Abipolitseiniku seadus

Käesoleva seadusega sätestatakse politsei (väli-, liiklus- ja kriminaalpolitsei) tegevuses osaleva abipolitseiniku õigused, kohustused ja vastutus avaliku korra kaitsel, liiklusturvalisuse tagamisel ning võitluses haldusõiguserikkumiste ja kuritegevuse vastu.

(1) Abipolitseinik on isik, kes ei kuulu politsei koosseisu, kuid kes oma vabast ajast ja vabatahtlikult ning tasu saamata osaleb politsei tegevuses käesoleva seaduse ja muude seaduste ning õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras.

(2) Politsei tegevuses osalemise ajal on abipolitseinik riigivõimu esindaja.

(3) Abipolitseinik peab järgima seaduslikkust ning olema suhtlemisel viisakas ja abivalmis.

(1) Abipolitseinik kinnitatakse politseiasutuse juhi käskkirjaga politseiametniku juurde või arvatakse politseiasutuse juures asuva abipolitseinike formeeringu koosseisu.

(2) Abipolitseinike formeeringu moodustab ja selle töökorralduse kehtestab politseiasutuse juht.

(3) Abipolitseinike väljaõpet korraldab politseiasutus. Väljaõppe nõuded kehtestab politseipeadirektor.

(1) Abipolitseinik

1) abistab politseid avaliku korra tagamisel;

2) osaleb posti- ja patrullteenistuses;

3) osaleb liiklusturvalisuse tagamisel ning liiklusjärelevalves;

4) jälgib heakorra- ja keskkonnanõuete täitmist;

5) jälgib tarbijakaitsenõuetest kinnipidamist;

6) abistab politseid kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel;

7) osaleb õiguserikkumiste ennetamises;

8) osutab abi isikule, kes on saanud kannatada kuriteo või õnnetusjuhtumi tagajärjel või kes on abitus seisundis;

9) võtab osa inimeste ja vara päästmisest loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse korral.

(2) Abipolitseinikul ei ole õigust teostada kohtueelse uurimise toiminguid.

Politsei tegevuses osalemisel on abipolitseinikul õigus

1) nõuda õiguserikkujalt korrarikkumise lõpetamist ja avalikust korrast kinnipidamist;

2) kontrollida õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente;

3) koostada protokolle nendes haldusõiguserikkumise asjades, mille kohta protokolli koostamise õigus on politseiametnikul; protokoll koostatakse politseiametniku puudumise korral või tema korraldusel;

4) pidada seaduses ettenähtud korras kinni ja toimetada politseiasutusse kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid isikuid ja teisi õiguserikkujaid;

5) toimetada ravi- või politseiasutusse isikuid, kes alkohoolse-, toksilise- või narkootilise joobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi isikuid, samuti õiguserikkujaid nende isiku kindlakstegemiseks ja vajaduse korral haldusõiguserikkumise protokolli koostamiseks;

6) politsei ülesandel korraldada isiku sundtoomist seaduses ettenähtud juhtudel;

7) kontrollida koos politseiametnikuga seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides;

8) siseneda koos politseiga elanike valdusse, kaasa arvatud elu- ja muud ruumid, samuti organisatsioonide ruumidesse ja territooriumile kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, samuti loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse puhul, mis ohustab inimese elu või tervist;

9) peatada õiguserikkumise kahtluse korral sõidukeid ning kontrollida juhi-, sõiduki- ja veosedokumente;

10) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendav dokument või keda kahtlustatakse alkohoolses, toksilises või narkootilises joobes, ning kontrollida joovet kohapeal või saata joobes kahtlustatav ekspertiisi;

11) asutada vajaduse korral takistamatult organisatsioonile kuuluvaid sidevahendeid ning edasilükkamatul juhul ka mootorsõidukeid (välja arvatud välisriigi diplomaatilisele, konsulaar- või muule esindusele, samuti rahvusvahelisele organisatsioonile kuuluvad ning eriotstarbelised mootorsõidukid) vältimatut arstiabi vajavate isikute toimetamiseks raviasutusse;

12) kontrollida tegevusloa või litsentsi olemasolu;

13) kanda ja kasutada tulirelva ja erivahendeid politseiseaduse paragrahvides 14, 15 ja 151 sätestatud juhtudel ja korras;

14) võtta sõiduki kütusepaagist või mujalt kütusesüsteemist proove selles sõidukis mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemiseks.

(1) Abipolitseinikuks võidakse võtta vähemalt 18-aastane kehtestatud nõuete piires eesti keelt valdav Eesti kodanik, keda ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest, kellel ei ole karistatust ning kes oma iseloomu ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma abipolitseiniku ülesandeid.

(2) Abipolitseinikuks ei võeta kohtunikku, prokuröri, eradetektiivi ega kaitseväelast.

(3) Abipolitseinikuks astuda soovija esitab avalduse politseiasutuse juhi nimele. Avalduses kohustub avaldaja täitma abipolitseiniku seadusest tulenevaid nõudeid. Vajaduse korral võidakse avaldajalt nõuda lisaandmete või -dokumentide esitamist.

(4) Enne avalduse rahuldamist informeerib politseiasutuse juht kohalikku omavalitsust, kuulates ära tema arvamuse avaldaja abipolitseinikuks sobivuse kohta.

(5) Enne abipolitseinikuks vastuvõtmist kontrollitakse abipolitseinikuks astuda soovija vastavust abipolitseinikule esitatavatele nõuetele politseipeadirektori poolt kehtestatud korras ja vajadusel korraldatakse eelnev väljaõpe.

(6) Avalduse rahuldamise korral arvatakse avaldaja abipolitseinikuks politseiasutuse juhi käskkirjaga. Avalduse rahuldamata jätmisest antakse avaldajale teada.

(1) Abipolitseinikule antakse tunnistus, rinnamärk, käeside ning muud ametitunnused, mille kirjelduse ja kandmise korra kinnitab politseipeadirektor.

(2) Politsei tegevuses osalemise ajal kannab abipolitseinik ametitunnuseid. Abipolitseiniku tunnused peavad võimaldama identifitseerida politseiasutust ja isikut.

(3) Nimetatud ametitunnused tuleb tagastada, kui abipolitseinik kohustustest vabastatakse. Erandeid sellest korrast võib teha politseipeadirektor.

Politseiasutuste juhtide kokkuleppel võidakse abipolitseinik tema nõusolekul üle viia teise politseiasutuse käsutusse.

Abipolitseinik vabastatakse kohustustest politseiasutuse juhi või politseipeadirektori käskkirjaga

1) omal soovil;

2) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega;

3) kui ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 esitatud nõuetele;

4) kohalike omavalitsuste põhjendatud taotlusel;

5) maksujõuetuse korral;

6) muudel põhjustel, mida politseiasutuse juht peab oluliseks.

(1) Abipolitseiniku elu, au ja väärikust kaitseb seadus.

(2) Abipolitseiniku seaduslikud nõudmised ja korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

(3) Abipolitseiniku seaduslike nõudmiste ja korralduste eiramine toob kaasa vastutuse seaduses ettenähtud korras.

(1) Abipolitseinikule, kellele seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega tekitati kehavigastus, mis põhjustas invaliidistumise, maksab Riigi Politseiamet ühekordset toetust alljärgnevalt

1) I ja II grupi invaliidsuse korral – kordniku viie aasta ametipalga minimaalmäära ulatuses;

2) III grupi invaliidsuse korral – kordniku ühe aasta ametipalga minimaalmäära ulatuses.

(2) Abipolitseiniku hukkumisel seoses abipolitseiniku ülesannete täitmisega maksab Riigi Politseiamet tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele või omastele ühekordset toetust kordniku kümne aasta ametipalga minimaalmäära ulatuses.

(3) Käesolevas paragrahvis märgitud toetuste arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Politseiasutus hüvitab abipolitseinikule transpordi-, side- ja muud politseiasutuse juhi poolt ettenähtud ja temale pandud teenistusülesannete täitmiseks vajalikud kulud.

Avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku tagamisel ning kuritegevusvastases võitluses silmapaistnud abipolitseinikku võib autasustada politseiasutuse juht või ta võidakse esitada autasustamiseks kõrgemalseisvale organile.

(1) Abipolitseinik kannab seadustes ja muudes õigusaktides ettenähtud korras vastutust, sealhulgas varalist vastutust õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest.

(2) Ebaseadusliku käsu või korralduse täitmine ei vabasta abipolitseinikku vastutusest.

(1) Abipolitseinikule politsei tulirelvade ja erivahendite väljastamise juhtumid ja korra ning väljastamiseks lubatud relvade ja erivahendite liigi kehtestab siseminister.

(2) Politseile kuuluvaid tulirelvi ja erivahendeid võidakse abipolitseinikule väljastada ainult talle pandud ülesannete täitmise ajaks.

Abipolitseinike tegevusega seotud kulutused kaetakse politseiasutuse selleks ettenähtud vahendite arvelt.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]