Kinnistusraamatuseadus

(1) Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra.

(1¹) Käesolevas seaduses sätestamata küsimustes juhindutakse tsiviilkohtumenetluse kohta käivast seadusest.;

(1²) Kinnistusraamatut peetakse kirjalikus menetluses, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Justiitsministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse ellurakendamiseks ning kinnistusametite tegevuse korraldamiseks.

(3) Justiitsminister võib oma määrusega kehtestada

1) arvutitöötluseks vajalikud vorminõuded kinnistusametile esitatavate dokumentide kohta;

2) nõude, mille kohaselt kinnistusametile esitatava avalduse ja muu notariaalselt kinnitatava dokumendi projekti peab koostama notar.

(4) Kinnistusraamatule ja selle pidamisele ei kohaldata andmekogude seadust (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(1) Kinnistusraamatuid peavad maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid.

(2) Kinnistusamet peab kinnistusraamatuid tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta.

(3) Kinnistusameti õigusvastase tegevuse tagajärjel tekitatud kahju eest vastutab riik.

Kinnistusameti koosseisu sätestab kohtute seadus (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62).

Kinnistusametil on pitsat, mille jälg (edaspidi pitser) koos kinnistamiseks pädevate isikute allkirjanäidistega saadetakse kõigile kinnistusametitele.

(1) Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsminister võib oma määrusega teha sellest erandeid.

(2) Justiitsministri määrusega võib kinnistuspiirkonna jaotada kinnistusjaoskondadeks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatuid.

(1) Kinnistuspiirkonna muutumisel läheb kinnistu kohta kinnistusraamatu pidamine üle kinnistusametile, mille tööpiirkonda jääb kinnistu.

(2) Senises kinnistusametis peetud kinnistusregistriosad ja kinnistustoimikud antakse üle uuele kinnistusametile.

(3) Üleantud kinnistusregistriosa ja kinnistustoimiku pealkirjas muudetakse kinnistuspiirkond, kinnistusjaoskond ja kinnistu number.

(4)

(5) Käesoleva paragrahvi 1. - 4. lõikes sätestatu kehtib ka kinnistu üleminekul teise kinnistusjaoskonda sama kinnistuspiirkonna piires.

Kui kinnistu asub mitmes kinnistuspiirkonnas, peetakse selle kohta kinnistusraamatut ainult ühes kinnistusametis, mille suhtes teeb valiku omanik kinnistusregistriosa avamisel.

(1) Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number).

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks.

(3) Avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti siis, kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse.

(4) Kinnistusregistriosa avatakse omaniku avalduse alusel.

(1) Enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta avaldab kinnistusamet selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vajadusel muul puudutatud isikutele kättesaadaval viisil.

(2) Teates märgitakse

1) sissekantava kinnisasja asukoht ja pindala;

2) omanikuna sissekantava isiku nimi;

3) ettepanek isikutele teatada kinnistusametile ühe kuu jooksul, arvates teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, oma õigustest ja vastuväidetest;

4) kinnistusameti nimetus ja asukoht.

(3) Registriosa avamise ja tehtava kande suhtes esitatud kaebus ei takista registriosa avamist. Kaebuse esitanud isik võib nõuda märke tegemist avatavasse kinnistusregistri ossa.

(1) Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjaga seotud asjaõigused.

(2) Asjaõiguse kanne tehakse koormatava kinnisasja kinnistusregistriossa.

(3) Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistriossa. Avaldus võib olla lihtkirjalik.

(4) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asjaõigus muudetakse või lõpetatakse, on kinnistusamet kohustatud märke parandama.

Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad

1) kinnistusregister;

2) kinnistuspäevik;

3) kinnistustoimik.

(1) Kanded tehakse kinnistusregistrisse.

(2) Ühes kinnistuspiirkonnas, kinnistusjaoskondade olemasolul kinnistusjaoskonnas, on kinnistutel ühtne numeratsioon.

(3) [kehtetu]

(4) Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks.

(5) Kinnistusregistreid peetakse väljavõetavate vahelehtedega vihikutena.

(6) Kui registriosa mõnes jaos ei ole kannete jaoks enam ruumi, lisatakse registriossa vastav lisaleht.

Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse

1) kinnistuspiirkond;

2) kinnistusjaoskond, kui see on olemas;

3) kinnistu number;

4) kinnistu nimetus, kui see on olemas;

5) lisalehed.

(1) Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse

1) kinnistu katastritunnus;

2) kinnistu sihtotstarve;

3) kinnistu asukoht;

4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3);

5) kinnistu pindala;

6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine.

(2) Esimese lõike punktides 1, 2, 3 ja 5 sätestatud andmed esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja, kes vastutab nende andmete õigsuse eest. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja käesoleva seaduse tähenduses.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmete muutumisel, kui sellega ei kaasne kinnistu piiride muutumist katastriüksuse plaanil, parandab kinnistamiseks pädev isik need andmed registriosa esimeses jaos riigi maakatastri pidaja kirjaliku taotluse alusel.

(4) Kui kinnistu pindala muutumisega kaasneb kinnistu piiride muutumine katastriüksuse plaanil, esitab riigi maakatastri pidaja koos andmete parandamise taotlusega kinnistu omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusoleku nende andmete parandamiseks kinnistusregistris. Omaniku ja puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud.

(1) Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse

1) füüsilisest isikust omaniku puhul nimi ja isikukood (selle puudumisel sünniaeg), juriidilisest isikust omaniku puhul nimi, asukoht, registrikood või registreerimistunnistuse number selle seadusega sätestatud kehtivusaja lõpuni ning avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul nimi;

2) kui kinnistu on ühises omandis - omanike nimed, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus;

3) kande õiguslik alus.

(2) Isikukoodi täiendav sissekandmine ja isikuandmete parandamine toimub omaniku lihtkirjaliku avalduse ja isikuandmeid parandanud ametiasutuse tõendi alusel.

(3) Registrikoodi täiendav sissekandmine ja parandamine toimub juriidilise isiku esindaja lihtkirjaliku avalduse ja vastava registri registrikaardi kinnitatud ärakirja alusel.

(1) Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse

1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;

2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;

3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;

4) käesoleva paragrahvi punktides 1 - 3 nimetatud kannete kustutamine.

(2) Riigi omandis oleva kinnistu korral kantakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud jakku märkus riigivara valitseja kohta.

Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse

1) hüpoteegipidaja;

2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);

3) intressimäärad;

4) muude kõrvalnõuete rahaline suurus;

5) märked hüpoteegi kohta;

6) käesoleva paragrahvi punktides 1 - 5 nimetatud kannete muudatused;

7) käesoleva paragrahvi punktides 1 - 6 nimetatud kannete kustutamine.

(1) Kinnistusregistrile lisatakse kaks abiregistrit, millest üks koostatakse omanike nimede, teine kinnistute järgi.

(2) Abiregistrid on ette nähtud ainult kinnistusameti töö hõlbustamiseks ja nendega tutvumist ei võimaldata.

(1) Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus erimenetluse korras sisse asendusosa.

(2) Menetlus algatatakse kinnistusameti juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel. Vähemalt kolm kuud enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles märgitakse avalduse sisu.

(3) Asendusosa sisseseadmise otsuse teeb maa- või linnakohtu esimehe nimetatud kohtunik.

(1) Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks.

(2) Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kinnistamisotsuse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv.

(1) Kinnistu jaoks seatakse sisse kinnistustoimik, mis tähistatakse selle kinnistu kinnistusregistriosa numbriga.

(2) Kinnistustoimikusse pandud dokumendid nummerdatakse jooksvalt.

(3) Kinnistustoimik koosneb

1) registriosa ärakirjast;

2) kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest.

(4) Kinnistusamet tagab kinnistustoimikus oleva registriosa ärakirja ja muude dokumentide vastavuse algdokumentidele.

[kehtetu]

(1) Kinnistusraamatud säilitatakse alaliselt kinnistusametis asuvas arhiivis.

(2) Kinnistusameti arhiivi pidamise korra ja arhiivile esitatavad nõuded määrab justiitsminister.

Kinnistusregistri kanne sisaldab

1) kande teksti;

2) kande tegemise kuupäeva;

3) kande teinud isikute allkirja.

Kande tekst sisaldab

1) kinnistatud asjaõiguse sisu, selle isiku nime, kelle kasuks kanne tehakse, ning füüsilise isiku puhul isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, ja juriidilise isiku puhul asukohta ja registrikoodi või registreerimistunnistuse numbrit selle seadusega sätestatud tähtaja lõpuni;

2) viidet algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada;

3) viidet järjekohale, kui samal päeval tehakse samasse registriossa mitu kannet (§ 49).

Kanded kinnistusregistriosas nummerdatakse iga registrijao piires nende tegemise järjekorras. Muutmise ja kustutamise kanded saavad selle kande numbri, mille kohta need käivad.

(1) Kanded tuleb teha selgelt ja lühenditeta, välja arvatud üldkasutatavad lühendid.

(2) Mahatõmbamised ja juurdekirjutused kande tekstis, välja arvatud õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamine, samuti teksti kustutamine või muul viisil loetamatuks muutmine ei ole lubatud.

(1) Märge kantakse kinnistusregistrisse kinnisasja omaniku või puudutatud asjaõiguse omaja nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Eelmärge ja vastuväide kantakse kinnistusregistrisse

1) selle isiku avalduse alusel või nõusolekul, kelle omandit või piiratud asjaõigust see puudutab, või

2) hagi tagamise määruse alusel.

(3) Keelumärge kantakse kinnistusregistrisse hagi tagamise määruse või muul seaduses sätestatud alusel.

(4) Märkus kantakse kinnistusregistrisse seaduses sätestatud juhtudel.

(5) Registrisse ei ole lubatud kanda märget, milles ei ole ära näidatud isikut, kelle kasuks märge tehakse.

(6) Märke kandmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Märge kantakse

1) kinnistusregistriosa kolmandasse jakku, kui märge tagab omandi ülekandmise nõuet;

2) lõpliku kande jaoks ettenähtud lahtrisse, kui märge tagab nõuet mingi muu õiguse seadmiseks kinnistule või seda koormavale õigusele;

3) ülejäänud juhtudel muudatuste lahtritesse selles jaos, kuhu on kantud õigus, mille kohta märge käib.

[kehtetu]

(1) Kui kinnistusregistriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht.

(2) Kui eri aegadel esitatud kinnistamisavalduste alusel tehakse kandeid eri jagudesse samal päeval, tuleb neis ära näidata, et hiljem taotletud kanne asub varem taotletud kandest järjekohas tagapool.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata, kui asjaosalised on määranud teisiti.

(4) Kohtu või pankrotihalduri poolt pankrotimenetluse käigus taotletud keelumärge kantakse kinnistusregistrisse kohe määruse või avalduse saabumisel, arvestamata kinnistamisavaldusi, mis on varem saabunud.

(5) Kui kinnistusametil ei ole võimalik käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud kannet teha määruses või avalduses sisalduva kõrvaldatava puuduse tõttu, teatab kinnistusamet sellest viivitamatult avaldajale ning kannab ametiülesande korras registriossa ajutise märke keelumärke kohta.

(6) Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud kande tegemise puudus on kõrvaldatud, tehakse taotletud kanne, mis omandab ajutise märke järjekoha. Ajutine märge kustutatakse ametiülesande korras.

(7) Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud kande tegemise puudust ei ole kõrvaldatud kuu aja jooksul, arvates puudusest teatamise hetkest, kustutab kinnistusamet ajutise märke ametiülesande korras.

Üheaegselt mitmele isikule kuuluva asjaõiguse kinnistusregistrisse kandmisel märgitakse ära vastav õigussuhe ja iga isiku osa suurus. Kui kinnistamise aluseks olnud dokumentidest ei nähtu, mis osades õigus igale isikule kuulub, eeldatakse, et õigus kuulub isikuile võrdsetes osades.

(1) Kui mitut kinnistut koormatakse sama asjaõigusega, märgitakse igas registriosas teised sama õigusega koormatud kinnistud. Sama kehtib ka siis, kui ühte kinnistut koormava õigusega koormatakse hiljem veel teist kinnistut või kui kinnistu osa ülekandmisel teise kinnistusregistriossa kantakse üle ka seda koormav asjaõigus.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud koormatis mõne kinnistu suhtes kustutatakse, tuleb see märkida teiste kinnistute registriosades.

(1) Kohtunikuabi on pädev tegema kinnistamisotsuseid ning kinnistusraamatu pidamisega seotud kohtumäärusi.

(2) Kohtunikuabi peab kinnistamisotsuse tegemise andma vastava kohtu esimehe poolt määratud kohtunikule, kui

1) ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast kohtuniku seisukohast;

2) kinnistamisavalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused.

(3) Kohtunik võib kinnistamisotsuse tegemise tagasi anda kohtunikuabile. Sellisel juhul on kohtunikuabi kohustuslikult seotud kohtuniku kirjaliku seisukohaga.

(4) Kinnistamisotsus, mille kohtunik tegi kohtunikuabi pädevuses oleva kinnistamisavalduse kohta, on kehtiv.

(5) Kinnistamisotsus, mille kohtunikuabi tegi kinnistamisavaldust 2. lõike kohaselt üle andmata, on kehtiv.

(6) Kohtunikuabi peab kinnistamismenetluses oma allkirjale lisama sõna «kohtunikuabi».

(7) Kinnistamiseks pädev isik ei või teha kandeotsust, kui ta on poolte sugulane või hõimlane või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

(1) Kinnistussekretär on pädev läbi vaatama kinnistamisavaldusi ja tegema kinnistamisotsuse eelnõusid.

(2)

(3) Kinnistusameti juhataja võib lubada kinnistussekretäril teha kõiki kohtunikuabi pädevuses olevaid töid peale kinnistamisotsuse tegemise.

(1) Kinnistamine on kinnistamiseks pädeva isiku otsuse alusel kinnistusraamatusse kande tegemine, sealhulgas kande muutmine või kustutamine.

(2) Kanne tehakse pärast lõivu tasumist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, tasub lõivu isik, kelle kasuks kinnistamine toimub.

(1) Õigustloova kande korral on kinnistamisavalduse esitamise õigus vahetutel asjaosalistel, kelle vahel õigusemuutus toimub.

(2) Kande muutmise või kustutamise korral võib kinnistamisavalduse esitada iga isik, kelle kinnistusregistrisse kantud õiguslik seisund selle tagajärjel muutub.

(3) Kinnistu või piiratud asjaõiguse ülekandmisel teisele isikule või koormamisel teise isiku kasuks peab vastav kinnistamisavaldus olema notariaalselt tõestatud.

(4) Kande muutmisel või kustutamisel peab vastav kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud.

(5) Ametiasutus ja kohtutäitur võib seaduses sätestatud juhtudel esitada kinnistamisavalduse lihtkirjalikus vormis. Sellisel juhul peab avaldus olema allkirjastatud selleks pädeva isiku poolt ja varustatud pitseriga. Kinnistusamet peab kahtluse korral kontrollima allakirjutanud isiku pädevust.

(6) Kinnistamisavaldus peab sisaldama füüsilisest isikust avaldaja puhul nime, isikukoodi (selle puudumisel sünniaega) ja aadressi (elukohta), eraõigusliku juriidilise isiku puhul nime, aadressi ja registrikoodi või registreerimistunnistuse numbrit selle seadusega sätestatud kehtivusaja lõpuni ning avalik-õigusliku isiku puhul nime. Kinnistamisavalduses peavad olema näidatud kinnistu registriosa number, millesse taotletakse kande tegemist (välja arvatud kande taotlemisel avatavasse registriossa), ning taotletava asjaõiguse sisu.

(7) Kuni kinnistamisotsuse tegemiseni võib kinnistamisavalduse esitaja selle osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema samas vormis nagu kinnistamisavaldus.

(8) Kui notarit on volitatud kinnistamisavaldust esitama ja ta on seda teinud, siis on avalduse tagasivõtmise õigus kas ainult sellel notaril või asjaõiguslepingu osalisel teiste osaliste notariaalselt kinnitatud nõusolekul.

(1) Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik).

(2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks

1) keelumärke muutmisel või kustutamisel isik, kelle kasuks keelumärge on tehtud;

2) kolmanda isiku õigusega koormatud asjaõiguse muutmisel või kustutamisel see kolmas isik;

3) kannete järjekohtade muutmisel isik, kelle asjaõiguse järjekoht halveneb;

4) teised isikud, kelle kinnistusregistrist nähtuvat õigust taotletav kanne kahjustab.

(3) Puudutatud isiku nõusolek võib sisalduda ka kinnistamisavalduses.

(4) Hoonestusõiguse ja hüpoteegi kustutamiseks vastavalt hoonestaja või hüpoteegipidaja avalduse alusel on vaja kinnisasja omaniku nõusolekut.

(5) Puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud.

(6) Puudutatud isiku nõusolek ei ole tagasivõetav.

(7) Puudutatud isiku nõusolekut ei ole vaja, kui kanne tehakse, muudetakse või kustutatakse kohtutäituri avalduse alusel.

(1) Kinnistamisavaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid

1) asjaõiguse omandamist õigustav dokument;

2) dokument, mille alusel soovitakse kokkulepitud asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada (asjaõigusseaduse § 58 lg 2);

3) kohtuotsuse või sundenampakkumise akti ärakiri, kui kinnistamist taotletakse kohtuotsuse või sundenampakkumise akti alusel;

4) muu dokument, mis tõendab märkega tagatavat asjaõigust;

5) [kehtetu]

6) tõend lõivu tasumise kohta;

7) muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid.

(2) Kui dokument asub selles kinnistusametis, kus kinnistamist sooritatakse, ei ole seda dokumenti vaja uuesti esitada. Kinnistamisavalduses tuleb märkida selle dokumendi asukoht.

(1) Kohus võib edastada eelteate keelumärke või kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks registriossa telefaksi teel või elektrooniliselt, saates määruse posti või muul teel järele. Telefaksi teel või elektrooniliselt saadud eelteade kantakse kinnistuspäevikusse ning kanne kinnistusregistrisse tehakse määruse saabumisel varem saabunud teate kuupäevaga.

(2) Justiitsministril on õigus anda määrusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eelteatamise korraldamiseks.

(1) Maatüki kinnistusregistrisse kandmiseks on nõutav katastriüksuse plaani koopia, mis on kinnitatud riigi maakatastri pidaja poolt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud plaani koopia on nõutav ka kinnistu jagamise, kinnistust osa eraldamise ja kinnistule maatüki liitmise kande tegemisel.

(3) Muude kannete tegemisel esitatakse kinnistu plaani koopia või skeem siis, kui see on vajalik kande mõistmiseks.

(4) Notariaalsel tõestamisel kasutatud kinnistu plaani koopia või skeem on notariaalakti osa.

(1) Kui isik tegutseb teise isiku nimel, peab ta kinnistusametile esitama vormikohased esindusõigust tõendavad dokumendid. Nendeks võivad olla registrikaardi kinnitatud ärakiri, notariaalselt tõestatud volikiri või muu seadusega ettenähtud dokument.

(2) Seadusest tulenevast erinevaid abikaasade varalisi suhteid tõendatakse abieluvararegistri kinnitatud väljavõttega.

(3) Pärimisjärglust tõendatakse pärimisõiguse tunnistusega.

(1) Kinnistusraamatut peetakse eesti keeles.

(2) Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega.

(3) [Välja jäetud -- - jõust. 1.02.2002]

Rahasummad kantakse kinnistusregistrisse Eesti kroonides.

(1) Kinnistamisavaldus loetakse kinnistusametile esitatuks, kui see on esitatud kinnistusametis pädevale töötajale ja vastab käesoleva seaduse §-s 34 toodud nõuetele.

(2) Esitatud avaldusele teeb kinnistusameti pädev töötaja kohe oma allkirjaga pealdise selle avalduse saamise kuupäeva ja kellaaja kohta.

(1) Kinnistusametisse saabunud kinnistamisavaldus registreeritakse kohe kinnistuspäevikus ja nummerdatakse vastavalt avalduse saabumise ajale.

(2) Samal päeval posti teel saabunud kinnistamisavaldused loetakse üheaegselt saabunuiks ja registreeritakse päevikus sellel päeval saabunud avaldustest viimastena. Vastuvõtmise kellaajaks märgitakse kinnistamisavalduste vastuvõtu lõpetamise kellaaeg.

Kinnistamisavalduse vastuvõtmisel väljastab kinnistusamet avaldaja soovil tõendi, mis kinnitab avalduse vastuvõtmist.

(1) [kehtetu]

(2) Kui ühe kinnistu kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust, ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist.

(3) [kehtetu]

(1) Kinnistamisavaldust, mille täitmine on seotud tingimusega, ei rahuldata.

(2) Kui kinnistamisavalduses soovitakse mitut kannet, võib avaldaja seada tingimuseks, et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata.

Kui kinnistamisavalduses taotletakse mitme kande tegemist kinnistusregistrisse, tuleb iga taotletav kanne eraldi välja tuua.

Kuni kinnistamisotsuse tegemiseni võib kinnistamisavalduse esitanud isik esitada kinnistusametile täiendavaid dokumente.

(1) Kui soovitud kande tegemine ei ole võimalik kõrvaldatava takistuse tõttu, määrab kinnistamiseks pädev isik piisava tähtaja takistuse kõrvaldamiseks (määrus). Kui avaldaja selle aja jooksul takistust ei kõrvalda, teeb kinnistamiseks pädev isik otsuse avalduse rahuldamata jätmise kohta.

(2) Kui ühe kinnisasja kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust ja kui takistusega seotud avaldus on registreeritud kinnistuspäevikus varem, võib kande teha hiljem laekunud avalduse alusel, kandes enne varem esitatud avalduses taotletava kande kohta kinnistusregistri kande jaoks ettenähtud veergu ametiülesande korras eelmärke või vastuväite. Eelmärge või vastuväide kustutatakse ametiülesande korras, kui takistusega seotud kanne tehakse või kui avaldus tagasi lükatakse.

[kehtetu]

Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas

1) on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad nõutavale vormile;

2) kinnistamine on lubatud, arvestades kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigusi või seadusest tulenevaid piiranguid, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 341 nimetatud isikute nõusoleku olemasolu, kelle õigusi kande tegemine puudutaks;

3) avalduse esitanud riigi- või omavalitsuse asutusel või juriidilisel isikul on avalduse esitamise õigus.

(1) Vaadanud kinnistamisavalduse läbi, teeb kinnistamiseks pädev isik hiljemalt kolme kuu jooksul, avalduse laekumise päevast arvates, kinnistamisotsuse, millega rahuldab avalduse täielikult või osaliselt või jätab avalduse rahuldamata või määrab vastavalt käesoleva seaduse § 44 1. lõikele tähtaja takistuse kõrvaldamiseks. Kinnistamisotsus on maa- või linnakohtu lahend.

(1¹) Määruses märgitud puuduste kõrvaldamisel vaatab kinnistamiseks pädev isik kinnistamisavalduse läbi hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates täiendavate dokumentide saabumisest kinnistusametisse.

(2) Kinnistamiseks pädev isik teeb otsuse kinnistamisavalduse rahuldamata jätmise kohta, kui

1) kinnistu ei asu selle kinnistusameti kinnistuspiirkonnas;

2) kui isik ei ole õigustatud nõudma kande tegemist;

3) kande tegemise takistust ei ole kõrvaldatud määratud tähtaja jooksul (§ 44);

4) esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus;

5) esineb muu takistus, mille tõttu ei ole võimalik kannet teha.

(3) Kinnistamisotsus jõustub otsuse tegemise päevast.

Kinnistamisotsuses peab sisalduma

1) otsuse tegemise aeg ja koht;

2) kande tekst, samuti viide kinnistusregistriosale, selle jaole ja lahtrile, kuhu kanne tehakse;

3) otsuse põhistus ja õiguslik alus, kui kinnistamisavaldust ei rahuldata;

4) otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg;

5) otsuse teinud isiku nimi ja ametikoht.

(1) Kinnistamisotsuse alusel tehakse kanne kinnistusregistrisse.

(2) Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekorra, mis vastab avalduse esitamise ajalisele järjekorrale.

(3) Kui ühe kinnistusregistriosa erinevatesse jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet, mille avaldused polnud esitatud üheaegselt, siis kantakse muudatuste veergu ametiülesande korras märkus, et hiljem esitatud avalduse alusel tehtav kanne on varem esitatud avalduse alusel tehtavast kandest järjekohas tagapool.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõiget ei rakendata, kui sissekantavate õiguste vahel pole järjekohasuhet või puudutatud isikute poolt on kannete tegemise järjekohad määratud.

(5) Kandele kirjutavad alla esmalt kande teostanud isik ja peale kande kinnistamisotsusele vastavuses veendumist kinnistamisotsuse teinud isik. Kandel on allakirjutamise kuupäev. Kanne jõustub päevast, mil kinnistamisotsuse teinud isik sellele alla kirjutab.

(6) Kui kande teostab kinnistamisotsuse teinud isik, kirjutab kandele alla vaid see isik.

(1) Eelpärija kandmisel kinnistusregistrisse kantakse sinna ka märkus järelpärija kohta.

(2) Kui testaator on eelpärija seaduses sätestatud kitsendustest ja kohustustest vabastanud, kantakse koos eelpärijaga kinnistusregistrisse ka märkus tema vabastamise kohta nimetatud kitsendustest ja kohustustest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud märkused kantakse ametiülesande korras

1) kinnistusregistri kolmandasse jakku, kui pärimise esemeks on kinnisasi;

2) kinnistusregistri kolmanda jao muudatuste veergu, kui pärimise esemeks on kolmandasse jakku kantud õigus;

3) kinnistusregistri neljanda jao muudatuste veergu, kui pärimise esemeks on hüpoteek.

(1) Kui testaator on testamenditäitjale andnud õiguse osaleda pärimise eseme käsutamisel, kantakse koos pärijaga kinnistusregistrisse märkus testamenditäitja kohta.

(2) Märkus testamenditäitja kohta kantakse sõltuvalt pärimise esemest ametiülesande korras kinnistusregistri samadesse jagudesse ja veergudesse nagu käesoleva seaduse § 491 lõikes 2 nimetatud märkused.

(1) Kinnistu koormamisel hoonestusõigusega avatakse hoonestusõigusele ametiülesande korras iseseisev registriosa.

(2) Hoonestusõigusele avatud registriosale antakse number üldises järjekorras. Registriosa pealkirjas näidatakse, et registriosa on avatud hoonestusõigusele.

(3) Registriosa esimesse jakku kantakse

1) sõna «hoonestusõigus», samuti koormatud kinnistu koosseisuandmed vastava registriosa esimese jao lahtritest 2 ja 3;

2) hoonestusõiguse sisu;

3) koormatud kinnistu omanik;

4) käesoleva lõike punktide 1 - 3 muudatused.

(4) Hoonestusõiguse sisu osas võib kandes viidata kinnistamisavaldusele. Käsutuspiirangud ning piirangud hoonestusõiguse tingimuste ja tähtaegade osas peavad kandest otseselt nähtuma.

(5) Kui hoonestusõiguse sisu osas on hoonestusõiguse ja hoonestusõigusega koormatud maatüki registriosade kannetes erinevusi, on määravaks hoonestusõiguse registriosas olev kanne.

(6) Muus osas kohaldatakse kannete tegemisel hoonestusõiguse registriossa kinnisomandi registriosade suhtes sätestatut.

(1) Õigust, mis on piiratud õigustatud isiku elueaga ja mille korral on võimalikud tema kasuks tehtavate soorituste võlgnevused, võib aasta jooksul õigustatud isiku surmast või surnukstunnistamisest arvates kustutada ainult tema pärija nõusolekul.

(2) Pärijal, kes ei anna nõusolekut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kustutamiseks kinnistusregistrist, on õigus nõuda võlguolevate soorituste tagamiseks vastuväite kandmist kinnistusregistrisse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolek pole vajalik, kui kinnistusregistrisse on kantud märkus, et õiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest.

Käesoleva seaduse § 494 sätteid rakendatakse vastavalt ka õiguse suhtes, mis kustub õigustatud isiku jõudmisel teatud vanuseni või mõne muu kindlaksmääratud tingimuse täitumisel.

Kohtumääruse alusel tehtud märke kustutamiseks ei ole vaja õigustatud isiku nõusolekut, kui määrus, mille alusel märge tehti, on tühistatud jõustunud kohtuotsusega.

Pärast kande tegemist antakse või saadetakse kinnistamisotsuse ärakiri kohe avalduse esitanud isikutele, kinnistu omanikule, kõigile kinnistusregistrist nähtuvatele isikutele, kelle kasuks kanne tehti või kelle kinnistusregistrisse kantud õigust kanne kahjustab, ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning ametiasutustele. Kinnistamisotsuse ärakirjale märgitakse kinnistusregistrisse vastava kande tegemise kuupäev.

(1) Kui kinnistamiseks pädev isik jätab kinnistamisavalduse rahuldamata, tagastatakse avaldajale allkirja vastu avaldus ning koos sellega esitatud dokumendid.

(2) Avalduse täielikul või osalisel rahuldamata jätmisel tagastatakse tasutud lõiv kinnistusameti õiendi alusel. Tagastatavast lõivust arvatakse maha kinnistamismenetluse tegelikud kulud.

(3) Tagastatud dokumentide ärakirjad lisatakse kinnistustoimikule.

(1) Kannete kustutamine toimub vastava kustutuskande tegemisega kinnistusregistri osa vastavasse jakku.

(2) Kanne või selle osa, mis kustutatakse, tõmmatakse punase joonega alla.

(1) Kui kinnistu jagamisel soovitakse eraldatud osast moodustada uus kinnistu, avab kinnistusamet uue registriosa.

(2) Endises kinnistusregistriosas näidatakse pindala vähenemine jagamise tulemusena ja uue kinnistu number.

(2¹) Kinnistamiseks pädev isik võib kinnistusregistri ülevaatlikkuse huvides otsustada avada kõigi kinnistu jagamisel tekkinud kinnistute kohta uued registriosad. Sel juhul endine registriosa suletakse.

(3) Uutes kinnistusregistriosades viidatakse endise kinnistusregistriosa numbrile.

(1) Kui kinnistu osa soovitakse koormata piiratud asjaõigusega, tuleb see osa eraldada kinnistust ja sisse kanda iseseisva kinnistuna.

(2) Kinnistu osa koormamisel servituudiga ei ole jagamine nõutav, kui sellest ei teki segadust. Koormatud osa tähistatakse kinnistamisavalduse juurde kuuluval kinnistu plaani koopial või skeemil.

(1) Piiratud asjaõigusega koormatud kinnistu jagamisel jäetakse vastav kanne endises registriosas püsima ja ühtlasi tehakse kanne ka uude registriossa, kui kinnistu omaniku ja puudutatud isiku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega ei ole määratud teisiti.

(2) [kehtetu]

(3) Kui puudub asjaõigusseaduse § 356 1. lõikes nimetatud kokkulepe, tuleb kinnistusametile esitada dokument kinnistu jagamisel tekkivate osade väärtuste kohta.

(1) Kinnistu jagamisel jääb märge püsima endises registriosas ja kantakse üle ka uutesse registriosadesse.

(2) Kui märge käib kinnistu ühe osa kohta, kantakse see kinnistu jagamisel isiku nõusolekul, kelle kasuks märge tehti, ainult vastavasse registriossa.

(1) Kui ühe kinnistu osa liidetakse teise kinnistuga, tehakse muudatus mõlema kinnistu kannetes ja märgitakse nendes mõlema kinnistu number.

(2) Muus osas kohaldatakse vastavalt §-de 53 - 56 ja 59 - 60 sätteid.

(1) Mitme kinnistu ühendamisel üheks kinnistuks tuleb kinnistusregistris sulgeda ühendatava kinnistu registriosa, märkides selles, millise kinnistuga nimetatud kinnistu ühendati.

(2) Kinnistusregistriosas, mida edasi peetakse, märgitakse kinnistu pindala suurenemine ja suletud registriosa number.

(3) Ühendada saab kinnistuid, mis asuvad ühes kinnistuspiirkonnas või kinnistusjaoskondade olemasolul ühes kinnistusjaoskonnas.

(1) Kinnistute ühendamisel kantakse kanded edasi peetavasse kinnistusregistriossa üle ja need kehtivad kogu kinnistu kohta.

(2) Reaalservituudid, reaalkoormatised ja ostueesõigus, mis koormavad ühte ühendatavat kinnistut teise ühendatava kinnistu kasuks, kustutatakse kinnistusameti poolt, kui omanik ei määra teisiti.

Kinnistu jagamisel ja ühendamisel tuleb esitada käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 nimetatud dokumendid.

Kui kinnistusregistriosa kanne ei vasta kinnistamisotsusele ja kande ebaõigsus ilmneb enne, kui kinnistamisotsuse teinud isik sellele alla kirjutab, tehakse parandus uut kinnistamisotsust tegemata.

Kui kinnistusregistriosa kanne ei vasta kinnistamisotsusele ja kande ebaõigsus ilmneb pärast seda, kui kinnistamisotsuse teinud isik sellele alla kirjutab, kannab kinnistusamet kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite ebaõigesti sissekantud õiguse parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on tema poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik kande parandamise.

[kehtetu]

Kui kinnistusregistri kanne on ebaõige kinnistamisotsuse ebaõigsuse tõttu ja kinnistamisotsuse ebaõigsus ilmneb pärast kandele allakirjutamist kinnistamiseks pädeva isiku poolt, kannab kinnistusamet kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on tema poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik kande parandamise.

[kehtetu]

(1) Kui kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, teeb kinnistamiseks pädev isik otsuse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtuotsuse alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isiku kande kustutamise avalduse tagasilükkamise korral peab kinnistusamet seda põhjendama.

(3) Kui kinnistusamet saab teada, et mingi kanne on kaotanud õigusliku tähenduse, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 631 sätestatut.

Kui kinnistusraamat on muutunud valeks omandi kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, võib kinnistusamet kohustada omanikku või testamenditäitjat esitama avaldust kinnistusraamatu parandamiseks.

(1) Kande parandamiseks tõmmatakse ebaõigele kandele joon alla ja tehakse õige kanne vastavalt käesoleva seaduse §-le 23.

(2) Uues kandes märgitakse, et see asendab eelmist.

(3) Kande parandamine muul viisil on keelatud.

[kehtetu]

(1) Kui kinnistusregistriosa jagu on muutunud ebaülevaatlikuks, kirjutatakse see ametiülesande korras ümber.

(2) [kehtetu]

(3) Kustutatud kanne kirjutatakse uude registrijakku ümber, kui see on vajalik kehtivate kannete mõistmiseks.

Kui registri kannete mõistmine on raskendatud, võib need ümberkirjutamisel kinnistamiseks pädeva isiku otsuse alusel ümber sõnastada nende sisu muutmata.

(1) Kohtunikuabi otsuse peale võib esitada ühe kuu jooksul, arvates otsuse ärakirja saamisest, vastulause. Vastulause vaatab kahe nädala jooksul läbi otsuse teinud kohtunikuabi. Vastulause rahuldamise korral teeb kohtunikuabi uue otsuse.

(1¹) Kohtunikuabi tehtud määruse peale võib esitada vastulause määruses näidatud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuu aja jooksul, arvates määruse saamisest. Vastulause vaatab kahe nädala jooksul läbi määruse teinud kohtunikuabi.

(1²) Lõigetes 1 ja 11 nimetatud kohtunikuabi ajutisel äraolekul kauem kui viis päeva annab kinnistusameti juhataja vastulause lahendada teisele kohtunikuabile. Kõigi kohtunikuabide äraolekul kauem kui viis päeva vaatab vastulause läbi kohtunik käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud korras.

(2) Kui kohtunikuabi ei rahulda vastulauset, peab ta selle esitama läbivaatamiseks kinnistamiseks pädevale kohtunikule. Kohtunik vaatab vastulause läbi kahe nädala jooksul. Kohtuniku otsuse peale võib kaevata §-s 70 sätestatud korras.

(1) Kohtuniku otsuse peale võib edasi kaevata ringkonnakohtule ühe kuu jooksul, arvates otsuse ärakirja saamisest.

(2) Kaebuse esitaja võib nõuda vastuväite kandmist kinnistusregistrisse selle kande parandamise tagamiseks, mille kohta kaebus on esitatud.

(2¹) Keelumärge selle õiguse käsutamise keelamiseks, mille kohta kaebus on esitatud, kantakse kinnistusregistrisse ringkonnakohtu määruse alusel. Kinnistusamet kustutab keelumärke ametiülesande korras, kui kaebus tagasi võetakse või tagasi lükatakse.

(3) Ringkonnakohus vaatab kaebuse läbi tsiviilkohtupidamise seadustikus (RT I 1998, 43 - 45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425) sätestatud apellatsioonimenetluses.

[kehtetu]

(1) Kinnistusregistriosa suletakse

1) kinnistu ühendamisel teise kinnistuga;

2) kinnistusregistriosa ümberkirjutamisel;

3) kinnistuspiirkonna vahetumisel (§ 6);

4) kohapeal kinnistu mittetõendamisel;

5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa suletakse omaniku lihtkirjaliku avalduse alusel, kui kinnisasja kinnistusraamatusse kandmine ei ole käesoleva seaduse § 8 3. lõike järgi kohustuslik ning kinnisasi ei ole koormatud piiratud asjaõigustega ega antud teise isiku valdusse.

Kinnistusregistriosa sulgemisel kriipsutatakse kõik selle osa lehed punase joonega diagonaalselt läbi ja tehakse pealkirjas märge sulgemise kohta. Sulgemise märkes näidatakse sulgemise alus ja kuupäev, sellele kirjutavad alla kinnistamiseks pädev isik ja sulgemise teostanud isik.

(1) Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. Teiste kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega võib tutvuda ja saada väljavõtteid õigustatud huvi olemasolul.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu kehtib ka käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud pitseri ning kinnistamiseks pädevate isikute allkirja näidiste suhtes.

(3) Kinnistusraamatuga tutvumiseks ja väljavõtte saamiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument. Kinnistusregistriosaga tutvumiseks ja sellest väljavõtte saamiseks ei pea dokumenti esitama. Tutvumise ja väljavõtte andmise kord sätestatakse kinnistusameti reglemendis.

(1) Väljavõtteid kinnistusraamatust tehakse ärakirjadena.

(2) Väljavõte peab sisaldama kinnistusregistriosa vastava jao kõiki kehtivaid kandeid. Keelatud on väljavõtte tegemine üksikutest kannetest.

(3) Taotleja soovil võib väljavõte sisaldada ka kustutatud kandeid.

(4) Kinnistusraamatu väljavõtte kinnitab kohtunikuabi või kinnistussekretär.

Kui kinnistusametile on esitatud kinnistamisavaldus, mille kohta ei ole veel tehtud kinnistamisotsust, peab kinnistusraamatu väljavõte sisaldama viidet kinnistamisavaldusele, mis on kantud kinnistuspäevikusse.

Kinnistusraamatuid hoitakse kinnistusameti arhiivis ja neid on keelatud sealt välja viia, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(1) Kande jõustumise eelduseks on selle allakirjutamine kinnistamiseks pädeva isiku poolt.

(2) Kanne jõustub vastuvõtmisel kinnistusraamatu kannetele määratud andmekandjale.

(3) Kõik kanded, välja arvatud § 13 lõikes 2 nimetatud, peavad olema varustatud jõustumise kuupäevaga.

Jaatava kinnistamisotsuse korral saadetakse puudutatud ja teistele seaduses sätestatud isikutele ning asutustele §-s 50 nimetatud kinnistamisotsuse ärakirja asemel registrikande väljatrükk.

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu kande muutmine toimub senise kande kustutamise ja uue kande tegemise teel. Senist kannet asendav uus kanne omandab senise kande järjekoha.

(2) Kande muutmisel ja kustutamisel peab kustutatud osa olema võimalik kestvalt taasesitada.

(3) Kinnistusraamatuga tutvumisel ja väljatrükil esitatakse kustutatud kanded vaid siis, kui seda eraldi taotletakse.

(4) Kustutatud kannete taasesitamisel peavad need kuvaril ja väljatrükil olema alla joonitud.

(1) Kinnistustoimikut peetakse ka pärast elektroonilise kinnistusraamatu sisseseadmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 20.

(2) Kinnistustoimikus säilitatakse kõik eitavad kinnistamisotsused ja määrused. Jaatav kinnistamisotsus säilitatakse kinnistamistoimikus vaid siis, kui see on eelnevalt paberil koostatud.

(3) Elektroonilise kinnistusraamatu korral ei hoita kinnistustoimikus registriosa ärakirja.

(4) Justiitsministril on õigus kehtestada kord kinnistusraamatu edasipidamiseks mittevajalike dokumentide kinnistustoimikust eraldamiseks.

(1) Kui kinnistusraamat on elektrooniliselt seotud maakatastriga, siis kutsub kinnistusamet kinnistusraamatu I jao pidamiseks vajalikud maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 356; 59, 1006; 1996, 36, 738; 1997, 16, 261) § 4 lõikes 2 nimetatud andmed maakatastrist ise välja.

(2) Kui kinnistusraamat on elektrooniliselt seotud maakatastriga, siis kutsub katastripidaja katastri pidamiseks vajalikud maakatastriseaduse § 4 lõikes 3 nimetatud kinnistusregistri esimese ja teise jao andmed ise välja.

(3) Andmete väljakutsumiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei ole vaja eraldi luba või kokkulepet.

(4) Kinnistusameti teatamiskohustus ei kehti käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt maakatastrist kinnistusraamatusse ülevõetud andmete kinnistusraamatusse kandmise kohta.

(1) Igaüks võib tutvuda elektroonilise kinnistusraamatuga ja saada sellest väljavõtteid.

(2) Tutvumine toimub vastava registriosa taasesitamise teel kuvaril. Tutvuv isik võib registriosa ise esile kutsuda, kui tehniliselt tagatakse, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ja et tutvujal ei ole võimalik muuta kinnistusraamatu sisu.

(3) Taasesitamise asemel kuvaril võib lubada ka tutvumist väljatrükiga.

(4) Elektroonilise kinnistusraamatuga võib tehniliste võimaluste olemasolu korral käesoleva paragrahvi lõigete 1 või 2 järgi tutvuda ka kinnistusametis, kus vastavat registriosa ei peeta.

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu korral asendab ärakirja väljatrükk ning kinnitatud ärakirja kinnitatud väljatrükk. Kinnitamata väljatrükile alla ei kirjutata.

(2) Väljatrükk elektroonilisest kinnistusraamatust tuleb varustada pealkirjaga «Väljatrükk» ja väljatrüki tegemise kuupäevaga.

(3) Väljatrüki võib avalduse esitajale edastada ka elektroonilisel teel.

(4) Ametlikus väljatrükis võib pitseri asemel vormile olla eelnevalt trükitud või trükitakse väljatrüki valmistamise käigus kinnistusameti pitsati jäljend.

(1) Päringuõiguse andmine elektroonilisest kinnistusraamatust andmete saamiseks on lubatav, kui on tagatud, et

1) päringute esitamine ei ületa seadusega lubatud kinnistusraamatuga tutvumist ning

2) päringute lubatavust on võimalik kontrollida.

(2) Päringuõiguse annab justiitsminister.

(3) Luba antakse ametiasutustele, notaritele, vannutatud maamõõtjatele, kinnistu suhtes asjaõiguslikult õigustatud isikutele ja nende poolt volitatud isikutele või asutustele avalduse alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba eeldab, et

1) päringuõiguse andmisega ei riivata puudutatud isikute seadusega kaitstavaid huve;

2) selline andmete vahendamise vorm on kohane päringute suure arvu või kiireloomulisuse tõttu;

3) vastuvõtja peab kinni loas ettenähtud andmetöötluse põhimõtetest ning

4) on olemas tehnilised võimalused päringumenetluse sisseviimiseks ja teostamiseks ning see ei häiri kinnistustööd.

(5) Järelevalveasutused, kohtud ja notarid ei pea päringuõiguse olemasolu korral tõendama konkreetse päringu tegemisel õigustatud huvi olemasolu.

(6) Luba võetakse tagasi, kui langevad ära käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eeltingimused. Loa võib tagasi võtta, kui päringuvõimalust kuritarvitatakse.

(7) Kui elektroonilises päringumenetluses antakse edasi isikuandmeid, siis tohib vastuvõtja neid kasutada ainult sel eesmärgil, milleks neid talle vahendati.

(8) Päringud tuleb automaatselt protokollida. Protokollist peab olema näha päringu teostaja, päringu sisu ja päringu teostamise aeg. Informatsiooni saamise õigus päringute protokollist vastavas ulatuses on kõigil isikutel, kelle õiguste kohta päringud tehti. Päringuprotokolli pidamise ja hoidmise korra kehtestab justiitsminister.

Kui kannete tegemine elektroonilises kinnistusraamatus pole ajutiselt võimalik, siis võib kandeid teha kinnistusameti juhataja loal paberil olevasse asenduskinnistusraamatusse. Need võetakse üle elektroonilisse kinnistusraamatusse niipea, kui see on jälle võimalik. Justiitsministril on õigus reguleerida määrusega menetluse üksikasju.

(1) Suletud elektroonilise kinnistusraamatu sisu peab olema võimalik kestvalt taasesitada.

(2) Registriosa loetakse suletuks, kui kuvarilt ja väljatrükilt nähtub, et registriosa lehed on diagonaalselt läbi joonitud.

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu puhul on kinnistusraamatuks käesoleva seaduse § 8 lõike 2 mõttes selleks määratud andmekandjale salvestatud kinnistusregistriosa, mida on võimalik kestvalt muutumatuna loetavas vormis taasesitada.

(2) Elektroonilise kinnistusraamatu korral peetakse elektrooniliselt ka kinnistuspäevikut, mis on ette nähtud kinnistusametisiseseks kasutamiseks ja millega tutvumist ei võimaldata. Elektroonilise kinnistuspäeviku pidamise korra kinnitab justiitsminister.

(3) Käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud abiregistreid elektroonilise kinnistusraamatu korral ei peeta.

(4) Elektroonilise kinnistusraamatu suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 1 - 77 sätteid, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

(1) Kinnistusametid peavad elektroonilist kinnistusraamatut oma kinnistuspiirkonna kohta.

(2) Kõigi kinnistusametite registriosade andmed salvestatakse ja säilitatakse ühes andmetöötluskeskuses, millega kinnistusametitel on otseside ja mille määrab justiitsminister.

(2¹) Andmetöötluskeskus ei ole kinnistusamet ega pea kinnistusregistrit, vaid tagab üksnes kinnistusregistri andmete elektroonilise salvestamise, kestvalt muutumatu säilitamise ja taasesitamise kinnistusametitele ning õigustatud ametiasutustele ja isikutele.

(3) Justiitsministril on õigus anda määrusi andmetöötluse korraldamiseks.

Kinnistusraamatu töötlemisel tuleb

1) tarvitusele võtta abinõud informatsiooni kadumise vastu, tehes iga tööpäeva lõpus andmekogudest vajalikud koopiad ning tagades originaalandmete ja koopiate nõuetekohase säilitamise;

2) kindlustada kannete tegemine, muutmine ja kustutamine ainult selleks pädevate isikute poolt ning välistada mittepädevate isikute juurdepääs andmetele;

3) tagada elektroonilise kinnistusraamatu andmete tõrgeteta taasesitamise võimalused kuvaril ja väljatrükis;

4) protokollida kõik pöördumised kinnistusraamatu poole.

Kande taasesituse välise vormi määrab käesoleva seaduse 3. peatükk.

Registriosa pealkiri ei pea asuma iseseisval leheküljel.

(1) Kinnistamisavalduse registreerimisel tuleb kanda registriosa pealkirja viide esitatud avaldusele (plomm). Plomm koosneb kinnistuspäeviku jooksvast numbrist ja aastaarvust.

(2) Plomm peab olema nähtav nii kinnistusraamatuga tutvumisel kui ka kinnistusraamatu väljatrükil.

(3) Plomm kustutatakse kas pärast eitava kinnistamisotsuse või kinnistuskande tegemist.

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu korral tehakse eraldi vaid eitav otsus.

(2) Jaatava kinnistamisotsuse asemel teeb kinnistamiseks pädev isik kohe registrikande. Kandele kirjutab erinevalt § 49 lõikest 5 alla vaid kande teinud isik.

(3) Justiitsminister võib kinnistusameti juhataja avalduse alusel määrata, et kinnistusametis rakendatakse elektroonilise kinnistusraamatu pidamisel kinnistusraamatuseaduse §-des 47 ja 49 sätestatud korda.

(4) Kannet teostav isik peab kontrollima kande õigsust, täielikkust ja andmekandjale vastuvõtmist.

(1) Registrikandele lisatakse kande teinud isikut identifitseeriv teave. Kanne ja identifitseeriv teave salvestatakse elektroonilise allkirjaga, mis moodustatakse kande tekstist ja allakirjutajast sõltuvana.

(2) Elektroonilist allkirja peab saama kontrollida pädev asutus.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(1) - (2) [kehtetud]

(3)

(4) Kinnistussekretäriks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt kolm kuud kinnistusameti tehnilise töötajana ja sooritanud seejärel kinnistussekretäri eksami justiitsministri moodustatud eksamikomisjoni ees. Kinnistussekretäri eksam hõlmab kinnistusraamatu pidamiseks vajalikku materiaal- ja menetlusõigust kinnistussekretäri pädevuse piires.

(5) Kinnistussekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister kohtu esimehe ettepanekul.

Kuni üleriigilise kinnistusraamatute andmetöötluskeskuse loomiseni võib justiitsminister lubada elektroonilise kinnistusraamatu pidamist kohalikel andmekandjatel, mis paiknevad kas kinnistusametis või mõnes teises riigiasutuses.

(1) Elektrooniline kinnistusraamat astub paberkinnistusraamatu asemele, kui

1) kinnistusameti kõigi registriosade kanded on andmekandjale salvestatud;

2) on tagatud salvestatud andmete säilivus ja muutumatul kujul taasesitamise võimalus;

3) kinnistusamet on ette valmistatud elektroonilise kinnistusraamatu pidamiseks.

(2) Elektroonilise kinnistusraamatu avamise otsustab justiitsminister.

(3) Elektroonilise kinnistusraamatu katselisel rakendamisel enne avamist võib justiitsminister lubada jaatava kinnistamisotsuse tegemist ja teatavakstegemist käesoleva seaduse § 777 2. lõikes ja §-s 7710 sätestatud korras.

(1) Paberil peetava registriosa kanded kirjutatakse ja vajadusel sõnastatakse ümber vastavalt käesoleva seaduse §-dele 68 ja 69.

(1¹) Muudetud kande ümberkirjutamisel kantakse elektroonilisse kinnistusraamatusse üle ainult kande kehtiv sõnastus, lisades muudatuste veergu märkuse kande ümberkirjutamise ja muutmise kohta.

(1²) Kui kanne sõnastatakse ümberkirjutamisel ümber, kantakse muudatuste veergu märkus ümberkirjutamise ja ümbersõnastamise kohta.

(1³) Kande kustutamise korral kantakse elektroonilisse kinnistusraamatusse üle ainult kande jooksev number ja sulgemise kuupäev. Kustutatud kanne kantakse tervikuna üle vaid siis, kui see on vajalik kehtivate kannete mõistmiseks.

(1⁴) Suletud registriosi ümber ei kirjutata. Nende alusel avatud registriosades näidatakse suletud registriosa number.

(2) Ümberkirjutatud registriosa suletakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 73 ja säilitatakse kinnistusameti arhiivis.

(3) Sulgemismärkele senises kinnistusraamatus kirjutavad alla käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 nimetatud isikud.

(4) Andmekandjale salvestatud registriosa säilitab oma senise numbri.

(5) Korteriomandi ja -hoonestusõiguse registriosade avamisel kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel avab kinnistusamet vastava maatüki registriosa ametiülesande korras.

(6) Justiitsminister kehtestab registriosade ümberkirjutamise korra.

Kuue kuu jooksul pärast elektroonilise kinnistusraamatu avamist ei kohaldata asjaõigusseaduse § 56.

Riik vastutab elektroonilisele kinnistusraamatule üleminekuga seotud kahjude eest, mis tulenevad kinnistusraamatu pidamise, automatiseeritud andmetöötluse või andmetöötlusseadme vigadest.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse jõustumisega.