Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide automaatse akadeemilise tunnustamise kokkulepe — RT II, 2019, 1

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2018 korraldus nr 138 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituse andmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus, Leedu Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus (edaspidi kokkuleppeosalised), võttes arvesse Euroopa Nõukogu ja UNESCO kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni, mis on sõlmitud 11. aprillil 1997. aastal Lissabonis (edaspidi Lissaboni tunnustamise konventsioon) (ETS nr 165); võttes arvesse Lissaboni tunnustamise konventsiooni juurde kuuluvate Lissaboni tunnustamise konventsiooni komitee vastu võetud abitekstide rakendamist; võttes arvesse kolmes Balti riigis tunnustamist soodustavate Bologna vahendite, nagu diplomilisa, Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS), kvalifikatsiooniraamistike ja muu rakendamist; võttes arvesse Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditel ja suunistel põhinevate väliste ja siseste kvaliteedi tagamise mehhanismide väljatöötamist; arvestades Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi valitsuste vahelise 18. veebruaril 2000. aastal Tallinnas sõlmitud Balti haridusruumis haridustunnistuste akadeemilise tunnustamise lepingu edukat rakendamist; tegutsedes kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega; eesmärgiga arendada koostööd oma riikide kõrgharidus- ja teadusasutuste vahel ning edendada akadeemilist liikuvust; olles teadlikud kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise olulisusest, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Kokkuleppe eesmärk ja kohaldamisala 1.1. Kokkuleppe eesmärk on soodustada akadeemilistel eesmärkidel kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide tunnustamist ja edendada kokkuleppeosaliste riikide haridussüsteeme käsitleva teabe vahetust. 1.2. Kokkulepet kohaldatakse kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide automaatse akadeemilise tunnustamise suhtes, hõlmates kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid kvalifikatsioone ja kõrghariduskvalifikatsioone, mis kuuluvad kokkuleppeosaliste riikide haridussüsteemi ning mida annavad pädevad asutused kooskõlas asjaomase riigi õigusaktidega. 1.3. Automaatset akadeemilist tunnustamist kohaldatakse kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide suhtes, mis on hõlmatud kokkuleppe lisas esitatud võrdlustabeliga (edaspidi võrdlustabel) ja mida antakse kokkuleppeosalistes riikides pärast kokkuleppe jõustumist. 1.4. Kokkulepe ei mõjuta kokkuleppeosaliste riigisiseste ega rahvusvaheliste kutsealast tunnustamist reguleerivate õigusaktide kohaldamist. Samas võib kokkulepe hõlbustada nende otsuste tegemist, mis käsitlevad kokkuleppeosaliste riikide haridussüsteemi kuuluvate kvalifikatsioonide tunnustamist kutsealastel eesmärkidel. 1.5. Kõrgharidusega seonduvaid kvalifikatsioone, mis ei ole võrdlustabeliga hõlmatud, ja õppeperioode tunnustatakse kooskõlas Lissaboni tunnustamise konventsiooni põhimõtete, selle abitekstide ja kokkuleppeosaliste riikide õigusaktidega. Artikkel 2. Mõisted 2.1. Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: 2.1.1. Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldav kvalifikatsioon ehk: 2.1.1.1. Eesti Vabariigis: üldkeskharidust tõendav kvalifikatsioon ehk gümnaasiumi lõputunnistus ja kutsekeskharidust tõendav kvalifikatsioon ehk kutsekeskhariduse lõputunnistus, mille annavad välja pädevad asutused kooskõlas riigisiseste õigusaktidega; 2.1.1.2. Läti Vabariigis: üldkeskharidust tõendav kvalifikatsioon ehk atestāts par vispārējo vidējo izglītību ja kutsekeskharidust tõendav kvalifikatsioon ehk diploms par profesionālo vidējo izglītību, mille annavad välja pädevad asutused kooskõlas riigisiseste õigusaktidega; 2.1.1.3. Leedu Vabariigis: keskharidust tõendav kvalifikatsioon ehk randos atestatas, mille annavad välja pädevad asutused kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. 2.1.2. Kõrghariduskvalifikatsioonid: 2.1.2.1. Eesti Vabariigis: rakenduskõrghariduse diplom, bakalaureus, magister, arstikraad, hambaarstikraad, farmaatsiamagister, loomaarstikraad, arhitektuurimagister, tehnikateaduse magister, haridusteaduse magister ja doktor, mille annavad välja tunnustatud kõrgharidusasutused kooskõlas riigisiseste õigusaktidega; 2.1.2.2. Läti Vabariigis: profesionālā bakalaura diploms un augstākās profesionālās kvalifikācijas diploms, bakalaura diploms, maģistra diploms, profesionālā maģistra diploms, profesionālās augstākās izglītības diploms un augstākās profesionālās kvalifikācijas diploms (ārsta, zobārsta, farmaceita un veterinārārsta profesionālā kvalifikācija), doktora diploms, mille annavad välja tunnustatud kõrgharidusasutused kooskõlas riigisiseste õigusaktidega; 2.1.2.3. Leedu Vabariigis: profesinis bakalauras, bakalauras, magistras, mokslo daktaras ja meno daktaras, mille annavad välja tunnustatud kõrgharidus- ja teadusasutused kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. 2.2. Teisi mõisteid kasutatakse Lissaboni tunnustamise konventsioonis määratletud tähenduses. Artikkel 3. Automaatse akadeemilise tunnustamise üldsätted 3.1. Kokkuleppeosalise riigis välja antud kõrgharidusega seonduvat kvalifikatsiooni, mis vastab kokkuleppe artikli 4 tingimustele, käsitatakse automaatselt võrreldavana kvalifikatsiooniga, mille teised kokkuleppeosaliste riigid on asetanud ilma lisaformaalsusteta samale tasemele kooskõlas võrdlustabeliga. 3.2. Seoses juurdepääsuga kõrghariduse õppekavadele või töökohtadele viitab kokkuleppekohane kvalifikatsioonide automaatne akadeemiline tunnustamine üksnes üldiste akadeemiliste nõuete täitmisele nõutava kvalifikatsioonitaseme mõistes. See ei mõjuta selliste konkreetsete vastuvõtunõuete täitmist, mille on kehtestanud kõrgharidusasutused või tööandjad värbamise eesmärgil. Artikkel 4. Automaatse akadeemilise tunnustamise tingimused Kokkuleppe artikli 3 kohaseid automaatse akadeemilise tunnustamise sätteid kohaldatakse üksnes nende kõrghariduskvalifikatsioonide suhtes, mille kvaliteet on tagatud. See tähendab, et kvalifikatsiooni väljaandva asutuse või õppekava, mille läbimise järel kvalifikatsioon on antud, peab olema akrediteerinud välise kvaliteedi tagamise agentuur, kes kohaldab tunnistuse väljaandmise ajal Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suuniste põhimõtteid. Artikkel 5. Teabe esitamine ja vahetus 5.1. Kokkuleppeosalised teevad kokkulepet ja selle mõju käsitleva teabe üldsusele laialt kättesaadavaks. Kokkulepet käsitlev teave ja selle tekst on kättesaadavad iga riigi ENIC/NARIC keskuse veebisaitidel. 5.2. ENIC/NARIC riiklikud keskused annavad teavet riikide haridussüsteemide kohta ning kokkuleppe asjaomaste kokkuleppeosaliste suhtes kohaldamise kohta. 5.3. Kokkuleppeosalised koostavad riikide õigusaktide kohaselt tunnustatud ja akrediteeritud kõrgharidusasutuste ja õppekavade loetelu. Loetelud tehakse avalikult kättesaadavaks: 5.3.1. Eesti Vabariigis veebiaadressil www.archimedes.ee/enic; 5.3.2. Läti Vabariigis veebiaadressil www.aic.lv; 5.3.3. Leedu Vabariigis veebiaadressil www.aikos.smm.lt. Artikkel 6. Jõustumine, muutmine ja lõpetamine 6.1. Käesoleva kokkuleppe jõustumisel lõpeb Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi valitsuste vaheline Balti haridusruumis haridustunnistuste akadeemilise tunnustamise leping, millele on alla kirjutatud 18. veebruaril 2000. aastal Tallinnas. 6.2. Kokkulepe jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja on diplomaatiliste kanalite kaudu kätte saanud kokkuleppeosaliste viimase kirjaliku teate selle kohta, et kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõppenud. Kokkuleppe hoiulevõtja on Läti Vabariigi valitsus. 6.3. Kokkulepet võib muuta kokkuleppeosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused dokumenteeritakse eraldi protokollides, mis moodustavad kokkuleppe lahutamatu osa ja mis jõustuvad kokkuleppe artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras. 6.4. Kokkuleppeosaline võib hoiulevõtjale diplomaatiliste kanalite kaudu saadetava kirjaliku teatega kokkuleppe lõpetada. Kokkulepe lõpeb kuus kuud pärast kuupäeva, mil hoiulevõtja on teate kätte saanud. Kui üks kokkuleppeosaline lõpetab kokkuleppe, jääb see kahe teise kokkuleppeosalise vahel jõusse. Alla kirjutatud 8. juunil 2018. aastal Vilniuses ühes eksemplaris eesti, leedu, läti ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule hoiulevõtja arhiivi. Hoiulevõtja edastab kõigile kokkuleppeosalistele kokkuleppe tõestatud koopia. Tõlgenduserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. Mailis Reps Jurgita Petrauskiene Karlis Šadurskis Eesti Vabariigi Valitsuse nimel Leedu Vabariigi Valitsuse nimel Läti Vabariigi Valitsuse nimel