Mõõteseadus

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse füüsikaliste suuruste mõõtmise jälgitavuse tagamise alused. Mõõtmine käesoleva seaduse tähenduses on operatsioonide kogum füüsikalise suuruse väärtuse määramiseks spetsiaalsete tehniliste vahendite (mõõtevahendite) abil ning mõõtmise jälgitavus - mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab neid seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teada olev määramatus.

(2) Mõõtmiste usaldatavus ja jälgitavus saavutatakse Rahvusvahelisele Mõõtühikute Süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute ja nende etalonide kasutamise, mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja mõõtmisi teostavate laborite akrediteerimise kaudu. Käesoleva seaduse tähenduses on akrediteerimine labori kompetentsuse ametlik tunnustamine kindlate mõõtmiste sooritamiseks.

Kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Mõõtevahendid on

1) mõõdud, mõõteriistad, mõõtemuundurid, mõõtekompleksid;

2) teised normeeritud metroloogiliste omadustega tehnilised vahendid, mida kasutatakse mõõtmiseks.

(2) Täpsuse ja kasutusotstarbe järgi jagunevad mõõtevahendid etalonideks ja töömõõtevahenditeks.

(1) Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku esitamiseks ja edastamiseks mõõteastendiku kaudu.

(2) Riigietalon on etalon, mis on riikliku õigusaktiga tunnistatud selles riigis väärtuse omistamisel vaadeldava suuruse teiste etalonide aluseks.

(3) Tugietalon on antud paikkonnas või organisatsioonis olemasolevatest parimate metroloogiliste omadustega etalon, millele tugineb mõõtmine selles paikkonnas või organisatsioonis.

(4) Tööetalon on etalon, mida rutiinselt kasutatakse mõõtude, mõõteriistade või etalonainete kalibreerimiseks, taatlemiseks või kontrolliks.

(5) Ülekandeetalon on etalon, mida kasutatakse vahelülina etalonide võrdlemisel.

(6) Etalonaine on materjal või aine, mille omaduse üks või mitu väärtust on piisavalt homogeensed ja hästi määratud, kasutamaks seda mõõtevahendite kalibreerimisel, mõõtemeetodi hindamisel või materjali omadusele väärtuse omistamisel.

(7) Sertifitseeritud etalonaine on aine, millel on kaasas sertifikaat, mis tõendab, et aine omaduse üks või mitu väärtust on sertifitseeritud protseduuriga, mis seostab selle vaadeldava omaduse väärtusi esitava ühikuga, kusjuures igal esitatud väärtusel on kindel määramatus.

(8) Majandusminister kehtestab

1) riigietalonide nimistu;

2) etalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra.

(9) Kulutused riigietalonide soetamiseks, säilitamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks kaetakse riigieelarvest.

(1) Mõõtühiku edastamiseks rakendatakse mõõteastendikke, mille koosseisu kuuluvad

1) riigietalonid, mida perioodiliselt kalibreeritakse ja võrreldakse rahvusvaheliste või teiste riikide etalonidega;

2) tugietalonid, mida perioodiliselt kalibreeritakse riigietalonide abil;

3) tööetalonid, mida perioodiliselt kalibreeritakse tugietalonide abil;

4) sertifitseeritud etalonained;

5) töömõõtevahendid, mille metroloogiline kontroll toimub tööetalonide või sertifitseeritud etalonainete abil.

(2) Etalone kasutatakse teiste etalonide ja töömõõtevahendite kontrolliks.

(3) Töömõõtevahendeid kasutatakse ainult tavalisteks mõõtmisteks.

[kehtetu]

(1) Mõõtetulemuste jälgitavuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks kontrollitakse mõõtevahendeid tüübikinnituse, taatlemise ja kalibreerimise teel. Tüübikinnitus ja taatlemine on mõõtevahendi kohustusliku metroloogilise kontrolli liigid, millele allutatakse käesoleva seaduse § 10 alusel taatlusele kuuluvad mõõtevahendid. Kalibreerimine on metroloogilise kontrolli liik, millele allutatakse etalonid. Töömõõtevahendite kalibreerimine ei ole kohustuslik.

(2)

(3) Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite tüübikinnituse ja taatlemise eest võetava tasu piirmäärad kehtestab majandusminister.

(1) Tüübikinnitus on protseduur, mille käigus tehakse kohustuslikes mõõtühikutes gradueeritud mõõtevahendi dokumentatsiooni ja tüübikatsetustulemuste alusel kindlaks, kas antud tüüpi mõõtevahendiga mõõtmisel võib eeldada vajaliku täpsuse säilimist kindlaksmääratud ajavahemiku (taatluskehtivusaeg) jooksul ja väljastatakse tüübikinnitustunnistus.

(2) Taotluse tüübikinnituse saamiseks esitab mõõtevahendi valmistaja, importija või nende esindaja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile, kus taotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava mõõtevahendi tüübi jaoks väljastatakse kehtestatud korras tüübikinnitustunnistus ja antakse õigus kanda seda tüüpi mõõtevahendile tüübikinnitusmärk. Tüübikinnitustunnistus sisaldab mõõtevahendi tüübi garanteeritud metroloogilisi omadusi ja vajaduse korral lisatingimusi, piiranguid ning tähtaegu.

(3) Tüübikinnitus on kohustuslik mõõtevahendite korral, mida kasutatakse mõõtmiseks valdkondades, kus kehtib käesoleva seaduse § 10 alusel taatluskohustus.

(4) Tüübikinnituse korra kehtestab majandusminister.

(5) [kehtetu]

(1) Mõõtevahend on taatluskõlblik, kui selle tüübile on Eestis omistatud tüübikinnitus ja ta vastab kehtivate õigusaktide nõuetele.

(2) Taatlemine on protseduur mõõtevahendi kasutamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, mille käigus

1) kontrollitakse mõõtevahendi metroloogilisi omadusi taatluseks riiklikku tegevusluba omavas taatluslaboris;

2) taatlemisel esitatavatele nõuetele vastav mõõtevahend varustatakse taatlusmärgisega, milleks on taatluse läbimist tõendav kleebis, taatlusplomm või taatlustempli jäljend.

(3) Taadeldud mõõtevahendiga saadud mõõtetulemused loetakse õigeks, kui selle kasutamisel on täidetud käesoleva seaduse § 131 1. lõikes sätestatud nõuded.

(3¹) Käesoleva seaduse alusel järelevalveks volitatud ametiisikul on õigus korraldada taatluskehtivusaja jooksul mõõtevahendi erakorralist taatlust.

(4) Majandusminister kehtestab korra

1) taatlemiseks ja mõõtevahendite taatluskehtivusaegade määramiseks;

2) taatlustemplite valmistamiseks, kasutamiseks ja hoidmiseks;

3) erakorraliseks taatluseks ja selle eest tasumiseks.

(1) Taatluslabor on taatlemist teostav juriidiline isik, kes omab selleks majandusministri väljaantud tegevusluba.

(2) Majandusminister annab juriidilisele isikule tegevusloa vastava taotluse alusel juhul, kui

1) isiku tegevusalade hulka kuulub mõõtevahendite taatlemine;

2) isik omab akrediteeringut taatlemise teostamiseks vajalikus mõõtevaldkonnas.

(3) Kui isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, annab majandusminister välja tegevusloa ühe kuu jooksul, arvates taotluse saabumise kuupäevast.

(4) Majandusminister võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui isik ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele või kui ta on oma taatlustegevuses korduvalt või oluliselt neid nõudeid rikkunud.

(5) Tegevusluba omav isik on kohustatud majandusministrit kohe informeerima asjaoludest, mis seavad kahtluse alla tema nõuetele vastavuse taatluslaborina tegutsemiseks.

(1) Kalibreerimine on mõõtevahendi metroloogiliste omaduste kindlaksmääramine kalibreerimislaboris mõõtevahendi valdajaga kooskõlastatud tingimustel, ulatuses ja meetodil, kusjuures tüübikinnitus pole nõutav. Kalibreerimine võimaldab saavutada mõõtetulemuste jälgitavust.

(2) Kalibreerimislabor väljastab mõõtevahendi valdajale kalibreerimistunnistuse, milles on toodud mõõtevahendi kalibreerimise tulemused koos nende hinnatud mõõtemääramatusega ning viitega mõõtmiste jälgitavusele.

(3) Kalibreerimine ei anna õigust mõõtevahendi kasutamiseks valdkondades, kus kehtib käesoleva seaduse § 10 alusel taatluskohustus.

(1) Kohustuslikule taatlusele kuuluvad mõõtevahendid, mida kasutatakse tehingutes

1) pikkuse, pindala, ruumala, massi, aja, temperatuuri, rõhu, soojus- ja elektrienergia, soojusliku ja elektrilise võimsuse, vedelike ja gaaside koguse ning tiheduse ja ainetesisalduse mõõtmiseks;

2) [kehtetu]

3) transpordi-, side- ja postiteenuse osutamisel.

(2) Kohustuslikule taatlusele kuuluvad mõõtevahendid, kui neid rakendatakse

1) tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest;

2) riikliku järelevalve ja kontrolli teostamisel;

3) ekspertiisi teostamisel kohtu- või vahekohtumenetluses;

4) ravimite valmistamisel ja kontrollimisel;

5) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel;

6) ohtlike mõjurite mõõtmisel keskkonna- ja tervisekaitses;

7) töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite mõõtmiseks ja seadmete ohutu käitamise tagamiseks;

8) kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel.

(1) Vabariigi Valitsusel on õigus erandjuhtudel vabastada taatluskohustusest mõõtevahendid, kui kulutused nende taatlemiseks on liialt suured ega vasta mõõtevahendi tähtsusele oma kasutusalal.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike rakendamise korral on kohustuslik tüübikinnitus või muude meetmete rakendamine, mis tagaks mõõtetulemuste piisava usaldusväärsuse.

(3) Taatlusteenuse kättesaadavuse tagab riik.

(4) Kohustuslikke norme kehtestav ministeerium tagab võimalused normidele vastavuse kontrolliks kasutatavate mõõtevahendite taatlemiseks.

(5) Kui võimaluste loomine konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks on ebaotstarbekas, võib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon märgistada kõnesoleva mõõtevahendi taatlusmärgisega akrediteeritud kalibreerimislabori väljastatud kalibreerimistunnistuse alusel.

(1) Kinnispakk käesoleva seaduse tähenduses on pakendis toode, mille pakend on pakendaja poolt märgistatud eelmääratletud nimikogusega ja mis on suletud pakendaja poolt ilma ostja juuresolekuta viisil, mis ei võimalda pakendi täitekogust muuta pakendit rikkumata.

(2) Mõõtemahutina kasutatav pakend (edaspidi mõõtemahuti) käesoleva seaduse tähenduses on suletav anum nimimahuga 0,05 liitrit kuni 5 liitrit (kaasa arvatud), mis vastab järgmistele tunnustele

1) anum on valmistatud klaasist või muust materjalist, mille omadused tagavad klaasiga vähemalt samaväärsed metroloogilised karakteristikud;

2) anuma metroloogilised karakteristikud võimaldavad selle kasutamist mõõtevahendina;

3) anuma valmistamisprotsessis on tagatud anuma kuju ja mõõtmete metroloogiliste karakteristikute nõutav stabiilsus;

4) anuma kuju ja mõõtmete metroloogilised karakteristikud võimaldavad pakendada vedelikke nõutava täpsusega ilma vedeliku kogust vahetult mõõtmata.

(3) Toodete kinnispakkide lubatud eelmääratletud nimikogused, kinnispakkide markeeringunõuded ja täitekoguse lubatavad hälbed nimikogusest kehtestab majandusminister.

(4) Mõõtemahutite nimimahud ja nende lubatud hälbed ning mõõtemahutite märgistamise ja kontrolli korra kehtestab majandusminister.

(1) Mõõteteenistus hõlmab riiklikke ja eraõiguslikke institutsioone, mis tegelevad mõõtmiste usaldatavuse ja jälgitavuse tagamise, mõõtevahendite metroloogilise kontrolli teostamise ja metroloogilise infrastruktuuri edendamisega.

(2) Mõõteteenistuse koosseisu kuuluvad

1) metroloogia keskasutus;

2) riigietaloni laborid;

3) metroloogiaalase järelevalve asutus;

4) Eesti akrediteerimisasutus;

5) akrediteeritud kalibreerimislaborid;

6) tegevusloaga taatluslaborid.

(1) Metroloogia keskasutus on majandusministri poolt Majandusministeeriumi valitsemisalas moodustatud hallatav riigiasutus, mis täidab vastavalt oma põhimäärusele käesolevas paragrahvis nimetatud ülesandeid, või juriidiline isik, kellega majandusminister on sõlminud halduslepingu nimetatud ülesannete täitmiseks.

(2) Metroloogia keskasutus täidab järgmisi ülesandeid

1) korraldab riigietalonide perioodilist kalibreerimist ja võrdlusmõõtmisi rahvusvaheliste või teiste riikide riigietalonidega majandusministri kehtestatud korras;

2) osaleb majandusministri korraldusel või loal rahvusvahelistes metroloogiaorganisatsioonides;

3) korraldab ja koordineerib riigietalonide laborite arendus- ja teadustegevust;

4) koostab ja esitab majandusministrile tema kehtestatud korra järgi riigietalonide arendusplaane ja aruandeid.

(3) Hallatavale riigiasutusele metroloogia keskasutuse ülesannete panemise või isikuga nende ülesannete täitmiseks halduslepingu sõlmimise järel avaldab majandusminister ühe kuu jooksul vastavasisulise teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(1) Riigietaloni labor on juriidiline isik, kellega majandusminister on sõlminud halduslepingu riigietaloni laborina tegutsemiseks, või majandusministri poolt Majandusministeeriumi valitsemisalas moodustatud hallatav riigiasutus, mis vastavalt oma põhimäärusele täidab riigietaloni labori ülesandeid.

(2) Riigietaloni labori ülesanneteks on riigietaloni soetamine, säilitamine ja kasutamine ning põhikirjast või põhimäärusest tulenevad ülesanded.

(3) Riigietaloni soetamiseks, säilitamiseks ning kasutamiseks sõlmib majandusminister eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu või asutab Majandusministeeriumi valitsemisalas hallatava riigiasutuse. Majandusministri kinnitatud hallatava riigiasutuse põhimääruses sätestatakse, millises valdkonnas hallatav riigiasutus soetab, säilitab ja võimaldab kasutada riigietalone.

(4) Eraõiguslik juriidiline isik, kellega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping sõlmitakse, peab

1) täitma oma ülesandeid erapooletult ning võimaldama kõigile soovijatele kalibreerimisteenuseid tema valduses oleva riigietaloni alusel;

2) omama piisavalt tehnilist varustust ning vajaliku ettevalmistusega personali talle pandud ülesannete täitmiseks.

(5) Halduslepingus määratakse kindlaks

1) riigietalonid, mida isik on kohustatud soetama, säilitama ja mille kasutamist võimaldama;

2) isikule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise eest makstava tasu määrad.

(6) Halduslepingu sõlmimisega võtab eraõiguslik juriidiline isik endale kohustuse soetada ja säilitada riigietalone ning võimaldada nende kasutamist.

(7) Riigietaloni labor on kohustatud majandusministri kehtestatud korras osalema metroloogia keskasutuse poolt korraldatavates võrdlusmõõtmistes.

(8) Majandusminister avaldab hiljemalt iga aasta 1. veebruariks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kõigi riigietalonide laborite nimekirja koos neile pandud ülesannete loeteluga. Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu sõlmimist või ülesannete panemist hallatavale riigiasutusele avaldab majandusminister ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded sellekohase teate koos isikule või asutusele pandud ülesannete loeteluga.

(1) Mõõtevahendeid peab üles seadma, ühendama, käsitsema, hooldama ja hoidma nii, et oleks tagatud mõõtmiste õigsus ja usaldusväärsus. Ostu-müügitehingutes kasutatavate mõõtevahendite näit peab olema ostjale ja müüjale pingutuseta nähtav.

(2) Mõõtmiste usaldatavuse kindlustamiseks kasutatakse mõõtmisi ja mõõtevahendite metroloogilist kontrolli teostavate laborite kompetentsuse hindamist ja akrediteerimist majandusministri kehtestatud korra kohaselt.

(1) Seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle teostab järelevalvet, teeb ettekirjutusi ja otsuseid Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

(2) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalveks volitatud ametnikel on seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise järelevalve teostamisel õigus

1) siseneda taatluslaborite ruumidesse, tutvuda taatlemises kasutatavate seadmete ja dokumentatsiooniga ning saada taatlemistegevusega seotud informatsiooni;

2) siseneda ruumidesse, kus valmistatakse või hoitakse kinnispakke või pakendatakse tooteid kinnispakkidesse; tutvuda kinnispakkide tootmist või toodete pakendamist kinnispakkidesse puudutava dokumentatsiooniga ning saada informatsiooni kinnispakkide valmistamise, kasutamise ja hoidmise kohta;

3) siseneda ruumidesse, kus valmistatakse või hoitakse mõõtemahuteid või pakendatakse tooteid mõõtemahutitesse; tutvuda mõõtemahutite tootmist või pakendina kasutamist puudutava dokumentatsiooniga ning saada informatsiooni mõõtemahutite valmistamise, kasutamise ja hoidmise kohta;

4) siseneda ruumidesse, kus kasutatakse taatluskohustuslikke mõõtevahendeid, kontrollida nimetatud mõõtevahendite vastavust kehtestatud nõuetele, tutvuda nimetatud mõõtevahendite kasutamist puudutava dokumentatsiooniga ning saada informatsiooni mõõtevahendite kasutamise ja hoidmise kohta.

(3) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalveks volitatud ametnikud võivad oma otsusega keelata mõõtevahendi kasutamise, kui esineb kahtlus, et mõõtevahend ei vasta kehtestatud nõuetele, algatades ühtlasi mõõtevahendi erakorralise taatluse.

(1) Juriidilise isiku poolt

1) kehtiva taatlusmärgiseta või kehtiva taatlustunnistuseta taatluskohustuslike mõõtevahendite kasutamise eest - määratakse rahatrahv kuni 25 000 krooni;

2) taatluskohustuslike mõõtevahendite ülesseadmise, hoidmise või kasutamise eest viisil, mis ei taga mõõtmiste õigsust - määratakse rahatrahv kuni 15 000 krooni;

3) mitteseaduslike mõõtühikute või nende mitteseaduslike nimetuste või tähiste kasutamise eest - määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni;

4) käesoleva seaduse muude nõuete rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni.

(2) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud sanktsioone rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376) sätestatud menetluskorda järgides.

Käesolevas seaduses sätestatud rikkumise eest kannab füüsiline isik vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel.

(1) Käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta koostab haldusõiguserikkumise protokolli Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalveks volitatud ametnik.

(2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse järgmised andmed

1) koostamise aeg ja koht;

2) selle ametiasutuse nimetus ja aadress, kelle poolt protokoll koostatakse;

3) protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;

4) haldusõiguserikkuja nimetus või ärinimi, registrikood ja asukoht;

5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;

7) viide käesoleva seaduse sätetele, mille alusel haldusvastutust kohaldatakse;

8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta.

(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

(1) Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.

(2) Eesti territooriumil kuni 1992. aasta 1. jaanuarini käibele lubatud mõõtevahendid ning Riigi Standardiametilt käesoleva seaduse jõustumiseni tüübikinnituse saanud mõõtevahendid omavad tüübikinnitust selle kehtivusaja lõpuni.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud riiklikud tegevuslitsentsid mõõtevahendite taatlemiseks kehtivad neil märgitud kuupäevani, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 31. detsembrini.