajad tegutsevad valimisperioodi lõpuni, kui vahepeal jõustunud põhikiri ei näe ette teisiti.

(2) Rektor tagab ülikooli põhikirja vastavusse viimise käesoleva seaduse nõuetega kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist omandatud kõrgharidust tõendav lõpudokument annab õiguse astuda magistriõppesse ja doktoriõppesse ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

(4) Vabariigi Valitsus moodustab kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest kõrghariduse hindamise nõukogu.

(5) Vabariigi Valitsus nimetab kuratooriumide koosseisud hiljemalt 1997. aasta 1. jaanuariks.

Kui kõrghariduse omandamisel õpib eesti keelt mittevaldav üliõpilane süvendatult riigikeelt haridusministri kehtestatud tingimustel ja korras, pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.

Tartu Ülikooli seaduse alusel on üliõpilased ka enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse, hambaarstiõppesse või proviisoriõppesse immatrikuleeritud isikud, kes jätkavad õpinguid internatuuris.

(1) Tartu Ülikooli seaduse alusel läbivad enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse või hambaarstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilased residentuuri nominaalkestusega kaks kuni viis aastat.

(2) Enne 2001/02. õppeaastat residentuuri immatrikuleeritud isikud on üliõpilased.

(1) Käesoleva seaduse paragrahv 21 3. lõige jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril. Antud tähtajani kehtestab ülikooli vastuvõtueeskirjad ülikooli nõukogu.

(2) [Kehtetu]

(3) Käesoleva seaduse paragrahv 13.1 jõustub 1997. aasta 1. jaanuaril.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]