Vaivara Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse väljamaksmise kord — KO, 82, 2112

Võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521) § 8 punkti 2, §-d 22 ja 22 1, § 222 lõike 5, § 223 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 22 lõike 1 punkti 37, Vaivara Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Toimetulekutoetuse maksmise kord Vaivara vallas» (juurde lisatud). 2. Tühistada vallavolikogu 29. mai 2001. a määrus nr 174 «Toimetulekutoetuse väljamaksmise kord Vaivara vallas». 3. Määruse sätteid rakendada tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2002. a. 4. Määrus jõustub 16. septembril 2002. a. Volikogu esimees Vello KÄRSTEN Vaivara Vallavolikogu 12. septembri 2002. a määruse nr 263 lisa TOIMETULEKUTOETUSE MAKSMISE KORD VAIVARA VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1.1. Toimetulekutoetust määrab ja maksab Vaivara Vallavalitsuse Sotsiaalosakond vallaeelarvesse riigieelarvest laekunud vahenditest. 1.2. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud toimetulekupiiri. 1.3. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek. 1.4. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt välja antud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. II. TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMINE 2.1. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse valla sotsiaaltöötajale hiljemalt 20. kuupäevaks. 2.2. Toimetulekutoetuse taotleja märgib avalduses toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid. 2.3. Toimetulekutoetuse taotleja lisab avaldusele dokumendid, mis tõendavad: 1) alalise eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel; 2) üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga; 3) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid alalise eluruumi alalisi kulusid. 2.4. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamuühistus (elamukooperatiivis) või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseaduse §-ga 29. III. TOIMETULEKUTOETUSE ARVESTAMINE 3.1. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. 3.2. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku omavalitsuse vahenditest; 2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 3) riigi tagatisel antud õppelaenu. 3.3. Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek. 3.4. Tööandja poolt väljaantud tõendeid, millel märgitud sissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalka ei võeta toetuse arvestamisel arvesse väiksemana, välja arvatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 68 märgitud juhtudel ja seda tingimusel, et osaline tööaeg on kooskõlastatud kohaliku tööinspektsiooniga. 3.5. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse elamuseaduse § 7 lõike 1 punkt 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning käesolevas määruses kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud: 1) tegelik korteriüür või hooldustasu; 2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 4) tarbitud elektrienergia maksumus; 5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. 3.6. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel. 3.7. Normpinnaks loetakse 18 ruutmeetrit üldpinda perekonnaliikmete kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksielava pensionäri eluruumi normpinnaks võib sotsiaalkomisjoni otsuse alusel lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpinna, suurema arvuga tubade puhul mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit. 3.8. Eluasemekulude piirmäärad: 1) tegelik korteriüür või hooldustasu mitte rohkem kui 8 krooni ruutmeetri kohta; 2) soojusenergia tsentraalse soojusvarustusega (küte/gaasiküte ja soe vesi) hoonetes vastavalt normpinna ulatuses; 3) elektrienergia elamutes, eramutes ja korterites, kus puudub statsionaarne elektripliit ja tsentraalne soojaveevarustus ning kus on statsionaarne gaasipliit ja tsentraalne soojaveevarustus: – ühe perekonnaliikme kohta 40 kWh kuus; – kahe perekonnaliikme kohta 60 kWh kuus; – kolme perekonnaliikme kohta 80 kWh kuus; – nelja perekonnaliikme kohta 100 kWh kuus; – alates viiendast perekonnaliikmest lisandub iga liikme kohta 10 kWh kuus; 4) elektrienergia elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne elektripliit ja tsentraalne soojaveevarustus: – ühe perekonnaliikme kohta 60 kWh kuus; – kahe perekonnaliikme kohta 80 kWh kuus; – kolme perekonnaliikme kohta 100 kWh kuus; – nelja perekonnaliikme kohta 120 kWh kuus; – alates viiendast perekonnaliikmest lisandub iga liikme kohta 10 kWh kuus; 5) elektrienergia elamutes, eramutes ja korterites, kus on statsionaarne elektripliit ja puudub statsionaarne soojaveevarustus (ka keskküttega majades ajavahemikul 1. juunist kuni 31. augustini, kui sooja vett ei anta): – ühe perekonnaliikme kohta 80 kWh kuus; – kahe perekonnaliikme kohta 105 kWh kuus; – kolme perekonnaliikme kohta 130 kWh kuus; – nelja perekonnaliikme kohta 155 kWh kuus; – alates viiendast perekonnaliikmest lisandub iga liikme kohta 15 kWh kuus; 6) elektrienergia elamutes, eramutes ja korterites, kus on elektriküte, võetakse arvesse 15 kWh normpinna ruutmeetri eest; 7) ahiküttega elamutes, eramutes ja korterites jagatakse küttekulu kütteperioodi seitsme kuuga; 8) elamutes, eramutes ja korterites, kus on gaasipliit kompenseeritakse mitte rohkem kui 1 ballooni maksumus kvartalis; 9) maamaks mitte rohkem kui kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustus normpinna ulatuses. 3.9. Eluasemekulud võetakse arvesse ainult arve või maksekviitungi alusel. 3.10. Eluasemekulusid ei hüvitata, kui: 1. eluruumi tegelikult elamiseks ei kasutata; 2. toetust taotleva isiku või perekonna eluruumi osas esineb fiktiivseid sisse- ja/või väljakirjutusi; 3. arvestuslikule kuule eelneval kuul on eluasemekulude võlgnevus ja puudub kirjalik kokkulepe võlgade tasumise kohta ning kui võlga ei tasuta vastavalt kokkuleppele. IV. TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 4.1. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. 4.2. Toimetulekutoetuse määramisel võib arvesse võtta täiendava kuluna käesoleva määruse punktis 1.4 sätestatud isikutele õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul. 4.3. Arvestatud toimetulekutoetuse summa maksab vallavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotlejale tema pangakontole, posti teel või sularahas, arvestades eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. 4.4. Toimetulekutoetuse võib jätta määramata: 1) töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsioonis või õppeprotsessis; 2) isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 3) kui vallavalitsuse sotsiaalkomisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 4.5. Käesoleva määruse alusel liigselt makstud toetus kuulub toimetulekutoetuse taotleja poolt hüvitamisele juhul, kui taotleja on esitanud valeandmeid ja/või varjanud sissetulekuid.