Välismaalaste seadus

Käesolev seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid.

(1) Käesolevast seadusest tulenevaid toiminguid sooritavad Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutused.

(2) Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse juht võib volitada sama valitsusasutuse vanem- või kõrgemat ametnikku sooritama valitsusasutuse nimel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud toiminguid.

(1) Välismaalane on käesoleva seaduse mõistes isik, kes ei ole Eesti kodanik.

(2) Pagulaste Eestis viibimise kord sätestatakse eraldi seadusega.

(1) Alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba.

(2) Alalise elaniku määratlus käesoleva seaduse tähenduses ei laiene õigusaktidele, mis on vastu võetud enne käesoleva seaduse jõustumist.

Alaealine laps käesoleva seaduse tähenduses on alla 18-aastane isik. Alaealiseks lapseks ei loeta isikut, kes on abielus või omab eraldi perekonda või elab iseseisvat elu.

(1) Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, käesolevas ja muudes seadustes või Eesti välislepingutes ei ole sätestatud teisiti.

(2) Välismaalasele kindlustatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.

(3) Eestis viibiv välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte.

(1) Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus, võttes arvesse kohaliku omavalitsuse ettepanekuid. Sisserände piirarvu raames võib siseminister kehtestada määrusega piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata isikuid, kellel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu või kelle suhtes sisserände piirarv ei kehti.

(2) Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu.

(2¹) Sisserännu piirarvu alla ei arvata

1) Eesti kodaniku abikaasat, kes taotleb elamisluba käesoleva seaduse § 12 2. lõike alusel, kui abikaasadel on ühine alaealine laps või kui naise rasedus on kestnud üle 12 nädala;

2) Eesti kodaniku alaealist last, kellele taotletakse elamisluba käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 3 alusel.

(3) Sisserände piirarv ei kehti Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Norra, Islandi, Šveitsi ja Jaapani kodanike suhtes.

(4) Siseminister võib majandusministri, rahandusministri, kultuuriministri või haridusministri motiveeritud ettepaneku alusel arvata sisserände piirarvu alt välja konkreetse isiku, kelle Eestisse saabumine on vajalik, lähtudes riiklikust huvist majanduse, hariduse, teaduse või kultuuri arendamisel.

(1) Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Eestis töötamiseks peab välismaalasel olema tööluba. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on

1) elamisluba;

2) viisa, sellega Eestis viibimiseks ettenähtud tähtaja jooksul;

3) välislepingust tulenev õigus Eestis viibida;

4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida;

5) muu seadusest tulenev või seaduse alusel haldusaktiga antud luba välismaalase Eestis viibimiseks.

(1¹) Välismaalase, kes on taotlenud elamisloa kehtivusajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras elamisloa pikendamist või alalist elamisluba, viibimine Eestis on seaduslik kuni tema taotluse suhtes otsuse tegemiseni.

(1²) Eesti lennujaama transiiditsooni sisenemiseks ja seal viibimiseks peab välismaalasel olema Vabariigi Valitsuse kehtestatud juhtudel viisa.

(2) Välismaalane taotleb viisat või tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2¹) Erandkorras võidakse viisa anda piiripunktis järgmistel juhtudel

1) välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluvale välismaalasele ja delegatsiooni saatvale välismaalasele - välisministri poolt volitatud ametniku otsusel;

2) välismaalasele, kelle Eestisse lubamine põhineb välislepingul, - siseministri poolt volitatud ametniku otsusel;

3) rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti saabunud eestlasele - siseministri poolt volitatud ametniku otsusel;

4) välismaalasele, kes saabub Eestisse Vabariigi Valitsuse liikme kutsel, - siseministri otsusel;

5) välismaalasele, kelle riiki lubamist nõuavad tungivad ja ettenägematud asjaolud, - siseministri otsusel.

(2²) Erandkorras piiripunktis antud viisa annab õiguse ühekordseks sisenemiseks Eestisse ja selle kehtivusaeg ei või ületada 15 päeva.

(2³) Erandkorras piiripunktis viisa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusest Eestis võib tähtajalist elamisluba taotleda

1) iga eestlane ning tema abikaasa ja alaealine laps;

2) Eesti kodaniku abikaasa ja alaealine laps;

3) Eestis elamisloa alusel elavast välismaalasest põlvnevale alla üheaastasele lapsele;

4) välismaalane, kes saabub Eestisse valitsusasutuse kutsel koostöö- või abiprogrammi täitmiseks;

5) välismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja taotleb uut tähtajalist elamisluba;

6) välismaalane, kellele on selleks Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt erandina luba antud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses;

7) käesoleva seaduse § 6 3. ja 4. lõikes nimetatud välismaalane ning tema abikaasa ja alaealine laps.

(4) [Kehtetu]

(5) Välismaalasel on õigus elamis- või tööloa pikendamisest keeldumise või tühistamise otsus, samuti talle Eestist lahkumiseks tehtud ettekirjutus vaidlustada kohtus.

(1) Viisa on välismaalasele antav luba Eestisse sisenemiseks rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu ja Eestis viibimiseks viisas ettenähtud aja jooksul, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(1¹) Välismaalasele võidakse anda viisa sisenemiseks Eesti lennujaama transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks viisas näidatud tingimustel. Nimetatud viisa ei anna välismaalasele õigust Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab viisaeeskirja, mis reguleerib viisade taotlemist, väljaandmist, pikendamist ja tühistamist ning määratleb viisa liigid ja eeskirja täitmist tagavate asutuste pädevuse, ning sõlmib välisriikidega viisavaba liikumise kokkuleppeid.

(3) Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses on välisministril ja siseministril õigus anda määrusi viisaeeskirja rakendamiseks.

(4) Vabariigi Valitsus kehtestab riikide loetelu, kelle kodanikud on Eestis viisanõudest ühepoolselt vabastatud.

(5) Viisakutsete, viisataotluste ja viisa pikendamise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste, tühistatud ja parandatud viisade ning viisat omavate välismaalaste piiriületuste kohta peetakse riiklikku viisaregistrit.

(1) Elamisluba on

1) tähtajaline, mis antakse kehtivusega kuni viis aastat;

2) alaline.

(2) Tähtajalist elamisluba pikendatakse välismaalase taotluse alusel, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud ja puudub elamisloa pikendamisest keeldumise alus ja kui elamisloa pikendamine on põhjendatud.

(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele

1) töötamiseks;

2) õppimiseks õppeasutuses vastavalt õppeasutuse taotlusele;

3) elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde;

4) kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, kusjuures legaalseks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud töötasu, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, alimendid, riiklikud toetused, sealhulgas töötu abiraha ja lastetoetus, samuti Eestis legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamine;

5) kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul.

(2) Välismaalasele, kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga, võib anda tähtajalise elamisloa.

(3) Alalise elamisloa võib anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Alalist elamisluba ei anta välismaalasele, kes on saanud Eestis elamisloa käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 või 2 alusel.

(3¹) Alalise elamisloa võib anda Eestis elava Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel elava välismaalase alaealisele lapsele, välja arvatud juhul, kui ta elab välisriigis ja soovib elama asuda Eestisse.

(4) Elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele

1) kes on esitanud valeandmeid (sealhulgas oma varasema tegevuse kohta) viisa, elamis- või tööloa taotlemisel või nende pikendamise taotlemisel;

2) kes eijärgipõhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi;

3) kelle tegevus on olnud või on põhjendatud alus arvata, et see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;

4) kes on õhutanud või õhutab või on põhjendatud alus arvata, et ta on õhutanud või õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda;

5) kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

6) kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses;

7) kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud;

8) keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;

9) kelle kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse, et ta on seotud narkootikumide või psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri, et ta kuulub terroristlikku ühendusse või on toime pannud terroristliku akti või et ta on seotud rahapesuga;

10) kes töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse tema kodakondsusjärgse riigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse;

11) kes on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;

12) kes on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu;

13) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid;

14) käesoleva lõike punktides 6, 7, 10, 11 ja 12 nimetatud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele;

15) kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld.

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.

(6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1-4, 6 ja 8-13 loetletud asjaolusid käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule.

(7) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktid 6, 7 ja 10 ei laiene Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule ja NATO liikmesriigi kodanikule ning sama lõike punkt 14 nende kodanike perekonnaliikmetele.

(8) Elamisloa andmisest keeldutakse, kui taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud .

(9) Elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldutakse, kui

1) elamisloa andmise või pikendamise alus on ära langenud;

2) välismaalane ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud elamisloa andmise või pikendamise tingimustele;

3) elamisloa andmise või pikendamise taotlus ei ole põhjendatud;

4) isik on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust.

(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis seaduslikult elava abikaasa juurde, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus ning perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne.

(2) Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis legaalselt elava välismaalase juurde, peab tema abikaasa omama legaalset sissetulekut, mis tagab perekonna ülalpidamise, või peab abikaasade ühine legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis.

(3) Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähem kui kolm aastat, antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada ühte aastat ja seda elamisluba pikendatakse kolmel aastal iga aasta järel. Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga kauem kui kolm aastat, antava elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada kolme aastat.

(4) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba pikendatakse, kui abielu ja perekonna sissetulek vastab käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tingimustele.

(5) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba tühistatakse või keeldutakse selle pikendamisest, kui abielu lahutatakse või abielu ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõikes kehtestatud tingimustele. Elamisloa võib tühistada viie aasta jooksul esimese elamisloa andmisest arvates.

(6) Tähtajalist elamisluba omava välismaalase abikaasale elamisloa andmisel käesoleva seaduse § 12 2. lõike alusel ning nimetatud alusel antud elamisloa pikendamisel ja tühistamisel kohaldatakse järgmisi lisatingimusi

1) talle antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada tema abikaasa tähtajalise elamisloa kehtivusaega;

2) talle antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui tema abikaasale antud tähtajalist elamisluba ei pikendata;

3) talle antud tähtajaline elamisluba tühistatakse samaaegselt tema abikaasa tähtajalise elamisloa tühistamisega;

4) talle ei anta alalist elamisluba, välja arvatud juhul, kui tema abikaasa on saanud alalise elamisloa või Eesti kodakondsuse.

(1) Välismaalasele võidakse anda elamisluba õppima asumiseks Eestis asuvasse õppeasutusse kuni üheks aastaks ning nimetatud välismaalast ei arvata sisserände piirarvu alla. Nimetatud välismaalase elamisluba pikendatakse, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud, kuid mitte rohkem kui kuueks aastaks kokku.

(2) Eestis õppimiseks antud elamisluba tühistatakse, kui selle andmise alus on ära langenud.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase Eestis õppimise aega ei arvestata alalise elamisloa saamiseks vajaliku Eestis elamise aja hulka, kui nimetatud välismaalane on saanud hiljem elamisloa muul käesoleva seaduse § 12 1. või 2. lõikes nimetatud alusel.

(1) Välismaalasele võidakse anda elamisluba elama asumiseks Eestis seaduslikult elava lähedase sugulase juurde järgmistel juhtudel

1) alaealise lapse elama asumiseks Eestis seaduslikult elava vanema juurde;

2) vanema või vanavanema elama asumiseks täisealise lapse või lapselapse juurde, kui ta vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis;

3) eestkostetava elama asumiseks eestkostja juurde, kui eestkostja legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis.

(2) Elamisluba, mis on antud elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde, tühistatakse või keeldutakse selle pikendamisest, kui

1) elamisloa andmise alus on ära langenud;

2) käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul isik, kelle juurde välismaalane elama asus, ei taga välismaalase ülalpidamist Eestis.

(3) Tähtajalist elamisluba omava välismaalase lähedasele sugulasele elamisloa andmisel käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 3 alusel ning nimetatud alusel antud elamisloa pikendamisel ja tühistamisel kohaldatakse järgmisi lisatingimusi

1) talle antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada selle lähedase sugulase tähtajalise elamisloa kehtivusaega, kelle juurde ta elama asub;

2) talle antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui ei pikendata sellele lähedasele sugulasele antud tähtajalist elamisluba, kelle juurde ta elama asus;

3) talle antud tähtajaline elamisluba tühistatakse samaaegselt selle lähedase sugulase tähtajalise elamisloa tühistamisega, kelle juurde ta elama asus;

4) talle ei anta alalist elamisluba, välja arvatud juhul, kui lähedane sugulane, kelle juurde ta elama asus, on saanud alalise elamisloa või Eesti kodakondsuse.

(1) Välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, võidakse anda tähtajaline elamisluba kuni kaheks aastaks, kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve. Nimetatud välismaalasele ei anta Eestis töötamiseks tööluba.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase elamisluba võidakse pikendada kahe aasta võrra, kui elamisloa pikendamisel tema legaalne sissetulek tagab tema äraelamise ja kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve.

(1) Eestis töötamiseks peab välismaalasel olema tööluba, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Eestis töötamiseks loetakse tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51; 10, 150; 16, 270 ja 273; 27, 383 ja 393) mõistes residendist või mitteresidendist välismaalase tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või töötamist töölepingu, tööettevõtulepingu või muu lepingu alusel Eestis.

(3) Tööluba ei ole Eestis töötamiseks vaja

1) välismaalasel, kellel on alaline elamisluba;

2) välismaalasel, kes on saabunud Eestisse kuni üheks aastaks Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse kutsel koostöö- või abiprogrammi täitmiseks;

3) käesoleva seaduse § 20 1. lõikes nimetatud välismaalasel.

(4) Välismaalane, kes soovib saada elamisluba Eestis töötamiseks, või tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta (edaspidi tööandja), peab enne tööloa taotlemist saama nõusoleku Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuselt. Nimetatud valitsusasutus jätab nõusoleku andmata, kui välismaalane, kes soovib saada elamisluba käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 1 alusel, konkureerib Eesti tööjõuturul ning tema töölevõtmine ei ole, arvestades olukorda Eesti tööjõuturul, põhjendatud.

(5) Kui välismaalasele antakse elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 12 1. lõike punkti 1 alusel, määratakse tööloaga kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused. Tööloaga kindlaksmääratud töötamise tingimuste muutumisel tühistab Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus tööloa ja kolme kuu pärast ka elamisloa.

(6) Tööluba ei anta välismaalasele, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks.

(1) Elamis- ja tööluba lõpeb

1) tähtaja saabumisel;

2) välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel;

3) välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral.

(2) Elamis- ja tööluba tühistatakse

1) käesoleva seaduse § 12 4. lõikes ning 9. lõike punktides 1 ja 2 loetletud juhtudel;

2) välismaalase isikliku sooviavalduse alusel;

3) välismaalase viibimisel väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku juhul, kui välismaalane ei ole registreerinud oma eemalviibimist Eestist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega

1) elamis- ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra ja selle täitmist tagavate valitsusasutuste ja vastavate valitsusasutuste ametnike pädevuse;

2) käesolevas seaduses sätestatud legaalse sissetuleku määrad;

3) käesoleva seaduse § 15 1. ja 2. lõikes nimetatud informeerimise korra.

(2) Siseminister kehtestab määrusega

1) elamis- ja tööloa taotluste ning nende pikendamise taotluste vormid;

2) elamis- ja tööloa andmete välismaalase reisidokumenti kandmise ja kande annulleerimise vormid;

3) elamis- ja tööloa uude reisidokumenti ülekandmise korra.

(1) Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus otsustab tähtajalise ja alalise elamisloa ning tööloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või tühistamise.

(2) Vabariigi Valitsus otsustab erandina elamisloa andmise, andmisest keeldumise või elamisloa pikendamisest keeldumise, kui taotleja on «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas.

(1) Välismaalane on kohustatud informeerima Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutusi järgmistest tema elamisloa aluseks olevatest asjaoludest

1) alalise elukoha muutustest;

2) töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest;

3) perekonnaseisu muutustest;

4) õppeasutusest eksmatrikuleerimisest või õpingute katkestamisest.

(2) Allpool nimetatud subjektid on kohustatud informeerima Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutusi järgmistest välismaalasi puudutavatest asjaoludest

1) tööandja: töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest;

2) õppeasutus: õppuri eksmatrikuleerimisest, õpingute lõpetamisest või katkestamisest;

3) õiguskaitse asutus: tema pädevusse kuuluvatest õiguserikkumistest;

4) kohus: kuritegudest, mille eest on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta;

5) perekonnaseisuakte registreeriv asutus: perekonnaseisu muutustest.

(1) Käesoleva seaduse rikkumise eest kannab välismaalane haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend) sätestatud korras.

(2) Välismaalast võidakse kohustada Eesti Vabariigi territooriumilt välja sõitma ning keelata sissesõit Eestisse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575) sätestatud korras.

(3) Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase kohta peetakse arvestust kuni tema Eestist lahkumiseni või Eestis elamisloa saamiseni. Arvestuse pidamise kord ja arvestuskaardi vorm kehtestatakse siseministri määrusega.

(1) Välismaalane või isik, kelle kutsel välismaalane saabus Eestisse (edaspidi kutsuja), on kohustatud kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas transpordikulud, mis kantakse seoses välismaalase Eestist väljasaatmisega. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on välismaalane või kutsuja kohustatud hüvitama riigile nimetatud kulud.

(2) Isik, kes transportis või kelle esindaja transportis välismaalase, kellel puudus Eesti piirile saabumisel Eestis viibimise seaduslik alus või piiriületamist võimaldav dokument (edaspidi vedaja), on kohustatud Eesti piirilt tagasisaadetava välismaalase toimetama tagasi samasse kohta, kust vedaja välismaalase transpordivahendile võttis, või välismaalase asukohariiki. Selle võimatusel on vedaja kohustatud hüvitama riigile välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude riigile hüvitamata jätmisel nõutakse kulud sisse kulud kandnud valitsusasutuse poolt kohtu korras.

(4) Välismaalase Eestisse kutsumiseks loa andmisel, välismaalasele Eestis viibimiseks seadusliku aluse andmisel ja tema Eestisse sisenemise lubamisel võib Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus nõuda käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks välismaalase, kutsuja või vedaja garantiid Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras. Nõuetekohase garantii puudumisel keeldutakse välismaalase Eestisse kutsumiseks loa andmisest, välismaalasele Eestis viibimiseks seadusliku aluse andmisest ja tema Eestisse sisenemiseks loa andmisest .

(5) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude hüvitamise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus. Vahendid riigi poolt käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude kandmiseks nähakse ette Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuste eelarves.

Välismaalasele, kellele on antud elamisluba, antakse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt isikukood .

Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende perekonnaliikmete viibimise ja töötamise Eestis sätestavad välislepingud ja muud rahvusvahelise õiguse aktid.

Elamis- ja tööloa ning nende pikendamise taotluste, Eestisse elama asumise kutsete, elamis- ja tööloa tühistamise taotluste, elamis- ja tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluste, Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste, samuti elamis- ja tööloa tühistamise otsuste kohta peetakse riiklikku elamis- ja töölubade registrit.

(1) Välismaalasele, kes on taotlenud elamisluba enne 1995. aasta 12. juulit ja kellele on elamisluba antud ning kes ei kuulu välismaalaste seaduse § 12 4. lõikes nimetatud välismaalaste hulka, säilivad varasemates Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalane eivajatema tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul Eestis töötamiseks tööluba ning tal on õigus taotleda alalist elamisluba Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras alates 1998. aasta 12. juulist. Taotlus alalise elamisloa saamiseks tuleb esitada vähemalt üks kuu enne välismaalasele antud tähtajalise elamisloa lõppemist.

Väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda välismaalasele, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja ei ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki.

Kohalik omavalitsus on kohustatud jälgima, et omavalitsuse territooriumil viibiva välismaalase elamisluba oleks vormistatud vastavalt käesolevale seadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ning tähtajaks. Vastasel juhul on kohalik omavalitsus kohustatud sellest informeerima volitatud riigiasutust.

Tööandja on kohustatud jälgima, et tema juures töötava välismaalase tööluba oleks vormistatud vastavalt käesolevale seadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ning tähtajaks. Vastasel juhul on tööandja kohustatud välismaalase vallandama, informeerides sellest volitatud riigiasutust.

Juriidilise isiku poolt välismaalase ilma tööloata töölevõtmise eest Eestis, juhul kui tööluba on nõutav, – määratakse rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni.

Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169) ettenähtud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(1) Käesoleva seaduse §-s 231 sätestatud haldusõiguserikkumise kohta võib juriidilisele isikule protokolli koostada kodakondsus- ja migratsiooniametnik või politseiametnik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise protokollis näidatakse

1) protokolli koostamise aeg ja koht ning selle järelevalveasutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;

2) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;

3) haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress ning tema pädeva esindaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi;

4) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;

5) viide käesoleva seaduse paragrahvile, mis näeb ette vastutuse haldusõiguserikkumise eest;

6) haldusõiguserikkumist tõendavad materjalid, nagu tunnistajate seletused või teised asja lahendamiseks vajalikud materjalid;

7) märkus selle kohta, et haldusõiguserikkujale on selgitatud tema õigusi ja kohustusi;

8) muud andmed, mis on haldusõiguserikkumise asja lahendamiseks vajalikud.

(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja õiguserikkuja pädev esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast ja seletust andmast, teeb protokolli koostaja protokollile sellekohase märkuse. Kui haldusõiguserikkuja esindaja seda nõuab, lisatakse protokollile tema märkused protokolli kohta.

Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas on asja arutamise ja karistuse määramise õigus halduskohtunikul.

Kui füüsiline isik pani toime käesoleva seaduse §-s 231 nimetatud teo, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt.

Halduskaristust võib juriidilisele isikule määrata kuue kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui aasta möödumisel õiguserikkumise päevast.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast.