Ettevõtluse riikliku toetamise seadus

(1) Käesolev seadus reguleerib riikliku toetuse (edaspidi ettevõtlustoetus) andmist Eestis registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, kelle ettevõtetes töötab kokku kuni 80 inimest ning kelle aasta netokäive ei ületa 100 miljonit krooni ning kellel pole tütarettevõtjaid.

(2) Ettevõtlustoetuse objektiks on käesoleva seaduse paragrahvis 2 sätestatud äriprojekt ja abinõud selle realiseerimiseks.

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) ettevõtlustoetus - käesolevas seaduses sätestatud ettevõtjale antav laen, laenukäendus, või nõuandetoetus;

2) äriprojekt - ettevõtlustoetuse taotleja poolt kauba, sealhulgas teenuse tootmiseks ja müümiseks või ettevõtte rajamiseks või laiendamiseks koostatav plaan;

3)-5) [Kehtetud]

Käesolevas seaduses sätestatud ettevõtlustoetuse allikateks on

1) eraldised riigieelarvest;

2) Vabariigi Valitsuse poolt või tema garantiiga võetavad sise- ja välislaenud;

3) muud seadustes sätestatud vahendid.

(1) Ettevõtlustoetuse andmist korraldavad Vabariigi Valitsus või tema asutatud sihtasutused.

(1¹) Nõuandeteenistust korraldab Vabariigi Valitsuse volitatud minister oma valitsemisalas.

(2) -(4) [Kehtetud]

(5) Äriprojektide põhjendatuse hindamisel teevad sihtasutused koostööd ettevõtlustoetuse taotlejate asukohajärgsete kohalike omavalitsustega.

(6)

(7) Ettevõtlustoetust ei saa taotleda tütarettevõtjad ning ettevõtjad, kelle aktsia- või osakapitalist kuulub tulumaksuseaduses (RT I 1993, 79, 1184; 1996, 9, 171; 18, 292; 26, 527) sätestatud residentidele vähem kui 70 protsenti.

(8) Käesolev seadus ei reguleeri regionaalpoliitilistel põhimõtetel antavaid toetusi.

(1) Laenu antakse investitsiooni- ja omakapitalilaenuna. Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Sihtasutus võib anda ka käibekapitalilaenu. Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Sihtasutus võib aastas väljaantavate laenude summast kuni 50 protsendi ulatuses anda laenu põllumajandusliku tootmise ja töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele, kelle majandustegevuse näitajad ei vasta käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(2) Laenu antakse tähtajaga kuni 10 aastat. Eelpoolnimetatud piirang ei laiene Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Sihtasutuse poolt antavatele laenudele.

(3) Sooduslaenu tingimused (laenusummade piirmäärad, intressid, väljamakse tingimused, kustutusvaba periood) kinnitab Vabariigi Valitsus.

(4) Laenu summa ei tohi ületada 75% äriprojekti üldmaksumusest.

(5) Laenu taotletakse enne äriprojekti realiseerimisele asumist.

(6) Laenu võidakse anda etappide (osade) kaupa toetuse andmise otsuses sätestatud tingimustel. Kui projekti tegelik kulutuste määr osutub projektis arvestatud kuludest väiksemaks, vähendatakse vastavalt toetust.

(7) Laen kuulub kohesele tagasimaksmisele, kui selle saaja on

1) andnud valeinformatsiooni olulistes küsimustes toetuse taotlemisel või toetuse kasutamise kohta;

2) keeldunud andmast informatsiooni toetuse kasutamise kohta sihtasutusele või tema poolt volitatud krediidiasutusele;

3) kasutanud toetust mittesihipäraselt.

(8) Laenu ei anta varem võetud laenude refinantseerimiseks.

(9) Laenu ei anta ettevõtjatele, kes on laenu saamise eesmärgil viinud oma majandustegevuse näitajad vastavusse käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(10) Omakapitalilaen võib olla esemelises vormis, milleks on erastatav riigivara. Riigivara omakapitalilaenuks vormistamise korra sätestab Vabariigi Valitsus.

(1) Sihtasutused võivad käendada äriprojektidele krediidiasutustelt võetavaid investitsiooni- ja omakapitalilaene kuni 75% ulatuses laenusummast. Käendatava laenu tähtaeg ei või ületada 10 aastat, kusjuures käendatava laenu piirsumma koos laenuintressiga ei või ületada sihtasutusele Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud laenu piirsummat. Käendustasu kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Laenukäendusi võivad sihtasutused anda nende käsutuses olevatest vahenditest kuni 25% ulatuses.

Laenutagatised peavad vastama sihtasutuse põhikirjas sätestatud tingimustele ning olema määratud laenuandmise lepingus.

Tagatiseks võib olla

1) laenu taotleva juriidilise või füüsilise isiku omandiks olev kinnis- või vallasvara;

2) väärtpaberid;

3) teise juriidilise või füüsilise isiku käendus koos kinnis- või vallasvara omandiõigust tõendavate dokumentidega;

4) laenu eest ostetav sisseseade ja materjalid;

5) olemasolevad lepingud.

(1) Nõuandetoetus käesoleva seaduse tähenduses on rahaline toetus, millega osaliselt kaetakse nõuandeteenuse osutajale ettevõtja tegevuse efektiivistamiseks või toodangu kvaliteedi parandamiseks antud nõuandeteenusele tehtud kulutused.

(2) Nõuandetoetust antakse kuni 85 protsendi ulatuses antud nõuandeteenusele tehtud kulutustest.

--73 . [Kehtetud]

Laenu, laenukäenduse, ja nõuandetoetuse taotlemise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Vabariigi Valitsus viib Väikeettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuse ning Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Sihtasutuse põhikirjad vastavusse käesoleva seadusega seaduse jõustumise päevaks.

(2) Muud võimalikud riikliku toetuse viisid, mis on suunatud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 1 sätestatud ettevõtjate tegutsemistingimuste parandamisele, sätestatakse eraldi seaduste või vastava aasta riigieelarve seadusega.

Seadus jõustub 1994. aasta 1. juulil.