Patendiseadus

Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutise õiguskaitsega (edaspidi patendikaitse) Eesti Vabariigis.

Patendikaitset sätestatakse käesoleva seadusega, teiste seadustega ning nende alusel ja täitmiseks väljaantud Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega.

Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi isikud) kehtivad käesolevas seaduses ettenähtud õigused ja kohustused võrdsetel alustel, kui Eesti Vabariigi seadustest või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutest ei tulene teisiti.

Kui käesolev seadus on vastuolus välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid.

(1) Patendiga võib kaitsta mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi, kui need vastavad käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele ega ole §-s 7 sätestatu järgi mittepatenditavad.

(2) Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega riiklikus patendiregistris käesolevas seaduses sätestatud korras. Leiutise registreerimist riiklikus patendiregistris mõistetakse patendi väljaandmisena.

(3) Meditsiinitootele ja taimekaitsetootele, mis sisaldab patendiga kaitstud toimeainet, võib anda täiendava õiguskaitse (edaspidi täiendav kaitse) käesoleva seaduse VIII.1 peatükis sätestatud tingimustel ja korras.

(1) Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, või nende kombinatsioon.

(2) Leiutise objekt ei ole

1) avastus, sealhulgas inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus, teadusteooria ja matemaatiline meetod;

2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod;

3) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem;

4) tingmärk;

5) arvutialgoritm ja -programm;

6) disainilahendus;

7) info lihtne esitamine;

8) taimesort ja loomatõug.

(3) Bioloogiline aine käesoleva seaduse tähenduses on iga isepaljunev või bioloogilises süsteemis paljundatav geneetilist informatsiooni kandev aine, sealhulgas mikroorganism.

(1) Patendiga ei kaitsta

1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;

2) raviviise ja diagnoosimeetodeid, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks;

3) mikrolülituste topoloogiat;

4) [Kehtetu]

(2) Patendiga ei kaitsta järgmisi biotehnoloogilisi leiutisi

1) inimese kloonimise meetodeid;

2) inimalge geneetilise koodi muutmise meetodeid;

3) inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid, sealhulgas meetodeid, mis on keelustatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega (RT I 1997, 51, 824);

4) looma geneetilise koodi muutmise meetodeid, mis tekitavad loomale kannatusi ega anna olulist kasu inimese või looma tervisekaitse seisukohalt, ning nende meetodite kasutamise tulemusena saadud loomi;

5) bioloogilise aine saamise, taimesordi aretuse või loomatõu aretuse olemuselt bioloogilisi meetodeid, välja arvatud mikrobioloogilised meetodid mikroorganismide saamiseks;

6) leiutisi, mida saab kasutada ainult ühe kindla taimesordi või loomatõu puhul. ¿(3) Bioloogilise aine saamise, taimesordi aretuse või loomatõu aretuse olemuselt bioloogiline meetod käesoleva seaduse tähenduses on meetod, mis täielikult põhineb looduslikul nähtusel, sealhulgas ristamisel ja selektsioonil. ¿(4) Mikrobioloogiline meetod käesoleva seaduse tähenduses on iga meetod, milles kasutatakse mikroorganismi või mille eesmärk on mikroorganismi saamine.

Leiutised liigitatakse rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourg'i kokkuleppe (RT II 1996, 4, 15) alusel vastuvõetud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi.

(1) Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav.

(2) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse (RT I 1994, 25, 407; 35, õiend; 1996, 49,953) kohaselt esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale tingimusel, et patenditaotlused on käesoleva seaduse § 24 järgi ja kasuliku mudeli registreerimise taotlused kasuliku mudeli registreerimise taotlused kasuliku mudeli seaduse § 33 järgi avaldatud.

¿(3) Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta arvesse teavet, mille on 12 kuu jooksul enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse § 12 kohaselt õigus patendile, või muu isik, kes on saanud teabe mainitud isikult kas tema tahte kohaselt või vastaselt.

(4) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest.

(5) Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses.

(1) Patenditaotlus võib sisaldada ainult ühte leiutist või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni.

(2) Kui patenditaotlus sisaldab mitut üksteisest sõltumatut leiutist, võib patenditaotleja Patendiameti ettepanekul või omal algatusel need üksteisest eraldada ja esitada Patendiameti poolt määratud tähtaja jooksul iseseisvad patenditaotlused käesoleva seaduse §-de 19 ja 20 järgi.

(1) Patendikaitse ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sisuga. Patendinõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust, jooniseid ja muud illustreerivat materjali.

(2) Patendinõudlus on leiutise, millele taotletakse patendikaitset, olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus. Leiutise olemus esitatakse patendinõudluses leiutise oluliste tunnuste kogumina. Patendinõudlus on ühe- või mitmepunktiline.

(1) Prioriteet on esimesena patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda leiutisele patendikaitset. Esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäevast alates on mainitud isikul eelis teise isiku ees, kes esitab patenditaotluse sama leiutise kohta hiljem. Esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse Patendiametile esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.

(2) Kui patenditaotlus on esitatud Patendiametile 12 kuu jooksul pärast esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi

1) esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) või Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millises liikmesriigis;

2) esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis, kui see riik tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esitatud esmasele patenditaotlusele või kasuliku mudeli registreerimise taotlusele.

(3) Patenditaotlusele, mis on esitatud leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste põhjal, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi nende paranduste ja täienduste Patendiametile esitamise kuupäeva järgi.

(4) Patenditaotlusele, mis on eraldatud varasemast patenditaotlusest, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi varasema patenditaotluse prioriteedikuupäeva järgi.

(5) Patenditaotlusele, mis on esitatud Patendiametile 12 kuu jooksul sama patenditaotleja poolt sama leiutise kohta, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi tingimusel, et varasemat patenditaotlust või kasuliku mudeli registreerimise taotlust ei ole avaldatud ja selle alusel ei ole esitatud prioriteedinõuet mõnele muule patenditaotlusele või kasuliku mudeli registreerimise taotlusele. Kui varasem patenditaotlus on menetluses, siis loetakse varasem patenditaotlus tagasivõetuks.

(6) Patenditaotlusele võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi mitme varem esitatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi.

(7) Prioriteedinõude peab esitama patenditaotluses. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kas patenditaotluses või 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates. Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus.

(1) Õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks on leiutise autoril ja tema õigusjärglasel.

(2) Kui leiutis on loodud lepingukohustuste või tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks autoril või muul isikul vastavalt lepingule või töölepingule.

(1) Leiutise autor (edaspidi autor) on füüsiline isik, kes oma leiutustegevusega on loonud leiutise.

(2) Kui leiutis on loodud mitme füüsilise isiku ühise leiutustegevuse tulemusena, tekib nende ühisautorsus.

(3) Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorsusest tulenevaid õigusi ühiselt, kui nende vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet, mis näeb ette teisiti.

(4) Kui kaks või enam isikut taotlevad patenti samale leiutisele üksteisest sõltumata ja autoritena on ära näidatud erinevad füüsilised isikud, siis loetakse autoriks see füüsiline isik, kes on näidatud autorina varem esitatud või varasema prioriteedikuupäevaga patenditaotluses, kui seda patenditaotlust ei ole enne käesoleva seaduse kohast avaldamist tagasi võetud või Patendiamet ei ole seda tagasi lükanud või tagasivõetuks lugenud.

(5) Ühel ja samal kuupäeval sama leiutise kohta esitatud või sama prioriteedikuupäevaga patenditaotluste puhul loetakse patendi väljaandmisel autoreiks nendes patenditaotlustes autorina näidatud füüsilised isikud.

(6) Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu.

(7) Autoril on õigus autorinimele ja ta võib

1) nõuda oma nime autorina avalikustamist;

2) keelata oma nime autorina avalikustamise;

3) tühistada igal ajahetkel oma nime avalikustamise keelu.

(8) Autoril on õigus saada õiglast tulu leiutisest saadava tulu arvel.

(9) Autori varalised õigused on võõrandatavad ja pärandatavad.

(1) Patendiomanik on isik, kellele kuulub patendiga kaitstud leiutis. Patendiomanikul on ainuõigus leiutist vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

¿(2) Patendiomanikuks loetakse isik, kelle kohta riiklikku patendiregistrisse on patendiomanikuna tehtud viimane kanne.

(3) Patendiomaniku ainuõigust võib piirata vaid käesoleva seadusega või teiste isikute õigustega.

(1) Patendiomaniku ainuõigus seisneb selles, et mitte keegi ei tohi patendi kehtivuse ajal patendiomaniku loata

1) [Kehtetu]

2) valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud tooteid või omandada (sh. importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel;

3) valmistada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud toote olulisi komponente või omandada ja eksportida neid toote valmistamiseks või koostamiseks, välja arvatud juhud, kui komponentideks on muud iseseisvad tooted;

4) kasutada või pakkuda kolmandatele isikutele kasutamiseks patenditud meetodit;

5) kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patenditud meetodil valmistatud toodet või omandada (sh. importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel.

(2) Toote puhul, mille valmistamise meetod on patenditud, loetakse patendiomaniku loata samasuguse toote valmistamist, kasutamist, levitamist, müümist, müügiks pakkumist või eelnimetatud eesmärkidel omandamist (sh importides) patendiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, kui ei tõendata, et samasugune toode on valmistatud teistsugusel meetodil.

(1) Patenditud bioloogilise aine puhul laieneb patendiomaniku ainuõigus mis tahes muule samade omadustega vormilt identsele või erinevale bioloogilisele ainele, mis on saadud sellest bioloogilisest ainest generatiivse või vegetatiivse paljundamise teel.

(2) Patenditud meetodil valmistatud bioloogilise aine puhul laieneb patendiomaniku ainuõigus mis tahes muule samade omadustega bioloogilisele ainele, mis on saadud patenditud meetodil valmistatud bioloogilisest ainest generatiivse või vegetatiivse paljundamise teel identses või erinevas vormis.

(3) Geneetilist informatsiooni kandva leiutise puhul laieneb patendiomaniku ainuõigus tervele seda leiutist sisaldavale ning nimetatud geneetilise informatsiooni kohaselt toimivale bioloogilisele ainele, välja arvatud inimkeha ja selle osad.

Patendiomaniku ainuõiguse rikkumiseks ei loeta

1) patenditud leiutise kasutamist teiste maade laevade pardal (keres, masinates, taglases, aparaatides jm. varustuses), kui need laevad ajutiselt või juhuslikult asuvad Eesti Vabariigi vetes ja kui leiutist kasutatakse ainult laeva tarbeks;

2) patenditud leiutise kasutamist teiste maade õhu- ja maismaasõidukite või nende abiseadmete konstruktsioonis või sõidukite ja seadmete käitamisel, kui need sõidukid asuvad ajutiselt või juhuslikult Eesti Vabariigis;

3) patenditud leiutise kasutamist leiutist ennast puudutavates katsetustes;

4) patenditud leiutist sisaldava ravimi ühekordset valmistamist retsepti alusel apteegis ja sellise ravimi kasutamist;

5) patenditud leiutise eraviisilist ärieesmärgita kasutamist, kui see ei kahjusta patendiomaniku huve;

6) patendiomaniku poolt või tema loal patenditud leiutise kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist Eesti Vabariigis.

7) patendiomaniku poolt või tema loal turustatava bioloogilise aine generatiivset või vegetatiivset paljundamist, kui paljundamine on vajalik bioloogilise aine kasutamiseks ja paljundamise tulemusena saadud bioloogilist ainet ei paljundata mingil muul otstarbel.

(1) Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele patenditaotluse esitamist, tehes seda heauskselt ja patenditaotlejast sõltumatult, võib jätkata leiutise kasutamist, säilitades kasutamise üldiseloomu endisena. Kasutamine on heauskne, kui kasutaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutisele kavatsetakse esitada patenditaotlus.

(2) Varemkasutamisõigus kuulub ka isikule, kes heauskselt on teinud olulisi ettevalmistusi leiutise tööstuslikuks kasutamiseks Eesti Vabariigis.

(3) Varemkasutamisõigus võib üle minna teisele isikule ainult koos ettevõttega, kus varemkasutamisõigus on tekkinud või kus seda kavatseti kasutada.

Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti Vabariigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud toote edasist ärieesmärgil kasutamist.

(1) Leiutis saab ajutise kaitse patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates kuni patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevani.

(2) Teist isikut, kes alustab või jätkab leiutise kasutamist pärast käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud patenditaotluse avaldamist, loetakse pärast patendi väljaandmise teate avaldamist patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks, kui tal ei ole käesoleva seaduse § 17 kohaselt varemkasutamisõigust.

(3) Teist isikut, kes on alustanud leiutise kasutamist patenditaotluse esitamise kuupäeva ja patenditaotluse avaldamise kuupäeva vahelisel ajal, ei loeta patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutise kohta on esitatud patenditaotlus, ning kui patenditaotleja ei ole talle kirjalikult teatanud patenditaotluse esitamisest enne selle patenditaotluse avaldamist Patendiameti poolt. Teine isik, kellele patenditaotleja on teatanud patenditaotluse esitamisest, loetakse pärast patendi väljaandmise teate avaldamist patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks patenditaotluse esitamise teate saamise kuupäevast arvates, kui tal ei ole käesoleva seaduse § 17 kohaselt varemkasutamisõigust.

(4) Ajutise kaitse ulatus määratakse kindlaks avaldatud patenditaotluses oleva patendinõudluse sisuga. Pärast patendi väljaandmist täpsustatakse ajutise kaitse ulatust väljaantud patendi patendinõudluse järgi.

(1) Patenditaotlus peab sisaldama järgmisi dokumente

1) patendi saamise avaldus, milles on andmed patenditaotleja ja autori kohta ning leiutise nimetus;

2) leiutiskirjeldus, milles leiutise olemus on avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;

3) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus;

4) joonis või muu illustreeriv materjal, millele viidatakse leiutiskirjelduses;

5) bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument, kui leiutise objektiks on bioloogiline aine või leiutis eeldab bioloogilise aine kasutamist ning kui nimetatud bioloogiline aine ei ole avalikkusele kättesaadav ja seda ei saa kirjeldada leiutiskirjelduses viisil, mis võimaldab vastava ala asjatundjal leiutist teostada;

6) leiutise olemuse lühikokkuvõte;

7) riigilõivu tasumist tõendav dokument;

8) volikiri, kui patenditaotlus esitatakse Eesti patendivoliniku kaudu.

(2) Nõuded patenditaotluses sisalduvate dokumentide vormi ja sisu kohta kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

(3) Patenditaotlus esitatakse eesti keeles, välja arvatud leiutise olemuse lühikokkuvõte, mis esitatakse eesti ja inglise keeles.

(1) Patenditaotlus esitatakse Patendiametile.

(2) Patenditaotleja võib esitada patenditaotluse ning ajada patendi taotlemise ja patendi jõushoidmisega seotud asju ise või patendivoliniku kaudu.

(3) Isikud, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ajavad Eesti Vabariigis patendi taotlemise ja patendi jõushoidmisega seotud asju ainult patendivoliniku kaudu. Patenditaotleja volitab patendivoliniku patenditaotluse esitamisel või kolme kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates.

(4) Riigilõiv tasutakse patenditaotluse esitamisel või ühe kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates.

(5) Üle 10-punktilise patendinõudluse puhul tasutakse alates 11. punktist iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv.

(6) Patenditaotluse esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

(1) Patendiamet kontrollib patenditaotluse saabumisel käesoleva seaduse §-s 19 ettenähtud dokumentide olemasolu.

(2) Patendiamet keeldub patenditaotlust menetlusse võtmast , kui

1) puudub patendi saamise avaldus või selles ei ole nimetatud patenditaotlejat või patendi saamise avaldus ei ole esitatud eesti keeles;

2) puudub leiutiskirjeldus;

3) leiutiskirjeldus ei ole eesti keeles ja puudub tõlge ning seda ei ole esitatud kolme kuu jooksul pärast patenditaotluse Patendiametisse saabumist;

4) [Kehtetu]

5) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument ja seda ei ole esitatud ühe kuu jooksul pärast patenditaotluse Patendiametisse saabumist;

6) ei ole täidetud käesoleva seaduse § 20 3. lõikes sätestatud nõudeid.

(3) Patenditaotluse menetlusse võtmisest keeldumisel makstakse riigilõiv tagasi.

¿(4) Patendiamet annab menetlusse võetud patenditaotlusele numbri ning teatab patenditaotlejale kirjalikult patenditaotluse esitamise kuupäeva ja patenditaotluse numbri.

(5) Menetlusse võetud patenditaotluse esitamise kuupäevaks määratakse patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäev, välja arvatud juhul, kui saabunud dokumentide hulgast puudub leiutiskirjelduses viidatud leiutise olemuse avamiseks oluline joonis või muu illustreeriv materjal. Joonise või muu illustreeriva materjali puudumise korral teeb Patendiamet patenditaotlejale ettepaneku esitada see ühe kuu jooksul. Puuduva joonise või muu illustreeriva materjali tähtaegsel esitamisel määratakse patenditaotluse esitamise kuupäevaks joonise või muu illustreeriva materjali Patendiametisse saabumise kuupäev. Puuduva joonise või muu illustreeriva materjali tähtajaks esitamata jätmise või esitamisest keeldumise korral loetakse kõik patenditaotluses olevad viited sellele dokumendile kehtetuks ning patenditaotluse esitamise kuupäevaks määratakse patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäev.

(1) Patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu on korrastatud andmete kogum menetlusse võetud patenditaotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Andmekogus hoitakse patenditaotluse ja selle menetluse andmeid kuni patenditaotluse menetluse toimiku sulgemiseni.

(2) Patenditaotluste ja nende menetluse andmekoguga tutvumine ja sealt andmete väljastamine on üldjuhul keelatud. Andmekogust on lubatud väljastada ainult leiutise nimetust, rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksit, patenditaotluse numbrit, patenditaotluse esitamise kuupäeva, prioriteediandmeid, patenditaotleja nime ja aadressi ning patenditaotleja esindaja nime.

(3) Patenditaotluse menetluse toimikuga võib tutvuda patenditaotleja või isik, kellel on selleks patenditaotleja kirjalik luba või keda patenditaotleja on kirjalikult teavitanud patenditaotluse esitamisest ning hoiatanud oma õigusest taotleda patenti ja saada patendiomanikuks.

(4) Pärast patenditaotluse avaldamist võib patenditaotluse menetluse toimikuga tutvuda igaüks.

(5) Patenditaotluse menetluse toimikust ei väljastata andmeid autori kohta, kui autor on keelanud oma nime avalikustamise.

(6) Teabe väljastamine patenditaotluste ja nende menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu.

(7) Patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu asutab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

(1) Patendiamet kontrollib

1) patenditaotluse dokumentide vormi ja sisu;

2) leiutise objekti;

3) leiutise ühtsust.

(2) Patendiamet kontrollib prioriteedinõude olemasolul seda tõendavaid dokumente.

(3) Patendiamet teatab patenditaotluse dokumentide vormi ja sisu puuduste või patenditaotluse ekspertiisi takistavate muude asjaolude ilmnemisel nendest kirjalikult patenditaotlejale ning määrab tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks.

(4) Patendiamet määrab kindlaks patenditaotluse prioriteedikuupäeva.

(5) Patendiamet alustab ekspertiisi, kui patenditaotlus vastab käesoleva seaduse §-de 6, 7, 9 ja 19 sätetele.

(6) Patendiamet teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse, kui leiutise objekt ei vasta käesoleva seaduse §-de 6 või 7 sätetele või patenditaotleja jätab patenditaotluse dokumentide vormi ja sisu puudused kõrvaldamata või selgitused andmata. Patendiamet teatab patenditaotlejale patenditaotluse tagasilükkamise otsusest kirjalikult.

(1) Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus leiutise vastavust patentsuse kriteeriumidele käesoleva seaduse § 8 järgi.

(2) Patenditaotleja võib esitada Patendiametile 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu (RT II 1994, 6/7, 21) artikli 15 5. lõike kohaselt nõude rahvusvahelist tüüpi otsingu tegemiseks. Patenditaotleja tasub nõude esitamisel riigilõivu ja rahvusvahelist tüüpi otsingu tasu.

(3) Patendiamet võib nõuda patenditaotlejalt suulist või kirjalikku selgitust ja patendinõudluse, leiutiskirjelduse, joonise või muu illustreeriva materjali ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte parandamist või täiendamist. Patendiamet määrab selgituste andmiseks või paranduste ja täienduste esitamiseks tähtaja kahest kuust kuni kuue kuuni.

(4) Patendiametil on õigus nõuda patenditaotlejalt tema analoogsete patenditaotluste kohta teiste riikide patendiametite otsuste koopiaid ja vahetada teiste riikide patendiametitega teavet patenditaotluse kohta.

(5) Kui Patendiamet leiab, et leiutise objekt on käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatu kohaselt patendiga kaitstav ja leiutise olemus patendinõudluse sõnastuses vastab tehnika tasemega võrdlemisel käesoleva seaduse §-s 8 kehtestatud patentsuse kriteeriumidele ning patenditaotluse dokumentide vorm ja sisu on kooskõlas käesoleva seaduse § 19 2. lõike alusel kehtestatud vormi- ja sisunõuetega, lõpetab Patendiamet patenditaotluse ekspertiisi, teeb patendi väljaandmise otsuse ning teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult.

(6) Kui Patendiamet leiab, et leiutise objekt ei ole käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatu kohaselt patendiga kaitstav või leiutise olemus patendinõudluse sõnastuses ei vasta tehnika tasemega võrdlemisel käesoleva seaduse §-s 8 kehtestatud patentsuse kriteeriumidele või patenditaotluse dokumentide vorm või sisu ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 19 2. lõike alusel kehtestatud vormi- ja sisunõuetega või patenditaotleja jätab käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel nõutud parandused ja täiendused tegemata või selgitused andmata või käesoleva paragrahvi 4. lõike alusel nõutud otsuste koopiad esitamata, lõpetab Patendiamet patenditaotluse ekspertiisi, teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse ning teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult.

(1) Patenditaotluse avaldamine käesoleva seaduse tähenduses on § 19 1. lõike punktides 2, 3, 4 ja 6 nimetatud patenditaotluse dokumentide avaldamine.

(2) Patendiamet avaldab patenditaotluse pärast 18 kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast.

(3) Patenditaotleja nõudmisel avaldatakse patenditaotlus enne käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtaja möödumist.

(4) Patenditaotlust ei avaldata, kui

1) patenditaotlus on tagasi võetud või see on loetud tagasivõetuks;

2) patenditaotlus on tagasi lükatud;

3) patenditaotluse avaldamine on takistatud patenditaotluse dokumentide vormi või sisu puuduste tõttu.

(5) Patenditaotlejale teatatakse patenditaotluse avaldamisest kirjalikult.

(6) Patenditaotluse avaldamisest teatatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

(7) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud teate avaldamise kuupäev loetakse patenditaotluse avaldamise kuupäevaks.

(8) Patenditaotluse avaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

(1) Patenditaotleja võib menetluse käigus teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi, mis ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust.

(2) Parandused ja täiendused muudavad leiutise olemust, kui need sisaldavad leiutise olulisi tunnuseid, mida ei olnud leiutiskirjelduses, joonisel või muus illustreerivas materjalis patenditaotluse esitamise kuupäeval.

(3) Patendiamet teeb leiutise olemust muutvate paranduste ja täienduste puhul otsuse nende tagasilükkamise kohta, teatades sellest patenditaotlejale kirjalikult.

(4) Pärast patenditaotluse avaldamist käesoleva seaduse § 24 järgi ei saa patenditaotleja teha patendikaitse ulatust laiendavaid parandusi ja täiendusi.

(5) Pärast käesoleva seaduse § 23 5. või 6. lõike kohast Patendiameti otsust võib patenditaotleja kahe kuu jooksul, arvates nimetatud otsuse kuupäevast, teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi ühel korral, tasudes selle eest riigilõivu. Riigilõivu ei tasuta, kui parandus puudutab ilmseid kirja- ja arvutusvigu. Patendiametil on õigus esitatud paranduste ja täienduste alusel teha uus otsus.

(6) Patendiamet võib menetluse käigus patenditaotlejaga kooskõlastamata teha patenditaotluse dokumentides üksnes redaktsioonilisi parandusi. Leiutise olemuse lühikokkuvõtet võib muuta patenditaotlejaga kooskõlastamata.

(1) Patenditaotleja võib esitada patenditaotluse tagasivõtmise nõude ja võtta tagasi menetluses oleva patenditaotluse. Patenditaotluse dokumente ei tagastata.

(2) Kui patenti taotleb mitu isikut, saab patenditaotluse tagasivõtmise nõude esitada nende kõigi nõusolekul.

(3) Patendiamet loeb patenditaotluse tagasivõetuks

1) kui patenditaotleja ei ole vastanud eelmenetluse käigus Patendiameti nõudmisele anda selgitusi või parandada või täiendada patenditaotluse dokumente kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 22 3. lõike kohaselt määratud tähtpäevast arvates;

2) kui patenditaotleja ei ole vastanud ekspertiisi käigus Patendiameti nõudmisele anda selgitusi või parandada või täiendada patenditaotluse dokumente kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 23 3. lõike kohaselt määratud tähtpäevast arvates;

3) kui patenditaotleja ei ole tasunud riigilõivu tähtaegselt;

4) käesoleva seaduse § 11 5. lõikes sätestatud juhul.

(1) Kui patenditaotleja jätab menetluse käigus käesoleva seaduse § 22 3. lõike või § 23 3. lõike kohaselt määratud tähtpäevaks vastamata, peatab Patendiamet patenditaotluse menetluse. Patenditaotluse menetlust jätkatakse, kui patenditaotleja vastab kolme kuu jooksul nimetatud tähtpäevast arvates ja tasub riigilõivu.

(2) Kui patenditaotluses on rikutud leiutise ühtsust, peatab Patendiamet patenditaotluse menetluse tähtpäevani mis on määratud käesoleva seaduse § 9 2. lõike kohaselt patenditaotlejale iseseisvate patenditaotluste esitamiseks.

(3) Kui patenditaotleja on esitanud käesoleva seaduse § 23 2. lõike kohaselt nõude rahvusvahelist tüüpi otsingu tegemiseks, võib Patendiamet peatada patenditaotluse menetluse kuni nimetatud otsingu tulemuste saabumiseni Patendiametisse.

(4) Patenditaotluse menetluse peatamisest teatatakse patenditaotlejale kirjalikult.

(1) Patendiamet lõpetab tagasivõetud või tagasivõetuks loetud patenditaotluse menetluse.

(2) Patenditaotluse menetluse lõpetamisest teatatakse patenditaotlejale kirjalikult.

(1) Patenditaotleja võib nõuda patenditaotluse menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud patenditaotluse menetluse, lugedes patenditaotluse käesoleva seaduse § 26 3. lõike punkti 1, 2 või 3 kohaselt tagasivõetuks tingimusel, et nimetatud sätetes loetletud toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või patenditaotlejast ja teda esindavast patendivolinikust sõltumatu muu takistuse tõttu.

(2) Patendiamet taastab patenditaotluse menetluse, kui patenditaotleja tõendab takistuse olemasolu ja sooritab ettenähtud toimingud kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist ja tasub riigilõivu.

(3) Patenditaotluse menetluse taastamise nõuet saab esitada ühe aasta jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates.

(4) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõike sätted ei laiene käesoleva seaduse § 9 2. lõikele, § 35 6. lõikele ja §-le 42.

(1) Patenditaotleja võib vaidlustada Patendiameti otsuse kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231) kohaselt moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) tööstusdisaini kaitse seaduse (RT I 1997, 87, 1466; 1998, 108/109, 1783) §-des 41-54 sätestatud korras või kohtus.

(2) Patenditaotleja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates, tasudes riigilõivu.

(3) Apellatsioonikomisjonil on õigus

1) jätta kaebus rahuldamata ja Patendiameti otsus muutmata;

2) muuta või tühistada Patendiameti otsus ja teha uus otsus;

3) tühistada Patendiameti otsus ja kohustada Patendiametit menetlust jätkama.

(4) Kaebuse rahuldamisel makstakse riigilõiv tagasi.

(5) Kaebuse osalisel rahuldamisel määrab apellatsioonikomisjon tagastatava riigilõivu suuruse.

Patenditaotluse menetlus lõpeb patendi väljaandmise või patenditaotluse tagasilükkamisega.

(1) Rahvusvahelise patenditaotluse all mõistetakse 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu (edaspidi patendikoostööleping) alusel esitatud patenditaotlust.

(2) Patendiamet on vastavalt patendikoostöölepingu 2. artikli määratlusele vastuvõttev amet, märgitud amet ja väljavalitud amet.

(3) Patendiamet on vastuvõtvaks ametiks Eesti kodanike või Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavate isikute rahvusvahelistele patenditaotlustele.

(4) Rahvusvaheline patenditaotlus koostatakse patendikoostöölepingu ja selle rakendamise määruste ja administratiivjuhendite kohaselt ning esitatakse Patendiametile kui vastuvõtvale ametile inglise või saksa keeles, tasudes riigilõivu ja patendikoostöölepinguga ettenähtud tasud.

(5) Patendiamet on märgitud või väljavalitud ametiks nendele rahvusvahelistele patenditaotlustele, milles märgitud või väljavalitud riigiks on Eesti Vabariik.

(6) Rahvusvaheline patenditaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse võrdseks käesoleva seaduse §-de 19 ja 20 kohaselt esitatud patenditaotlustega.

(7) Rahvusvaheline patenditaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse Patendiametile esitatuks rahvusvahelise esitamise kuupäeval, mille on määranud patendikoostöölepingu järgne vastuvõttev amet.

(8) Patendiamet teeb ekspertiisi nendele rahvusvahelistele patenditaotlustele, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik.

(9) Patendikoostöölepingus ettenähtud tasude maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

(10) Rahvusvahelise patenditaotluse Patendiametile esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

(1) Rahvusvahelise patenditaotluse menetlusse võtmiseks peab patenditaotleja 20 kuu jooksul, arvates prioriteedikuupäevast, esitama Patendiametile rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlke ja tasuma riigilõivu.

(2) Kui patenditaotleja on valinud 19 kuu jooksul, arvates prioriteedikuupäevast, Eesti Vabariigi rahvusvahelise eelekspertiisi tulemusi kasutavaks riigiks, peab ta käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tõlke esitama ja riigilõivu tasuma 30 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates.

(3) Patenditaotlejale võidakse põhjendatud juhtudel anda käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rahvusvahelise patenditaotluse tõlke esitamiseks kaks kuud lisaaega, kui ta tasub tõlke esitamisel täiendava riigilõivu.

(4) Patenditaotleja võib kuue kuu jooksul, arvates rahvusvahelise patenditaotluse tõlke esitamise kuupäevast, täiendada ja parandada patendinõudlust, leiutiskirjeldust, joonist ja muud illustreerivat materjali tingimusel, et täiendused ja parandused ei muuda rahvusvahelises patenditaotluses selle esitamise kuupäeval avatud leiutise olemust.

(5) Kui patenditaotlejat peab esindama käesoleva seaduse § 20 3. lõike kohaselt patendivolinik, peab patenditaotleja volitama patendivoliniku kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatu järgi arvestatud tähtpäevast arvates.

(6) Rahvusvaheline patenditaotlus kaotab käesoleva seaduse § 32 6. ja 7. lõike kohase toime, kui

1) rakenduvad patendikoostöölepingu 24. artikli 1. lõike punktide i ja ii sätted;

2) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 1., 2. või 3. lõikes sätestatud nõudeid;

3) patenditaotleja loobub rahvusvahelise eelekspertiisi nõudest või Eesti Vabariigi väljavalimise nõudest pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja lõppemist;

4) patenditaotleja ei ole kinni pidanud käesoleva paragrahvi 5. lõikes kehtestatud nõuetest.

(7) Patendiametil ei ole õigust nõuda patenditaotlejalt rahvusvahelises patenditaotluses märgitud riikide patendiametite ekspertiisiotsuste esitamist, kui patenditaotleja on valinud Eesti Vabariigi rahvusvahelise eelekspertiisi tulemusi kasutavaks riigiks.

(8) Kui osale rahvusvahelisest patenditaotlusest ei ole tehtud rahvusvahelist eelekspertiisi või rahvusvahelist otsingut põhjusel, et selles on rikutud leiutise ühtsust ja patenditaotleja ei ole tasunud täiendava rahvusvahelise otsingu või eelekspertiisi tegemiseks patendikoostöölepinguga ettenähtud tasu, kontrollib Patendiamet, kas rahvusvahelise otsingu ametkonna või rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna otsus jätta osale patenditaotlusest rahvusvaheline otsing või eelekspertiis tegemata on õige. Kui otsus osutub õigeks, loetakse leiutise ühtsust rikkuvad osad rahvusvahelisest patenditaotlusest tagasi võetuks. Vastasel korral jätkab Patendiamet rahvusvahelise patenditaotluse ekspertiisi täies mahus. Patendiamet teatab oma otsusest patenditaotlejale kirjalikult.

(9) Patendiamet kohaldab leiutise ühtsust rikkuvate rahvusvahelise patenditaotluse osade suhtes käesoleva seaduse § 9 2. lõike sätteid, kui patenditaotleja kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud Patendiameti otsuse kuupäevast, esitab sellekohase nõude.

(10) Kui vastuvõttev amet on keeldunud tunnistamast rahvusvahelise esitamise kuupäeva või on teatanud, et rahvusvaheline patenditaotlus loetakse tagasivõetuks, või kui Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvaheline Büroo (edaspidi Rahvusvaheline Büroo) on teinud otsuse vastavalt patendikoostöölepingu 12. artikli 3. lõikele või kui vastuvõttev amet on teatanud, et Eesti Vabariigi märkimine loetakse tagasivõetuks, võib patenditaotleja kahe kuu jooksul pärast vastava teate või otsuse saamist nõuda rahvusvahelise patenditaotluse läbivaatamist Eesti Vabariigis ja Rahvusvaheliselt Büroolt rahvusvahelise patenditaotluse koopia saatmist Patendiametile. Patenditaotleja peab esitama Patendiametile rahvusvahelise patenditaotluse tõlke ja ettenähtud juhtudel andmed patendivoliniku kohta ning tasuma riigilõivu Patendiameti määratud tähtaja jooksul. Patendiamet kontrollib vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsuse õigsust ja teatab tulemustest patenditaotlejale. Kui vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsus ei ole õige, vaadatakse patenditaotlus läbi nagu rahvusvaheline patenditaotlus.

(11) Kui rahvusvahelise patenditaotluse menetlus on lõpetatud põhjusel, et patenditaotleja ei saanud sooritada temast sõltumatu vääramatu jõu või muu takistuse tõttu tähtaegselt mõnd vastuvõtva ameti, rahvusvahelise otsingu ametkonna, rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna või Rahvusvahelise Büroo poolt määratud toimingut, või käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut taastab Patendiamet rahvusvahelise patenditaotluse menetluse Eesti Vabariigis, kui patenditaotleja järgib käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõike sätteid.

(1) Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu on korrastatud andmete kogum Patendiametile kui patendikoostöölepingu artikli 2 kohasele vastuvõtvale ametile esitatud rahvusvaheliste patenditaotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Andmekogus hoitakse rahvusvahelise patenditaotluse ja selle menetluse andmeid rahvusvahelise patenditaotluse menetluse toimiku sulgemiseni.

(2) Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekoguga tutvumine ja andmekogust andmete väljastamine on kuni rahvusvahelise patenditaotluse patendikoostöölepingu artikli 21 kohase avaldamiseni keelatud.

(3) Pärast rahvusvahelise patenditaotluse patendikoostöölepingu artikli 21 kohast avaldamist võib rahvusvahelise patenditaotluse toimikuga tutvuda igaüks.

(4) Teabe väljastamine rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu.

(5) Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu asutab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

(1) Riiklikku patendiregistrit (edaspidi register) peetakse leiutiste kohta, mis on tunnistatud patentsuse kriteeriumidele vastavaks.

(2) Registri vastutav ja volitatud töötleja on Patendiamet.

(3) Registri pidamist Patendiametis korraldab ja registrikanded teeb registrisekretär.

(4) Registrit peetakse kanderaamatuna paberkandjal või infotehnoloogilise andmebaasina, säilitades kanded väljatrükina.

(5) Registrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse volitatud töötlejale koos eestikeelse tõlkega.

(6) Registri koosseisu kuuluvad kanderaamat, patenditaotluse menetluse toimik ja registritoimik. Kanderaamat koosneb registrikaartidest, mis on paigutatud kanderaamatu köidetesse.

(7) Registri pidamise kulud kaetakse riigieelarvest Patendiameti eelarve kaudu.

(8) Registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(1) Leiutis registreeritakse registris Patendiameti, apellatsioonikomisjoni või kohtu tehtud patendi väljaandmise otsuse alusel leiutise registreeringu (edaspidi registreering) andmete kandmisega kanderaamatusse.

(2) Registreeringu andmed on

1) registreeringu number;

2) registreerimise kuupäev;

3) leiutise nimetus;

4) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks;

5) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;

6) patendiomaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;

7) patendi kehtivuse alguse kuupäev;

8) patendi kehtivuse lõppemise kuupäev;

9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;

10) ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;

11) patenditaotluse number;

12) patenditaotluse esitamise kuupäev;

13) prioriteediandmed (prioriteedikuupäev, riik, taotluse number);

14) varasema patenditaotluse, millest patenditaotlus on eraldatud, number ja esitamise kuupäev;

15) varasema, jätkatud patenditaotluse number ja esitamise kuupäev;

16) leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste esitamise kuupäev;

17) rahvusvahelise patenditaotluse andmed;

18) patenditaotluse avaldamise kuupäev;

19) käesoleva seaduse § 8 3. lõikes nimetatud teabe avalikustamise kuupäev;

20) biotehnoloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimise andmed;

21) patenditaotluse jõushoidmise eest makstud kehtivusaasta riigilõivu tasumise andmed;

22) patendinõudlus;

23) leiutiskirjeldus;

24) joonis või muu illustreeriv materjal.

25) meditsiinitoote täiendava kaitse andmed;

26) taimekaitsetoote täiendava kaitse andmed.

(3) Patendinõudlust, leiutiskirjeldust ja joonist või muud illustreerivat materjali hoitakse registritoimikus.

(4) Patendiomanikuna kantakse registrisse patendi väljaandmise otsuses märgitud patenditaotleja.

(5) Registreeringud nummerdatakse leiutiste registreerimise järjekorras alates numbrist 02932, jätkates 1940. aastal katkestatud registri numeratsiooni.

(6) Leiutise registreerimiseks registris peab patenditaotleja tasuma riigilõivu kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse tegemise kuupäevast. Kui riigilõivu ettenähtud tähtaja jooksul ei ole tasutud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

(7) Registreeringu andmed kantakse registrisse kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud riigilõivu tasumise kuupäevast.

(8) Patendiamet teatab patendi väljaandmisest oma ametlikus väljaandes. Patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäev kantakse kanderaamatusse.

(9) Registreering jõustub patendi väljaandmise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.

(1) Register on avalik. Igaühel on õigus tutvuda patenditaotluse menetluse toimiku, registritoimiku ja kanderaamatuga ning saada neist ärakirju.

(2) Registrist ei väljastata andmeid autori kohta, kui autor on keelanud oma nime avalikustamise.

(2¹) Registrist ei väljastata avalikustamisele mittekuuluvat ärisaladust sisaldavat teavet, kui täiendava kaitse taotleja on määratlenud ärisaladuse käesoleva seaduse § 39.5 6. lõike kohaselt.

(3) Teabe väljastamine registrist on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu.

(1) Registrit hoitakse Patendiameti ametiruumides ja selle väljaviimine on keelatud.

(2) Registrit säilitatakse alaliselt Patendiameti arhiivis.

Vastutava töötleja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik.

(1) Patendikirjelduses sisalduvad leiutiskirjeldus, patendinõudlus, joonis või muu illustreeriv materjal, leiutise olemuse lühikokkuvõte ning järgmised andmed

1) patendikirjelduse väljaandnud asutuse nimetus;

2) dokumendi nimetus ja dokumendi number;

3) leiutise nimetus;

4) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks;

5) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ja aadress;

6) patendiomaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;

7) patendivoliniku korral ees- ja perekonnanimi ja aadress;

8) ühise esindaja korral ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;

9) patenditaotluse number ja esitamise kuupäev;

10) prioriteediandmed;

11) rahvusvahelise patenditaotluse andmed;

12) bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimise andmed;

13) patenditaotluse avaldamise kuupäev;

14) patendikirjelduse avaldamise kuupäev;

15) patendi kehtivuse alguse kuupäev.

(2) Pärast registreeringu andmete kandmist registrisse koostab Patendiamet patendikirjelduse.

(3) Patendikirjeldust hoitakse registritoimikus.

(4) Patendikirjeldus avaldatakse patendi väljaandmise teate avaldamise päeval.

(5) Patendikirjelduse vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

(1) Patendikiri on dokument, mis tõendab registreeringut ja patendiomaniku ainuõigust leiutisele.

(2) Patendikiri koosneb tunnistusest ja patendikirjeldusest.

(3) Tunnistuses sisaldub

1) riigi nimetus - Eesti Vabariik;

2) riigi vapp - Eesti väike riigivapp;

3) patendikirja number;

4) tekst "Patent on välja antud 23. mail 1994. aastal nõustunud patendiseaduse § 5 alusel. Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõivu iga kehtivusaasta eest. Patendikiri tõendab registreeringut ja patendiomaniku ainuõigust patendikirjelduses toodud leiutisele.";

5) patendikirja väljaandnud asutuse andmed (asutuse nimetus ja asukoht, asutuse juhi ametinimetus, nimi, allkiri, asutuse pitsati jäljend);

6) patendikirja allakirjutamise kuupäev.

(4) Patendikirja väljaandmise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal dokumenti väljaandva asutuse juht on sellele alla kirjutanud. Patendikirja väljaandmise kuupäev kantakse kanderaamatusse.

(5) Patendikirja numbriks on registreeringu number.

(6) Patendiamet annab patendiomanikule patendikirja välja ühe kuu jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast.

(7) Patendiomanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks patendikiri.

(8) Patendiomaniku avalduse alusel võib talle välja anda patendikirja duplikaadi. Duplikaat antakse välja ühe kuu jooksul avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise kuupäevast. Duplikaadi väljaandmise teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

(9) Patendikirja vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

(1) Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.

(2) Patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõiv iga kehtivusaasta eest. Kehtivusaasta alguseks loetakse patenditaotluse esitamise kuupäev.

(1) Patent kaotab kehtivuse ennetähtaegselt, kui

1) kehtivusaasta riigilõiv on jäetud tasumata;

2) patendiomanik esitab patendi kehtivuse lõpetamise nõude;

3) patendiomanikuks olev juriidiline isik likvideeritakse või selle tegevus lõpetatakse ja patendiõigused ei ole üle läinud.

(2) Patendiamet teeb patendi kehtivuse ennetähtaegse lõppemise kohta kande registrisse ja teatab sellest oma ametlikus väljaandes.

(1) Patendiomanik võib patendi kogu kehtivuse ajal nõuda muudatuste tegemist patendis. Muudatuste tegemise nõue esitatakse Patendiametile, tasudes riigilõivu.

(2) Patendiomanik võib nõuda selliste muudatuste tegemist patendis, mis ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust.

(3) Muudatustel on tagasiulatuv jõud.

(4) Patendiamet avaldab oma ametlikus väljaandes patendis muudatuste tegemise teate.

(5) Patendiomanik ei saa nõuda patendinõudluses patendikaitse ulatuse laienemist põhjustavate muudatuste tegemist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud juhud.

(6) Patendikaitse ulatuse kitsenemist põhjustanud ilmsete kirja- ja arvutusvigade parandamiseks võib patendiomanik esitada muudatuste tegemise nõude Patendiametile kahe aasta jooksul pärast patendi väljaandmise teate avaldamist.

(7) Käesoleva paragrahvi 6. lõike alusel tehtud muudatustest tingitud patendikaitse ulatuse laienemine ei piira selle isiku õigusi, kes enne muudatuste tegemise teate avaldamist oli oma majandus- ja äritegevuses võtnud arvesse esialgset patendikaitse ulatust.

(1) Täiendav kaitse tühistatakse ning täiendavast kaitsest tulenevaid õigusi vaidlustatakse ja kaitstakse käesoleva seaduse patendiõiguste vaidlustamise ja kaitse sätete kohaselt.

(2) Täiendav kaitse tühistatakse, kui

1) täiendav kaitse on antud vastuolus käesoleva seaduse § 394 2. lõike punktides 1-3 sätestatuga;

2) aluspatent on kaotanud kehtivuse ennetähtaegselt käesoleva seaduse §-s 38 sätestatu järgi;

3) aluspatent on tühistatud käesoleva seaduse §-s 49 või 50 sätestatu järgi;

4) patendikaitse ulatust on pärast aluspatendi väljaandmist piiratud nii, et meditsiinitoode või taimekaitsetoode ei vasta patendinõudluse sisule;

5) pärast aluspatendi kehtivuse lõppemist eksisteerivad alused, mis oleksid õigustanud aluspatendi tühistamist või patendikaitse ulatuse piiramist nii, et meditsiinitoode või taimekaitsetoode ei vasta patendinõudluse sisule.

(3) Patendiamet teatab oma ametlikus väljaandes täiendava kaitse tühistamisest.

Meditsiinitoode käesoleva seaduse tähenduses on vähemalt ühte patendiga kaitstud toimeainet sisaldav toode, mida kasutatakse

1) inimeste või loomade haiguste vältimiseks või ravimiseks;

2) inimestele või loomadele meditsiinilise diagnoosi panemiseks;

3) inimeste või loomade füsioloogiliste funktsioonide taastamiseks, parandamiseks või muutmiseks.

(1) Taimekaitsetoode käesoleva seaduse tähenduses on vähemalt ühte patendiga kaitstud toimeainet sisaldav toode, mida kasutatakse

1) taimede või nende osade, sealhulgas töötlemata viljade ja seemnete kaitsmiseks kahjulike organismide eest või kahjulike organismide toime tõkestamiseks;

2) lihttöötlemisel (jahvatamine, kuivatamine, pressimine ja muud lihttöötlemisvõtted) saadud taimetoodete kaitsmiseks kahjulike organismide eest või kahjulike organismide toime tõkestamiseks;

3) taime või selle osa eluprotsessi mõjutamiseks, välja arvatud toiteained;

4) lihttöötlemisel saadud taimetoodete säilitamiseks;

5) soovimatute taimede hävitamiseks;

6) soovimatute taimeosade hävitamiseks või soovimatu taimekasvu kontrollimiseks ja piiramiseks.

(2) Taimekaitsetoote toimeaine käesoleva seaduse tähenduses on kahjulike organismide vastase toimega või taimedele, taimeosadele või taimetoodetele mõju avaldav

1) looduslik või tehislik keemiline aine või aineühend koos tootmisel vältimatult tekkivate lisanditega;

2) mikroorganism.

Aluspatent käesoleva seaduse tähenduses on patent, millega kaitstakse meditsiinitoote või taimekaitsetoote toimeainet, toimeainete kombinatsiooni, toimeaine tootmismeetodit või toimeaine kasutamist.

(1) Täiendav kaitse antakse meditsiinitootele või taimekaitsetootele aluspatendiga kaitstud leiutise registreeringust tulenevate õiguste kehtivuse pikendamisega aluspatendi kehtivusaja lõppemisel.

(2) Täiendav kaitse antakse, kui

1) täiendava kaitse taotluse esitamise päeval on aluspatent kehtiv;

2) meditsiinitoode on ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608) § 11 kohaselt registreeritud;

3) taimekaitsetoode on taimekaitseseaduse (RT I 1994, 28, 427; 1996, 49, 953; 1998, 13, 163; 97, 1519) § 12 1. lõike kohaselt registreeritud;

4) käesoleva lõike punktis 2 või 3 nimetatud meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimine on esmakordne ja seda ei ole kustutatud;

5) varem ei ole samale meditsiinitootele või taimekaitsetootele täiendavat kaitset antud.

(3) Täiendav kaitse antakse ühele ja samale meditsiinitootele või taimekaitsetootele ainult ühe patendi alusel.

(4) Ühe ja sama patendi alusel võib täiendava kaitse anda mitmele erinevale meditsiinitootele või taimekaitsetootele.

(5) Täiendav kaitse annab samad õigused mis aluspatent ning allub samadele piirangutele ja kohustustele.

(6) Leiutise registreeringust tulenevate õiguste kehtivuse pikendamine aluspatendi kehtivusaja lõppemisel registreeritakse riiklikus patendiregistris.

(7) Täiendava kaitse andmed kantakse kanderaamatusse.

(8) Täiendava kaitse andmed on

1) täiendava kaitse taotluse number;

2) täiendava kaitse taotluse esitamise kuupäev;

3) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev;

4) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimise kuupäev;

5) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendavas dokumendis nimetatud toote identifitseerimise andmed;

6) täiendava kaitse tunnistuse number;

7) täiendava kaitse kehtivuse aeg.

(1) Õigus taotleda ja saada täiendavat kaitset (edaspidi taotlemisõigus) on aluspatendi omanikul või tema õigusjärglasel (edaspidi täiendava kaitse taotleja).

(2) Täiendava kaitse taotluse saab esitada kuue kuu jooksul meditsiinitoote või taimekaitsetoote esmakordse registreerimise jõustumise kuupäevast arvates. Kui see kuupäev on aluspatendi väljaandmise kuupäevast varasem, saab täiendava kaitse taotluse esitada kuue kuu jooksul aluspatendi väljaandmise kuupäevast arvates.

(3) Täiendava kaitse taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente

1) täiendava kaitse saamise avaldus;

2) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendav dokument;

3) riigilõivu tasumist tõendav dokument;

4) volikiri, kui täiendava kaitse taotlus esitatakse patendivoliniku kaudu.

(4) Täiendava kaitse saamise avalduses peab sisalduma

1) meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse saamise sooviavaldus;

2) täiendava kaitse taotleja nimi ja aadress;

3) aluspatendi number ja leiutise nimetus;

4) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev;

5) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimise kuupäev;

6) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendavas dokumendis nimetatud toote identifitseerimise andmed;

7) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi, kui täiendava kaitse taotlus esitatakse patendivoliniku kaudu.

(5) Täiendava kaitse taotlusele võib lisada ka muid dokumente, mis täiendava kaitse taotleja arvates on vajalikud.

(6) Kui käesoleva paragrahvi 5. lõike kohased täiendava kaitse taotlusele lisatud dokumendid sisaldavad ärisaladust, peab täiendava kaitse taotleja määratlema selle ulatuse.

(7) Täiendava kaitse taotluse dokumendid esitatakse eesti keeles.

(8) Täiendava kaitse taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu.

(9) Täiendava kaitse taotlus esitatakse Patendiametile.

(10) Täiendava kaitse taotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.

(1) Patendiamet kontrollib

1) taotlemisõigust käesoleva seaduse § 395 1. lõike ja täiendava kaitse taotluse esitamise õigeaegsust 2. lõike järgi;

2) täiendava kaitse taotluse dokumentide olemasolu käesoleva seaduse § 395 3. lõikes sätestatu järgi ning nende vastavust vormi- ja sisunõuetele;

3) aluspatendi kehtivust ja meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist seda tõendava dokumendi alusel.

(2) Patendiamet ei kontrolli, kas

1) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimine on esmakordne;

2) varem on samale meditsiinitootele või taimekaitsetootele täiendavat kaitset antud.

(3) Patendiamet teatab täiendava kaitse taotluse dokumentide vormi ja sisu puuduste või muude menetlust takistavate asjaolude ilmnemise korral nendest täiendava kaitse taotlejale kirjalikult ning määrab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks kolmekuulise tähtaja.

(4) Kui täiendava kaitse taotlus on vastavuses käesoleva seaduse § 395 1.-3. lõikes ning § 394 2. lõike punktides 1-3 sätestatuga, teeb Patendiamet täiendava kaitse andmise otsuse ning teatab sellest täiendava kaitse taotlejale kirjalikult.

(5) Kui puudub taotlemisõigus, täiendava kaitse taotlus ei ole esitatud õigeaegselt või ei vasta käesoleva seaduse § 394 2. lõike punktides 1-3 sätestatule või kui käesoleva paragrahvi 3. lõike kohaselt määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud dokumentide vormi või sisu puudusi või ei ole antud selgitusi, teeb Patendiamet täiendava kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse ning teatab sellest täiendava kaitse taotlejale kirjalikult.

(6) Patendiamet teatab oma ametlikus väljaandes täiendava kaitse taotluse esitamisest, täiendava kaitse andmisest ja täiendava kaitse taotluse tagasilükkamisest. Teates peab sisalduma

1) täiendava kaitse taotluse number ja esitamise kuupäev;

2) täiendava kaitse taotleja või täiendava kaitse saanud isiku nimi ja aadress;

3) aluspatendi number ja leiutise nimetus;

4) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev;

5) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimise kuupäev;

6) meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimist tõendavas dokumendis esitatud toote identifitseerimise andmed;

7) täiendava kaitse tunnistuse number ja kehtivuse aeg, kui täiendav kaitse on antud.

(7) Täiendava kaitse taotluse menetlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.

(1) Täiendava kaitse tunnistus on dokument, mis tõendab leiutise registreeringust tulenevate õiguste kehtivuse pikendamist aluspatendi kehtivusaja lõppemisel.

(2) Patendiamet annab meditsiinitootele või taimekaitsetootele täiendavat kaitset taotlenud isikule välja täiendava kaitse tunnistuse ühe kuu jooksul leiutise registreeringust tulenevate õiguste kehtivuse pikendamise kande teate avaldamise kuupäevast arvates.

(3) Täiendava kaitse tunnistuse vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.

(1) Täiendav kaitse kehtib kuni viis aastat aluspatendi kehtivusaja lõppemise päevast. Täiendava kaitse kehtivusaja lõppemise päev ei või olla hilisem päevast, mil möödub 15 aastat aluspatendi väljaandmise kuupäevast või käesoleva seaduse § 395 3. lõike punktis 2 nimetatud dokumendi kehtivuse alguse kuupäevast, kusjuures aluseks võetakse nimetatud kuupäevadest hilisem.

(2) Täiendava kaitse jõushoidmiseks tuleb täiendava kaitse iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõivu.

(3) Täiendava kaitse kehtivus lõpeb ennetähtaegselt, kui

1) täiendavat kaitset taotlenud isik esitab täiendava kaitse kehtivuse lõpetamise nõude;

2) täiendava kaitse kehtivusaasta riigilõiv on jäetud tasumata;

3) Patendiametile on esitatud tõendid meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreeringu tühistamise kohta.

(4) Patendiamet teatab oma ametlikus väljaandes täiendava kaitse kehtivuse ennetähtaegsest lõppemisest.

Käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel võetakse toimingute sooritamise, dokumentide väljastamise ning patenditaotluse ja patendi jõushoidmise eest riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1563; 1998, 2, 47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552 ja 553; 52/53, 771; 57, 859; 59, 941; 60, 951; 61, 979 ja 985; 64/65, 1004, 1005 ja 1008) sätetele.

(1) Riigilõivu tasub patenditaotleja, patendiomanik või mõni muu isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest, dokumentide väljastamisest või patenditaotluse või patendi jõushoidmisest. Kui patendi taotlemise, väljaandmise või jõushoidmisega seotud riigilõivu tasub teine isik, on vajalik kas patenditaotleja või patendiomaniku nõusolek.

(2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on saabunud Patendiametisse, kaebuse puhul aga apellatsioonikomisjoni.

(3) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 3. lõikes ja § 30 4. ja 5. lõikes sätestatud juhud.

(1) Kehtivusaasta riigilõiv tuleb tasuda kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva saabumist. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal kehtivusaasta algab.

(2) Esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv tasutakse üheaegselt kuue kuu jooksul enne kolmanda kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeva saabumist.

(3) Kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu.

(4) Patendiamet võib anda patenditaotlejale või patendiomanikule, kui ta on ühtlasi autor, esimese kuni viienda kehtivusaasta riigilõivu tasumiseks pikendust. Pikendustaotlus tuleb esitada Patendiametile enne vastava tasumistähtpäeva saabumist. Patendiameti otsus kehtivusaasta riigilõivu tasumiseks pikenduse andmise kohta on lõplik.

(5) Kui Patendiamet jätab pikendustaotluse rahuldamata ja tasumistähtaeg on möödunud, võib tasuda kehtivusaasta riigilõivu ilma täiendava riigilõivuta kahe kuu jooksul Patendiameti otsuse kuupäevast arvates.

(6) Riigilõiv täiendava kaitse esimese kehtivusaasta eest tuleb tasuda kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva saabumist. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal aluspatendi kehtivusaeg lõpeb.

(7) Riigilõiv täiendava kaitse iga järgneva kehtivusaasta eest tuleb tasuda kuue kuu jooksul enne täiendava kaitse kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeva saabumist. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal täiendava kaitse kehtivusaasta lõpeb.

(8) Täiendava kaitse kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda kuue kuu jooksul pärast täiendava kaitse kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu.

(1) Isik, kellel käesoleva seaduse § 12 kohaselt on õigus taotleda patenti, võib selle õiguse teisele isikule üle anda.

(2) Patendi taotlemise õigus läheb üle õigusjärglasele.

(1) Patenditaotleja võib Patendiametis menetluses oleva patenditaotluse teisele isikule üle anda.

(2) Patendiametis menetluses olev patenditaotlus läheb patenditaotleja surma või juriidilisest isikust patenditaotleja lõppemise korral üle pärijale või õigusjärglasele.

(3) Patenditaotleja andmete muutmiseks patenditaotluses peab patenditaotleja või isik, kellele patenditaotlus üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kui avalduse esitab isik, kellele patenditaotlus üle läheb, peab ta avaldusele lisama üleminekut tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.

(4) Patendiamet muudab patenditaotluses patenditaotleja andmed.

(5) Patenditaotlus loetakse teisele isikule üle läinuks andmete muutmise päevast.

(1) Patendiomanik võib patendi teisele isikule üle anda.

(2) Patendiomaniku surma või juriidilisest isikust omaniku lõppemise korral läheb patent üle pärijale või õigusjärglasele.

(3) Patendiomaniku andmete kande muutmiseks registreeringus peab patendiomanik või isik, kellele patent üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kui avalduse esitab isik, kellele patent üle läheb, peab ta avaldusele lisama üleminekut tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul, arvates tehingus määratud patendi ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast. Kui patent läheb üle kohtuotsuse alusel, tuleb avaldus esitada ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

(5) Patendiamet teeb registrisse käesoleva seaduse § 35 2. lõike punktis 6 nimetatud registreeringu andmete muutmise kande.

(6) Registreeringu andmete muutmise kanne jõustub andmete muutmise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.

(7) Patent loetakse teisele isikule üle läinuks tehingu või kohtuotsuse järgi määratud ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast.

(8) Isik, kellele patent on üle läinud käesolevas paragrahvis sätestatu järgi, võib hakata patendiomaniku õigusi kasutama registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast.

(1) Patendiomanik (litsentsiaar) võib käesoleva seaduse § 15 1. lõikes loetletud patendiomaniku õigused anda kirjaliku litsentsilepinguga (edaspidi litsentsiga) osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (litsentsiaadi) kasutusse.

(2) Litsentsiaat võib litsentsiaari loal litsentsist tulenevad õigused anda all-litsentsiga kolmandale isikule.

(3) Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem kui patendikaitse kehtivus, meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse korral aga mitte pikem kui täiendava kaitse kehtivus.

(4) Litsentsi võib registreerida registris. Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu.

(5) Kui patent läheb käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud juhtudel üle teisele isikule, lähevad sellele isikule üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused.

(1) Isik, kes on huvitatud patenditud leiutise kasutamisest ja on suuteline seda tegema Eesti Vabariigis, võib patendiomaniku keeldumisel litsentsi andmisest esitada kohtusse hagi sundlitsentsi saamiseks, kui

1) patendiomanik ei ole leiutist Eesti Vabariigis kasutanud kolme aasta jooksul pärast patendi väljaandmise teate avaldamist või nelja aasta jooksul pärast patenditaotluse esitamist, kusjuures aluseks võetakse hiljem lõppev tähtaeg;

2) patendiomanik ei kasuta leiutist mahus, mis vastaks Eesti Vabariigi siseturu vajadustele;

3) patent takistab teise tehniliselt progressiivse ja Eesti Vabariigi majandusele olulise leiutise kasutamist;

4) leiutise kasutamist nõuavad riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoiu ja teised Eesti Vabariigi olulised riiklikud huvid, sealhulgas leiutise kasutamise hädavajadus seoses loodusõnnetusega või muu erakorralise juhtumiga.

5) patent takistab sordi kaitse alla võtmist sordikaitseseaduse (RT I 1998, 36/37, 553) järgi või õiguskaitse saanud sordi kasutamist.

(1¹) Sundlitsentsi ei anta, kui patendiomanik impordib Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millisest liikmesriigist patendiga kaitstud toodet Eesti Vabariigi siseturu vajadustele vastavas mahus.

(2) Patendiomanikul on käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud juhul õigus saada sundlitsents teisele leiutisele, kui ei lepita kokku litsentside vahetamises (ristlitsents).

(3) Sundlitsentsi andmisel määrab kohus sundlitsentsi tingimused, sealhulgas leiutise kasutamise mahu ja kestuse ning litsentsitasu suuruse ja maksmise korra. Leiutise kasutamise mahu ja kestuse määramisel võetakse aluseks Eesti Vabariigi siseturu vajadus.

(4) Õigus kasutada leiutist sundlitsentsi alusel võib üle minna teisele isikule vaid koos selle ettevõttega, kus sundlitsentsi kasutatakse või vastavalt sundlitsentsi tingimustele kavatseti kasutada.

(5) Sundlitsentsi andmine ei takista patendiomanikku ennast leiutist kasutamast ega andmast litsentse teistele isikutele.

(6) Sundlitsents hakkab kehtima registrisse kande tegemise kuupäevast. Registrikanne tehakse riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise päeval.

(7) Asjaolude muutumisel võib nii litsentsiaar kui litsentsiaat esitada kohtusse hagi sundlitsentsi tingimuste muutmiseks.

(1) Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus pärast patenditaotluse avaldamist käesoleva seaduse §-s 24 sätestatu järgi.

(2) Füüsiline isik, kes leiab, et käesoleva seaduse § 13 1. või 2. lõikes sätestatu järgi on leiutise autor tema, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi patenditaotleja või pärast patendi väljaandmist patendiomaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada ka selle isiku pärija.

(1) Isik, kes tõendab, et õigus patendile kuulub temale, võib ühe aasta jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast või patendiõiguste ülemineku puhul selle asjaolu ilmnemise kuupäevast arvates esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi äravõtmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt esitatud hagi rahuldamise korral võib kostja, kes on leiutist kasutanud või teinud selleks olulisi ettevalmistusi, taotleda leiutise kasutamist tasu eest või tasuta ka pärast patendi äravõtmist tingimusel, et leiutise kasutamise iseloom ei muutu.

(3) Isik, kes leiab, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta käesoleva seaduse §-s 8 sätestatule ning et patent takistab tema äritegevust, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi tühistamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud hagi saab esitada patendi kehtivusaja jooksul.

(1) Isik, kes leiab, et patendi väljaandmine Patendiameti poolt on vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga ja sellega on rikutud tema õigusi, võib üheksa kuu jooksul, arvates patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast, esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või vaidlustada patendi väljaandmise halduskohtus.

(2) Kaebuse aluseks võivad olla järgmised väited

1) patendi väljaandmisel on rikutud käesoleva seaduse §-de 6, 7 või 8 sätteid;

2) leiutiskirjelduses ei ole leiutise olemus avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;

3) patendiga kaitstud leiutis, sealhulgas käesoleva seaduse § 9 2. lõike kohaselt esialgsest patenditaotlusest eraldatud leiutis, ei vasta esialgses patenditaotluses avatud leiutise olemusele.

(3) Apellatsioonikomisjon vaatab kaebuse läbi ja teeb otsuse patendi täieliku või osalise tühistamise või patendis muudatuste tegemise kohta või jätab kaebuse rahuldamata.

(4) Kui kaebuse esitanud isik või patendiomanik ei nõustu apellatsioonikomisjoni otsusega, võib ta selle vaidlustada halduskohtus kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse kuupäevast arvates.

(5) Patendiamet teeb apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse ja avaldab oma ametlikus väljaandes patendi tühistamise või patendis muudatuste tegemise teate.

(1) Leiutise autor võib aegumiseta esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 13 7. lõikes sätestatud õiguste rikkumise korral ja muude autorsusest tulenevate mittevaraliste vaidluste lahendamiseks.

(2) Leiutise kasutamisega seotud varaliste vaidluste lahendamiseks võib autor esitada hagi kohtusse kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil ta sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

(1) Patenditaotleja võib käesoleva seaduse § 30 kohaselt esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või halduskohtusse kahe kuu jooksul otsuse kuupäevast arvates.

(2) Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib patenditaotleja selle vaidlustada, esitades halduskohtusse kaebuse kolme kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(3) Patenditaotleja võib ajutise kaitse kehtivuse ajal esitada kohtusse hagi ka ajutise kaitse ajal asetleidnud ainuõiguse rikkumise korral ja nõuda rikkumise tõkestamist.

(1) Patendiomanik võib esitada kohtusse hagi

1) ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, selle kordumise tõkestamiseks ja ainuõiguse rikkumise eelse olukorra ennistamiseks;

2) ainuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks;

3) sundlitsentsi tühistamiseks või selle tingimuste muutmiseks;

4) litsentsilepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks;

5) Patendiameti ja apellatsioonikomisjoni otsuste vaidlustamiseks.

(2) Isik, kes süülise käitumisega on rikkunud patendiomaniku ainuõigust, kannab seaduses ettenähtud juhtudel haldus- või kriminaalvastutust.

(3) Isik, kes süülise teoga on rikkunud patendiomaniku ainuõigust ja tekitanud talle varalist kahju, on kohustatud kahju hüvitama. Leiutise heauskse kasutamise puhul võib kohus määrata hüvitise mitte rohkem kui hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul tekitatud kahju ulatuses.

(4) Patendiomanikul on õigus esitada hagi kolme aasta jooksul, arvates ajast, millal ta sai teada ainuõiguse rikkumise toime pannud isikust.

(5) Ajutise kaitse ajal toime pandud ainuõiguse rikkumise puhul tuleb hagi esitada käesoleva paragrahvi 4. lõikes toodud tähtaja või ühe aasta jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast arvates, kusjuures aluseks võetakse hiljem lõppev tähtaeg.

(1) Isik, kes heauskselt kasutas leiutist enne patenditaotluse esitamist, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi varemkasutamisõiguse tunnistamiseks.

(2) Isik, kes on huvitatud patenditud leiutise kasutamisest, võib käesoleva seaduse § 47 1. lõikes toodud juhtudel esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi sundlitsentsi saamiseks.

(3) Isik, kes kasutab leiutist litsentsilepingu alusel (litsentsiaat), võib esitada kohtusse hagi litsentsilepinguga seotud vaidluse lahendamiseks.

(4) Kui litsentsilepingus ei ole ette nähtud teisiti, võib litsentsiaat esitada hagi ka patendiomaniku ainuõiguse rikkumise korral teiste isikute poolt. Hagi esitamise soovist on litsentsiaat kohustatud eelnevalt teatama patendiomanikule. Teatamiskohustus loetakse täidetuks, kui teade on saadetud patendiomanikule tähtkirjaga litsentsilepingus märgitud aadressil või patendiregistrisse kantud aadressil.

(5) Iga isik võib kahtluse korral, et tema tegevus võib rikkuda patendiomaniku ainuõigust, esitada kohtusse hagi patendiomaniku vastu tunnistamaks, et patendi olemasolu ei takista tema majandus- või äritegevust.

(1) Patendivaidlusi arutatakse sätestatud juhtudel apellatsioonikomisjonis ja kohtus.

(2) Käesolevas seaduses tähendatud hagid alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule.

(3) Kohus arutab patendivaidlusi tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811; 1997, 87, 1466; RT I 1998, 43/45, 666) sätestatud korras, arvestades käesoleva seadusega kehtestatud erisusi.

(4) Kohus võib keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui see sisaldab ainult kaebust, mida käesoleva seaduse kohaselt lahendab apellatsioonikomisjon, ja kaebus on apellatsioonikomisjoni poolt eelnevalt läbi vaatamata.

(5) Apellatsioonikomisjon arutab temale esitatud kaebusi käesoleva seaduse alusel apellatsioonikomisjoni põhimääruses sätestatud korras.

(1) Käesoleva seaduse § 15 2. lõike alusel esitatud hagi korral on kostja kohustatud tõendama, et ta on kasutanud samasuguse toote valmistamisel teistsugust meetodit, kui patenditud meetod.

(2) Kui teistsuguse meetodi kasutamine ei ole tõendatud, loetakse toode valmistatuks patenditud meetodil tingimusel, et selle valmistamiseks tegelikult kasutatud meetodit ei ole patendiomanikul, piisavatele pingutustele vaatamata, õnnestunud kindlaks määrata ja patenditud meetodi kasutamine on tõenäoline või kui patenditud meetodil valmistatud toode on uus.

(3) Kostja esitatud tõendeid, mis sisaldavad tema tootmis- või ärisaladust, võib avalikustada vaid kostja nõusolekul.

(1) Käesoleva seaduse § 54 4. lõikes nimetatud hagi korral peab hagiavaldusele olema lisatud patendiomanikule saadetud teate ärakiri. Selle puudumisel jätab kohus hagiavalduse käiguta ja määrab hagejale tähtaja teatamiskohustuse täitmiseks.

(2) Ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks esitatud hagi arutamise ajaks võib kohus hageja palvel jätkuva rikkumise tõkestamiseks määrata, et patendiomaniku loata valmistatud patendiga kaitstud toode või ese, mille kasutamisega rikutakse patendiomaniku ainuõigust, kõrvaldatakse käibest. Vajadusel võib kohus nõuda hagejalt tagatist kostjale kahju hüvitamiseks hagi rahuldamata jätmise korral.

(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul kostja taotlusel määrata, et toote või eseme valdaja tohib jätkata selle kasutamist õiglase tasu eest patendiomanikule patendi kehtivuse kogu järelejäänud aja või selle osa jooksul.

(1) Patendivaidluste arutamisel kohtus võib kolmanda isikuna protsessis osaleda Patendiamet.

(2) Kohus saadab Patendiametile patendivaidluses tehtud kohtuotsuse ärakirja teadmiseks ka siis, kui Patendiamet ei ole osalenud protsessis.

(1) Patendivaidluste lahendamisel võib peale tsiviilkohtupidamise seadustiku §-s 81 nimetatud isikute olla kohtus esindajaks ka patendivolinik.

(2) Patendivoliniku volitusi tõendavad patendivoliniku tunnistus ja kliendi volikiri.

(3) Kui hageja on isik, kelle elukoht või asukoht on välisriigis, peab ta kohtu teadete, kutsete ja dokumentide vastuvõtmiseks volitama oma esindajaks füüsilise isiku, kelle elukoht on Eesti Vabariigis.

(1) Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik võib välisriikides patentida oma leiutise, sõltumata selle patentimisest Eesti Vabariigis.

(2) Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik patendib oma leiutise välisriikides iseseisvalt vastavalt välisriikide seadustele ja rahvusvahelistele konventsioonidele.

Rahvusvaheline patenditaotlus esitatakse käesoleva seaduse § 32 3. ja 4. lõike kohaselt.

(1) Patendiseadus jõustub 1994. aasta 23. mail.

(2) Käesoleva seaduse § 11 2. lõike punkti 1 sätteid rakendatakse pärast Eesti Vabariigi liikmelisuse taastamist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis.

(3) Käesoleva seaduse § 23 2. lõiget ja VI peatüki sätteid rakendatakse pärast kolme kuu möödumist Eesti Vabariigi ühinemisest 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepinguga.

(4) Mikroorganismide tüvesid kaitstakse patendiga pärast Eesti Vabariigi ühinemist 1977. aasta Budapesti kokkuleppega mikroorganismide deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise kohta patendiekspertiisi eesmärgil (RT II 1996, 14/15, 49).

(5) Patenditaotluse esitamisel kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist tunnustatakse igat prioriteeti tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse põhjal, mis ei ole varasem kui 1990. aasta 20. august.

(6) Meditsiinitootele või taimekaitsetootele, mis on registreeritud ja milles sisalduvale toimeainele on välja antud aluspatent enne 2000. aasta 1. jaanuari, saab täiendavat kaitset taotleda 2000. aasta 30. juunini.

Eesti NSV tsiviilkoodeksi V osa §-d 521-523 ja VI osa §-d 524-530 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.