Vastseliina Vallavolikogu — Vastseliina valla heakorra- ja kaevetööde ning koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 82, 2120

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktid 36 1 ja 362 ning § 6 lõige 3 punkti 2, Vastseliina Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Vastseliina valla koerte ja kasside pidamise eeskiri» vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2. Kinnitada «Vastseliina valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri» vastavalt käesoleva määruse lisale 2. 3. Kinnitada kaevetööde loa vorm vastavalt käesoleva määruse lisale 3. 4. Kinnitada kaevetööde loa saamise avalduse vorm vastavalt käesoleva määruse lisale 4. 5. Tunnistada kehtetuks Vastseliina Vallavolikogu 25. septembri 2002. a määrus nr «Vastseliina valla avaliku korra, heakorra- ning koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine». 6. Määrus jõustub 23. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL Vastseliina Vallavolikogu 18. oktoobri 2002. a määruse nr 24 lisa 1 VASTSELIINA VALLA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Vastseliina valla koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab koerte ja kasside pidamise korra Vastseliina valla haldusterritooriumil. 2. Koera ja kassi pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest (RT I 2001, 3, 4; 2002, 13, 78; 61, 375; 63, 387), veterinaarkorralduse seadusest (RT I 1999, 58, 608; 2002, 13, 79; 18, 97; 61, 375; 63, 387) ja teistest Vabariigi Valitsuse ja Vastseliina valla õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. 3. Eeskiri kehtib Vastseliina valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile Vastseliina valla territooriumil elavatele, tegutsevatele ja viibivatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele, kellele koer või kass kuulub (loomaomanik) või kes õigussuhte alusel loomaomanikuga vastutab viimasele kuuluva looma eest. 4. Eeskirja rakendatakse kõigi valla territooriumil asuvate või viibivate koerte ja kasside suhtes. 5. Käesoleva eeskirja punkti 15.3 ei rakendata pimedate juhtkoera ning punkte 14.3 ja 15.3 teenistusülesannet täitva koera suhtes. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE ÜLDNÕUDED 6. Omanik on kohustatud panema koerale kaelarihma ja kinnitama sellele sildi koera omaniku nimega. Omanik peab tagama, et oleks võimalik tema koera identifitseerida. 7. Koera kadumisel peab omanik teatama sellest kahe päeva jooksul Vastseliina Vallavalitsusele. 8. Omanik on kohustatud laskma kolme kuu vanuse koera või kassi marutaudi vastu vaktsineerida ja kindlustama hilisemad vaktsineerimised veterinaararsti määratud tähtajal. 9. Kui koer või kass on hammustanud inimest või looma, peab koera- või kassiomanik sellest kohe teatama volitatud veterinaararstile, eraldama koera või kassi kõigist inimestest ja loomadest ning järgima volitatud veterinaararsti ettekirjutusi koera või kassi seisundi jälgimisel. 10. Üldkasutatavates ruumides on koerte ja kasside viibimine keelatud. III. KOERA VÕI KASSI PIDAMINE ERAMUS VÕI KORTERELAMUS 11. Omanik peab oma koera pidama kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, mis peab olema tarastatud viisil, mis välistab koera väljapääsu territooriumilt. 12. Koeraomanik on kohustatud tähistama sissepääsu eramu krundile sildiga «koer aias» või muu sama teavet edastava sildiga. 13. Koera või kassi pidamine korterelamus ei või häirida teiste elanike rahu. Korterelamutes võib koera või kassi pidada ühistrepikoja elanike enamuse nõusolekul. IV. AVALIKES KOHTADES KOERA VÕI KASSIGA VIIBIMINE 14. Koera või kassiga avalikus kohas viibimine on lubatud järgmistel tingimustel: 14.1. omanik peab tagama järelevalve koera või kassi üle; 14.2. omanik peab tagama koera või kassi reostuse koristamise; 14.3. koer võib avalikus kohas viibida üksnes rihma otsas. Käitumiselt ohtlik koer peab kandma ka suukorvi. 15. Keelatud on: 15.1. koera ujutamine avalike veekogude ujulate tsoonis; 15.2. nakkusohtliku koera või kassiga viibimine avalikus kohas; 15.3. viibimine koera või kassiga avalikus rannas (1. maist kuni 1. septembrini), kaubandus- ja toitlustusettevõtetes, mänguväljakutel ning haridusasutustes, v.a selleks ettenähtud kohad; 15.4. lasta koeral või kassil reostada koridori, trepikoda, treppi, lifti, hoovi, tänavat ja muud avalikku üldkasutatavat kohta. 16. Koera võib jalutama viia ilma kaelarihmata kohtadesse, kus on välistatud tema kokkupuutumine inimeste või teiste loomadega ning koer on piisavalt dresseeritud ja allub omaniku käskudele, samuti ei tohi omanik lasta koeral väljuda oma vaateväljast. V. HULKUVATE KOERTE JA KASSIDE PÜÜDMINE NING HÄVITAMINE 17. Hulkuvaks loetakse koera või kassi, kes on omanikuta või omaniku juurest lahti pääsenud ning kelle puhul ei ole täidetud käesoleva eeskirjas toodud nõudeid. 18. Hulkuvate koerte ja kasside püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab Vastseliina Vallavalitsus. 19. Hulkuvate koerte ja kasside toitmine on keelatud. 20. Hulkuva koera ja kassi püüdmise järel tuleb kindlaks teha looma omanik või leida talle uus omanik. Kui hulkuva koera või kassi omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega ei leita talle uut omanikku, tuleb loom hukata. 21. Eutanaasia käesoleva eeskirja tähenduses on looma hukkamine looma omaniku algatusel või kaastundest, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks. Looma eutanaasiat viib läbi loomaarst. 22. Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja looma hukkamise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi. 23. Koerte ja kasside haigestumise või teadmata põhjusel hukkumisel peab koera või kassi omanik pöörduma valla veterinaararsti poole haigestumise või hukkumise põhjuste selgitamiseks. 24. Omanik on kohustatud hüvitama koera või kassi püüdmisele ja hoidmisele tehtud kulutused. 25. Koera või kassi on lubatud hukata: 25.1. looma abitusse seisukorda sattumisel; 25.2. looma eutanaasia korral; 25.3. enesekaitseks. 26. Looma võib hukata enesekaitseks, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda. 27. Inimest ründavat, omaniku kontrolli alt väljunud või marutaudi kahtlusega ohtliku koera või kassi võib politseiametnik või vallavalitsuse poolt hulkuvate koerte ja kasside püüdmisega tegelema volitatud isik kohapeal hukata. 28. Koera või kassi lubatud hukkamise korral tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. VI. VASTUTUS JA KONTROLL 29. Koera või kassi tegevuse eest, samuti koera või kassi viibimise eest väljaspool omaniku järelevalvet vastutab omanik. 30. Omanik on kohustatud pädeva ametiisiku nõudmisel esitama koera või kassi vaktsineerimist tõendava dokumendi. 31. Vastseliina valla koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest on vastutus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 3 alusel ning rikkujat karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse tekitamisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahvühikut. 32. Eeskirja täitmist kontrollima ning väärteoasja kohtuväliselt menetlema on volitatud politseiametnikud ja Vastseliina Vallavolikogu määratud ametiisikud. 33. Käesoleva eeskirja punktides 31 ja 34–38 sätestatud väärtegude toimepanemise korral kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. 34. Loomapidamisnõuete rikkumise eest karistatakse vastavalt loomakaitseseaduse §-le 661 rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 35. Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest karistatakse vastavalt loomakaitseseaduse §-le 662 rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 36. Looma tapmise, hädatapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest karistatakse vastavalt loomakaitseseaduse §-le 66 6 rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 37. Looma ravimise ja muu veterinaarse menetluse nõuete rikkumise eest karistatakse vastavalt loomakaitseseaduse §-le 667 rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 38. Loomkatse loata tegemise või loomkatse tegemise nõuete rikkumise eest karistatakse vastavalt loomakaitseseaduse §-le 66 8 rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 39. Käesoleva eeskirja punktides 34–38 sätestatud väärteoasjade kohtuvälised menetlejad on Keskkonnainspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet ja Politseiprefektuur. Vastseliina Vallavolikogu 18. oktoobri 2002. a määruse nr 24 lisa 2 VASTSELIINA VALLA HEAKORRA- JA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Vastseliina valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada Vastseliina valla haldusterritooriumil puhtus ja heakord ning kaevetööde korraldatus. 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad Vastseliina valla haldusterritooriumil või kes Vastseliina valla haldusterritooriumil ehitavad, remondivad või ekspluateerivad tehnovõrke ning teevad mullatöid. 3. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal trahvi või koostada väärteoprotokolli väärteomenetluse seadustikus või Vastseliina Vallavolikogu volitatud ametiisik. 4. Käesolevas eeskirjas on: 4.1. heakorranõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb eeskirja täitmise eest vastutajaks omanik; 4.2. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 4.3. avalikuks kohaks on iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav; 4.4. puhastusala – krundiga piirnev ala, mida selle haldaja peab korras hoidma; 4.5. kaevetööks pinnases tehtavad tööd; 4.5.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 4.5.2. kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru, kruuskate jne); 4.5.3. kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; 4.5.4. mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega; 4.6. tehnovõrkudeks: 4.6.1. veetorustikud; 4.6.2. kanalisatsioonitorustikud; 4.6.3. gaasitorustikud; 4.6.4. küttetorustikud; 4.6.5. side- ja telekommunikatsiooni kaabelliinid; 4.6.6. elektri kaabelliinid; 4.7. kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 sentimeetri sügavune tühimik/süvend; 4.8. geoteetilised märgid on riikliku kaitse all olevad horisontaal- ja vertikaalmõõtmise koordinaatmärgid, mis on paigaldatud maapinda või hoonetesse. 5. Kaevetöödeks käesoleva eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta: 5.1. haudade kaevamist; 5.2. kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimustel, et planeeritaval kaevetööde alal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnovõrke. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal). II. HEAKORRAEESKIRI 6. Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorranõudeid ja teisi sellel territooriumil kehtestatud piiranguid. 7. Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma sellega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee perveni. 8. Avalikku kohta tohib pinke, tõkkepiirdeid, reklaamtahvleid, viitasid, prügiurne, vitriine ja teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse loal, kusjuures nende korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 9. Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid kuni sõidutee servani on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. 10. Üldkasutatava lastemänguväljaku omanik on kohustatud liivakasti liiva välja vahetama vähemalt üks kord aastas ning tagama väikevormide hooldamise ja remondi. 11. Avalikes kohtades on keelatud: 11.1. prahi mahaloopimine ja igasugune reostamine; 11.2. puude, taimede, muru ja inventari kahjustamine. 12. Avalikel veekogudel on keelatud: 12.1. parkida transpordivahendeid veekogude kallastel selleks mitteettenähtud kohtades ja pesta neid veekogus või lähemal kui 50 meetrit vee piirist; 12.2. üldkasutatavates supluspaikades ujutada koduloomi, pesta ja loputada pesu ning kasutada elektrilisi pumpasid. 13. Veoste ja koormate vedajad peavad tagama, et vedamisel ei tekiks teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede risustamist või muud reostust ning võtma kohe tarvitusele meetmed risustuse või reostuse likvideerimiseks. 14. Vallavalitsus on kohustatud korraldama: 14.1. valla teede, tänavate, parkide, haljasalade ja väljakute korrashoiu; 14.2. tänavate nimesiltide paigaldamise tiheasustusega aladel ja nende korrashoiu; 14.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendele. 15. Maaüksuse või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma maaüksusega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub krundi või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee servani. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit. 16. Ehitiste ja maaüksuste valdajad ja kasutajad on kohustatud järgima Vastseliina valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid ning täitma vallavalitsuse tehtud ettekirjutisi ettekirjutustes märgitud tähtajaks. 17. Ehitiste valdajad või kasutajad on kohustatud: 17.1. korras hoidma ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid ning ümbritseva krundi; 17.2. hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi, vajadusel kõrvaldama hoonelt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutuse; 17.3. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 17.4. varustama Vastseliina alevikus ehitised ja korterelamutes ka korterid korrektsete numbrisiltidega; 17.5. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 17.6. tagama televisiooni- ja raadio vastuvõtuantennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse; 17.7. tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 17.8. hoidma tootmistegevuses tekkiva müra lubatud piires; 17.9. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud ehitised; 17.10. tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele; 17.11. tagama mitmekorterilistes elamutes keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse; 17.12. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise. 18. Keelatud on prügi, jäätmete, solgi ja muude selliste risustavate ja reostavate ainete ning materjalide viimine, jätmine või viskamine selleks mitteettenähtud kohtadesse. 19. Korterelamutes on keelatud koridoride risustamine prügiga ja liikumist segavate esemete paigaldamine või koridoris hoidmine, samuti on keelatud ilma valdaja loata viibida soojussõlmedes, kilbiruumides ja katustel. 20. Maaüksuste valdajad ja kasutajad on kohustatud: 20.1. korras hoidma oma maaüksuse, sellel asuvad teed, teeääred ja kraavid, samuti üldkasutatavate teedega piirneva territooriumi; 20.2. kinnistuga külgneval puhastusalal tegema lume- ja libedustõrjet. Libedustõrjel kasutatava materjali (liiv, kruus, killustik) fraktsioon ei tohi olla üle 8 mm; 20.3. õigeaegselt niitma muru ja rohu, kärpima puude ja põõsaste oksi, mis kasvavad side- või elektriliinide kaitsevööndis või varjavad liiklusmärke; 20.4. paigaldama küttepuud, ehitusmaterjali jms ainult oma krundile; 20.5. puhastama sademeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 20.6. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed; 20.7. ehitama ja korras hoidma prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 20. 8. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. 21. Kaevetöid võib teha ainult vallavalitsuse või maaüksuse omaniku loal seadusandluses ja Vastseliina Vallavolikogu kehtestatud korras. 22. Ehitus, remondi-, mulla- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 22.1. järgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberkorraldamisel õigusaktidega sätestatud korda; 22.2. vältima objektilt prahi jms sattumist sõidu- ja kõnniteele; 22.3. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 22.4. rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 22.5. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse, taastama haljasala, pinnase-, sõidu- või muu tee endise seisundi. 23. Kariloomade ja kodulindude pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, kus on välistatud reostuse sattumine põhjavette ning veekogudesse. 24. Omanik peab tagama, et tema loomad või linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- või põllukultuure ega reostaks avalikke kohti. Kariloomade või kodulindude pidamisega tekitatud kahjud hüvitab kariloomade või kodulindude omanik. 25. Loomade ja lindude pidamine on lubatud vaid vastavate tingimuste olemasolul. 26. Omanik peab tagama, et tema lemmikloom ei häiriks teisi inimesi. Lemmikloomade tekitatud kahjud hüvitab omanik. 27. Avalike ürituste korraldajad peavad tagama: 27.1. ürituse territooriumi koristamise 12 tunni jooksul ürituse lõppemisest või vallavalitsuse kehtestatud tähtajaks; 27.2. piisava arvu prügikaste ja tualette või nõudma üritusel kauplejatelt nende olemasolu. 28. Tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud: 28.1. paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse lubatud kohta; 28.2. koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti. 29. Kaubanduse või teenindusega tegelev ettevõte peab tagama piisava arvu prügikaste, vajadusel tualette ning korras hoidma kogu kauplemisest või teenindamisest mõjutatud ümbruse. 30. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 30.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 30.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse. 31. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama selle omanik. 32. Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise veotööde lõppedes. 33. Reklaamiobjektide paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba järgmistel tingimustel: 33.1. loa taotlusega kaasneb reklaamiobjekti eskiis asukoha äranäitamisega asendiplaanil ja objekti kujundus; 33.2. loas määratletud nõuetele mittevastavad reklaamiobjektid kuuluvad mahavõtmisele, kusjuures mahavõtmise kulud kannab reklaamiobjekti valdaja. 34. Heakorra tagamiseks on keelatud: 34.1. risustada ja reostada valla haldusterritooriumi, kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil; 34.2. välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi väljaspool selleks ettenähtud kohta ning järgimata selleks riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda; 34.3. vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (v.a viljapuud, marjapõõsad, hekid) nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Puude ja põõsaste mahavõtmine võib nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlastatult vallavalitsusega; 34.4. tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud vallavalitsust ja Võrumaa Päästeteenistust (tel 112); 34.5. omavoliliselt püstitada ehitisi; 34.6. vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitteettenähtud kohta; 34.7. kloppida riiet või vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal või uksel, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal; 34.8. ehitada kinni rõdu või lodžat ilma kehtestatud korras kinnitatud projektita; 34.9. paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid; puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 34.10. hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid; 34.11. lasta olme- või heitvett sademeveekraavi või sademeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; 34.12. lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, sööbivaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 34.13. valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse; 34.14. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 34.15. matta kariloomi väljapoole Võrumaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatud matmiskohta; 34.16. telkida mitteettenähtud kohas; 34.17. pesta mootorsõidukit veekogus ega lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta; 34.18. ujutada loomi üldkasutatavas supluskohas; 34.19. kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 34.20. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 34.21. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele, kalmistutele ja teistesse selleks mitteettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita. 35. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist: 35.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 meetri kaugusel metsast; 35.2. avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Võrumaa Päästeteenistusega ja omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 meetri kaugusel; 35.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 35.4. tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 meetri kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada; 35.5. kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist Võrumaa Päästeteenistuse teadmisel. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel. III. KAEVETÖÖDE EESKIRI 36. Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kes teeb kaevetöid. 37. Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohast avaldust täitmata ja loata. 38. Kaevetööde teostaja tagab tööde tegemise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale. 39. Kaevetööde teostaja vastutab vähemalt 12 kuu jooksul tööde kvaliteedi eest. 40. Luba kaevetööde tegemiseks on vallavalitsuse väljastatud vormikohane dokument. Kaevetööde loa saamise avalduse ja kaevetööde loa vormi kinnitab vallavalitsus. 41. Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele avalduse koos kooskõlastustega. Vallavalitsusel on õigus nõuda liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. 42. Enne kaevetööde loa lõplikku vormistamist kontrollib vallavalitsus kaevetööde teostaja tehtud töökoha ettevalmistusi (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liiklemise tingimuste kindlustamine, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal jms). Ebapiisava ettevalmistuse korral jäetakse kaevetööde luba välja andmata. 43. Vallavalitsus registreerib kaevetööde avalduse ja kaevetööde loa. Kaevetööde luba väljastatakse koos kaevetööde avalduse koopiaga kaevetööde teostajale kümne päeva jooksul pärast avalduse esitamist. Kaevetööde avalduse originaal ja kaevetööde loa koopia säilitatakse vallavalitsuses. 44. Tehniliste kommunikatsioonide rajamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele asjasse puutuvate ametkondade ja maaomanikuga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. 45. Kaevetööde loas toodud tingimusi ja korda, sh tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametiisiku ettepanekul vallavalitsus. 46. Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast. Vallavalitsusel on õigus kaevetööde loa kehtivus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi. 47. Kaevetööde ajal peavad kaevetööde luba ja kaevetööde loa avalduse koopia asuma objektil. Kui kaevetöid tehakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega. 48. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. Keelatud on kaevikuid täita tihendamata. 49. Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. 50. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. 51. Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde teostajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist. 52. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu tehnovõrk, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. 53. Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. 54. Enne kaeviku täitmist peab objekti teostusjooniste koostamise eest vastutaja (tööde teostaja) kindlustama paigaldatud tehnovõrkude teostusjooniste koostamise. 55. Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne) taastatakse kate ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja. 56. Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, varjatud tööde aktid, teostusjoonised). 57. Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. 58. Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta tehnovõrke. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab telefoni teel teatama vallavalitsuse määratud isikule. Kaevetööde ohutuse eest vastutab kaevetööde teostaja. 59. Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. 60. Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate tehnovõrkude valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab tehnovõrgu valdaja. 61. Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Teostusjoonised tehnovõrkude ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses. 62. Tehnovõrgu vigastamisel on süüdlane kohustatud sellest viivitamatult teatama selle valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. 63. Kaevikutest väljapumbatav vesi tuleb ära vedada. Vee juhtimine Vastseliina valla kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku või valdajaga ja maa-ala omanikega. 64. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. 65. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 65.1. on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel; 65.2. kaevetööde käigus kahjustatud territooriumid jne on taastatud ja üle antud vallavalitsusele või maa omanikule; 65.3. vallavalitsusele on üle antud teostusdokumentatsioon. IV. VASTUTUS JA KONTROLL 66. Vastseliina valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise ning koormise täitmata jätmise eest on vastutus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel ning rikkujat karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kui rikkumise paneb toime juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. 67. Kaevetöödel kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju hüvitab kaevetööde teostaja faktilises ulatuses vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. 68. Eeskirja täitmist kontrollima ning väärteoasja kohtuväliselt menetlema on volitatud politseiametnikud, Vastseliina Vallavolikogu volitatud ametisikud ning Keskkonnainspektsioon. 69. Käesoleva eeskirja punktis 66 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Vastseliina Vallavolikogu 18. oktoobri 2002. a määruse nr 24 lisa 3 Vastseliina Vallavolikogu 18. oktoobri 2002. a määruse nr 24 lisa 4