Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani linna arengukava vastuvõtmine — KO, 82, 2105

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 22 lõike 1 punkti 7 ja volikogu esimehe Tõnu Siimsoo tehtud ettepaneku, Suure-Jaani Linnavolikogu otsustab: 1. Võtta vastu Suure-Jaani linna arengukava aastateks 2002–2010 (lisatud). Volikogu esimees Tõnu SIIMSOO Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 10. oktoobri 2002. a määrusega nr 63 SUURE-JAANI LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2010 1. SUURE-JAANI LINNA ARENGU EESMÄRK Suure-Jaani linna arengu eesmärk on olla heakorrastatud, tasakaalustatud, inimesekeskne, hariduse-, kultuuri- ja spordilembene ning mitmekesise väike-ettevõtlusega väikelinn, kus on hea elada ja mida on meeldiv külastada. Arengukava uuendatakse ja selle elluviimise edukust hinnatakse regulaarselt igal aastal. Suure-Jaani linna arengukava on tihedalt seotud linna üldplaneeringuga. 2. ÜLDISED ARENGUEESMÄRGID Üldised arengueesmärgid aastateks 2003–2010 1. Ühineda Olustvere ja Suure-Jaani vallaga Olustvere–Suure-Jaani piirkonna ühisvallaks. 2. Säilitada Suure-Jaani kui Põhja-Viljandimaa keskuse staatus ja tugevdada seda. 3. Kuni ühinemiseni arendada naabervaldadega igakülgset ühistööd, osaleda ühisüritustes. 4. Pidevalt tutvustada Suure-Jaanit kui kultuuritraditsioonidega väikelinna. 5. Kindlustada Suure-Jaani kui turvalise ja heakorrastatud linna maine. 6. Arendada linna omavalitsusorganite, linnakodanike, ettevõtjate ja organisatsioonide ühist tegevust. 7. Aidata kaasa linna avaliku sektori ja erasektori spetsialistide teadmiste ja oskuste taseme tõusule. 8. Arendada ja korrastada linna infrastruktuuri koordineeritult koostöös asutuste ja ettevõtetega. 9. Kaasata majandusküsimuste lahendamisse võimalikke partnereid, teavitades neid linna üldistest arengusuundumustest. 10. Leida eelarveväliseid võimalusi projektide rahastamiseks. 11. Luua eeldused linna demograafilise situatsiooni paranemiseks. 12. Soodustada noorte, haritud, edukate ja ettevõtlike inimeste Suure-Jaani elama asumist ja siit pärit, kuid mujal hariduse omandanud noorte tagasipöördumist. 3. ARENGUKAVALISTE TEGEVUSTE FINANTSEERIMISE VÕIMALUSED AASTATEKS 2001–2010 Arvestades riigi makromajanduslikke prognoose ja viimaste aastate tegelikku olukorda, planeerime linnaeelarve tulude kasvu võrreldes 2002. aastaga ilma riiklike sihtotstarbeliste eraldisteta järgmiselt: aastatel 2003–2005 3% aastas ja aastatel 2006–2010 4% aastas. Võimalikud tulud ja laenude teenindamise kulud aastatel 2000–2010 (vt lisa 1). 4. HALDUS JA VALITSEMINE Üldised eesmärgid 1. Linnavalitsuse teenistuse ja asutuste struktuuri ning funktsioonide täitmise optimeerimine. 2. Juhtide ja ametnike oskuste ning teadmiste järjepidev tõstmine. 3. Koostöö ning informatsiooni vahetamine linnaelanike, ettevõtjate, mittetulundusorganisatsioonide, sõpruslinnade, omavalitsuste, omavalitsusliitude, koostööpiirkonna, riiklike institutsioonide ja teiste partneritega. 4. Järelevalve tugevdamine kehtivate õigusaktide täitmise üle. 5. Ühine tegevus Viljandimaa Omavalitsusliidu, Viljandi Maavalitsuse ja vastavate omavalitsustega Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ühendamiseks. 6. Seadusandliku initsiatiivi rakendamine linnaelanike huvide ja linna arengueesmärkide täitmiseks. 1. eesmärk: linnavalitsuse teenistuse ja asutuste struktuuri ning funktsioonide täitmise optimeerimine. 2. eesmärk: juhtide ja ametnike järjepideva koolitamisega nende ametioskuste tõstmine. 3. eesmärk: koostööpiirkonna edasiarendamine (lisaks Olustvere ja Suure-Jaani vallale laiendada koostööd kogu Põhja-Viljandimaale). 4. eesmärk: elanike ja linna külaliste turvalisuse suurendamine. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Ökonoomne ja optimaalne halduskorraldus tagab omavalitsustele seadustega pandud kohustuste täitmise ja vastutuse kandmise ning selle kaudu elanikele kvaliteetse teenuse osutamise (olgu valdadega ühinemine toimunud või mitte). 5. AVALIKUD SUHTED Üldised eesmärgid 1. Linna avalike suhete korralduse konkretiseerimine ja kavandatu läbikaalutud elluviimine. 2. Linna positiivse maine kujundamine; linna ja kogu Põhja-Viljandimaad ning selle võimalusi tutvustav tegevus nii Eestis kui ka välismaal, tehes koostööd Viljandimaalt valitud Riigikogu liikmetega. 3. Teabe kogumise, säilitamise ja levitamise mitmesuguste vormide kasutamine ja arendamine (piirkonna ajaleht, kodulehekülg, kroonika, voldikud…) tagamaks Suure-Jaanit ja tema koostööpartnereid puudutava informatsiooni kättesaadavus. 1. eesmärk: linnavolikogu ja linnavalitsuse, selle ametnike tegevuse ning nende vastu võetud otsuste avalikustamine. 2. eesmärk: meedias ja linna välissuhtluses suurema tähelepanu pööramine linna ettevõtete ja ettevõtlusvõimaluste tutvustamisele. 3. eesmärk: Suure-Jaani WWW kodulehekülje päevakajalisuse tagamine. 4. eesmärk: kõigile asjast huvitatud linnakodanikele asjaajamise korralduse ja kehtiva seadusandluse kohta käiva teabe hästi kättesaadavaks muutmine. 5. eesmärk: linnavalitsuse tegevuse aktiviseerimine Suure-Jaani linna tutvustamisel ja teenekate suurejaanilaste esiletõstmisel ning stimuleerimisel. 6. eesmärk: linnavalitsuse ja volikogu regulaarsed kohtumised linnakodanikega. 7. eesmärk: teenekate suurejaanilaste esiletõstmine ning stimuleerimine. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Suure-Jaani linnavolikogu ja linnavalitsuse tegevus on avalik ja arusaadav, linnakodanikud on hästi informeeritud omavalitsuse tegevusest. Suure-Jaani linnavolikogu ja linnavalitsuse korraldatavatel infopäevadel on võimalik linnakodanikel kohtuda linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetega. Linnavolikogu ja linnavalitsuse tegevuse kohta saadakse vajalikku tagasisidet. Suure-Jaani koduleheküljel Internetis on põhjalikku ja pidevalt uuenevat teavet Suure-Jaani kultuurielu ja kultuurisündmuste kohta. Samuti on püsivalt igakülgset ja uuendatavat teavet Suure-Jaani linna ettevõtete ja nende tegevuse kohta Eestis (ja välismaal) ning muude eluvaldkondade kohta. On loodud hästi toimiv infovahetus ajakirjandusega. 6. ETTEVÕTLUS Üldised eesmärgid 1. Olla avatud väikeettevõtlusele. 2. Arendada ettevõtlusega tegelevate riigi- ja omavalitsusorganite koostööd asjaajamise lihtsustamiseks. 3. Välja selgitada ettevõtjate (eelkõige tootjate) tööjõuvajadus. 4. Parandada info liikumist linnavalitsuse ja ettevõtjate vahel. 5. Koguda ja avaldada teavet uute või vähem arenenud tegevusalade ja teenuste vajaduse kohta. 1. eesmärk: taotleda ettevõtluskeskuse funktsioonide ümberkujundamist ning osaleda selles protsessis, lähtudes tegutsevate ja potentsiaalsete ettevõtjate vajadustest ning suunata ettevõtluskeskuse tegevus omavalitsustega haakuvate probleemide lahendamisele. 2. eesmärk: luua kutsekoolide ja ettevõtjate vaheline side ning käivitada koostöö ettevõtjate, koostööpiirkonna omavalitsuste, koolitusfirmade, tööhõiveameti ja linnavalitsuse vahel. 3. eesmärk: selgitada lähtuvalt linna arengusuundadest võimalik ja soovitav tootva ja teenindava ettevõtluse struktuur. 4. eesmärk: välja töötada ettevõtjate toetamise/soodustamise põhimõtete süsteem. 5. eesmärk: koguda arengusuundadest lähtuvalt ettevõtlusalane andmebaas (vabad krundid, rendipinnad, kommunikatsioonid, kaardimaterjal jms). Andmebaas võiks haarata kogu Põhja-Viljandimaad. 6. eesmärk: käivitada tegevus, mis arendaks edasi Suure-Jaani (piirkonna) ja sõpruslinnade (valdade) ettevõtjate vahelisi otsekontakte. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Olulisel määral on paranenud infovahetus linna ja ettevõtjate vahel: regulaarselt korraldatavad ümarlauakohtumised ja avaldatav info Interneti koduleheküljel tagavad ettevõtjate ja elanikkonna informeerituse. Vähenenud on bürokraatlikud takistused ettevõtluse arendamisel. Maakonna kutsekoolid õpetavad erialasid, mida vajab Suure-Jaani piirkonna ettevõtlus. Suure-Jaani linna ja sõpruslinnade (valdade) koostöö tulemusena toimivad ettevõtjate otsekontaktid, mis omakorda on andnud positiivse tõuke investeeringute tulekuks Suure-Jaani piirkonda. 7. TURISM Üldised eesmärgid 1. Kujundada Suure-Jaani kui turismiobjekti ainuomane maine. 2. Koostöös naaberomavalitsustega töötada välja Suure-Jaani ja Põhja-Viljandimaa turismipiirkonna ühtne müügistrateegia. 3. Teavitada Suure-Jaanit kui kultuuripealinna. 4. Luua selgitavate ja markeerivate infosiltide (tahvlite) kaudu «legende» eksponeeriv turistisõbralik linnakeskkond. 1. eesmärk: kujundada Suure-Jaanile ainuomane maine. 2. eesmärk: koostada Suure-Jaani ja Põhja-Viljandimaa turismiobjektide andmebaas. 3. eesmärk: korrastada andmebaasi kantud turismiobjektid. 4. eesmärk: koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ja Soomaa Rahvuspargiga arendada Suure-Jaani turismi müügistrateegiat. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Suure-Jaani turismiobjektid on korda tehtud ja Suure-Jaanit külastavate turistide arv nii Eestist kui ka välismaalt on oluliselt suurenenud. Turistid leiavad küllaldaselt infot Põhja-Viljandimaa turismiobjektide kohta. Turistidel ja linna külalistel on võimalused vajadusel leida linnas öömaja. Suure-Jaanist on saanud linnakodanike ja turistide poolt tunnustatud kultuuripealinn. 8. MAAPOLIITIKA Üldised eesmärgid 1. Maa- ja omandireformi lõpetamine. 2. Linnale vajaliku maareservi loomine. 1. eesmärk: maa munitsipaliseerimine, et tagada linna eesmärkide täitmine. 2. eesmärk: maapoliitika elluviimine. 3. eesmärk: linna geodeetilise arhiivi ja aluskaardi loomine, info hoidmine ja levitamine kõigile ametkondadele. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Maa- ja omandireform on lõpetatud. Linnal on piisaval hulgal munitsipaliseeritud maad, eriotstarbelisi krunte. On loodud geodeetiline arhiiv ja aluskaart. 9. LINNAVARA Üldised eesmärgid 1. Suure-Jaani linna omanduses oleva vallas- ja kinnisvara arvestuse pidamine. 2. Linna omanduses olevate hoonete remondiks ja hooldamiseks ettenähtud investeeringute kindlaksmääramine. 3. Linna omanduses oleva vallas- ja kinnisvara optimaalse koguse määramine ja vara reservi tagamise põhimõtete väljatöötamine. 4. Linnavara arendusstrateegia määratlemine ja elluviimine. 1. eesmärk: linna omanduses oleva kinnisvara paremustamine. 2. eesmärk: linnavara optimaalse struktuuri kujundamine. 3. eesmärk: tagada toimiv linnavara kindlustamise süsteem. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Linna omanduses on tema funktsioonide täitmiseks vajalik vara, mis on kantud kõigile kättesaadavasse elektroonilisse linnavara registrisse. Munitsipaalomandis on linnale vajalikud objektid. Hoonete passistamise tulemusena kasutatakse remondivahendeid optimaalselt. Tagatud on hoonete säilimine. Linnavara on kindlustatud. 10. ELAMUMAJANDUS Üldised eesmärgid Elamumajanduses on eesmärgiks luua tingimused, et kõigil linnakodanikel oleks võimalus rajada neile sobiv eluase. Selleks tagada, luua või saavutada: 1. tingimused elamufondi uuendamiseks ning elamuehituseks; 2. munitsipaaleluruumide ja sotsiaalkorterite (-majade, -varjupaikade) süsteem; 3. elamumajandusega seotud problemaatikaga tegelemine (väheelamiskõlblikud kõdumajad, kinnisvaraarendus, elamute füüsiline ja moraalne vananemine, vähene vastutustunne). 1. eesmärk: Suure-Jaani linna eluasemestrateegia väljatöötamine ja elluviimine. 2. eesmärk: linnale vajalike eluruumide omamine ja haldamine. 3. eesmärk: elamute haldamise ja hooldamise kvaliteedi parandamine. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Linnas on piisavalt ja elanike soovidele vastavaid elamute ehitamise võimalusi. On käiku läinud riigi elamumajanduse arengukava, mille tulemusena on riik eraldanud piisavalt vahendeid sundüürnike olukorra leevendamiseks. On arenenud korteriturg, lõpetatud on korteriomandi seadmine ja elamute kinnistamine. Linnal on vajalikul hulgal normaalses korras munitsipaal- ja sotsiaalelamispinda. Linnas asuvad hooned on säilinud ja nende ilme on paranenud, neid on peremehetundega hooldatud ja heakorrastatud. Ei ole peremeheta ehitisi. 11. KESKKOND Üldised eesmärgid 1. Suure-Jaani AGENDA 21 (ka SÄÄSTEV EESTI 21) väljatöötamine. See on tegevusprogramm, mille eesmärk on elukeskkonna seisundi säilitamine ja parandamine, loodusvarade otstarbekas ja säästev kasutamine. 1.1. Jäätmemajanduse arengukava väljatöötamine ja järkjärguline elluviimine. 1.2. Keskkonnaseire (õhk, vesi, pinnas, müra, haljastus), keskkonnaseisundi pidev järelevalve. 1.3. Keskkonnaalase info levitamine, keskkonnasõbralikkuse populariseerimine eri valdkondades. 2. Maastikuanalüüsi alusel ettepanekute tegemine territoriaalsel planeerimisel. Selleks: 2.1. Linna haljastuse ja kujunduse arengukava väljatöötamine ja selle elluviimiseks vajalike tegevuste prioriteetsuse määratlemine. 2.2. Suure-Jaani paisjärve arengukava koostamine. 2.3. Linnakeskkonna viimine vastavusse EL-i normatiividega. 1. eesmärk: Suure-Jaani AGENDA 21 väljatöötamine, käivitamine ja rakendamine. 2. eesmärk: keskkonnaseire, keskkonnaseisundi jälgimine; keskkonnaseisundi parandamise meetmete rakendamine. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Loodusressursside otsene ja kaudne kasutamine toimub säästvamalt ja vastavuses Agenda 21 põhimõtetele. Linna parkide ja kalmistute kõrghaljastus on noorendatud. Linn on varustatud nõuetekohaste puhastusseadmetega ning keskkonnareostuse võimalikkus on viidud miinimumini. Suure-Jaani paisjärv on mitmekesiseid puhkamisvõimalusi pakkuv, heakorrastatud kallastega puhtaveeline veekogu. Paisjärvest välja voolav Ängi oja on kujundatud puhkemajanduslikuks objektiks. On olemas jäätmemajanduse arengukava ja välditakse keskkonna reostamist. 12. LINNA HOOLDAMINE Üldised eesmärgid Suure-Jaani linna kui elukeskkonna kvaliteedi hoidmine ja parandamine, sealhulgas: 1. Linna haljastuse ja kujunduse arengukava väljatöötamine ja elluviimine. 2. Paisjärve ja Ängi oja ümbruste korrastamine. 3. Arhitektuurimälestiste ning muinsuskaitse all olevate hoonete (rajatiste) säilitamine ja korrastamine. 4. Linna kalmistute korrastamine. 5. Heakorratöödel linnakodanike kaasamine. 1. eesmärk: linnakujunduse kontseptsiooni väljatöötamine ja elluviimine. 2. eesmärk: linna haljastuse arengukava väljatöötamine ja elluviimine. 3. eesmärk: arhitektuurimälestiste ja muinsuskaitse all olevate hoonete (rajatiste) säilitamine ning väärtustamine vastavalt lisatud objektide registrile. 4. eesmärk: linna veekogude kallaste korrastamine. 5. eesmärk: kalmistute korrashoid. 6. eesmärk: keskkonnasäästliku jäätmekäitluse süsteemi väljaarendamine koostöös piirkonna omavalitsustega. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Linna haljasalad on korrastatud, on rajatud uusi ja rekonstrueeritud vanu parke. Puhkealad on heakorrastatud, varustatud pinkide ja prügikastidega. Väikevormide rajamine ja uuendamine toimub süsteemipäraselt. Lahendatud on linnaelanike olmeprügi ja loodusliku prügi äravedu. Arhitektuurimälestised ja muinsuskaitse alused objektid on heas korras, vene õigeusu kirikule on tehtud säilitusremont. 13. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Üldised eesmärgid 1. Linna tehniliste infrastruktuuride järjepidev arendamine ja moderniseerimine. 1.1. Linna vesivarustuse süsteemi rekonstrueerimise jätkamine, elanikkonna kvaliteetse joogiveega varustamine. 1.2. Linna puhastusseadmete väljaehitamine. 1.3. Kanalisatsiooni arenguskeemi koostamine, kanalisatsiooni väljaehitamise ja hoolduse põhimõtete väljatöötamine. 1.4. Sidekommunikatsioonide arengule kaasaaitamine. 1. eesmärk: jätkata linna vesivarustuse ja heitveesüsteemi rekonstrueerimist vastavalt linna ja linna lähiümbruse vee ja kanalisatsiooni arengukavale. 2. eesmärk: ehitada munitsipaalomandis olevate hoonete elektrisüsteem ümber PELV (lisamaandusega) süsteemina. 3. eesmärk: katlamajade arvu ja võimsuste optimeerimine. 4. eesmärk: tagada linna tänavate valgustamine pimedal ajal. 5. eesmärk: varustada avalike ürituste toimumispaigad vajalike kommunikatsioonidega. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Linnaelanikud saavad kvaliteetset joogivett ja heitvee puhastamine on nõutaval tasemel. On välja töötatud ja ellu viidud kaugsoojavõrgu optimaalne variant. Keskkonna saastus on vähenenud. Linna tänavad on korralikult valgustatud ja neil liiklemine on turvaline. 14. TEED, LIIKLUS, TRANSPORT Üldised eesmärgid 1. Teede ja tänavate järjepidev hooldamine, remontimine ja rekonstrueerimine. 2. Linna liiklusskeemi täiendamine. 3. Keskväljaku rekonstrueerimine. 4. Parkimisvõimaluste loomine. 5. Ühiskondliku transpordi optimeerimine. 1. eesmärk: teehoiukava koostamine ja järkjärguline elluviimine. 2. eesmärk: linna tänavate muutmine tolmuvabaks. 3. eesmärk: keskväljaku rekonstrueerimine. 4. eesmärk: Tallinna, Köleri, Jaama ja Pärnu tänava (peatänavad) kõnniteede rekonstrueerimine või ehitamine. 5. eesmärk: jalgrattaga sõidu võimaluste loomine. 6. eesmärk: viia vastavusse parkimisvõimalused parkimisvajadustega. 7. eesmärk: bussijaama asukoha küsimuse lahendamine. Visioon valdkonnast aastaks 2010 On alustatud kruuskattega tänavate osa süsteemset vähendamist. On korrastatud tänavad, kuid säilitatud nende omapära. Keskväljak on rekonstrueeritud. Jalgratturitele on loodud võimalus liigelda – linnaelanikele on loodud võimalus harrastada tervislikke eluviise. On rajatud uusi parklaid. Koostöös naabervaldade ja transpordiettevõtetega on loodud võimalused ühistranspordi otstarbekamaks kasutamiseks ja selle tarbijasõbralikumaks muutmiseks. 15. HARIDUS, HUVIHARIDUS JA NOORSOOTÖÖ Üldised eesmärgid 1. Luua Suure-Jaani Gümnaasiumile niisugune materiaal-tehniline baas, mis võimaldab õpilastel saada konkurentsivõimelist üld- ja huviharidust ning teha mitmekülgset noorsootööd (esmajärjekorras uus võimla ja aula). 2. Võimaluste loomine ja erainitsiatiivi toetamine Suure-Jaani linna elanikele kvaliteetse, erinevatele vajadustele vastava hariduse omandamiseks. 3. Noorte koolivälise tegevuse ning noorsootöö koordineerimine ja huvihariduse võimaluste laiendamine. 4. Avalikkuse kaasamine ja kodanikualgatuse toetamine hariduse ja huvihariduse ning noorsootöö probleemide paremaks lahendamiseks. 5. Haridusasutuste arengukavade koostamine, täiendamine ja elluviimine, õppekavade pidev täiustamine. 6. Võimaluste loomine parema kaadri valikuks. 7. Haridusasutustele vajalike õppe- ja töövahendite järkjärguline hankimine. 8. Munitsipaalteenistuses olevate pedagoogide töötasu järkjärguline riikliku palgaastmestikuga vastavusse viimine. 9. Vabatahtlike noorsooühenduste tegevuse toetamine (noorte omaalgatus). 1. eesmärk: Suure-Jaani haridusasutustele vajalike hoonete ja rajatiste ehitus ja rekonstrueerimine. 2. eesmärk: alushariduse võimaluste laiendamine. 3. eesmärk: kvaliteetse ja konkurentsivõimelise põhi- ja keskhariduse andmine. 4. eesmärk: noorte koolivälise tegevuse, noorsootöö ja huvihariduse võimaluste laiendamine. 5. eesmärk: haridusasutuste tööks vajaliku inventari soetamine ja vajalikud investeeringud. Visioon valdkonnast aastaks 2010 On tehtud otsused, kuidas arendada lasteaeda ja gümnaasiumi ning toimub nende otsuste süsteemne elluviimine. Põhihariduse õpetamise tase on tõusnud, kõigil piirkonna koolikohustuslastel on võimalik omandada võimetekohast haridust. Tänu kooli uuele võimlale ja renoveeritud aulale toimub Suure-Jaanis maakondlikke olümpiaade, spordivõistlusi ja muid noorteüritusi. Haridusasutuste hoonete ehituslik seisukord ning tervisekaitse- ja tuletõrjenormidele vastavus on hea. Haridusasutuste õuealad on paremas korras ja pakuvad vaba aja veetmiseks rohkesti võimalusi. Õppevahenditega varustatus on paranenud. Munitsipaalteenistuses olevate õpetajate töötasu on viidud vastavusse riikliku palgaastmestikuga. Noortele on sisustatud sobiv vaba aja veetmise koht. Laste huvihariduse võimalused on laienenud (töötab kooliteater, isetegevusringid jms). On moodustatud muusikakool ja spordikool. 16. KULTUUR, SPORT JA VABA AEG Üldised eesmärgid 1. Soodsa kultuurikeskkonna ja linna positiivse maine loomine. 2. Kultuurimaja rekonstrueerimine. 3. Muuseumi ja kultuurimaja arengukava väljatöötamine, nende elluviimise alustamine. 4. Intensiivse, aasta läbi toimiva ja mitmekesise kultuuri- ja spordielu organiseerimine, tugevdamaks Suure-Jaani kui kultuuri- ja spordilinna mainet. 5. Erinevate ideede ja projektide teostamise soodustamine, eri huvigruppide tegevuse toetamine. 6. Tegevuse ja sündmuste koordineeritud ja õigesti ajastatud korraldamise huvides ürituste korraldamise kohtade ja ürituste andmebaasi aktuaalsena hoidmine. 7. Tervete eluviiside, tervise- ja perespordi propageerimine. 8. Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine. 9. Elanikkonna ootuste väljaselgitamine vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks. 1. eesmärk: munitsipaalasutuste arengukavade koostamine ja täiendamine. 2. eesmärk: munitsipaalsete kultuuriasutuste materiaalse baasi arendamine. 3. eesmärk: laiendada Suure-Jaani elanike tingimusi enesetäiendamiseks ning kohapeal teadustööga tegelemiseks kaasaegse infokeskuse – raamatukogu – näol. 4. eesmärk: traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste jätkamine ning uute maakondlike ja üleriigiliste ürituste algatamine, vastava plaani ja andmebaasi väljatöötamine. 5. eesmärk: staadioni ja mänguväljakute rekonstrueerimine. 6. eesmärk: sportimisvõimaluste laiendamine. 7. eesmärk: terviseradade rajamine. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Suure-Jaanis on aktiivses kasutuses Põhja-Viljandimaa suurim ja moodsaim spordihoone gümnaasiumi võimla näol, mis on toonud linna hulgaliselt maakondlikke ning üleriigilisi spordivõistlusi. Linna kultuurimajast ja muuseumist on saanud olulised kultuurikeskused. Rekonstrueeritud on staadion ja mänguväljakud. Tervisepordi arendamiseks on rajatud ümber Suure-Jaani järve kulgev terviserada ning on loodud head võimalused murdmaasuusatamiseks. Noored saavad harjutada rajatud rulakausis. On alustatud ettevalmistustöödega siseujula rajamiseks, mille ehitustööd on kavandatud ajavahemikku 2010–2014. Linnaraamatukogu on muutunud populaarseks infokeskuseks. Jätkuvad ning iga aastaga saavad üha populaarsemaks traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused. Suviste kultuuriürituste mitmekesine programm tõmbab linna huvilisi üle kogu Eesti. 17. SOTSIAALHOOLEKANNE Üldised eesmärgid 1. Linnaelanikele heaolu, kindlustunde ja enesega toimetuleku aluseks oleva heal tasemel sotsiaalhoolekande võimaldamine. 2. Sotsiaalhoolekandesüsteemi edasine arendamine. 3. Koostöö naaberomavalitsustega. 4. Kõigile kodanikele, sh puuetega inimestele juurdepääsu tagamine avalikesse asutustesse. 1. eesmärk: vanuritele sotsiaalmaja rajamine. 2. eesmärk: vastsündinud linnakodanike väärtustamine ning noorte perede toetamine. 3. eesmärk: avahoolduse laiendamine. 4. eesmärk: mittetulundusühingute kaasamine sotsiaalteenuste osutamisele. 5. eesmärk: abivajajate toetamise korraldamine. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Paremal tasemel sotsiaalhoolekanne annab heaolu- ja kindlustunde ning parema enesega toimetuleku. Tihe koostöö MTÜ-dega võimaldab linnal pakkuda rohkem ning erinevaid sotsiaalteenuseid. Vanuritel on tänu avahooldusele võimalus kauem iseseisvalt toime tulla. Valminud on sotsiaalmaja. Noorte perede toetamise tulemusena on hakanud paranema linna demograafiline situatsioon. On loodud sotsiaalteenuste pakkujate ja vajajate andmebaas. 18. TERVISHOID Üldised eesmärgid 1. Tervete eluviiside propageerimine ja tervisliku keskkonnaga linnade liikumise toetamine ja põhimõtete järgimine. 1. eesmärk: tervishoiuteenuse parem korraldamine koolieelsetes lasteasutustes ja koolides. 2. eesmärk: kompleksse ja elanikkonna vajadusi rahuldava tervishoiukorralduse toetamine. 3. eesmärk: tervislike eluviiside ja elukeskkonna propageerimine ning tervislike linnade liikumise põhimõtete järgimine. Visioon valdkonnast aastaks 2010 Lõhaveres töötab piirkonna ravikeskus, kus pakutakse patsientidele hooldusravi, õendushooldust ja vanuritele hoolekandeteenust. Toimib perearstisüsteem, töötavad hambaravikabinetid. Päästeteenistuse keskus asub Suure-Jaani linnas. Suure-Jaani Linnavolikogu 10. oktoobri 2002. a määruse nr 63 lisa 1 Arvestades riigi makromajanduslikke prognoose ja viimaste aastate tegelikku olukorda, planeerime linnaeelarve tulude kasvu võrreldes 2002. aastaga ilma riiklike sihtotstarbeliste eraldisteta järgmiselt: aastatel 2003–2005 3% aastas ja aastatel 2006–2010 4% aastas. 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Linnaeelarve tulu ilma riigi sihtotstarbeliste eraldisteta ja sihtotstarbeliste tuludeta 5 267 150 5 425 165 5 587 919 5 755 557 5 985 779 6 225 210 6 474 219 6 733 188 7 002 515 Hariduse omatulu 768 440 Hariduses osalemine (teised omav) 1 651 710 Kultuuri omatulu 89 000 Kultuuris osalemine (teised omav) 39 500 Juurdekasv võrreldes 2002. a-ga 158 014,5 320 769 488 407 718 629,3 958 060,5 1 207 069 1 466 038 1 735 365 Pikaajalise pangalaenu tagastamine ja teenindamiskulud 460 000 517 800 476 300 529 800 Juurdekasv võrreldes 2002. a-ga 57 800 16 300 69 800 –460 000 –460 000 –460 000 –460 000 –460 000 Täiendav kasutatav raha võrreldes 2002. a-ga 100 215 304 469 418 607 1 178 629 1 418 060 1 667 069 1 926 038 2 195 365 investeeringuteks «oma raha» 245 000 Tarbijahinna indeks on tõusnud 1999. a 3,8%, 2000. a 5,0%, 2001. a 5,8%. Kõige suuremaid kulutusi on linnal vaja teha Suure-Jaani Gümnaasiumi võimla ehitamiseks, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks ja tänavate rekonstrueerimiseks. Olukorra parandamiseks antud valdkondades on vaja täiendavaid vahendeid riigieelarvest ja Euroopa Liidu struktuurifondidest. Arengukava tegevuste maksumused saavad olla ainult ligikaudsed, neid täpsustatakse igal aastal konkreetse aasta eelarve koostamise ning arengukava läbivaatamise ja täpsustamise käigus. Suure-Jaani Linnavolikogu 10. oktoobri 2002. a määruse nr 63 lisa 2 KULTUURIMÄLESTISED Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Omavalitsus Aadress 1. 8440 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Suure-Jaani linn J. Köleri tänav 2. 8441 Suure-Jaani kihelkonnakooli hoone Suure-Jaani linn J. Köleri 1 3. 8442 Suure-Jaani kirikuaed ja kalmistu Suure-Jaani linn Järve tänav 4. 8443 Terroriohvrite ühishaud Suure-Jaani linn Suure-Jaani kalmistu 5. 8444 Artur Kapi (1878–1952) haud Suure-Jaani linn Suure-Jaani kalmistu 6. 8445 Johann Köleri (1826–1899) haud Suure-Jaani linn Suure-Jaani kalmistu 7. 8446 Mart Saare (1882–1963) haud Suure-Jaani linn Suure-Jaani kalmistu ARHEOLOOGIAMÄLESTISED 1. 8442 Suure-Jaani kirikuaed ja kalmistu Suure-Jaani linn Järve tänav ARHITEKTUURIMÄLESTISED 1. 8442 Suure-Jaani kirikuaed ja kalmistu Suure-Jaani linn Järve tänav 2. 14645 Suure-Jaani kirik, 13.–18. saj Suure-Jaani linn Järve 2 3. 14646 Suure-Jaani kirikuaia piirdemüür, 19. saj Suure-Jaani linn Järve 2 4. 14647 Suure-Jaani pastoraadi peahoone, 18. saj Suure-Jaani linn Järve 5 5. 14648 Suure-Jaani pastoraadi ait, 19. saj Suure-Jaani linn Järve 2 6. 14649 Suure-Jaani pastoraadi tall, 19. saj Suure-Jaani linn Järve 5 7. 14660 Suure-Jaani õigeusu kirik, 1906–1908. a Suure-Jaani linn Köleri KULTUURIMÄLESTISED 1. 20191 J. Köleri hauamonument, A. Adamson, 1912 (pronks, graniit) Suure-Jaani linn Suure-Jaani kalmistu KUNSTIMÄLESTISED 1. 20191 J. Köleri hauamonument, A. Adamson, 1912 (pronks, graniit) Suure-Jaani linn Suure-Jaani kalmistu