Valla- ja linnaeelarve seadus

Valla- ja linnaeelarve seadus sätestab valla- ja linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra.

(1) Valla ja linna iseseisev eelarve (edaspidi eelarve) koosneb vastava omavalitsusüksuse ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.

(2) Valla ja linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Valla- ja linnaeelarve seotus riigieelarvega sätestatakse seadustega.

Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

Eelarve tulud on

1) laekumised maksudest;

2) laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja -varadest;

3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised;

4) laenud ja intressid;

5) muud laekumised.

Eelarve kulud on assigneeringud

1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks;

2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;

3) muude vajaduste finantseerimiseks;

4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest.

Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest.

(1) Vald ja linn võivad võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) järgmistel tingimustel

1) kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses (RT I 1995, 94, 1627; 1996, 87, 1542; 1997, 16, 263) sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised;

2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest;

3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla ja linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud laenudena ei käsitata valla ja linna poolt eelarve jooksvate kulude katteks võetavaid lühiajalisi laene, mis peavad olema tagasi makstud sama eelarveaasta lõpuks.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud piiranguid ei kohaldata laenudele, millele on antud riigigarantii.

(4) Valla ja linna poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla või linna kinnisasi ega tema ehitis (sh. rajatis) kui vallasasi.

(5) Valla- ja linnavalitsus on kohustatud edastama volikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist.

(6) Valla- ja linnavalitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast.

(7) Vald ja linn on kohustatud registreerima Väärtpaberiinspektsioonis nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni. Valla ja linna võlakirjade kinnine emissioon registreeritakse väärtpaberituru seaduses (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535) sätestatud avaliku emissiooni registreerimiseks ettenähtud tingimustel ja menetluskorda järgides.

(8) Väärtpaberiinspektsioon teatab valla ja linna võlakirjade emissioonist Rahandusministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates emissiooni registreerimisest.

(1) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara.

(2) Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.

(1) Eelarve tulude ja kulude liigenduse (tulu- ja kulukirjete loetelu) kehtestab rahandusminister.

(2) Vastuvõetava eelarve tulude ja kulude liigendamise detailsuse käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud loetelu järgi määrab volikogu.

(1) Eelarve projekti koostab omavalitsusüksuse arengukava arvestades valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) ja esitab selle koos käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

(2) Eelarve projektile lisatakse

1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;

1¹) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;

2) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;

3) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

(3) Enne eelarveprojekti üleandmist volikogule esitab valitsus eelarveprojektis ettenähtud riigiabi kohta riigiabi andmise loa taotluse rahandusministrile vastavalt konkurentsiseadusele.

(1) Eelarve võtab vastu volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas seaduses ning valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(2) Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus.

(3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

Vastuvõetud eelarve esitatakse riigiasutustele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(1) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

(2) Kui volikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

Eelarve täitmist korraldab valitsus volikogu poolt kehtestatud korras.

(1) Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega.

(2) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel.

(3) Valla- ja linnavalitsusel ning nende asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires.

Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras.

(1) Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal.

(2) Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks.

(1) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu.

(2) Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves.

Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad.

Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud käesoleva seaduse § 19 2.lõikes nimetatud assigneeringutega, kaetakse järgmise aasta eelarvest.

Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu.

Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine.

(1) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti.

(2) Lisaeelarve projektile lisatakse

1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;

2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesolevas seaduses eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-s 24 toodud erisusi.

(1) Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks volikogule.

(2) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad

1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks;

2) tulude ja kulude aruanne;

3) reservfondi kasutamise aruanne;

4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu.

Eelarve täitmise kinnitatud aruanne esitatakse riigiasutustele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuarist.