Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus

(1) Käesolev seadus määrab kindlaks omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara (edaspidi - vara) maksumuse määramise alused ja korra ning kompenseerimise viisi ja ulatuse.

(2) Õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellega seotud loodusobjektide ning ühistatud vara maksumuse määramise alused ja kord ning kompenseerimise viis ja ulatus määratakse kindlaks eraldi seadustega.

Vara võõrandamisaegne maksumus määratakse kindlaks vara kompenseerimise korral, kui

1) vara vastavalt Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 267 ja 45, 565; 1992, 19, 275 ja 33, 420; 1993, 15, 253 ja 254) (edaspidi - Alused) § 12 3. lõikele ei kuulu tagastamisele;

2) [Kehtetu]

2¹) vara on hävinud;

3) vara tagasi saanud isik peab Aluste § 12 2. lõike alusel maksma kompensatsiooni teistele õigustatud subjektidele ja kompensatsiooni suuruse, tasumise viisi, korra ja muude tingimuste suhtes ei ole saavutatud käesoleva seaduse §-s 11 1. lõikes märgitud kokkulepet;

4) varaks on aktsia või osatäht.

Vara võõrandamisaegset maksumust võib tõendada dokumendiga, mis on välja antud mitte varem kui kolm aastat ja mitte hiljem kui kuus kuud õigusvastase võõrandamise hetkest arvates. Mitme näidatud ajavahemikul väljaantud dokumendi korral eelistatakse muudel võrdsetel asjaoludel dokumenti, mis on välja antud kõige lähemal vara õigusvastase võõrandamise hetkele.

(1) Kui ehitiste, laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegse maksumuse kohta puuduvad käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud dokumendid, kuid on olemas dokumendid, mis kirjeldavad vara suurust, koosseisu ja kasutusotstarvet, määravad vara võõrandamisaegse maksumuse õigustatud subjekti taotlusel ja kulul kolmeliikmelised ekspertkomisjonid, mis on moodustatud maavanema või Aluste § 16 2. lõikes nimetatud linnades linnavalitsuse poolt.

(2) Valla- või linnavalitsus otsustab õigustatud subjekti taotlusel ekspertiisi määramise ja nimetab ekspertkomisjoni maa- või linnavalitsuse poolt moodustatud ekspertkomisjonide hulgast.

(3) Ekspertkomisjon määrab ehitiste, laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegse maksumuse rahandusministri kehtestatud korras, lähtudes analoogilise vara võõrandamisaegsest maksumusest.

(4) Ekspertkomisjon koostab ekspertiisiakti, milles märgib vara võõrandamisaegse maksumuse, selle määramise aluseks olnud ja määramist põhjendavad andmed, vara iseloomustavad ja muud vajalikud andmed ning arvutused.

(5) Ekspertkomisjoni koosseisus peab olema vähemalt üks atesteeritud ekspert. Ekspertide atesteerimise ja nende tegevuse üle järelevalve teostamise korra kehtestab keskkonnaminister.

Kui ehitiste, laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegset maksumust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras või kui õigustatud subjekt ei taotle ekspertiisi, määratakse vara võõrandamisaegne maksumus Vabariigi Valitsuse määratud summa ulatuses.

Kui vara võõrandamisaegset maksumust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras ja õigustatud subjekt ei ole nõus paragrahvis 4.1 sätestatud kindlasummalise kompensatsiooniga, on tal õigus pöörduda vara võõrandamisaegse maksumuse kindlaksmääramiseks kohtusse.

(1) Põllumajandusinventari võõrandamisaegset maksumust tõendavate dokumentide puudumisel määratakse maksumus põllumajandusinventari koosseisu, lehma arvestusliku hinna ja Vabariigi Valitsuse 1992. aasta 4. septembri määruse nr. 261 "Maa- ja põllumajandusreformi kiirendamise kohta" (RT 1992, 35, 472) alusel. Lehma arvestuslikuks hinnaks on viiskümmend 1940. aastal kehtinud Eesti krooni (Ekr.).

(2) Kui põllumajandusinventari koosseisu ei ole võimalik tõendada, loetakse põllumajandusinventari võõrandamisaegne maksumus võrdseks ühe lehma arvestusliku hinnaga talumaa iga nelja hektari kohta.

(1) Vara võõrandamisaegne maksumus 1940. aastal kehtinud kroonides arvutatakse ümber käibivatesse Eesti kroonidesse (edaspidi - EEK) vahekorras 1 Ekr. = 10 EEK. Välisvaluutas väljendatud vara võõrandamisaegne maksumus arvutatakse ümber 1940. aastal kehtinud kroonidesse rahandusministri poolt kehtestatud koefitsientide alusel.

(2) Vara võõrandamisaegne maksumus NSV Liidu rahas (rublades) arvutatakse Eesti kroonidesse koefitsientide alusel, mille määrab kindlaks Rahandusministeerium.

(3) Ümberarvutatud maksumus väljendatakse Eesti kroonides täpsusega 100 EEK.

(1) Vara maksumuse määramist korraldab ja vara kindlaksmääratud maksumuse kinnitab vara tagastamist ja kompenseerimist otsustav valla- või linnavalitsus.

(2) Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduses (RT I 1994, 51, 859) nimetatud vara maksumuse määramist korraldab ja vara kindlaksmääratud maksumuse kinnitab Ida-Petserimaa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjon ning Narva jõe taguse maa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Ida-Viru maakonnakomisjon.

(3) Rahandusminister kehtestab vara maksumuse määramise metoodika.

Vara maksumuse määramisega seotud kulud katab valla- või linnavalitsus riigi- või munitsipaalvara erastamisest laekunud ja tema käsutusse jäävast rahast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui nimetatud rahast ei jätku, kaetakse kulud riigi- või munitsipaalvara erastamisest laekunud ja Vabariigi Valitsuse käsutusse jäävast rahast.

(1) Vara, mis Aluste paragrahvi 12 3. lõike alusel ei kuulu tagastamisele, kompenseeritakse käesoleva seaduse § 7 alusel ümberarvutatud võõrandamisaegse maksumuse ulatuses.

(2) Tagastatava vara väärtuse vähenemist ega suurenemist ei kompenseerita.

(1) Aluste § 12 lõikes 2 sätestatud juhul sõlmitakse õigustatud subjektide vahel notariaalselt kinnitatud kokkulepe, milles määratakse kindlaks igale kompensatsiooni taotlevale õigustatud subjektile makstava kompensatsiooni suurus, tasumise viis ja kord ning muud tingimused.

(2) Kui õigustatud subjektid käesoleva paragrahvi 1.lõikes märgitud kokkulepet ei saavuta, määratakse vastavalt käesolevale seadusele kindlaks vara võõrandamisaegne maksumus. Vara tagasi saanud isikud peavad kompenseerima teistele õigustatud subjektidele nende osa viie aasta jooksul, arvates vara tagastamise otsuse tegemise päevast. Makstava kompensatsiooni suurus, tasumise viis ja tähtajad ning muud tingimused määratakse kindlaks vara tagastamise otsuses.

Õigusvastaselt represseeritud isikutele kompenseeritakse Aluste paragrahvi 13 3.lõikes nimetatud vara 3 000 EEK ulatuses vastavalt käesoleva seaduse §-le 14. Kompensatsiooni ei maksta isikutele, kellele õigusvastaselt võõrandatud vara on tagastatud või kompenseeritud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1989. aasta 20. veebruari määruse nr. 81 "Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahjude hüvitamise korra kohta" (ENSV Teataja 1989, 10, 118) alusel.

(1) Aktsia või osatäht kompenseeritakse nominaalväärtuse ulatuses vastavalt käesoleva seaduse §-dele 7 ja 14.

(2) Aktsia või osatähe nominaalväärtus tõendatakse Aluste § 11 3. lõikes nimetatud seaduste alusel koostatud nimekirjadega. Kui nimekirjades puuduvad andmed nominaalväärtuse kohta, tõendatakse see käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud dokumentidega.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud dokumentides andmed nominaal-väärtuse kohta puuduvad, kompenseeritakse aktsia või osatäht 100 EEK ulatuses vastavalt käesoleva seaduse §-le 14.

(1) Vastavalt Aluste §-le 17 antakse igale õigustatud subjektile temal saada oleva kompensatsiooni ulatuses nimeline ja pärandatav väärtpaber (edaspidi - hüvitusväärtpaber), mille eest saab osta erastatavat riigi- ja munitsipaalvara, sealhulgas maad ja eluruume ning hüvitusfondi obligatsioone. Hüvitusfondi obligatsioonide omanikel on õigus saada fondi iga majandusaasta töötulemuste alusel intresse. Hüvitusväärtpabereid antakse välja 2005. aasta 31. detsembrini.

(2) – (3) [Kehtetud]

(4) Hüvitusväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Vara eest saadava kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramist korraldab vara tagastamist ja kompenseerimist otsustav valla- või linnavalitsus, kes kinnitab kindlaksmääratud kompensatsiooni suuruse.

(2) Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduses nimetatud vara eest määrab kompensatsiooni Petserimaa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjon ning Narva-taguse maa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Ida-Viru maakonnakomisjon.

(3) Järelevalvet vara maksumuse ja kompensatsiooni määramise üle teostab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras maavanem, kellel on õigus rakendada Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560) sätestatud abinõusid. Rahandusministril on õigus teha maavanemale taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks. Järelevalvemenetluses on maavanemal õigus otsustada ekspertiisi määramine ja nimetada ekspertkomisjon vara võõrandamisaegse maksumuse kindlakstegemiseks. Sellisel juhul tehakse ekspertiis riigi kulul.

(4) Vara kompenseerimisega seotud kulud kaetakse analoogselt paragrahvis 9 sätestatuga.

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast.

(2) Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.